Tere kuulama meie üheteistkümnendat keele sõnumi saadet. Urbe kuu jätkub ja juba täna õhtust peaks päev võrreldes ööga pikenema on jo kevadine pööripäev. Tormas Öeldi muiste. Kui kevadisel pööripäeval lund sadab, siis sadab kõigel kevadel kole kohe mõeldagi. Aga loodame muidugi parimat. Loodame ühtlasi, et algav kevad sõlmib lahti meie kuulajate mõttepaelad ja hakkame saama rohkem ettepanekuid meie võistlusele, saagem uuteks saadikuteks. Seoses emakeelepäevaga oli juttu sellest, et eesti keele korpuse uurijad on tõdenud, et meie keele grammatiline struktuur on kohati liiga keeruline või keeruliseks aetud. Pakkuge siis uusi grammatilisi vorme või kirjutage missugustest reeglitest, võiksime loobuda, sealhulgas ka ortograafias. Siinkohal pean veidi vabandama sakslaste ees, sest väitsin, et nad on juba loobunud nimisõnade alguses suure tähe kasutamisest. Nagu mulle teatas saksa keeleõppejõud Mari Tarvas. Oma pikas ja põhjalikus kommentaaris pöörati 1990. aastal alustatud ortograafia reform vähemasti selles osas taga. Ning kõige soliidsem saksakeelne õigekirjasõnastik Tuuden eelistab endiselt substantiivi, suur tähelisust. Saksa keel ka sedavõrd palju suurem ja raskem muuta. Teisest Euroopa servast aga köidab tähelepanu see, kuidas emamaal Portugalis võetakse nüüd üle kunagise koloonia Brasiilia portugali keelereegleid. Nii et kahtlemata pole võimatu eesti keelestki taas väiksemaid revolutsioone korraldada kui ometi tehnika areng ja kirjaliku suhtluse plahvatuslik kasv seda justkui eeldaksid. Niisiis kirjutage meile koduleheakna kaudu või siis vikerraadio posti aadressil Kreutzwaldi 14 101 24, Tallinn lubame parimate ettepanekute eest mai algul välja loosida taas väärt raamatuauhindu kirjastuselt Varrak. Tänases saates jätkame juttu Tallinna Ülikooli lastekirjanduse õppejõud, dotsent Mare Müürsepaga laste lugemisoskuse arendamisest eelkõige nägemisühingu, põnevaid ja arendavaid projektidest. Professor Martin Ehala jätkub jutt eesti keele grammatika eripärast ja lõpuks veel lühidalt emakeelepäevajärgsest tunnustuse avaldustest. Ent nagu öeldud, alustuseks jätkub nädal tagasi alanud vestlus Mare Müürsepaga ning seekord alustame tema enda loomingust lastekirjanikuna. Me teame, et te olete kirjutanud hästi palju lugemiku raamatu Sa ütled, et mina lugesin kokku neid 30, kus te olete kaasautor või olete ka ise kirjutanud, te olete kirjutanud päris lasteraamatuid, ilukirjandus mõne mõne ka ja, aga kuidas sünnib üks niisugune lugemik, et kuidas te valite tekste, kuidas te töötate kunstnikuga? Lugenike, ma olen teinud üsna mitut järku elus, esimesed lugemikud olid 80.-te lõpus koos Eha hiiega kirjastuses see oli siis veel valgus ja, ja, ja siis tegin ma neid hiljem üheksakümnendatel. No lugemiku puhul on erinevad põhimõtted, minu jaoks on olnud tähtis see tugemik esindaks kirjanduse paremat osa ja see on üldiselt olnud meil küllaltki tugev traditsioon meie algõpetuses, et lugemikud toovad hea kirjanduse näiteid kirjandusklassika kui ka siis juba tänapäeva kirjanduse paremaid näiteid. Ja seda soon. Ta on jätkanud õnnelikult ka ikkagi need lugemikud, mis praegu on kasutusel nagu Ene Hiiepuu ja leelo tungal neid teevad, et et see, sest on ka teisi põhimõtteid, on seda, et lugemikus on mingid teemad, mida püütakse nii-öelda kata üksnes või siis on seal tõesti mingid teemad, mille kohaseid tekste otsida. Ja muidugi õnnelik, omal juhtumil on need asjad sulatatud kõik ühte. Aga minu jaoks on olnud see just oluline, et lapsepõlv on ju küllalt lühikene aeg, see mõni aastakene, mil laps on selline osavõtlik meie soovituste suhtes, et seda tuleks ära kasutada, et talle tõesti võimalikult head lugemismaterjali pakkuda. Aastast 1996 on ju Eesti koolis käimas pidevalt reformimine. Uued õppeainekavad tulevad ka keele osas, et kui palju te olete arvestanud neid oma lugemike koostamisel? Ja kuna ma olen ise olnud nende ainekavade töörühmas kogu aeg, siis ei ole minul küll muret olnud, nende arvestamisega olengi siin ainekavadesse omalt poolt püüdnud alati noh, me oleme enne hiiepuuga töötanud väga palju koos, et, et selliseid põhimõtteid. Me ise oleme juba realiseerinud, et et see ongi olnud nagu selline väga loomulik protsess meie jaoks. Aga räägime nüüd ka sellest tööst, mida te olete teinud lugemisühingus, lugemisühing on asutatud 1991 või kaks, kui ma kaks jaks, jah, ja te olete olnud kogu aeg algusest peale selle juhatuses, millega tegeleb lugemisühing. Kas neid juhatuses aga muidu jah, selline juures olev isik siis et optimist, lugemisühingu optimist olen, et lugemisühingus on koos erinevate valdkondade inimesed ja seal on siis psühholooge, kõneuurijaid, logopeedide õpetajaid ja nii edasi raamatukogu töötajaid, et kõik need valdkonnad, kus lugemisel mingisugune osa on, ongi see tore asi, et kui me seal omavahel räägime asjadest, siis me ikkagi saame teada, mida teises valdkonnas samast probleemist arvatakse või ütlesime, meil tekib nagu laiem silmaring. Nüüd ma ütleks, et viimastel aastatel just on lugemisühing hakanud jõudsalt arendama siin mitut väga head projekti. Muidugi see projekt on niisugune kulunud ja kole sõna ja väga nagu kandiline vaimsete asjade jaoks. Aga näiteks üks väga tore töö, mida juba 10 aastat on teinud väga tublid inimesed, kirjandusõpetajad, hele Kriisa ja Anu Ratasepp, et nad on juhtinud sellist võrgustikku, kus on siis mitmeid koole, nii eesti vene koole kui ka siis on kuulmisraskustega laste kool sealhulgas ja kus lapsed moodustavad ühise sellise kogukonna nii riigis kui ka tegelikkuses, et nad lepivad omavahel kokku, millistest raamatutest nad tahavad kõnelda võimeliste raamatutega, Nad tegelevad teatud kooliaastal ja siis nad koostavad nende raamatute kohta selliseid materjale, mis on väga huvitavad ka muudele, et ma olen tihti näidanud raamatukogu töötajatele või kirjandusõpetajatele neid laste koostatud ülevaateid kirjandusest, et ja lapsed selles tegevuses nad näevad, et tõesti lugemisel on see mõte just, et me leiame vaimusugulasi, leiame inimesi, kellega on rääkida sellest, mida me lugesime, et lugemine ei ole niisugune igaühe oma asi ja, ja see on ainult pool lugemisest, et seal vaid iseendale ja oled sellest rõõmus. Aga see on väga huvitav tunne leida teine inimene, kes on sama raamatut lugenud kui sina ja sealt samu asju leidnud, kui sina jagada neid muljeid ja see, et lapsed saavad selles koostöös seda teha nii arvutis, foorumites ja oma kodutööde kaudu, kui ka nad saavad reaalselt kokku, et see jää niisukeseks käega katsutamatuks unelmakse, teine inimene, vaid nad teevad koos pidusid ja väljasõite ja, ja see on tekitanud sellise suure hulga lapsi nendes koolides, kes on valmis ka muudest vaimuala üritustest suure hoolega osa võtma. Ja kui meil on siin muu võistluskoolide vahel oli selline ettevõtmine, siis ka just nende koolide lapsed väga toimekalt oma kaastööd saadavad. Et väga hea näide sellest, et kui täiskasvanud vähegi nii-öelda vaimus püsti tõusevad ja midagi korraldavad, siis on lapsed ikkagi väga huvitatud sellega kaasa tulemast ja, ja üksiti lapsed hakkavad ise andma ideid, mida teha ja on väga tublid sellised osalised nendes ettevõtmistes. Veel üks selline tore projekt, mille kohta leiab teavet ikka internetist, kust mujalt. Kool, kus lugemus, lugemine loeb, oli selle projekti nimi väga niisugune. Mitmetähenduslik. Ja ütleks isegi pikk ja lohisev pikk jalga, aga siin on peaasi, et see liikumine tuli meieni rahvusvahelisest lugemise uurimisest ja edendamisest ja, ja siis me ei ole seda nimetust saanud kuigivõrd neid muuta või ei ole tahtnud ja siis me näeme, et kolleegid teistest maadest saavad ka aru, mis liikumine see on. Ja seda võistlust või sellist projekti. Me oleme arendanud need kolm aastat ja see on neljas aasta siin otsime siis selliseid koole, kus nii lapsed kui ka täiskasvanud on rahul lugemisega oma koolis, et neile meeldib lugeda ja nad tunnustavad 11 selles töös ja, ja, ja mida toredat. No vaat siis esile oma kooli tegemistest. Ja meil on siis eelmistel aastatel saadetud igal aastal oma teatud teemakohaseid, kirjatöid või loomingulisi töid ka pildis. Näiteks eelmisel aastal oli meil kesknes luule lugemine, lapsed kirjutasid ise luuletusi koolist ja õppeainetest ja joonistasid illustratsioone luuletuste juurde kui ka siis kirjutasid esseid ja nii edasi ja varasematel aastatel. Me oleme kogunud kirja teid selle kohta, mida lapsed siis oma koolilugemisest räägivad. Milliseid toredaid ettevõtmisi nende koolis on olnud, mida nad loevad ja kui palju nad loevad. Ja sealt joonistuvad muidugi välja teatud sellised nähtused, mida on väga tore siinkohal ikkagi nimetada ära nendes koolides, kus õpetajad on oma lastelugemisega rahul, kus nad kiidavad lapsi, ütlevad, et meil on küll lugemine väga hinnas ja lapsed hoolega käivad raamatukogus. See on märgata, on see, need täiskasvanud on ise rõõmsameelsed, nad on väga elavad inimesed, Nad pakuvad ise lastele huvitavaid algatusi, neil tuleb selliseid vaimukaid, erakordseid ideid, mitte niisukesi, šabloon said, et need on emakeelepäev, teeme niisuguse võistlus vaid meil tuleb igat midagi natuke unikaalsemat tuleb neil pähe. Ja teisalt nad on väga valmis laste ettepanekute vastuvõtmiseks, näiteks niisugune. No see on tõesti selline muster ja, ja äärmiselt tore näide, aga sellega pole öeldud, et ükski teine kool ei saa olla omamoodi tore. See on väikene Viluste põhikool Põlvamaal, kus on see raamatukogu? Me oleme seda ka toonud esile kirjatükis ja nagu koolidirektor ütles, et raamatukogu ongi kooli süda seda mõistetud, et see kõik, mida me koolis õpime ja õpetame, et see lõppude lõpuks on ju see suur hulk inimteadmisi, mis on kuskil juba kirjas. Et me keegi ei mõtle seda siin praegu nii väga välja. Muidugi on need katsed ja käigud ja kus me õpime seda, mis ümbruskond pakub, aga et, et raamatukogu koht, kus kõik see õpitu saab kinnitust ja raamatukogu on seal niisugune avatud ala, kus lapsed saavad tulla alati oma ideedega, teeme sellist näitemängu, teeme niisukese näituse, teeme sellise võistluse ja nii edasi. Ja et kui lapsi nii-öelda toita selle usaldusega, siis nad ka tulevad korrast rohkem ja, ja see on tõesti elav elu, mida sellises kohas elatakse. Ja muud koolid, kes on meile kirjutanud näiteks ka Tartus hiie, kool või Viljandisse, mitu koolid ja, ja mujal, no neid läheb, paljuks, võhma on kuulu ja kui neid nimetama hakata, siis ei tulegi lõppu tegelikult, et need on tõesti palju, kus näeme seda, et see õpetajate rõõmsameelsus ja valmisolek laste ideede elluviimiseks toetamiseks ja selline vaba juurdepääs laste omaloodud kirjasõnale, et kui lapsed on midagi koostanud ja kirjutanud, siis seda asja ei panda sahtlisse ka kotiga koju tagasi, vaid et, et need näiteks leiavad raamatukogus ka endale koha, teised lapsed saavad tulla lugema meie klassi koostatud posterid või meie koostatud mängu või mängida mängu. Et, et lapsed näevad, et see, mida nad loovad ka tähenduslik teistele. Et see on ka väga oluline nurk selle asja juures ja laiemalt vaatame sellist klassi nii-öelda välisõpiku välislugemist, siis siis tulebki esile, kus lapsed seda paremini teevad, kus nii-öelda vaba lugemine õitseb. Et need on sellised kohad, kus need õpetajad vaimukalt seda suunavad, mitmekesiselt suunavad, kus nad annavad lastele sellise nagu küsimuse õhku, ütleme tutvustavat. No ja siis tekib selline huvi, et seda teab lugema väga põnev näiteks, et, et teismeliste Ki puhul kirjandusõpetaja ütleb, et lugesin ette klassis ja ütlesin nii möödaminnes, et te võite seda ka ise võtta. Teismelistel ei sobi näidata õpetajale, et oi, me kohe läheme seda lugema, et kõik tegid, noh, kirtsutasid nagu nina selle soovituse peale, aga pärast oli kuulda, et nad olid tulnud tirinal raamatukokku kõik seda raamatut küsima. Lapsed ei ole ju sellised, nad on raamatud ja see ongi põnev, et ei tulda kõiki oma elamusi meile nii-öelda peo peale ette kandma ja, ja sellist otsest tagasisidet, et kuidas meeldis eelised, seda alati ei pruugi üldse oodata, vaid see avaldub just nimelt niimoodi kaude, et nende oma mängudes ja nende ettevõtmistes hakkab see loetu mulje niiviisi elama ja ja, ja see võib tulla esile hiljem nädalate ja, ja kuudegi möödudes. Laps peab jääma lapseks. Aga te olete nüüd nii põnevalt kirjeldanud lugemisühingu tegevust, et ei saa jätta küsimata, et kuidas saaks teiega ühendust võtta, kui on nüüd lapsevanemad siin või ka õpetajad, et kuidas nad saaksid ka võib-olla tulla neis projektides kaasa lööma. Oi, see oleks väga tore, sellepärast et me oleme alati valmis tegema ka selliseid koolitusi ja meil on sind isegi selliseid siin olnud, näiteks Kadriorus lastemuuseumis on olnud sellist tundi. Lugemisühingul on kodulehekülg www lugemisühing Igrikiga kuna ÜTÜ tähtes arvuti ei tunnista lugemisühing ja sealt alt saab minna ja vaadata neid projekte ja seal on ka osutusi nendele õppematerjalidele, mida on meie ringi kuuluvad inimesed ise koostanud ja mida nad soovitavad. Et see oleks üks võimalus. Aitäh teile, Mare Müürsepp, Tallinna Ülikooli lastekirjanduse õppejõud ja me loodame, et keelesaade ja kirjandus saad, nad lõid nagu käed teineteisega meie tänase vestlusega. Tore. Konsultant professor Martin Ehala jätkab märtsi lõpuni eesti keele õpetuse eripärasuse analüüsi. Nii kui me nüüd räägime verbidest, siis nagu te mainisite tõepoolest meil on kaudne kõneviis, mida paljudes keeltes ei ole, meil on üldse väga palju eri aegu, eks ju, kas meil on ka midagi puudu aegadel? Koha pealt on eesti keele kõneleja suhteliselt vaene, sest need ajad, mis meil on enneminevik, täisminevik neil on tekkinud põhiliselt saksa keele mõjul ja see nagu eesti keele algupärane ajasüsteem, seal on olnud ainult kaks olevik ja lihtminevik. Tulevikku ei ole veel kunagi olla tulevikku ei ole nii. Kui palju on tulevikku, kui seda väljendatakse hakkama ja saama ja selliste tegusõnadega tegusõnade abil, eks ole, saab olema, ehk siis kunagi tuleb või hakkab olema nii või saab olema, nii. Niimoodi väljendab eesti keel tulevikku ja ei ole võimatu, et kunagi need samad sõnade olema hakkama lühenevad nii palju, et neist tekivad tulevikutunnused. Kas võiks spekuleerida seda tulevikku Photooriumitele eesti keeles selle pärast olevat eesti rahval pole tulevikku olnud. Üks vana nali, mida on kogu aeg räägitud ja ilmselt pole olnud vajadust väljendada tulevikku, nii nii pidevalt. Ei, ei ole olnud vajadust vahet teha, kas mingi asi juhtub nüüd praegu konkreetselt või juhtub tulevikus eestlane alati öelnud oleviku, kasutanud selles tähenduses nii hästi oleviku kui tuleviku tähenduses, pigem siis võib öelda, et eestlane elab pidevas olevikus, ehk siis tulevik on tema jaoks sama hea kui olevik juba. Eestlane on väga maalähedane, arvuda elab oma konkreetses ümbruses ja keskkonnas. Te mainisite, et noh, see kaasaütlev kääne on nagu tekkinud arengu käigus keele arengu käigus, et kuivõrd metsa grammatika üldse muu kui nüüd mitte rääkida Aaviku uuendusest, kui meil ei ole sihukese teadlike jõulise keele uuendajaid, kes üritavad seda keelt kuidagi öelda ajakohastada või ma ei oskagi öelda, mis, mis on see eesmärk, aga, aga kas ta ka keel muutub nii-öelda iseeneses? Grammatika muutub ise küll, aga see muutumisprotsess on ikkagi suhteliselt aeglane, kui me vaatame kasvõi sedasama ühte käänet kaasaütlevat, et tema tekkimisprotsess on võtnud mitu, mitu head sajandit. Nii et muutused grammatikas ei teki, ei teki üle, neile tekivad väga pikaajalise protsessi tagajärjel. Aganad, tekivad. Aga nii nagu me näeme, ka Aaviku näitab ikka suhteliselt vähe tema keeleuuenduslikke ettepanekuid läks praktikasse, kui võrrelda Seda, kui vähe on edu olnud paljude teiste maade sarnastel keeleuuendustele, siis Aavik on ikkagi väga-väga edukas olnud. Ehk siis temal õnnestus eesti keelt muuta määral, mida keegi ei kujutanud ette, nagu, nagu üldse võiks võimalik olla. Võib olla üks põhjus on see, et eesti keelekogukond on suhteliselt väike ja kui siin midagi väga pressida, siis siis ei jõua veel seal läheb ellu, nii-öelda, seda on võimalik ellu viia ja kui inimestele veel öelda ka, et miski asi on hirmus saksa mõju, seda võõrase jube ja sellest me peame lahti saama, et siis siis saadaksegi lahti. Aga võibolla keeles, kus on 150 miljonit kõnelejat, kui keegi hakkab seal rääkijat, kuule, muudame midagi. Mõelge, kui palju on aega vaja, et see, see sõnum viia kogu selle 150 miljoni inimeseni. Aavikul läks üsna hästi, ta muutis morfoloogiast selles samas vormis moodustuses üht kui teist mida üldiselt peetakse selliseks grammatika valdkonnas, kus nagu inimese käsi üldse midagi nagu teha ei saa. Et needsamad nuksia mada ja vormid ja siis lühikene ülivõrre-i kujule ja suuri ja i-mitmus suuril kuusil, see on kõik Aaviku väljamõeldisi ja, ja seda ikkagi kasutatakse aeg-ajalt, ütleme poeetiliselt samas tekstis, nii et see on see võimalus on eesti keeles olemas ja Aavik selle lõi. Et selles mõttes Stahli küll väga-väga edukas võiks öelda oma oma tegevuses eesti keele keele kallale. Ja kui need subjektiivselt arvates ma olen küll pannud tähele, et viimasel ajal üha vähem mitmust või iili võrrelt kasutatakse et on mingil määral tagasi mindud nagu konservatiivsema keele jah, seda. Küll i-mitmuse i ülivõrre või ütleme, lühike ülivõrre ja lühike mitmus on suhteliselt keerukad morfoloogilised vormid et nende tekitati, eks neid on vaja üsna palju harjutada selleks, et neid hästi tekitada ja seetõttu tavakasutajad eriti suulises kõnes ja lihtsamad keele kasutajad ka kirjalikus tekstis neid ei kasuta. Samas need võimalused on olemas, neil on selline kõrgstiilne maik juures, mis tähendab seda, et igaüks, kes tahab kuidagi eriliselt väljendada sellele, on see, see, see võimalus olemas, et see on ainult hea, see on nagu stiili rikkus, nii et et selliseid asju peabki keeles olevat. Ühte sama asja on võimalik väljendada eri viisil ja neid eri viisil alade erilisi tähendusnüanss, stiilinüansse ja meeleolusid. Et sellepärast on suurepärane, et nad on olemas. No siin me tegime väikese selja, need sinna stiilitasandite teema juurde, aga kui mina meenutan oma no nüüd juba väga kaugeid ülikooliõpinguid, siis grammatika õpetamine haakus loomulikult väga tihedalt ortograafia õpetamisega, et see oli nagu peaaegu et üks ja sama aga ka grammatika puhul ikkagi. Me tuupisime pähe kõikvõimalikud paralleelvormid ja selgelt tegime vahet, mis on ikkagi lubatav, mis ei ole lubatav. Ma saan aru, et tänapäeval vist vähemasti gümnaasiumiõpetuse tasemel enam ei ole, niisugust teravat eristamist nende paralleelvormide kasutamise puhul ei tõmmata alati väga selgelt piiri. Seal, kus keelenorm või noh, nii-öelda normeeritud keel teeb vahet, mis on õige, mis on vale, korrektne ebakorrektne seal koolis õpetatakse ka seda aga sellisel viisil nagu tõesti 30 aastat tagasi, kus õpiti tüüpkondi kõikides sõnade kõiki võimalikke vorme ja moodustaja, sellist põhjalikku morfoloogia õpetust Eesti koolis enam ei ole. Põhjus on selles, et ta võtab hirmus palju aega ja tema kasutegur ei ole väga suur. Ehk siis tegelikult inimene saab selle õpetuse käigus teada ainult seda, mida ta nagunii teab. Ja selleks, et muuta mingit käitumist, ei olegi vaja õppida seda grammatikat sügavalt on vaja muuta, on vaja õppida ära see, kus kohas vea, kriitilised vormid ja milline on õige, milline vale, jäta need meelde. Aga mitte ei ole vaja ära õppida kogu grammatikasüsteemi selleks, et et mitte eksida kolmes või neljas väikses sellises kriitilises kohas, nii et lihtsalt on ökonoomsemaks õpetus. Et see ei ole enam see, kui me õppisime pähe, kuidas räimed tuleb käänata. Omaette keeruline õppus, sellepärast et tõepoolest, kuna kõigil on ka veel murdetaust, siis lõpuks selgus, et me oleme kõik valesti rääkinud. Seal, kus on nagu kirjakeel, nagu normeerib, seal õpetatakse praegu ka ehk siis selliseid nagu mõru, et see, et ei, ei nii-öelda mõru tamm, vaid mõrum, vot selliseid asju õpetatakse ikka. Ja see noh, sellest pääsu ei ole, eks ole, kuna kooliõpetus peab tagama, et õpilane valdab kirjakeelt kui ühte registrit, kui ühte stiili sellist võimalust, siis siis neid asja õpetatakse, tänapäeval keegi ei ütle ja inimene peab tingimata kogu aeg kirjakeelt kasutama inimestele oma kodukeel, see murdetaustaga keel, mis on neile kõige lähedasem ja mida ta võib kasutada vähem Vormaalsetes olukordades. Aga kooli ülesanne on teha selgeks ka see üks variant, mida on vaja siis, kui on vaja pidulikult rääkida või raadios esineda, näiteks. Olgu lisatud, et grammatikateemalisi kommentaare saate kordusena kuulata karedestes huvitaja saadetes. Eelmine pühapäev oli emakeelepäev, pärast seda kuulutati Viljandis Paalalinna gümnaasiumis välja seekordsed keeleteo auhinnad. Neist on nädala jooksul juba ohtralt juttu olnud, aga võitjad siinkohal olgu üle korratud. Taasiseseisvunud Eesti haridusministritest koosnenud komisjoni hinnangul oli 2009. aasta peaauhinna vääriline keeletegu aabits. Nõnda on teatanud haridusministeerium. 80 leheküljeline raamat toetub legendaarse Kihnu keeletarga Teodor Saarematerjalidele ning seob Kihnu murdekeele koos Kihnulike ütlustega sealse alustikuga. Rahvaauhinna puhul sai igaüks otsuse tegemisel ise kaasa lüüa. Kuni 10. märtsini oli võimalus oma toetus ühele kandidaadile anda haridusministeeriumi kodulehel ja e-posti teel saates vaid Uuestava kirja ministeeriumi aadressile. 2009. aasta keeleteo tegijaks hindas üldsus Sergei Metlev, kelle puhul hinnati eesti keelt eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalikku esitamist ning eesti keele õppimise ja oskamise tähtsust rõhutavaid avalikke seisukohavõtud. Tegemist on siis vene kooli õpilasega palju vähem olla. On olnud juttu järjekordsest eesti keele olümpiaadil, mis peeti Tartus 12. 13. märtsil. Olgu needki võitjad siin üles loetud. Vanemas grupis tuli võitjaks Mirjam Parve vanalinna hariduskolleegiumi 12.-st klassist. Teine oli Laura valli Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11.-st klassist ja kolmas Merle Purre Tallinna 32. keskkooli 12.-st klassist. Keskmises vanuserühmas võitis Ly Kaasik Rakvere gümnaasiumi 10.-st klassist ja noorimas vanuserühmas Adeele vaks Kärdla ühisgümnaasiumi seitsmendast klassist. Veidi kurb on neid tulemusi üle lugedes muidugi see, et lõppvooru pääses vaid üksikuid noormehi ja võitjate hulka mitte kedagi. Ei tahaks uskuda, et eesti keel meessoole tähem, armas. Meile saadab oma keelealaseid Remarkega jätkuvalt Mart Arold, näiteks meenutas ta, kuidas läks tülli Eesti keele Instituudirahvaga nimelt tegemist ühe juhtumiga, mis seotud sõnaga tamm. Aruka asjaajamise asemel sain vastuse vaimus, eks tehke ise paremini. Sellest aust ma loobusin ning soovitasin lehitseda tehnikaleksikoni, kirjutab Mart Arold. Kogusega korralik kaklus läks sõna tamm ümber seal, kus kirjakeeles on pais paisutama, oli neil vaid Tamm. Ma ei vaidleks Ivagi vastu, kui oleks seletava sõnaraamatus suunavana ära toodud ka tehnikaleksikoni tänapäevane teaduslik tehniline terminoloogia. Iga seletav sõnaraamat peab ikka iga märksõna korralikult lahti seletama ning suunama rahvast õige keelekasutuse poole. Kahjuks ma ei saanudki teada, kes neil seal tammitas, tõdeb siis ajaloolane Mart Arold. Igati kiiduväärne selline keeleline aktiivsus, eks kajastu seega meie jaanuarikuu võistluse tulemustes, kui otsisime hanglitsismile Launch eesti emakeelset vastet, pealegi vähem kohmakad kui keelekorraldajate poolt välja pakutud sohvabaar. Tunnistasime parimaks eete Lunge, aga nüüd saime lisaks selle nikul Tartust ettepaneku, et see võiks olla ka longe olemine pakkunud välja palju häid ettepanekuid. Nüüd on aga igasuguste ärimeeste asi otsustada, missugune selle kindlasti sobimatu enge asemele tuleks kasutusele võtta. Märtsi ja aprillikuu jooksul ootame aga kuulajaid niisiis jõudu katsuma. Raskem, aga sedavõrd põnevama ülesandega. Saagem uuteks Aavikuteks. Niisiis kesta, tahaksid muuta mõistlikumaks, uuele ajale enam vastavaks meie keele grammatikat. Neid mõtteid saate teiste huvilistega jagada keele sõnumi kommentaari akna kaudu keeles onum, punkt vikerraadio poee. Meie postiaadressile kirjutades või meiliaadressile mart. Tänase saate tõid aga kuulajateni saate toimetaja Mart Ummelas, režissöör Hanna-Maria Currel. Ilusat kevadet kõigile ja kuulmiseni.