Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku. Stuudios on toimetaja Riina Eentalu kaitseminister Margus Hanson avalduse, kus teatab, et temalt varastatud kvartalis olid riigisaladust sisaldavad dokumendid. Kehtna vallavalitsus liis paluküla hiiemäelt buldooseri buldooseri ära enne tööde jätkata, kui on läbi arutatud hiie kaitsjate vaie detailplaneeringu kehtestamise otsuse suhtes. Kihiline kartong sarnaneb oma lagunemisomadustelt küll rohkem plastiku kui paberiga, kuid nii Euroopa Liidu pakendidirektiiv kui ka Eesti aktsiisiseadus võrdsustab selle paberiga. Kui riigikogu loomeliitude ja loovisiku seaduse vastu võtab, võivad loomeliidud taotleda riigieelarvest toetust saatama liikmeid lähedusse ja maksta päevaraha. Rahvusvähemused on poliitikasse kaasatud vaid valimiseelsel perioodil, igapäevapoliitikast nende seisukohti ei märgata. Seda arutas täna vabariigi presidendi rahvusvähemuste ümarlaud välismaalt. Iraagi peaminister andis käsu alustada suurpealetungi. Fallucia linnaleb. Egiptus sulges esimest korda 30 aasta jooksul Suessi kanalit ja ilmastik. Homme on Eestis sajuta ilm. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss seitse kraadi. Kaitseminister Margus Hanson tegi täna avalduse, kus ta teatab, et talt varastati tööportfell, kus oli ka riigisaladust sisaldavaid dokumente. Minister Hansoni sõnul ei pea ta võimalikuks kirjeldada dokumendi teise loomu, sest uurimine käib. Kaitseminister ütles, et ta teavitas siseministrit, kaitseministeeriumi julgeoleku osakonna juhatajat, Kaitsepolitsei peadirektorit ja valitsuse koordinatsioonibüroo direktori kaudu ka peaministrit. Ka pöördus kaitseminister politseisse. Kaitseminister ütleb oma avalduses, et teeb täna kaitsepolitseis avalduse, et riigisaladust sisaldavad dokumendid on varastatud. Minister vabandab, et ministeerium väljastas eksliku teavet. Ministeeriumi pressiesindaja on teatanud, et ministri portfellis ei olnud riigisaladust sisaldavaid dokumente. Ministriportfell varastati tema öösel tema kodust öösel, kui pere üleval magas. Kaitsepolitsei ütles, et otsustab lähipäevil, kas algatada juhtunu suhtes väärteomenetluse kriminaaluurimine. Ja vahetame teemat. Täna varahommikul kogunesid inimesed paluküla hiiemäe hoiu seltsingu eestvedamisel mäele, kuhu Kehtna vallavalitsus soovib rajada suusakeskuse ja kuhu täna hommikul vastavalt planeeringule saadeti buldooser mullatöid tegema. Hiie kaitsjad paigaldasid kohta, kuhu suusatõstuki süvend peab tulema püstkoja, et takistada buldooseri tööd alustada. Hiiemäe hoiu seltsing leiab, et mäe profiili muutmist ei saa lubada ja nad on ka tõstukite vastu. Raplamaa keskkonnateenistuse juhi Heti Kase sõnul on vald keskkonnanõuetega arvestanud. Protsessi käigus tehti ka keskkonnamõju hindamine sest muidugi protsessiga, kus on tehtud vigu, vigu on tehtud just menetlemist tähtaegades ja kui on viga tehtud, siis vald on sellega alati püüdnud parandada ja sellest ka. See protsess on nii palju veninud, et kui midagi vaidlustati, siis see asi parandati, tehti uuesti ka keskkonnamõjuhinnangus, nähti ette, et see tõstuk saab seal olema ainult talvisel ajal ja kevadel, kui maapind on veel külmunud, sissetõstuk sealt monteeritakse maha. Sest tõesti see torn ei, ei sobi sinna. Et see on, et tuua eluga talvisel ajal sellesse maastikku. Kehtna vallavanema Kalle Toometi sain telefonile siis, kui parajasti peeti sama asja üle nõu muinsuskaitsjatega. Kuidas siis need asja nii edasi ajada, et mäe peal tüli ei jätkuks. Ja ka praegu on seisukoht selline, et takistavaid elemente ikkagi ei ole ja ma tegevust oleks võimalik jätkata küll me arutame selle teema läbi homme vallavolikogu esindajatega ja ma õhtul kell viis on komisjoni esimeeste kokkutulek ja, ja me arutame selle teema, Ummelas. Kas te kohtute ka nüüd siis veel nende hiiekaitsjatega, et saada ka nendega kokkuleppele? Meil on kokkulepe selline, et peale seda töökoosolekud võtame üksteisega ühendust telefoni teel ja me kindlasti lubasime leida selle ajahetkel, kui nad omavahel kokku ja räägi muga jätkavatest jätkavates, tegevustest. Nii et tõenäoliselt homme seal mäe peal vastasseisu ei ole, sest homme tõenäoliselt ei jätkata. Homme buldooserit ei, ei saa olema. Me kavandame oma töötegevused ringi, arutame läbi oma rahvaesindajatega selle küsimuse ja vaatame, mis hetkel ma siis tööd hakkame jätkama. Paluküla hiiemäe hoiu seltsingu juhil Arvi sepal oli pärast nõupidamist ka kõne vallavanem, aga mis sellest selgus? Vallavanem lubas niimoodi, et 16. kuupäeval tuleb meie vaide asi arutlusele, et enne seda ei pidanud alustama. Tegelikult seda tõstukit ei taheta ju ehitada mitte hiiemäele, vaid reivimäele, eks. Miks te selle vastu olete? No see on jah, viimasel ajal esile kerkinud teema, et, et seal on kaks eraldi mäge või L1 mäge kutsutuid ikke teatud ikka tervikult ühtse iia mehena jätta on, ta on ikka üks tervik, me tõesti oleme tajunud ühe tervikuna on ka üles kirjutatud, nii et jäämägi mitme nukkija mitme sopiga mägi. Ja nüüd jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Meelis Kompus. USA õhujõud ja suurtükiväge liikusid Iraagi linnas Valohhas edasi uutele positsioonidele. Peaminister Taavi andis varem käsu USA ja Iraagi vägedel alustada suurpealetungi mässulistega käesolevatele linnadele Falluutsale, Jaramaadile kella kuuest õhtul. Kohaliku aja järgi hakkab neis linnades kehtima liikumiskeeld kaheks ööpäevaks suletiga bagdadi lennuväli. Kogu riigis, välja arvatud kurdi aladel, on välja kuulutatud eriolukord. Iraagi võimud on tugevdanud kontrolli ka Jordaania ja Süüriaga piirnevate osadel üle piiri lubatakse ainult elutähtsaid kaupu. USA ja Iraagi ühendatud väeüksused on kavandanud suur pealetungi mässuliste tugipunktidele juba mitu nädalat. Faluutses arvatakse end varjavad 1000 kuni 6000 mässulist. Iraagi ajutine valitsus on lubanud mässulised maha suruda enne jaanuarisse kavandatud üldvalimisi. Palestiinlaste kõrged juhid asusid Läänekaldalt teele, et külastada Pariisi haiglas kriitilises seisundis viibivat presidenti. Arafati peaminister Ahmet Corey ja Palestiina vabastusorganisatsiooni juht Mahmoud Abbas ning välisminister Nabil saad sõidavad kõigepealt autoga Jordaaniasse, kus nad lendavad edasi. Pariisi kohale peaksid nad jõudma veel täna õhtul. Nad kavatsevad külastada haiget Arafati hoolimata tema abikaasa vastuseisust. Homme peaksid nad kohtuma prantsusametnikega, et arutada Arafati tervislikku seisundit. Nädalavahetuse referendum endises Jugoslaavia vabariigis Makedoonias etniliste taanlaste suurema autonoomia üle oli üldiselt vastavuses Euroopa standarditega, teatas Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon OSCE. Üksikud teated protseduuri rikkumistest mõjutavat protsessi terviklikult kinnitas OSCE valimisametnike teatel osales referendumil umbes 26 protsenti valijaist, seetõttu kukkus referendum 50 protsendilise osaluskünnise tõttu läbi. Referendumi läbikukkumist tervitas ka Euroopa liit. Egiptuse võimud sulgesid täna esmakordselt viimase 30 aasta jooksul Suessi kanali, kui manööverdamisvõime kaotanud tanker veetee blokeeris. Sadamavõimude hinnangul tuleb alus osaliselt lossi ta enne, kui seda on võimalik liigutada. Uudisteagentuuri meena teatel jääb kanal suletuks vähemalt kolmeks päevaks. Uuest Eestist Riigikogus vastas keskkonnaminister Villu Reiljan arupärimisele pakendiaktsiisi kohta pakendab vahendab Uku Toom. Pakendiaktsiisi ja selle rakendamise suhtes on Eestis küsimusi ja probleeme palju osaliselt tingitud sellest, et me olime nõus kohe ilma üleminekuperioodid ta euronõuetele üle minema. Täna päriti keskkonnaministrilt aru selle kohta, miks kihilise kartongi aktsiis on võrdsustatud paberiga, kui ta ise on oma omadustelt ja eriti lagunemisomadustelt sarnane, pigem plastiga. Villu Reiljan selgitas asjani. Siin on kolm põhjust. Esiteks meile teadaolevalt on võimalik halduslikult oluliselt efektiivsem taaskasutada kartongpakendid koos paberiga, ka eraldi kogumine tõstaks oluliselt kogumised taaskasutuse hinda ja see omakorda lisatakse toote hinnale. Teiseks, kuna enamik Tom pakendite põhimaterjalidel pabene moodustab ligikaudu 75 protsenti pakenditest, siis on igati põhjendatud liigitada seda materjalidele, paviljon pakendi hulka. Ja kolmandaks, kliendi direktiiv ei nõua garanton pakendi eraldi käsitlemist paberpakendist velgi enam. Pakendidirektiivi muudatus 2004 12 teel tuleb üle võtta 2000 viienda aasta 18.-ks augustiks, mis seab uued pakendijäätmed. Taaskasutamine sihtarvud käsitleb paberit jaganud ongi just nimelt koos. Riigikogu kultuurikomisjon arutas loomeliitude ja loovisiku seaduseelnõukomisjon otsustas saata eelnõu kolmandale lugemisele. Eelnõu tutvustas kultuurikomisjoni esimees Signe Kivi, jätkab Birgit Itse. Kuigi loovus on ühiskonnas edasiviiv jõud ja mitmed Eesti kõrged riigitegelased on nimetanud loominguga tegelevaid inimesi Eesti Nokiaks ei kiitnud valitsus heaks sätet, mille kohaselt oleks loovisikutele sarnaselt põllumeestega kehtestatud tulumaksusoodustus. Signe Kivi sõnul oli ka kultuurikomisjon seetõttu dilemma ees. Komisjon arutas seda pikalt, kuivõrd initsiatiivid loomeliitude olid päris olulised kuid ühel hetkel tuli meelde arvestada valitsuse seisukohaga, kes sõnaselgelt ütles, et juhul kui peaks säärane muudatusettepanek läbi minema, siis vabariigi valitsus kaalub tõsiselt selle seaduse tagasivõtmiskomisjoni. Enamus pooldas siiski seda, et seaduseelnõu tervikuna on meile vajalik. Kultuurikomisjon tegi ka ettepaneku jätta seadusest välja säte, mille kohaselt võib loomeliit enda hulgast välja arvata liikme, kes pole aktiivselt loominguga tegelenud viimase viie aasta jooksul. Kultuurikomisjoni hinnangul võib säärase punkti panna oma põhikirja iga loomeliit ise ja see ei peaks olema seadusega reguleeritud. Signe Kivi sõnul ei leidnud toetust ka ettepanek lisada loovisikute nimistusse ajakirjanikud. Komisjon on seda meelt, et see teema kindlasti jääb ülesse ja see vajab lahti vaidlemist küll täna, kui me võrdleme nimetatud kaunite kunstide loomeliitude põhikirju, siis me näeme, et ajakirjanike liidu oma erineb küllalt paljus. Ta on eelkõige suuremalt jaolt tegutsev kui ametil. Lisaks loomeliidu loovisiku ja vabakutselise loovisiku positsiooni sõnastamisele annab seadus võimaluse loomeliitudel taotleda riigieelarve arvest toetus. Järgmise aasta riigieelarves on toetuse maksmiseks ette nähtud neli miljonit krooni. Signe Kivi tõstis esile ka sätet, mis lubab loomeliitudel saata ametlikult oma esindajaid lähetusele ja maksta neile päevaraha. Kui riigikogu seaduseelnõu heaks kiidab, jõustub seadus esimesest jaanuarist 2005. Kuidas siduda muulastest ühiskonnagrupid Eesti riigiga, seda arutas vabariigi presidendi rahvusvähemuste ümarlaud. Kohal käis Kadriaalner. Kuigi Eestis on läbi viidud integratsiooniprogramm ja pole olnud suuri rahvuskonflikte, ajab siiski integratsioonipoliitika sisulist ümbervaatamist Entid, sotsioloog Iris Pettai. Pettai sõnul peaksid eestlased viisakest ja pealiskaudsest sallivus faasist jõudma selleni, et hakkavad teisi rahvusi ühiskonda integreerima sisuliselt. Iris Pettai seostab muulaste, sealhulgas venelaste tõrjumist ka nende suure osakaaluga kuritegevuses. Meil on liiga palju riskirühmi ja nad tulevad väga selgelt ühest ja samast keskkonnast vene keskkonnas, tähendab, me oleme selle vene keskkonna jätnud oma pead sellega hakkama tõsisemalt tegelema ja nagu näitavad teiste riikide kogemused c baseeruv sallivusele, tähendab, et kui me neid ikkagi tõrjume siin oma kogukonda, kõne ei võta neid oma kollektiivi, kui me ei hakka nendega suhtlema, kui me oleme nendega nõus ühes parteis olema ühes valitsuses ja nii edasi, siis mitte midagi. Et sallivus on tegelikult see võti. Vabariigi presidendi rahvusvähemuste ümarlaualiikme Klara Halliku sõnul oli tänase seminari mõte kaasata erakondi, tegelema rohkem rahvusvähemuste teemaga. Küsisin proua Hallikult, millisena ta erakondade osa näeb. Ma arvan, et just erakondade tasandil on võimalik väga palju teha nii näiteks noorte ja laste kodakondsusetuse likvideerimiseks niisuguses sallivuse suurendamiseks, ühiskonnas, tähelepanu kasvatamiseks, kõikide ühiskondlike rühmade huvide suhtes ja see on selles mõttes poliitiline küsimus, mitte ainult häälte püüdmine valimistel. Seminaril toimus diskussioon, kus ümarlaua liikmed erakondade esindajad oma seisukohti ja ettepanekuid esitasid ajuti juhtinud Vello Pettai sõnul täna konkreetsete ettepanekute jõutud. Üritasime karistada seda situatsiooni, kus on kõik need vähemusrahvusi puudutavad küsimused praegu Eesti poliitilisel maastikul, noh ütleme siis nüüd 2004. aastal, kus on väga palju Eestis ka muutunud, Eesti on ka siin Euroopa liitu astunud NATO-s ja nii edasi ja nii edasi, et kuidas nüüd peaks välja nägema kogu see küsimuste kompleks alluvaid integratsioon, aga sealhulgas ka rahvusvaheline kontekst Venemaa kontekstis et kõik need kõik neid asju käsitleti päris valmislahendusteks siin veel valmis oldud. Ja nagu mõned läbi stuudio akna näen, on majja tagasi jõudnud Vallo kelmsaar, kes käis küsimas, kuidas edenesid ametiühingud ja tööandjad alampalgaküsimuses. Ja mina, palun, et ta meile ka sellest otse räägiks. Ametiühingute ja tööandjate esindajad tänavele alampalga osas üksmeelele ei jõudnud, kuigi ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ütles, et nad tänastele läbirääkimistele läksid lootusrikas Kaldses. Neil olid olemas alternatiivsed ettepanekud ja pärisin ka seda, milles need alternatiivid seisnes. Nad ütlesid, nad näevad võimalust kesk või selle alampalka nõutud alampalga vähendamiseks juhul kui sõlmitakse harutasandite lepped, aga nii kaugele ei ole jõutud. Ja tööandjad tegid küll järeleandmise oma senistes seisukohtades, see oli siis 2640 krooni seni lubatud või nii-öelda kõneks olnud 2600 asemel ja ametiühingud tõmmanud natukene tagasi oma senisest nõudmisest, mis oli 2800 krooni. Nende seisukoht täna oli, et vaadates numbreid ümber, võiks nõustuda 2780 kroonise alampalgaga. Aga kokkulepet ei sündinud. Pärid nende erinevate poolte võimaluste või pakkumiste vahel jäid veel suhteliselt suureks. Tööandjad on seisukohal, et keskmine ei näita mitte midagi ja siin ei ole võimalik aluseks võtta kuidagi alampalga arvestamisel keskmist palka. Ikkagi tuleks lähtuda tööviljakusest, see on üks näitajaid, mida valitsus on hakanud ka viimasel ajal arvestama ja seda tuleks arvesse võtta. Ka alampalga määramisel leiavad endiselt Tööandjad. Ja need natuke ka meie oma asutuse võimalikust tulevikust. Rahandusminister Taavi Veskimägi suuri minister Urmas Paet lubasid täna ringhäälingu nõukogu liikmetele, et riik osaleb kuni 49 protsendiga Eesti televisiooni ja Eesti raadio baasil moodustava rahvusringhäälingu kinnisvaratehnika haldamiseks loodavas äriühingus. Ühtlasi pidasid ministrid vajalikuks sõlmida pikaajaline leping rahvusringhäälinguga, täpsemalt Hanno Tombergi vahendusel. Täna õhtupoolikul kohtus ringhäälingu nõukogu kahe valitsuse võtmeministriga meediapoliitika vallas, et saada kinnitust riigi toetusele loodavas rahvusringhäälinguorganisatsioonis. Kultuuriminister Urmas Paeti rahandusminister Taavi Veskimägi lubasid, et esitavad neljapäeval valitsusele ettepaneku, mis näeb ette riigi osalust rahvusringhäälinguhooneid ja tehnikat haldavas ettevõttes. Sel neljapäeval on valitsuse kabinetis siis finantseerimise küsimused finantseerimisvõimalikult põhimõtted, samaaegselt jätkab tööd töörühm, kes tegeleb ringhäälingu seaduse uue versiooni väljatöötamisega, siis ta kindlasti võtab seal arvesse neid valitsus. Loodetavasti heakskiidu saavad seisukohad ja, ja küsimused, mis puudutavad sedasama lepingu küsimust ja siis seejärel, kui eelnõu saab kultuuriministeeriumi töörühma poolt valmis, siis ta läheb kooskõlastusringile. Nii nagu kõik eelnõud teistesse asjassepuutuvatest ministeeriumitesse, Errel valitsusse. Ringhäälingu nõukogu esimees Andres Jõesaar ei osanud küll öelda, kui palju võib Eesti televisiooni ja Eesti raadio ühendamine maksma minna. Küll see lasteaed sai täna kinnituse, et riik osaleb aktiivselt selles projektis. Tuli tänasel kohtumisel ka lepingust riigiga valitsusega parlamendiga. See osapool nagu täpsustab, et kindlasti lõpp. Heakskiidu peab andma sellele parlament, aga salla, kirjutab kultuuriminister, mis oleks väga loogiline, et see nagu nüanssides, et selline leping, see saab olema pikaajalise tegevuse aluseks, rahandusminister väljendas ideed, et lepingu pikkus oleks neli aastat niimoodi üks pluss kolm aastat, kus oleks enam-vähem reaalsed numbrid sisse pandud, et me ei oska täna öelda, palju läheb raha vaja täpselt nelja aasta pärast, et seda saab iga aastal täpsustada, aga, aga samas on olemas kindlus, et need rahapiirid, millest me räägime ja see programm, mida me teeme, on pikaks ajaks paika pandud. Kultuuriministri hinnangul võiks rahvusringhääling moodustada 2007.-ks aastaks. Ettepaneku kohaselt koliks rahvusringhääling ka uude majja. Eks ta suurusjärk koos tehnikaga sinna paari-kolmesaja miljoni juurde on, aga sellega me liigume edasi, et praegusel hetkel on ette valmistatud Eesti raadio televisiooni ruumiprogramm. Me teame, ruumivajadusi teades saate programmi, et millised saated on eetrisse planeeritud enam-vähem tulevikus, me teame ka inimeste arvu, et siit saab edasi minna ja ja kui nüüd kindlus, pääset, investeeringutele saab kate olemas, siis hakatakse juba edasi vaatama kohta, kuhu seda maja ehitada, selles sõltub üsnagi palju ja ja siis arhitektuurilist lahendust. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega olulise sajuta Ta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub edela ja lõunatuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega sajuta ilm, puhub lõunakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja stuudios Riina Eentalu kuulmiseni.