Heiki Suurkask Kanada koloniseerimise ei alustanud sugugi ei prantslased ega inglased vaid hoopis hoopis mujalt on need inimesed pärit? Ühest küljest Kanada, Kanada ajalugu ongi üks suur kolonistide ja sisserändajad ajastu, sest teatavasti ka põliselanikud seal on sisserännanud Siberist. Ja teine asi, mida juba enne Columbus tegelikult Euroopas vähemalt teatud ringkondades teati, oli see, et viikingid on käinud kuskilt Islandilt edasi mingil maal, mida, mida küll keegi täpselt ei osanud paika panna ja seda otseselt keegi otsima ei läinud. Aga, aga sellest hetkest, kui Kolumbus Ameerika avastas, sellest hetkest läks Euroopas ka värav lahti ja praktilised pärast seda, kui John Cabot itaallane oli inglaste jaoks Ameerika esimest korda avastanud pärast seda juba juba paarkümmend aastat hiljem leiame portugallaste Stepretoonidesti baskidest kalureid, kes katsetavad uusi uusi rannikuid oma võrkude panekuks. Et selles suhtes me räägime tõesti, kui Kanada ajalugu võime vaadata praegu ennekõike prantslaste ja inglaste võimuvõitluse ajaloona, siis, siis enne neid olid seal õige mitu rahvast juba ära katsetanud, aga ankrut püsivalt maha panna siiski enne prantslasi keegi sinna ei osanud ega jõudnud. Ja mõnes mõttes tänane Kanada on ennekõike nii-öelda prantslaste esmaavastatud esmavallutatud ala mis sõdadega sattus inglaste kätte ja mille kõrvale siis Kebecki kõrvale tekkis inglaste ökolooniana Ontario provints ja see ütleme on siis läbi aegade paisunud Kanada suurimaks jõuks, sest briti võimu alla sattununa kanad oli jätkuvalt briti kolonistide sihtmärgiks. Prantslaste juurdevool lõppes ära pärast seda, kui 1763. aastal Kebeck briti võimu alla sattus. Ja tänase päevani näeme, et kanadalased on suutnud säilitada oma omapära, aga tähendab prantsuskeelsed, kanadalased, aga, aga Briti võim on teinud Kanadas siiski ennekõike Britiliku riigi. No me võime rääkida kahest suurest koloniseerimis lainest, ole hea, kommenteeri seda. No kui teame, et John Cabot, Ta avastas Põhja-Ameerika esimesena ja siis tegelikult tõenäoliseks peetakse, et juba kaks aastat hiljem oli üks inglane oma laevadega ka seal avastamas. Aga teda pole ajalukku jäädvustada suudetud. 1534. aastal pani Kanadas oma lipu maasse prantsuse maadeavastaja Jacques Cartier. Ja sellest ajast alates algas tegelikult prantsuse koloniseerimis laine. Seitsmeteistkümnenda sajandi alguses sai see eriti suure hoo sisse ja pärast seda, kui meile kõigile tuntud kardinal Richelieu Prantsusmaal andis Kanada hõivamiseks ka täieliku loa. Sellest hetkest alates laienes prantsuskeelne Kanada ehk siis uus Prantsusmaa väga jõuliselt. Ta laien Läti kiirkorras läbi Mississippi oru marssides kuni Mehhiko laheni välja piirkonnaks, mida me hiljem tunneme Louisiana nime all. Ja tegelikult prantsuse prantsuse hõivamine edenes sel ajal väga kiiresti ja väga kähku. Aga nad ei jõudnud oma võimu nii tugevalt kinnistada, et oli ka hetk, kus irokeesid koos koos inglastega oleksid prantsuse koloonia täielikult hävitanud sellel hetkel, kui britid lõpuks seitsmeaastase sõjaga Kanadale prantslastelt ära võtsid. Selleks hetkeks oli seal prantsuse koloonia laienenud küll ligi 70 kuni 90000 inimeseni kuid see briti võim sellisel kujul jõudis kesta ainult 20 aastat, sest siis lõi Ameerika Ühendriigid lõid brittidest lahti kokku ja see sundis nagu Ühendriikide poolele jäänud lojaalsed inglased, kolima üle Kanada Ontario provintsi. Mis tähendas siis seda, et 50000 inglast kolis 50000 inglast kolis 70000 prantslase kõrvale. Tekkis nagu kaks tugevat provintsi kõrvuti, mis omavahel üritati lepitada sellega, et Londonist anti välja määrus, mis praktiliselt tagas katoliku usu kestvuse. Kebeckis tagas ka selle, et prantsuskeelne õigussüsteem suutis Kebeckis säilida ja tagas sisuliselt selle. Kanada prantslasi tegelikult Ingastada ei jõutudki. Kuigi ütleme, 1800 neljakümnendatel aastatel, Londonist tulid ka sellised kindlad soovid, et prantsuskeelsest Kanadast peab saama edaspidi inglisekeelne Kanada. Kui me nüüd jätame palju aega vahele ja tuleme tänapäeva, siis tundub nii, et ingliskeelsete ja prantsuskeelsete nii-öelda pinged on mõnevõrra leevenenud, kuigi on olnud perioodid ju, kus Kebeck on iseseisvusreferendumi kaudu püüdnud isegi muust Kanadast eralduda. Nagu ma mainisin, 1800 neljakümnendatel otsustati Londonis, et nüüd üritame prantsuskeelset Kanadat ära külastada, see praktiliselt imestunud, kui Kanada omaette dominiooniks muudeti, siis ka see taotlus lõpetati ära. Kuid nüüd, 1900 kuuekümnendatel tõusis järsult põe Kebeckis esile uus uus liikumine mis hakkaski pekki iseseisvumist nõudma. Ja see sai tegelikult üpris tugevat toetust Pariisist, kuna president šarste cool Kebeckis käies hõikas. Elagu Kebeke ja mille peale Kanada oli väga nördinud ja te kool pidi kiirkorras, et riigist lahkuma. Et selles suhtes ütleme 60.-te aastate ärkamine oli Kebeckil nagu suhteliselt järsk. Ta väljendus küll ühes terroristlikud rühmitused, mis, mis paistis silma ka ühe ministri tapmisega seal. Aga see terroristlik laine lõppes suhteliselt kiiresti ära ja siis hakatigi pekkis nagu parlamentaarsel teel lahkulöömist üritama. Ainult et 1980. aasta referendumil lükkas enamik rahvastikust, et selle iseseisvumise idee tagasi 1995. tehti uus katse, aga sel hetkel lükati see idee uuesti tagasi küll väga napilt suhtega 50 protsenti 49 vastu. Praegu vormiliselt on küll Kanada parlament tunnistanud Ki nagu rahvusena ühendatud Kanada riigi sees, aga praeguseks hetkeks ütleks tõesti, et kuna eelmised referendumid on nurjunud, siis uue referendumi algatamine eeldab ikka väga tõsist tööd, mida igaüks naljalt ette võtta ei julge. Ja vähemalt praegusel hetkel ütleme, kuna Kebecki valitsevad liberaalid, mitte iseseisvuslased, siis siis praegusel hetkel tõesti peki eraldumist taotlus on mõnevõrra jäässe pandud. Nii et kanada püsib ühtse kanadena. No vähemalt selle olümpiatsükli lõpuni ehk ikka.