Olümpia raadiokülaline. Need on mul hea meel esitleda teile külalist Viljandi kultuuriakadeemia direktorit Anzori Barkalajal. Tere õhtust. Tere õhtust. Andeks, ma alustan täiesti ebaloogilisest otsast, et mitteakadeemiast ja mitte kõige sellega seotud, vaid küsimus, et kas te kaagile, kes tänaval rahakoti tahab, ära võtta, teete veel mõne võttega tuule alla? Ma ei ole pidanud seda järgi katsuma, viimane kord ma mäletan, oli vist 97. aastal Toompeal, kui kaks tegelast arvasid, et piisavalt autosid vist, et tulla ja noh, siis ma suutsin olukorra lahendada nii et ma lahkusin väärikalt. Miks ma seda küsin, tegemist on ju mehega, kes on tegelenud džuudoga olnud Eesti noortemeister, vastab tõele, eks ju? Ja meeste klassis esikolmikus. Et kas te, kas te mingil hetkel mõtlesite ka tõsiselt päris sportlaskarjäärile ka? No kõigepealt see õiendused, judo ei ole tegelikult ju sport ja ta ei ole ka enesekaitse. See on selline üldlevinud selline arvamus, mis ei ole päris täielik. Judo on ikkagi suuresti tee eetiline süsteem, kus on nii vaimsed kui füüsilised harjutused. Ja selles mõttes inimene, kes on ikkagi piisalt kaua praktiseerinud suudad, ega ta seda ei lõpeta mitte kunagi. Isegi kui ta daamile mitte kordagi ei lähe enam hiljem. Ja nad tippspordi mõtte loomulikult juunioride rajal, kuigi ikkagi olime Eesti koondises Eurobraksija Jaak Saksa ja siis nooremad tulid peale. Pertelson loomulikult ja anti kukla. Peeter Saks, kes hiljem ütleme tegelikult ju tegid väljamurde Eestist otse laia ilma, meie jäime rohkem dopamiini NSV Liidu viimastes aegadesse. Et siis oli küll selline mõte, aga see hääbus tegelikult Vene sõjaväkke. Ahah ja sellepärast jäigi katki, siis. Või põhimõtteliselt ei ole küll, sest ühest küljest noh, meile andsid teatud lubadusi, et saame spordiroodu ja edasi arendada, aga need lubadused ei täitunud ja kui sa ikkagi oled nii-öelda metsas ja pühi treeningutest ja, ja tippkoormusest saavad eemal, siis on tagasitulek väga raske. Ja kui veel psüühiline motivatsioon on ka nõrk, siis jääbki enamasti katkisi. Kas te sel hetkel seda ka, et, et ka või tuli uus elu ja Kahetsen, et on üks selline tervisele kahjulik tegevus, et tuleb lihtsalt leida uusi uusi teid enda teostamiseks ja mitte väga põdeda. Ütleme lõplik väljaõpe oli, oli folklorist Ja need on elu seotud Viljandi kultuuriakadeemiaga juba mõnda aega olnud aastast 2000. 2001 ütleme nii, et täna vastu mul lõpeb. See viie viieaastane tööleping. Jah, see lõpeb augustis küljest edasi plaani. Täna oli ka tähtaeg kandideerimiseks oma paberit esindaks seda omapärast ülikooli nõu Regina. Nii et tundub, et see asi on südamelähedane. No kindlasti muidugi kultuuriakadeemia jälle minu jaoks ei ole lihtsalt üks kool või, või Tartu Ülikooli osa. Ta on natuke laiem nähtus, ta ulatub majast kaugemale, ta ulatub just nii kaugele, kui ulatuvad kas kultuuriakadeemia praegused või, või kunagised või nendega seotud inimesed. Ja ta on ikkagi eestluse elujõulisem identiteedi kandja minu silmis ja nii kaua, kuni ma sellesse usun, siis nii kaua ma leiangi motiivi See ühinemine Tartu ülikooliga, et kas see on andnud seda, mida, mida siis oodati või kuidas see on täitunud, need mõtted. No eks ta on olnud ka päris mitu ootamatust ka, nii õnneks pikum positiivne. Loomulikult meil olid kaalutlused jääda pigem nagu ellu, sest see demograafiline olukord, mis praegu juba kõik räägivad, oli aastal 2000. Kes tahtis, kel kõrvad lahti olid, oli teada ja tuli hakata otsima sõna otseses mõttes ellujäämise teid. Ja eks me tegelikult analüüsime ju öis erinevat varianti, kõne all oli ka näiteks maaülikooliga liitumine sedasama oma kultuur ja pärimuskultuur ja, ja sealt pealt. Ja esimene valik meie inimestele longut üksi olla, aga kas sa said aru, et, et ei ole võimalik ja siis lõpuks läks asjatu oma loogilist rada pidi. Et meile ikkagi Eesti jaguneb kaheks, et on Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa on ja ehk Lõuna-Eesti. Ja selline võrgustumine tegelikult nii nagu ta lõpuks välja kukkus, oli üsna loomulik. Te ütlesite, et mitu ootamatust ka, et mis need olid? No ütleme nii, et, Liitumise liitumisplaneerides ei olnud meil veel aimugi, et millised võimalused avanevad meil teadustöös ja teadus-arendustöös. Et millised võimalused tulevad vanade pärandtehnoloogiate nagu meil on see rahvlilt tekstiil ja, ja nüüd ravilki ehitus ja varsti autoga rahvuslik metall või pära metall. Et millised võimalused on siis uute moodsate tehnoloogiatega. Sest Tartu ülikool on ikkagi väga liigirikas koos, seal on palju instituute ja kui sa vähegi oled lahtiste silmadega ja oskad rääkida siis näiteks tehnoloogiainstituut oli meie jaoks üks parimaid leida, mis on kolme aasta jooksul olnud. Kas ei usuta, et kõik et see oli õige samm astuda just või ühineda Tartu ülikooliga ja et see aitab edaspidises sinnapoole, kuhu te tahtsite? Ma ise arvan, et Eesti ressursside juures noh, kui me räägime ühest miljonist 300-st 1000-st inimesest on igasugune ühinemine feik, mis moel on tegelikult positiivne ehk siit kellega noh, selles mõttes, et kui on läbi mõeldud ja mitte pealesunnitud vaid, vaid selline kõigi osapoolte huve arvestav. Aga nagu ma enne ütlesin, Tartu ülikooliga liitumine ikkagi oli kõige loogilisem ja tegelikult ka kõige kasulikum Eesti kultuuriruumile Et kuidas õieti või kellena või millena Viljandi kultuuriakadeemia ennast identifitseerib või mis ta olla tahab? No selline uus lehekülg pööratakse selle aasta maikuus, kui meil kogu koolirahvas koguneb kärajatele, meil on aeg-ajalt perioodilt mingit mingit aastate tagant tossu kokku ja räägitakse nii-öelda oma lugu algusest lõpuni lahti. Nagu paljudel traditsioonililt kultuuridel samamoodi seal kosmogoonia nii-öelda alguses algusest peale kuni kuni viimase ajani. Ja see omakultuuri kontseptsioon, mille me saime tegelikult, et ju esimese vabariigi aegsetest saarlasest kes tulid siis kolme mõttega välja või mõistet, et oma kultuur oma uski, oma majandus, millest praegu me saame rääkida ainult oma kultuurist. Et selle taaselustamine. On küll rõõmustav, et praegu ausalt oli juba ka poliitikud juba seda retoorikat varsti võib-olla nakata sisu mõistma. Ja kultuuriakadeemia oma kultuur on meil jah, nüüd seisab toimet toiminud praegu uutes situatsioonides, Tartu ülikool on ennast ju mõtestanud küllaltki huvitavasse olukorda. Ühest küljest on selge püüdlus ja, ja valmisolek ja tahe olla rahvusvaheline teadusülikool, mis toob endaga paratamatult kaasa inglisekeelse töö, aga õpe. Teisest küljest on tal kohustus juba pärandi antud kaasa olla rahvusülikool, mis tähendab ikkagi eesti keelt ja eesti meelt. Mis iganes sa ei tähenda, see ei tähenda ainult ju siukest riigistatuid, meil on siin palju rahvaid, onju et selles mõttes meie positsioon on nüüd läinud nagu selgelt tellis tellimuslikumaks, me peame ise nüüd lahti mõtestama ka selle mitte ainult selle, mis me tahame olla, vaid ka selle, mida teised tahavad, et meie oleme alustades siis teistest ülikooliüksustest kuni ülikooli juhtkond välja, aga tegelikult ka laiemalt ka ühiskond. Et see kõik too mais, me arutame läbi ja kinnitamine koristage tuba nii-öelda. Aga noh, nõndanimetatud see tellimus, Paul, et see nagu vastuollu selle teie olla tahtmisega ei lähe. Ma ei usu põhimõtteliselt, kui Kazbivassi hiiri, siis, siis on peremees aga rohule. Ja pole tal on ükskõik mis värvi ta. Mis suunas te juba rääkisite, et tuleb erialasid juurde, et mis suunas õieti areneb või laieneb. Akadeemia. Pärimuskultuur ja igasugune emakeel, muusikaline emakeel, visuaalne emakeel, need jäävad kindlasti meie hoida lihtsalt. Me vastutame selle eest, kuna me oleme pea ainukene kool, kes on seda pikka aega teinud. Nüüd on õnneks ka teised kõrgkoolid saavad aru selle asja olulisust ja näiteks mul on hea meel, et kui mingi pussnuge taevast alla, need tavaliselt näiteks muusika- ja teatriakadeemia, aga koos Me hakkame haldama ühist pärimusmuusika magistriõppekava. Et kulus IZ asetada, aga nüüd juba viljad on käes, et ka üks akadeemilises maailmas on sellised erialad nagu pärimusmuusika või rahvuslik tekstiil. Pärandtehnoloogiad on saanud oma tähtsuse tagasi. Aga loomulikult me lähme ka ka uue tehnoloogia kaasa. Näiteks me saime eelmisel aastal struktuurifondidest toetust kahe rahvusvahelise magistriõppekava jaoks, mis koos ettevõtjatega Arendatakse välja ja üks neist on siis pärandtehnoloogiate veidi kaudu siis moodsa tootmistehnoloogia kokkuviimine, ütleme kunstniku töö või traditsioonilise tehnoloogia arendamine selliseks, et ka keskmise või ka suurt Irošeerimine oleks võimalik. Et saaks siis ka maailmaturule minna sellega ja levitada sellega ka tegelikult ka meelsust, pärimusliku koodi või seda eestlaseks olemist, maitset, konks on seal sees, selle, selles vihmusi. Ja teine õppekaval, mida me arendame, sama meetme alt on virtuaalkeskkonnadisainer. Mis peaks olema siis see inimene, kes on kunde ehk inimene, kes tahab internetis endale mingit, et lahendust ja siis programmeerija vahel, et inimesega tead ma psühholoogiat pisut Talibani disaini teadnud lihtsalt palju, aga programmeeris Kiievi ka, et et suudab programmeerijale öelda selgesti, et mida on tarvis siis tihtipeale ka kunde ise ei tea, mida tahab. Tänu aimaksed tahab et need on kaks sellist õppekava, mis on juba saanud rahastuse ala uues voorus. Me taotleme veel, sest meil on nagu selge plaan, et, et me ei saa jääda seisma, ei saa olla silmadega ainult minevikus, et me peame arendama vanu traditsioone, varude vanu tehnoloogiaid, oskust tänapäevast oma ja sellega ainult eestlase ju May loigu säilitab. No siin on ju kokkupuutepunkte, no ma ei tea, võib-olla kunstiakadeemiaga ja, ja võib-olla teiselt poolt muusikaakadeemiaga, et kuidas need seosed No me oleme väga koostööaltid lihtsalt üheksakümnendatel ja, ja tükk maad 2000. alguses, aga meid võib-olla tahetud näha. Nüüd me oleme täiesti inimese inimeste ja otsustajate teadvuses ja nüüd saab hakata kõnelema, et need vanad ideed tuua uuesti nii öelda sahtlist välja, tolm pealt ära pühkida ja lasta käiku. Et selles mõttes on asjad palju paremini läinud ja loomulikult kõigi kõrgkoolidega, kes on tahtelised, me ju koostööd teeme ju praegu. No te olete ka öelnud, et et oli aeg, kus kultuurikolledži oli tol ajal, et see oli üliõpilased või üliõpilaseks pürgijal, ma ei tea, kolmas või neljas valik, aga nüüd on esimene valik. Kuidas see reiting on kõvasti muutunud. Noh, eks selle nimel on palju, palju palju vaeva nähtud, et siin kohapeal ma peangi ütlema, tunnustatud, et, et ilmaakadeemia inimesteta, kes juba siis peale hakkasid, ei oleks asi olnud üldse võimalik. Ütlesite ka, et oleks eales teadnud, et, et direktoriks või rektoriks hakkamine tähendab magamata öid ja halle juukseid tihtipeale siis ta võib-olla poleks kandideerinud või, või siiski oleksite kandideerinud? Mingi hetk, ma ütlesin seda tõesti välja ja vahel sellisel ääretult väsimus on hetkel nagu, nagu mõtlen ka. Et kas ikka, aga siis läheb jälle mööda ja eriti kui sa näed oma, kas õppejõudude või, või tudengite esinemisi või nende lootusi. Sest ega meil ei ole, siin anti ju näitlejad, muusikud, tantsijad, meil on siin sama. Tekstiilitüdrukud on, on raamatukogunduse dokumendihaldushuvijuhid. Kui nende saavutusi näed, siis tuleb nagu meelde tagasi, et miks ma seda tööd teen ja. Kontserdilgi pooled inimesed oliks akadeemiast või sellega seotud ja see juba tähendab mine, hoidjat. Sellest küll ei räägita, aga pärimuskultuur ongi, seal räägitakse vähe ja tehakse rohkem. Jääb silma. Kas praegu on juba neid unetuid öid vähem või on või on selles töös nad kogu aeg olemas? 21. sajand on projekti sajand. Ja see tähendab, et kes teeb asju südamega, tahab saada tegelikku resultaati. Sellel unetud ööd on paratamatud, sest projektimajandusega kaasneb terve rida tegevusi, mis ei ole ees, märgimatas produktiivsed, taotlemised üle, taotlemised, hiljem aruandlus täiesti mõnikord täiesti uskumatult niisugune arusaamatu aruandlus. Aga kuna sa mängu reegel, siis tuleb see ikkagi ära tantsida. Tuleb võtta seda nagu nagu loodusnähtust, et kui kliima külmeneb, siis me proovime leida siis kohaneda soojemad riided või liigutada rohkem, kui läheb soojemaks, siis jälle kohandama oma käitumist, et katsume, jäi tüdrukutele, kes siin arvamusega tegelevad, ka öelda, et lohutada, et, et see on loodusnähtus, sellega ta nagu tuul. Võidelda ei tasu seda rakendada. Aga ma sain aru, et see, et, et 21. sajand on projekti sajand, ei olnud öeldud just positiivses mõttes. Jah, sest tegelikult meil ju räägitakse elustandart ja, ja kiire tempo, aga, aga õnneks on hakanud järjest rohkem inimesi aru saama, et elustandard Ficu kõrged, aga ei ole, tegelikult ei tähenda elukvaliteeti, et see ole sinuni tihtipeale selle elustandardi poole püüdlemisega ei jää enam üldse ressurssi, et seda elukvaliteeti kuidagi tunnetada või, või tajuda või nautida. Ja noh, mõnikord, Kaobki ära isegi aru saama, et mis elukvaliteet on, lähedased suhted on ju emotsioonid positiivsed. Et inimene võõrandub ja, ja noh, mingi hetk läp endale tegelikult teisele poole ka, nii et mul on kindel, et isegi mida ebainimlikum Kavkalikum ei tahaks ikka liik on see, see on maailm on seda kiiremini hakkavad inimesed teises suunas liikuma. Ma just tahtsingi öelda, et mis mismoodi seltskond see Viljandi kultuuriakadeemia seltskond on, et need inimesed on terake teistmoodi vist kui, kui muidu. No vaielge vastu või, või seletage mulle? Et põhimõtteliselt Eesti kultuuriruumis tegelikult on meil loovaid ja ebastandardselt mõtlevaid inimesi, on neil tihedus elaniku kohta on, on päris kõrge märksa kõrgem, kui ütleme Euroopas keskmiselt. Ja kultuuriakadeemias lihtsalt on sattunud, et nad on tihenenud, et neil on seal nagu rohkem. Loomulikult see loovaid ja andekaid ja, ja releesid seetõttu ka inimesi jagub igale poole. Aga kultuuriakadeemiasse on õnnestunud tekitada selline nende inimeste hästi tiine õhkkond, rikas ja otsapidi see on olnud ju taotluslik tegevusest. Kultuuriprotsessidesse või ühiskonna protsessidesse saab täheldada sarnaseid asju nagu nagu füüsikas või keemias ja bioloogias osmoos. Et toitained liiguvad lahjemat keskkonnast rikkamas toimib igal pool. Kas meie tõmbekeskuste moment, kus inimesed lähevad maalt ära alguses maakonnalinnades, maakonnalinnades, siis ütleme Tallinna Tallinnas tegelikult juba ühe hooga New Yorki, Londonisse, Pariisi, et see toimib ka täiesti. Ja ütleme, psühholoogia taustaga siis ja näed seda protsessi läbi, on võimalik mingis suunas panna protsess tagurpidi käima just selliste loovate ja, ja kergelt rahutute ja. Sellistele Non konformsete või. No ütleme, ennitata jäidet Kelberinale nagu lambamentaliteeti pole sellised inimesed ikkagi varem või hiljem lõpetajad kultuuriakadeemias. Ja nemad on need, kes pööravad pendlit teisele poole, nagu te ütlesite. Jah, sul siin tuleb jälle see külakiigeefekt, et kui suur külakiik on ainult paari inimest, seda hoogu sisse ei anna, aga kui ikkagi tuleb juba suurem hulk seda hoogu tegema, siis tegelikult selle mõju on nagu, nagu laiem. Nüüd, andke andeks, minu teadmatus, et kas te nüüd tegelete suurest ikka ainult kooli juhtimisega või kuidas eriala folkloristika on? Et tegelikult ma uuel aastal kehtivad lubaduse vaata aja peale tagasi, ma vaatasin endale endale tõsiselt otsa ja leidsin, et teadlasena ma on ikkagi juba surnud. Et mul ei ole viimase viimase kuue aasta jooksul, kui mitte seitsme aasta jooksul tehtud, ei ole tulnud ühtegi publikatsiooni, mis tähendab tegelikult akadeemilist surma. Aga aga ma ei kahetse samamoodi nagu, nagu judospordina kunagi ütleme, jäi mu selja taha, kuigi 2004. aastal ma eetikatel ikkagi käisin väljas. Et samamoodi siis ka teadustööd, et ma olen, ma ei põe, ma sain teha seda, mis mulle meeldis. Mul olime tüvede teistele inimestele sellest jälg maha, et hetkel, kuna kultuuriakadeemial on väga oluline teadusloome kõrval ka kunstiloome. Ja mul on väga raske ülikoolis mingites, kas ülikooli nõukogus või mujale lootustkogudesse olla veenev. Kui mul ei ole endal nagu kunstiloomelist tulemit, siis ma hakkan kunstiloomaga rohkem tegelema. Nüüd ma tuleksin ikkagi selle küsimuse juurde, mille te ütlesite, et see on nii tüütu ja see on ära leierdatud, see on muidugi James joad, süvitsi ei lähe. Te olete politi Megrelboliti eestlane ja ma mõtlen, et kas, kas teil tõenäoliselt ka sellest tingituna n pisut ka teistmoodi või selgem pilk Eestis selle koha pealt, et kuidas me oma lõimumise asja ajame või kas me oleme teinud vigu. Ja kui, siis missuguseid. Jah, see see, et ma olen selline pool amfiib jah, et et päris kala ei ole. Et seal selline ütleme väga traditsiooni, ütleme traditsioonilise skulptuuri keskkonnas kinni võistluse suletud kultuurikeskuse kinni olev inimene tega turvaliselt tunnen, inimene on, on nagu kala vees. Et ta ei saagi aru, mis seal kultuuride don reisida ümber, et alles siis saavad aru, kui ta on juba kallale tõmmatud ja ühtäkki oi kui paha. Et sellised kahepaiksed, kes on nii vees kui, kui, kui maa peal, et nad oskavad seda, seda momenti vee olemasolu ei märgata. Ja, ja seda, mis on kas ohtlik või, või vastupidi, kasulik. Aga mina küll ei tahaks öelda, et, et siin Eesti inimesed oleks mingit mingeid vigu teinud. Jah, tegijal juhtub nii mõndagi, aga juba see, et me oleme olemas, ma ikkagi loen meie ennast meie hulka ja on juba tõend, et fataalseid vigu pole Polaine esiVenemaalt teinud ja esialgu ei ole ka meie väga nagu nendel kõri läbi lõiganud. Aga aga see pronksi, mis toimus, ja teie lause pärast seda oli, et pronksiöö sündmused võivad viia millegi positiivse nii. Kuidas te seda mõtlesite ja kas, kas see on tulnud? Ja missuguse positiivsem? No Toort mõtlesin vahetult pärast seda just selles võtmes, et igasugune kogemus, mis tapa ja millest õpitakse teibi taga, targemaks ja tugevamaks ja kultuuriakadeemiasse, meil on veel mõnda aega, kohe selline grupp siis kas vene või ukraina või mõne muu kultuuri taustaga tudengeid, kes meil oli hästi, nädal aega oli, oli probleem sti lapsed, kes mõned olid käinud ka seal Tallinnas kohal mõlemalt poolt ei julgenud silma vaadata. Ja kui ma kuna ma tean neid, et natuke tehnoloogiaid, mis võimaldavad teha grupianalüüsi muid asju, siis ma viisin nad lihtsalt kokku ning niuksed tuli väiksemad tegelased. Ja me arutasime läbi, mis toimus ja mis tunded inimestel olid ja kuidas neist ütleme, mitte jagu saada või kuidas neid rakendada, või positiivses võtmes siis peamine emotsioon, mis tegelikult ju tudengitel mõnelt poolt oli või häbi Ja mina tundsin sellele rõõmusest häbi sellise tagant torkima emotsioonina tähendab, et inimene on veel elus oma vaimus, kui häbitunne on kadunud, siis võib inimese maakondadele seestunud. Olengi monstrum, aga selle tagajärjel näiteks meil teatud pinged, lahenesid, oli kogemus, oli emotsiooni esile paiskumine oli analüüs. Ja seal ma sain aru, et, et see on meie nii-öelda. Õnnis usk, integratsioonipoliitika, sihukese sajaprotsendilist efektiivsust, see oli tegelikult natuke enesepetmine, et tegelikult see sodi, mis, mis põrandal kühvli peale kokku. Mariaga pühiti ju Zuccotti vaiba alla. Venelastel on nendest väljend sadanud Esku silmalt ära ja mingi moment siis tuldi ja löödi küsimused vaibal ära. Aga positiivne on see, et, et tegelikult ju kui jälle see hetk oli väga palju negatiivseid emotsioone ja, ja väga suurt sõjakust ja kaugele pöördumatuid otsuseid ja, ja seal tundus kõik väga-väga halb ja kole, siis kui me vaatame, mis praegu toimub, siis ma juba näen ka ühiskonnas positiivseid märke. Pronksi näitas eestlastele, et, et nad on suveräänid. Ester ohverdan oma omal, nad suudavad hoida kontrolli all protsesse šikk, kui vägivaldsed või ohtlikud nad ka ei tundu kuigi tihtipeale hirmul on suured silmad. Ja see on olnud enesekindluse ja juba täna vastasin presidendi kõne ja ka järjest rohkem ajakirjandusolev retoorika ütleb, et tegelikult muulased nii-öelda kasutada seda terminit on tegelikult, et Eesti kultuuririkkus ja et nad on pigem sõbrad ja, ja, ja koostegemise potentsiaalsed relvavennad kui oht või vaenlane. Et mingid silmad avanesid selle järele, et see on positiivne. Ja ka vene poole pealt ju päris mitmed mõtlevad venekeelsed inimesed ju põrkusid eemale kogusid suvinistikus liinist. Et see oli nagu kahepoolne, loomulikult niukseid. Ütleme, tulipäised kivi, südameid jääb, jääb mõlemile leerija alati alles, aga nad enam minu meelest praegusel ajal juba juba ei määra tuuni. Et terve mõistus hakkab järjest rohkem esile tulema. Aga suur tänu Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalajal tulemast meile stuudiosse. Ja kõike kena.