Tere, Ma räägin Narvast, ma räägin Narvast ja tema saatusest ja räägin teile oma aastatega tehtud töö taustal. Ma olen Jevgeni Kaljundi kunstiajaloolane, soovitaja arhitektuurile, ajaloolane ja ligi 40 aastat on mul tulnud Narvaga tegeleda. Ja on ju säärane jutt, et Narvast algab Eesti, samas aga hoitakse Narvast kõrvale, teiseks ei tea temast ka kuigi paljud, ma räägin Narva traagilisest ajaloost ja natuke rohkem kui teie kõik teate, sest harilikult on meil silme ees vaid see 44. aasta pommitamine ja selle järgne häving. Aga, ja tegelikult neid hävinguid on palju rohkem ja see on piirilinna saatus. See saade on nüüd teatud kontserdina pühendatud Narva hävingutele Narva Narvas hukkunutele. Sellepärast kuulete te terve suur hulk kurba muusikat, mis vahepeal katkeb siis selleks jutuks, mis ma räägin teile üksikutest hävingutest. Ja esimese palana kõlas Alpennoni tantsijana tropo oboekontserdis stopus number üheksa, number viis ja esitas poel Antoni Camden, Julia kirdud Londoni virtuoosid saatsid, mida juhatas son Georgia Madis ja vahepeal kuulame illustratsiooniks Veriosi reekviemi esimest osa, reekviem kirje igavene rahu, mis esitati kontsertsaalis suurel reedel, kus tegevad olid dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel solistina Mati Turi, tütarlastekoor Ellerhein, Eesti rahvusmeeskoor, Eesti riiklik sümfooniaorkester. See saade sündis pika mõtlemise peale. Asi seisab selles, et möödunud aastast suvel sisekujundajate liit korraldas suure galakontserdi Aleksandri kirikus ja enne seda oli siis kutsutud esinema paar inimest. Rääkisin seal teemal risti löödud linn ja kui ma tagasi tulin koju, siis ma mõtlesin, et see jutt kõlbab jutuna ehk ka raadiokuulajatele. Kuid mida kauem edasi, seda rohkem muutusse mõtte. Ja sai tehtud. Nüüd see saade, mida teie nüüd kuulete, see tuleb kontserdina. Kahetunnine saade näitab siis neid võimalusi, mida pakkus traagilise linna saatus ja taustaks muusika ja seekordseks muusika. Illustratsiooniks saab üks lõik Carlorfi karmina Buraanast, mida esitab Berliini kantorei, Berliini tütarlastekoor ja saksa Filmiorkester Pavel sbergis. Dirigent Günther Bricky juhatusele. Narva tekke ümber on palju vaidlusi ja kes teab, lõpuks, millal ta sinna tekkis. Siin Eldar Efendijev küll ütleb, et vot see aasta on õige, et siis võis olla see linnaõiguste andmine. Kuid tegelikult ma arvan, et Narva on palju vanem kui need aastaarvud, mis esimesena kirja tulevad? Narva loomulikult, mingi asula tekkis jõe äärde, ma arvan, et umbes sinna, kus praegune sadam on, sellepärast, et jõe ääres ikka inimesed asuvad, kala saab püüda, paadiga saab merele ja tema asend oli niisugune. Teisel pool jõge asus Venemaa kunagi professor Uluots kirjutas artikli kirjutamata lepingutest ja siin oli ka täpselt nii, et et niikaua, kui keegi üle jõe läinud, madinat ei tulnd, kui aga keegi siis teisele poole läks, siis läks sõjaks, siis tulid taanlased, rajasid linnuse linnuse ette, ehitati suur hoov, kus hädaohu puhul said ka elanikud varju ja see kaitsetus jõe ääres oli nii ahvatlev teisel pool jõge olnud naabritele. Et aeg-ajalt ikka tuldi kallale ja, ja põletati maha ja, ja, ja, ja nii edasi. Praegu kuuleme ühte lõiku Jon Daveneri igavesest mälust. Eternal Memory esitavad Moskva virtuoosid Vladimir spywakovi juhtimisel. Tšellol soleerib Stefani selles. See Narva esimene asula, mida mina arvan, seal sadama kohal olemas, tõenäoliselt me seda enam kunagi ei leia. Ma arvan, et ta on hiljem ehitatud bastion Victoria all ja linn tekib tükk maad hiljem meie mõistes linn, see, mis praegu vanalinnaosa on piirilinnana aga oli ta siiski piiri asula ja tema saatus oli niivõrd kurb, et kutsuski esile linna kindlustamise kuulaks. Erkki-Sven Tüüri passiooni esitatud Ostro Botnia kammerorkestri pool Juha kangase juhtimisel. Arhiivi ülikutestan esimene märgitud Narva häving dateeritud 1000 323. aastaga, kui Pihkva vürsti ta viidi, väed, venelased tulid ja põletasid selle asula jõe ääres maani maha. Nii on meil dokumenteeritud Narva esimene häving muusikaliseks illustratsiooniks kuuleksime Wolfgang Amadeus Mozarti Maurealif Trauermusiik. Vabamüürlaste leinamuusika mis on esitatud Berliini Filharmoonikute Claudio Abado juhatusel. Vaevalt said asula elanikud oma eluaset üles ehitada kui 18 aastat hiljem 1341 tulid taas venelased ja põletasid asula maha. Me isegi teame seda, et see toimus üheksandal aprillil 1341. Kuulame Arvo Pärdi litaaniast lõigu, mida esitavad David Champs Brothers Covid, kramp, son Potter Gordon Johns ja Tallinna kammerorkester ja Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Möödus kõigest jälle vaid veerand sajandit ja teisel novembril 1367 põletasid pihkvalased taas Narva asula maha. Nad põletasid kõik, mis paiknes väljaspool linnust. Raske öelda, kas nüüd see osa, mis praegu vanalinn on, sest ma arvan, et ei, sest see võis olla veel karjamaa, mis kuulus kellelegi Hildebrandile, kelle järglased olid Riia peapiiskopid. Aga, ja kõik, mis ümbritses. Tõenäoliselt asus neid kohti mujalgi kui seal sadama kohal. See põletati taas maha. Muusikat, mida ma vahepeal kuulame, on loonud Johannes Brahms saatuse laul, Opus 54 fiksalt liid, mis on Friedrich hõldelini sõnadele esitab Errnsenfi koor Berliini Filharmoonikute ka Claudio Abado juhatusel. Alalised tulekahjude kallaletungid sundisid vastu võtma otsuse, kus elanikkonda pidi kaitsma ja kindlustama. Me teame, et juba 1345 anti elanikele luba. Kui venelased hävitavad, siis linnusehoovi võib asuda ja seda ka hoonestada. Kõrgmeister Henrik tuusemer käseb Tallinna Rakvere Narva linnused tugevdada müüride ja graafidega. Ma arvan, et suure loov tekib kusagil 14. sajandi keskel võib-olla mõni aasta varem. Ja selle järel hakatakse ka 14. sajandil praegust vanalinna ümbritsema linnamüüriga. Need korraldused andis ordumeister Wilhelm von friimerchern 1368, see tähendab just aasta pärast seda viimast kallaletungi ja kivimüüre koha peal aitasid püstitada Põltsamaa foogt Heinrich von under Torp kus Narva foogti fon Alt teen, aga sellest tekkis üks suur kohtuprotsess, mis kestis ligi aastaid, sest see maa kuulus karjamaana ühele Hildebrandile tema järglased, siis püüdsid seda kogu aeg tagasi saada, aga linn oli juba sinna ehitatud ja nii ta jäigi. Prooviti kogu aeg asendusmaad anda piki Tallinnasse viivat teed ka linnamüüri tekke, nii siis ongi põhjendatud selle turvalisuse puudumisega muusikalise palana. Kuulame lõiku Henrik Kuretski kolmandast sümfooniast, mida ta nimetab sümfoonia pesnieželloznes kurblike kaeblike lauludes. Sümfoonia, eks hukkus 36000 976. aastal. Toodud üks väike osa on 15 sajandi Poola palve tekstile lüssa kurra kloostrist Püha Risti kloostrist ja selles on üks traagiline asi, kus saksa vangistuses vanglas istunud ema oma verega kirjutatud seina peale pojale luuletuse, sünkumi, lõivu, plaani, need tekstid Kuretski lülitas sinna sümfooniasse siis Me kuulamegi jupisel. Te kuulsite Kuretski kolmanda sümfoonia teist osa esitas sopran Laun absov ja Londonis, sümfonietta juhatas dirigent David Simon ja edasi 1444. Venelased piirasid Narvat. See asi ei toimunud väga kaua, vähem kui nädal. Kuid linna pommitati väga raskelt. Kui palju neid seal midagi hävis, on raske öelda. Rääkida juba linnas, sellepärast et dokumendid, kui enne rääkisid Narvast kui Vik Bilded mingit asulat, siis alates 1390 dokumentides ürikutes juba räägitud Stad ja nüüd 1460 tõenäoliselt ilmuvad piiramiseta juhtuvad õnnetused ka 29. mail neljapäeval põles linn maha. Tulekahjust räägitakse kui kohutavast tulekahjust. Peaaegu kõik, mis oli põles, kusjuures te peate aru saama. Narva elanikkond oli ka väga keerulise koosseisuga, seal oli väga palju tallinlasi, kes olid Tallinna kodanikud, ehitasid sinna oma laod ja mingisugused väiksed väiksed majakesed ja nad ei tahtnud maksta linnale makse, sest et maksid juba Tallinnale ja sellest sissetulekut Narvas olid väga väiksed ja kui nüüd need tühjad majad seisid, kuidas seal toimus, ei ole teada. Põles linn maha ja tänase osa lõpetamiseks. Me kuulame Luitši rubiini leinamarssi, mida esitab Šveitsi Itaalia raadio orkester, Diego Fasolise juhatasid ja muusika valis Jevgeni Kaljundi. Tonni. Siniseid varje valgetel müüridel?