Et ma nägin teid ühel pildil vormimütsiga käes, merelaevanduse peadirektor kannab vormi või oli see lihtsalt pildistamise ajaks pähe pandud. No tegelikult tuleb öelda, et vormi ei kanna ja ei omagi õigust kanda, kuna vormi kannab siiski kapten ja laevaohvitserid, aga minul merealusalast kõrgharidust ei ole, nii et ma ei kanna vormi. See oli seal pildistamise jaoks. Vorm pidi meesterahvast kaunistama merelaevanduse juhtivspetsialistidele võiks ju mingi firma riietus olla, et veelgi parem välja näha. Kahjuks on praegu laevandusega nii palju muud tegemist, et selle peale pole nagu aega mõelda. Kas te sõjaväe vormi olete kandnud? Olen kandnud kaks aastat, Kusti teenisite teenisin erinevates kohtades Nõukogude liidus Uuralites ja ja Valgevenes, mis te tegite ise sääres? Esimene pool aastat olin niinimetatud Udžepkas ehk õppepataljonis pärast seda nagu paljudel eestlastel õnnestus mul auto peale saada, nii et ma olin autojuht. Kas vene keel õllel suus või hakati unustama? On küll, on suus ja aitab üpris palju kaasa, kuna laevanduses on üpris palju sellega tegemist. Te olete pärit Eestimaa teisest otsast Võrumaalt, kas olete maapoiss või linnapoiss? Võru linnas toomperet? Õega tulite põrust mõlemad ära pühkisid võru tolmu jalgadelt, kes on Võrumaale jäänud veel. Linnas on mul ema ja isa ja sugulased, elavad rajoonis või nüüd siis maakonnas, kui tihti igati Võrumaal, teie? Ausalt öelda väga harva, paar-kolm korda aastas. Telefoniühenduses oleme nii palju aega, et ikka helistate koju, ikka on aega ajada. Te läksite siis Võrumaalt Tartusse. Mida te ülikoolis õppima hakkasite? Läksin õppima rahandust ja krediiti ja see oligi see õnnetu aeg, kui võeti sõjaväkke kohe pärast esimest kursust. Nii et ülikooli vahele tuli mulle sõjaväge. Nii et tuli ikka tahtmist pärast jätkata. Paljud mõtlesid, aga mul ei olnud nagu mingit kahtlust jätkata või mitte, täiesti kindel otsus jätkata. Miks te valisite just rahandusega rahandus tol ajal vist kõige populaarsem ei olnud. Ei olnudki ja mul oli mitmeid valikuvõimalusi, aga lõpuks mingil määral oli see juhus, et see tuli rahandus. Millised need valikuvõimalused olite? Oli juura ja oli rahandus ja kuna rahanduse eksamid sobisid mulle natuke rohkem kui Uraamad suures osas nad kattusid, siis ma valisin rahandusele. Missuguseks oleks kujunenud teie elukude pärast kõrgkooli lõpetamist oleksite jäänud siiski Võrumaale. Start. Raske öelda, aga mul oli kindel arvamus, et ma tahan ennast rohkem teostada ja Võrumaale tagasi ei lähe. Kuudeid suunati pärast kõrgkooli. Ma leidsin endale ise töökoha ja see oli Hoiupanga ühe filiaali laenuosakonna juhataja ja see aeg oli see aeg, kui enam ei pidanud kohustusliku suunamiste ootama või siis endale koha leida. Nüüd ma leidsin ise. Siin küsitakse teie käest. Mis asutused ja mis ametikohad on teie tööraamatus kirjas. Tööraamatus on kirjas. Kõige esimene töökoht oli ülikooli ajal, kui ma tulin. Ei, kõige enne oli seda oli ülikoolis, olin öövalvur. Pärast seda olin talleks siis raamatupidaja soli praktika ajal. Ja siis tuli hoiupank, Balti ühispank, rahandusministeerium, hansatee laevandus. Te olite rahandusministeeriumi kantsler siis, kui minister oli Madis, üürike, Heiki Kranich, Andres Lipstok ning Mart Opmann. Kuivõrd segas ministrite vahetus rahandusministeerium igapäevast tööd ja isiklikult teie tööd? Tuleb öelda, et iga ministriga võttis aega, et harjuda, aga mingi periood oli alati pärast ministrivahetus selline kõhklev, mida edasi teha ja kuidas ja mis uus minister arvab, aga üldiselt läks küllaltki valutult. Paljud inimesed ilmselt ei teagi, mida teeb üks kantsler no ütleme rahandusministeeriumis, mis on kantsleri töö. No kantsleri töö on tegelikult kogu rahandusministeeriumi aparaadi, aga rahandusministeeriumile alluvate ametite töö koordineerimine, see tähendab, tegelikkuses tähendas ka seda, et minu juures pidasid nõuni Maksu-Tolliameti peadirektorid, väärtpaberiamet, konkurentsi statistikaamet aga samuti oli põhitöö, oli muidugi rahandusministeeriumi sees, osakondadega ja kõige tähtsam muidugi maksuseadused, riigieelarve. Kas see oli raske? Raske? Ma ei saa öelda, et nii raske oleks, loomulikult oli vahepeal olukordi, kus oleks tahtnud minema minna, aga kui ma seal olin neli aastat, siis tähendab, et ju siis oli ka huvitav. Kas teie tööpäev algas kell üheksa ja lõppes kell viis või? Tööpäev algas kaheksa, aga lõpp oli nii, et kuidas kunagi? Päris kell viis vist ei lõppenud ükski tööga. Koju viisite tööd kaasa ka veel ei viinud. Tavaliselt miks teil riigitööst kõrini sai, küsib keegi. Tuleb öelda, et neli aastat, mis ma seal olin andsid mulle väga palju ja väga palju kogemusi, aga samas tekkis arusaam, et ükski inimene ei ole ühegi koha peale asendamatu ja ma leidsin, et kõik, mis ma olen, rahandust tahtnud teha, oleme põhimõtteliselt teinud ja uusi ideid peaks keegi teine ellu viima ja sellepärast ma arvasin, et mul oleks mõtet kõrvale astuda. Kas rahandusministeeriumisse on uusi ideid sisse toodud, olete kursis? Ma arvan, et rahandusministeerium on arenenud edasi päris hästi ja jõudsalt ja võib-olla see, mis minul tegemata on nüüd juba mingisugusest tehtud. Kas võib aru saada nii, et te olete praegu kahe koha peal merelaevanduse peadirektor ja aktsiaseltsi hansatee juhatuse esimees. Jah, praegu on see nii ja mis jääb tulevikus? Ma arvan, et lähitulevik näitab ja kaua see kesta nii ei saa. Siin tuleb mingi otsus vastu võtta. Ma arvan, et tuleb läbi rääkida mõlemate firmade peamiste aktsionäridega ja leida sobivam võimalus, aga ma arvan, et septembri alguses ma pean selle otsuse tegema, kumma firmaga jätkata? Kui uskuda ajakirjandust, siis käib laevafirmade vahel äge sõda, ennustab Ennu patused mõlemat kirjutab 13. augusti Äripäev. Millest selline pingeline olukord on tekkinud? Peaks ütlema, et suures osas on see siiski ajakirjanduslik kõmu. Härra Rohula, aga me saame tegelikkus inimestena päris normaalselt läbi. Me ei olegi kurat, aga igal juhul ma ei näe põhjust, miks me peaksime teineteist vihkama. Aga mul on raske öelda, ma ei näe erilist põhjust üksteise mustamiseks. Ma loodan, et me seda enam tulevikus ei tee. Kas see vana ütlus, kus raha, seal võitlus peab ikka paika? No mingil määral küll, aga normaalne ja aus konkurents on alati teretulnud, tegelikkuses. Pea üks poliitik on öelnud, et tal ei ole aega naistega sõprade jaoks, sest ta peab pidevalt tegelema oma vaenlastega. Kas te peate ka pidevalt kellelegiga vägikaigast vedama? Õnneks viimasel ajal enam seda nii ei ole ja ja peab ütlema päris hea, et ei pea enam seletama lihtsaid loogilisi majandusasju kellegile. Rahandusministeeriumist tuli seda üpris tihti siiski ette, aga praegu on tunduvalt rahulikum. Eksrahandusministeeriumi ajal käis ka palju selliseid inimesi teie juures, kelle ülesandeks oli lobitööd teha. Ja algul küll ja siis, kui ma olin veel ministeeriumis noor ja roheline, ma kohtusin väga paljude inimestega ja kuulasin väga palju erinevaid arvamusi mis hoit üksteisele 100 protsenti vasturääkivad, aga aga hiljem ma sain aru, et, Päris kõigiga kohtuda ei maksa ja igat kriitilist märkust ei tasu arvesse võtta. Kas teil sõna ei, tuleb üle huulte kergelt. Kas laevandus on kullaauk? Ma arvan, et ei ole. Kui laevandus ei ole kullaauk, mis on siis Eestis, kuna. Ma arvan, et Eestis on kullaauk praegu selline Eesti uus rahvuslik spordiala. Börsil mängimine ja kas te mängite börsil, mängin, kuidas läheb. Läheb hästi. Kas merelaevanduse peadirektori koha saamiseks tegite ka ise lobitööd või tuli see kuidagi iseenesest küsitakse. Ma ei saa öelda, et ma oleks teinud mingit erilist lobitööta. Solidaarse Esko hõldingu aktsionäride omavaheline kokkulepe. Päev oli erastamisprotsessi jooksul teie jaoks kõige raskem. Võib-olla viimane päev kui tuli oodata otsust ja kui püüdsid leida kõikvõimalikku muud tegevust, et kuidagi tunnustada ära seda et peab ootama mingit kellaaega. No lõpuks ometi otsuse teada, mitu tundi Debraadisites hommikust kella üheni ja mida te pärast tegite, kas tähistasite seda sündmust? Ausalt öeldes tähistasime küll. Ameerika senaator Rassoul pilong on öelnud, et tänapäevajuhil peab olema Einsteini aju, elevandi mälu ja lisaks veel advokaadiuurija ja õpetajaoskused. Kas olete senaatori väitega? No ma arvan, et selliseid juhte on sel juhul väga vähe, mis peaks tänapäevajuhil kõige rohkem olema. Ma arvan, et üks põhiline omadus on julguse otsustada julgus teha otsuseid, see on minu arust kõige suurem asi, mis väga paljudel juhtudel jääb puudu. Just selle ei ütlemisega. Ükskõik kas ei või jaa ütlemine, aga julgus oma arvamus välja öelda, olgu ta siis vale või õige. Iga erastamisega käib kaasas ka koondamine. Mõni uus ülemus töötab esialgu veel vana kaadriga edasi, et saada selgust, kes on kes ja millised on ühe või teise inimese võimed. Mõni teine teeb aga platsi kohe puhtaks ja toob oma inimesed asemele. Kuidas tegutsete teie. Ma arvan, et see sõltub konkreetsest situatsioonist. Hansatees me tõesti tegime teatud kaadrimuudatused üpris kiiresti laevanduses, me ei ole seda teinud ja ma arvan, et väga suuri muutusi ei ole ka seal vaja. Iga olukord on erinev ja oleneb sellest, millises situatsioonis on firma ja mida firmalt tulevikus tahta. Millises situatsioonis oli merelaevandus kuidagi selle ameti peale tulite? Merelaevandus on reaalselt tegutsev normaalne firma. Kus on puudu, ma arvan, ainult natuke uut erksat mõtlemist et viia ta normaalselt tegutsevast firmast efektiivselt tegutsevat firmaks. Ja siin on küsimus koondamise kohta. Veel möödunud aasta augustis töötas Eesti merelaevanduses 2300 töötajat. Kui palju jääb nendest töötajatest alles? Otseselt on nüüd raske öelda, ma arvan, et kõik sõltub konkreetselt ajast, kuidas me suudame oma äriplaani ellu viia, sest küsimus on selles, et nendest 2300 aasta on 1800 meremehed. Ja loomulikult, kui merelaevandus on müünud ära suure hulga vanu laevu, siis nii palju Merelaevandus ise ei vaja. Nüüd on küsimus, kas inimesed koondada või leida neile uut rakendust ja Me oleme otsustanud, et tegelikult Eesti meremees on üpriski kõrges ause kogu maailmas. Ja kui meil pole pakkuda neile omi laevu, siis meil on kavas hakata vahendama eesti meremehi teiste riikide lipu all sõitvatele laevadele. Nii et ma ei näe eriti suurt koondumist laevanduses. Nii sina selline kiri. Kui vaadata tööpakkumise kuulutusi, siis jääb mulje, et Eestis leiab tööd ainult alla 35 aastane inimene. Kas teie kui alla 35 aastane suure ettevõtte peadirektor olete ka seda meelt, et ühes edukas firmas peavad töötama ainult noored? Kui lühidalt öelda, siis ei ole. Alati on vaja juurde kogenenud inimesi, kes neid noori vahepeal tagasi tõmbavad, kui nad oma ideedega liiga pilvedesse lähevad. Aga siiski paljudes tekkinud firmades on enamuses noored. Vanemad on kõrvale kuidagi tõrjutud. Ja ma arvan, et see on iga firma juhi ise iseenda otsustada, kuidas ta oma meeskonna kujundab ja loomulikult on noored tunduvalt vastuvõtlikumad uuele mõtlemisele. Aga ma ütlen, et ka vanemate seas on üpris palju asjalikke inimesi. Nii et sellist klassifikatsiooni noored ja vanad päris selgelt küll ei saa öelda, kes peaks kuuluma ühe või teise firma juhtkonda, see sõltub ikka konkreetsest inimesest. Nõukogude ajal oli meremehe elukutse väga au sees. Meremehed said korraliku palka, said valuutad, käisid välismaal nende jaoks oli Tallinna spetsiaalsed poed välismaa kaubaga mis praegu meremehi laevadel hoiab. Kas korralik palk? Tuleb öelda, et meremeeste palk on siiski üpris korralik, ma arvan, see on kindlasti üks asi. Teine asi ka üpriski suured garantiid. Ka sotsiaalsed garantiid, mida laevandus on pakkunud, nii et need mõlemad kokku Siiani said merelaevanduse veteranid oma firmalt toetus, kas uus juhtkond jätkab oma vanade töötajate toetamist? Ja jätkab jätkab selles mahus, mis on kokku lepitud merelaevanduse kollektiivile pinguse. Varem toetati ka veel muudel juhtudel, praegu on võetud suund sellele, et see, mis on lubatud need toetused jäävad aga muid toetusi, siis peab olema küllaltki kaalukas põhjus, et vedasid kottida. Ja merelaevanduses töötab väga palju vene keelt kõnelevaid inimesi. Kas te olete seda meelt, et teie ettevõttes ei saa rahvus olla privileeg vaid hinnata tuleb eeskätt meistrioskusi ja kogemusi. Absoluutselt. Keegi kirjutab, lugesin, et tahate jälle laevapiletite hindu tõsta kuid oma suurtel laevadel sellel lühikesel mereteel ka kiirust tõstaksite, siis võiks sellest hinnatõusust aru saada. Aeg on ju raha. Kas on võimalik laevu kiiremini sõitma panna, küsitaks? On olemas kahte tüüpi laevu, ühedal parvlaevad, teised on kiirlaevad ja meil sõidab ka kiirlaev katamaraan Tallink Express üks, mis sõidab Helsingisse pooleteist tunniga ja pilet on ka vastav, teised laevate kiiremini sõitma panna, see ei ole eriti reaalne. Mis puutub piletihindadesse, siis arvatavasti järgmisest aastast me neid tõstame, mitte küll eriti palju ja kindlasti mitte nii palju, kui tegelik inflatsioon on Eestis. Aga kuna kõik kallineb, siis kallineb ka meie teenus ja sõita Helsingisse on siiski odavam kui sõita Tartusse. Kui teie hansatee üle võtsite, siis oli hansatee kahjumis. Kuidas praegu hansatee olukord on? Praegu võib öelda, et hansateele on läinud hästi ja hansatee on üpriski soliidses kasumisse. Rääkida nüüd hansatee heast käekäigust on praegu momendil veel vara, sellepärast et see kasum läheb tegelikult kõik eelmiste aastate kahjumite katteks. Kaks Tallinna ja Helsingi vahel reisiliiklust korraldavad Eesti laevafirmad. Hansatee ja Inreko võiksid ühineda, sest muidu võivad Skandinaavia suured laevakompaniid nad konkurentsist välja lüüa. Mida teie sellest arvamusest arvab? Küsimus on selles, et eelkõige on see aktsionäride küsimus. Kui aktsionärid soovivad ühendada kahte firmat, siis nad peaksid selleks valmis olema ja omavahel läbi rääkima. Antud juhul mina olen handsate tegevjuht ja nii nagu aktsionärid mulle ütlevad, nii ma tegutsen. Muidugi, konkurents on selline asi, kus kunagi tühja kohta ei ole ja kui kaks firmat ühinevad selle eesmärgiga aitäh turgu jagada ja mitte üksteisele nii suurt konkurentsi tekitada, siis tekib paratamatult sinna mingisugune vahe mis kindlasti kirjutakse teisse. Kolmanda uue laevafirma poolt. Keegi kirjutab, kui Kreeka suurärimees Aristoteles siis oleks veel elus ja teil oleks võimalus temaga kohtuda. Millist nõu te temalt küsiksite või millest te temaga räägiksite? Võib-olla küsiks ta käest mis oli see järgmine samm, mille ta ette võttis, peale laevandusäri? Mitmed maailmas tuntud poliitikud ja äritegelased peavad enne tähtsate otsuste tegemist nõuga astroloogiga. Kuidas teie sellistesse asjadesse suhtute? Ei kuidagi. Usk, kellega te tavaliselt nõu peate, kas osaliselt iseennast või on teil teatud sõprade ring, kellega te nõu pead? Küllaltki palju ma siiski mõtlen ise, aga kõik asjad ma siiski konsulteerin oma sõpradega ja töökaaslastega. Ma peaks ütlema, et meil on küllaltki hea kollektiiv, ütleme, juhtiv kollektiiv, kellega ei ole probleeme, ükskõik mis kell maha istuda ja ühest teisest probleemist rääkida. Peale selle on mul veel mõningad sõbrad, kes ei tööta minuga koos, aga kellega ma ka väga tihti nõu pean. Kui palju on teil litsi sõpru? Väga häid sõpru on mul palju, ei ole, aga selle eest, need, kes on neid, ma võin täielikult usaldada. Persona saates vastab kuulajate esitatud küsimustele Eesti merelaevanduse peadirektor Enn Pant jutu sekka vahelduseks veidi muusikat. Meeli. Paljud ettevõtlikud inimesed on loobunud erafirma loomisest sellepärast et nad kardavad maffiat. Kas see on teie arvates asjatu hirm või on see reaalsus, millega eraettevõtja peab arvestama? Kahtepidi küsimus, ma arvan, esimene on üks küsimus, sõltub sellest, mis alal ettevõte hakkab tegutsema. Et teine, tunduvalt tähtsam küsimus on, kui aus ettevõtte juht ise on. Kui ta hakkab petma riiki, see tähendab maksuametit, tolli ja tolliametit ja nii edasi siis paratamatult pettustes ei saa üksi olla, tuleb seda kellelegiga jagama. Ja kui see informatsioon liigub välja, siis on loomulikult järgmiseks sammuks, see talle. Tuleb küünlamaffia. Kui ettevõte on aus ja on kõikuma maksnud, korralikult maksnud, ei peta, ei oma omanikke ei riiki, siis ei näe erilist põhjust, millega maffia saaks kallale tulla. Kas teid on elus ähvardatud, olete saanud anonüümseid telefonikõnest. Olen, kuidas tavaliselt reageeriti niisugustele asjadele, kas kaebate kuhugi või võib-olla ta eluohtlikesse situatsioonidesse olete kunagi sattunud? On olnud üks küllaltki tõsine intsident, aga ma ei saaks öelda, et see nüüd eluohtlik oli. Küll ta oli küllaltki ebameeldiv. Mis juhtus? Sattusin ühe kallaletungi ohvriks, mille tagajärjel ma olin tükk aega haiglas. See oli 93. 94. aasta lõpus. Nii et te olite juhuslik ohver? Ma arvan seda või loodan. Kas teil relvakandmisluba on? Ei ole. Mida te kardate üldse? Raske öelda. Iseennast et mu plaanid üks kord Nad on pea kohal kokku löövad ja ma ei suuda oma lubadusi täita. Ainuke Tartus. Ja väikseid hirme on alati kõigil, aga ma arvan, et, See on võib-olla suurem Küsitakse, kas te olete poissmees või naise mees? Ametlikult abielus ei ole ja kust elati ja kuidas te elate, millised on teie elamistingimused? Elan tuukri tänaval ja elan neljatoalises korteris. Kodus süüa teete? Harva olete harva kodus ka? Jah, olengi. Keegi kirjutab selleks, et nooreks jääda, tuleb vähe süüa, toituda, rohkem kalast, juua palju vett, tegeleda, spordiga, palju käia, magada korralikult ja palju naerda. Kuidas teiega on, kas te sööte palju või vähe? Väga vähe. Ja mitte korrapärasest ja mitte korrapärane. Kuidas kalaga lood on? Armastan väga kalaja, kui ainult võimalik, seal ainult kala. Kas te olete kalamees ka? Ei ole, ei ole kunagi olnud, ma olen selleks liiga liikuv, et ühe koha peal kaua aega istuda ja kuidas selle vee joomisega on üldiselt küllaltki palju joonud. Sport. Vahelduva eduga, mis spordiga olete tegelenud? Praegu olen käinud viimasel ajal mängimas squashi, olen tegelenud nii ühe kui teisega, aga kahjuks praegu aega napib, nii kohutavalt, et kuna squashi saab küllaltki kiiresti ennast võhmale joosta, siis kõige efektiivsem ja tuleb palju käia. Kuidas selle käimisega on käimisega muidugi lood väga kehvad. Põhiliselt istute autos, põhiliselt istun. Kuidas Mahamisegan? Magan hästi raskelt. Kas leri laenutust juba unes? Kõnete? Kahjuks raskeid situatsioone ja näen üpriski palju. Kuidas teile naermisegangs huumorimeelt ikka on? Ja sõprade keskel vahetevahel naerame ikka päris palju. Töö juures niipärased ette muidugi ei tule. Nii et on lootust, et teate nuriks Kauks Segalodon siia. Kas teil on plaanis oma tiiva alla võtta mõni spordikollektiiv, mis tooks teie firmale kuulsus ka spordiareenil? Ja no merelaevandus toetas pikka aega ja on jätkuvalt toetanud enamuses merendusega seonduvaid spordialasid. Ja Toivo linnas oli Eesti allveespordiföderatsiooni esimees, on nii, et talvesport, purjetamine, samuti oleme toetanud meie suusataja neiusid ja merele. Laevandus on nüüd üpris suurelt toetanud ka Eesti olümpiakomiteed. Millal võib Eesti merelaevandusest rääkida, kui Euroopa ühest juhtivast laevandusfirmast? Ma arvan, et mitte kunagi sest et seda oleks liiga palju tahta. Euroopa laevandusfirmad on ikkagi nii suured, et merelaevandus võiks olla ühe suure Euroopa juhtiva laevandusfirma üks väike osa. Nii et. Ma ei näe seda perspektiivi, et merelaevandus saaks üheks Euroopa juhtivaks laevandusfirmaks. Küll aga võib öelda, et ta võib saada Euroopa üheks efektiivsemalt tegutsemast laevandusfirmaks. Ja see on eesmärk. See on üks eesmärk. On selline tunne, et mitte keegi siin Eestis ei tea täpselt, mida tähendab meie riigile ühinemine Euroopa Liiduga. Kuidas teie kui rahandusspetsialist ja suure ettevõtte juht selle suure ühinemise peale vaatate? Igale ühinemisel on nii head kui halvad küljed ja konkreetselt siiski peaks vaatama selle peale, mida Euroopa liit meile pakub. Loomulikult ma saan aru, et see tähendab, et me oleme üks osa Euroopast mingil määral meie turvalisust ja kõike muud, aga ma arvan, et see meeskond, kes hakkab läbi vaikimisi pidama Euroopa Liitu astumiseks peab ikkagi seisma väga tugevalt Eesti positsioonide eest. Just nimelt selle eest, kuidas võidelda Eesti majandusele Euroopa suures majanduses välja võrdväärne koht. Ja see on üpris tähtis kogu Eesti arengu jaoks. Kas te olete juba uurinud, mida tähendaks see ühine merelaevanduse jaoks näiteks? Merelaevandus selle ma arvan, et see tähendaks seda, et Tallinn muutuks Euroopa idapiiriks ja see oleks ka üks loogiline koht läbi, mille Euroopa liiguks Venemaa suunas või Euroopa kaup, nii et Ühest küljest tähendakse küllaltki soodsate võimaluste avanemist, mis tulemust oskuslikult ära kasutada. Teisest küljest, kui ma hansatee poolest vaatan, siis Euroopa Liiduga ühinemine tähendab seda, et kaob ära senine tax-free kaubandus laevadel mis tähendab omakorda, et tuleb otsida mingisugune uus väljund sellele, et selline operaatorfirma ellu jääks, sest et olgem ausad, piletihind ei kata mitte mingil juhul mingeid kulusid. Enamus kasumist tuleb siiski ainult tax free müügist ja baaridesse, restoranides, müügist. Kui palju te olete üldse saanud maailmas ringi sõita kui paljude laevandusfirmadega te olete? Laevandusfirmadega konkreetselt ma eriti tuttav ei ole, aga maailmas on üpris palju ringi sõitnud. Te olete Ameerikas palju käinud? Olen käinud ka Ameerikas üpris palju. Seda just rahandusministeeriumi ajal, kui rahandusministeeriumi partneriks oli Maailmapank. Ja seal ma olen veetnud üpris pikki nädalaid. Kas Ameerika pole teid tõmmanud, kui kui koht, kus võiks ennast teostada? Kindlasti mitte. Ameerika ei ole minu elustiilile vastav farmi. Ta ei ole euroopalik riik, see on hoopis muu ideoloogia arusaam. Keegi küsib, kas teil on oma veesõiduk mingi veesõiduk. Ei ole, kahjuks, kavatsen osta. Olete Meril palju käinud ja olen käinud nii kaatritega kui siis kuutoriga. Nerd ei karda, ei karda ja merehaigeks ei jää jää. Kuigi seda on nüüd küll raske öelda, sellepärast et üks normaalne inimene õige tormi ajal peabki merehaigeks jääma, see näitab organismi. See näitab seda, et organism on korras, aga ma arvan, et ma ei ole õiget tormi saanud. Kui te peate sõitma Soome või Rootsi millist laevade kasutate tavalist? No Soome sõidan alati ainult oma laevadega, tähendab Tallinki laevadega? Rootsi, kuidas kunagi, ma arvan, lennuk. Küsitakse, kui te hansatee juhtimise üle võtsite, kas te teadsite midagi merendusest? Teadsin siiski, kuna ma olin ka varem riigi poolt nimetatud Eesti merelaevanduse nõukogu esimees ja härra ninnasele, tänu, kes on meid üpris palju merenduses harinud teasima merendusest, natuke siiski. Kas nüüd kodus ka uurite raamatuid ja täiendate ennast vä? Kodus tegelen sellega siiski üpriski vähe, kuna ma vähe kodus viibin ja sellepärast ma arvan, et ma enne, mis on töö juures pikemalt. Tegelikult ongi nii, et pärast viiesed ajada kõige magusamad ajad, sest siis sa saad rahulikult istuda, uurida, midagi midagi lugeda, midagi endale selgeks teha, sest et siis, kui maja jääb tühjaks, on hea ja vaikne omaette ennast täiendada. Keegi kirjutab, kui töö tegi ahvist inimese, mida teeb siis kompuuter inimesest. Ma arvan, et kompuuter on inimese suureks abiliseks ja mõjus öelda, kuidas noorem põlvkond tähendab minust tunduvalt, noorem põlvkond suhtub kompruut kompuutrisse, aga ma arvan, et see põlvkond veel kes on minuealine. Ta võtab kompuutrit kui abimeest ja ja on kompuuter, on riik, kes saab hakkama ka ilma selleta. Ja ma arvan, need oskused peast inimestele siiski alles jääma. Kui arvuti võidab juba praegu male maailmameistri, siis pole enam kaugel ilmsete aeg, kui arvutid hakkavad mängima börsidel ja paigutama vahendeid ühte või teise investeerimisfondi. Väga võimalik, aga alati on küsimus, et nii ühe kui teise aktsia tõusu või langusega ei ole seotud konkreetsed majandusnäitajat, vaid see on selline stiihiline puhang ja ma arvan, et arvuti ei hakka kunagi mõtlema nii nagu inimene ta vaatab ainult reaalsete arvude peale ja sel juhul muutuks börs väga igavaks ja kaotas igasuguse mõtte. Kas see suur info, mis erinevaid teid pidi ettevõtete juhtide kätte tuleb, võib mingil hetkel muutuda tööd segavaks pidurdavaks teguriks? Ma arvan, et siin on iga ettevõtte juhil oma otsustamine, kui palju ja millist infot ta vastu võtab. Loomulikult võiks öelda, et Eestis on praegu nii palju ajalehti, et ei jõua kõiki läbigi lugeda. Sa pead ise tegema enda jaoks valiku, millist infot sa valdad ja vallata, kogu infot pole kunagi võimalik. Nii et ma ei usu, et see eriti segama hakkaks. Moskvas on viimastel aegadel juhtunud mitu skandaali seoses juhtivtöötajate omavaheliste telefonide, kõnede pealtkuulamise, lindistamise ja, ja pressis avaldamisega. Ka meil on seda olnud, kuid siiski, kui teie telefoni teel oma äriasju ajate kas mõtlete ka sellele, et keegi võib teid pealt kuulata ja seda infot oma huvides ära kasutada või ei ole see sugugi nii? Ma ei ole eriti kunagi sellele tähelepanu osutanud, sellepärast et need äriasjata, mida ma telefoni teel ajal ei ole selliseid, mis kujutaksid endast suurt sensatsiooni. Ja, ja teiseks, ma ei ole kunagi ainult musta äri. Sellepärast kui keegi tahab midagi kuulata pealt, siis ta võib teha sellest mingi nupp Lukese kuskile ja võib-olla avalikustada plaane enneaegselt, aga ma ei tunne selles hirmu, ei põe jälitamismaania. Kas merelaevanduses on üldse mingi informatsioon, mida mida peaks varjama, mida ei tohi avalikustada? Ma ei näe erilist põhjust tegelikkuses ainuke informatsioon, ma arvan, mis igas firmas on ütleme nii, firmasiseseks kasutamiseks, see on see, milline on firma arengustrateegia lähiajal või tulevikus ja kuidas firma kavatseb edasi areneda. Ja muidugi on ebameeldiv, kui see informatsioon lekib välja enne, kui sellest sellest mõttest on saanute tegu, aga Ma ei näe siin ka midagit katastroofilist. Viimase näitena ma võin öelda, et praegu on kuskilt jõudnud ajakirjandusse teadmine, et hantseedee kavatsed minna Odessa Istanbul liinile ja loomulikult me ei hakka seda ümber lükkama, aga ma peaks ütlema, et see on alles projekti staadiumis ja me oleme seda rääkinud küll oma firma sees, aga mitte selleks, et seda välja anda, aga kõigepealt teha kindel uurimus ära, kas, kuidas ja kas see on tasuv, aga kui niisugune informatsioon liigub, siis on see, et lubadusi anda ei tohi, sellepärast et ükski projekt, mis pole valmis, ei saa olla tõeline projekt. Millal oli viimati see päev, kui ootasite suure kannatamatusega palgapäeva, millal olite teie taskud viimati tühjad, küsidki? Ülikooli ajal arvatavasti ma ei ole kunagi olnud suur kulutaja. Üpris mitmed on öelnud, et ma olen küllaltki kitsi. Küsimus on, kas kokkuhoida mõtlemine või mitte, aga nii palju kui raha, nii palju raha, kui mul on olnud, ma olen osanud alati sellega ära elada, ma ei pööra sellele kunagi suurt tähtsust. Võib-olla teinekord oli see, kui ma ostsin korteri ja ma tõesti nägin, et ma ei saa isegi mööblit sisse osta, sellepärast et mul ei jätku. Aga kas see ei olnud küsimus? Nii et ei ole suurkulutajad, ei pea olema kõik nii-öelda viimase peal asjad kodus. Kindlasti. Kellele peaksite olema tänulik oma karjääri ees, kas iseendale, sõpradele või hoopiski jumalale? Küsitakse. Ma arvan, et, Nii mõnigi on väitnud, et karjäär ja raha muudavad inimese enesekeskseks edevaks teiste suhtes ükskõikseks ja isegi karmiks. Kas teil on keegi öelnud, et Te olete muutunud või olete ise aru saanud, et te olete mingil määral muutunud? Ja mingil määral võib-olla küll mõned sõbrad on öelnud, et miks sa ei võta ühendust, miks me ei lähe koos, istub kuskil välja ja nii edasi. On ette heidetud ükskõiksust. Kahjuks noh, see on lihtsalt nii kujunenud, mul enam ei ole aega, ma ei ole enam ülikoolis ja mul ei ole enam nii palju aega, kui seal ja kohustuste koorem on nii suur ja. Neid kogu aeg täita ja sellepärast tõesti võib-olla niinimetatud ükskõiksus on tegelikult ajapuudus, on olnud see, mida saaks mulle ette heita. Muutunud ülbemakse. Küll, aga kui vaja, siis võin üpriski halvasti öelda. Tõsi küll, mul ei tule seda eriti palju teha. Kas te kahetsete ka pärast, kas ma kahetsen? Ma ei ole tavaliselt kunagi öelnud ilma põhjuseta või õigemini mul on paar korda meeles, kui ma olen võib-olla natuke rängalt öelnud põhjuseta, aga üldiselt eriti palju ei ole midagi kahetseda. Samas tuleb öelda, et ma ei ole pika vihaga. Kui ma olen ära öelnud, siis ma olen selle kõik unustanud ja ja sellega on asi klaar. Nii et ei ole kättemaksuhimuline? Ei, kaugeltki mitte. Millal te siin raadiomajas tegutsesite? Millal te majandusuudiseid Soome saadetele tegite? Noh, see oli aastatel 91 92 ja 93. Kuidas te siia sattusite? Mul oli tuttavaid siin tööl ja Nad kutsusid väga ja nad vajasid kedagi, kes kommenteeriks natuke eesti majandust soomlastele ja kuidagi juhuslikult ma nõustusin ja pärast see nagu saigi nagu kombeks, et mina nagu pidin selle tegema ja ma arvan, et ma olen küllaltki kohusetundlikke. Ja sellepärast ma seda tegin üpris pikale. Kas ajalehtedes ka vahel avaldasite oma kommentaar? Üpriski harva siiski sellepärast, et minu käest on palutud väga mitmeid kordi ja võib-olla, et nüüd, kui ma lõpuks ühe firma peale jääma hakkangi kirjutama majanduses, sest et ma arvan siiski, et üht-teist ma sellest tean ja nüüd üpriski vabalt kirjutada oma arvamust ka. Aga siiani pole veel ette võtta. Mis mulje teil üldse on nendest kommentaaridest majandus kommentaaridest, mis meie pressis on ilmunud? Tuleb öelda, et siin kõik sõltub autorist, kes kirjutab. Mul on kahju, et vaadates äripäeva viimasel ajal tundub, et äripäeva ajakirjanike tase on kohutavalt alla käinud. Ma olen rääkinud mõne äripäeva ajakirjanikuga ja Tuleb välja, et inimesed, kes tegelikkuses majandusest eriti palju ei tea, kirjutavad majandusest lugusid, mis näevad rohkem välja mitte kui majandusuudised, aga rohkem kui kollaste lehekülgede uudised. Nii et tuleb hakata kirjutama? Jah, võib olla küll, on suvi. Kas suvi on niimoodi mööda läinud, et ei ole arugi saanud või olete saanud nautida, aga suvemõnusid? Kui aus olla, siis ei ole ja kui mulle on öeldud, et küll täna ilus päev, siis ma teen silmad suureks ahhaa väga huvitav. Ja ma ei teagi vahetevahel tunnet oma kontoris, et üpriski palav on, aga suvemõnusid ma tõesti rohkem tundnud ei ole, kui hansatee suvepäevad kaks nädalat tagasi. No täna, mil me teiega juttu räägime, on ka väljas väga palav. Kas teie tööpäev, reedene tööpäev oli ka väga palav? Ei täna võiks öelda, oli suhteliselt rahulik. Ja mida tähendab rahulik töö, mida te täna tegite? Täna ma. Jõudsin olla kahes firmas korraga ja pidada läbirääkimisi veel mitme meie kliendi ja partneriga. Ajasin juttu nii härra Sarapiga Tallinna sadamast. Kui viibisin enamusena siiski laevanduses, aga jõudsin läbi joosta hansateest. Ma tänan teid, härra pant, kas on ka mõni niisugune küsimus, mis teile nagu eriti meeldis, kellele anname saate auhinna? Ma arvan, et see küsimus on asja kohta, ma olen seda ise ka mõelnud vahetevahel või mitte sama nurga alt, aga mulle on öeldud niimoodi, et kas peaks oma massisega paralleele tõmbama. Ja sellepärast ma lähen, sa uurinud, see oli huvitav küsimus. Soolo Persona saate külaline oli Eesti merelaevanduse peadirektor Enn Pant. Persona saate auhinna võitis Tiit Annus Tallinnast, Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.