Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 19. märtsi Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Ülemiste järvejääle maandunud lennuk kaldale tõmmatud lennuõnnetuse põhjuste uurijad saavad nüüd kätte salvestused millestki odavat selgust saada, miks otsustati panduda järvele, mitte üritada lennu väljani jõuda. Pilootide ütlustesse uurijate sõnul päris selgeks ei saanud. Eilse seisuga on Eestis 95119 registreeritud töötut. Töötute juurdekasv on viimastel nädalatel vähenenud. Töötuse osakaal on püsinud kolm nädalat 14,6 protsenti. Eesti peab käituma ida suunal ühena Euroopa riikidest, mitte jonnakalt oma kurssi ajavana, leiab president Toomas Hendrik Ilves, kes viibib USA-s töövisiidil. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda peab kujunema mõjukaks partneriks ka riigile. Justiitsminister Rein Langi hinnangul peaks kutsekoda seisma kakutse väärikuse eest. BMW epideemia tõttu on Eestil saamata jäänud miljardeid kroone. Viiruse leviku tõkestamisele saaksid kaasa aidata ka tööandjad, kui nad oma ettevõttes selgitustööd teeksid. Nakatunuid ei tohiks tööelust kõrvale tõrjuda, sest nad on võimelised 80 protsendi ulatuses töösse panustama. Vastasel juhul on nad ühiskonnale vaid kulu. Tartus esitleti täna Eesti Päevalehe ajakirja akadeemia uut mälestustesarja Eesti mälu. 50 raamatut peaksid lugejateni tooma eesti mälukirjanduse paremikku. Ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool vähest vihma ja lörtsi, puhub edelatuul ja õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss viis kraadi. Ülemiste järvele hädamaandunud lennuk kaldale tõmmatud lennuk saadi jäält kätte kaitseväe eri väeliikide ja päästeameti koostöö tulemusena. Uurijad on tänase päeva jooksul kogunud materjale õnnetuse põhjuste selgitamiseks, jätkab Kai Vare. Lennuki kõldele tõmbamist alustati eile õhtul, varahommikul tuli aga tööd katkestada, toodeta tugevamaid trosse. Päästeameti pressiesindaja Peeter rändaja kirjeldab tänast tööde käiku. Enne lõunat toimusid ettevalmistused ja kell 15 15 alustati siis lennuki väljatõmbamisega kalda peale, hetkeseisuga lennuk juba praktiliselt maismaal on vaja veel kaldapealsele tõmmata viis kuni 10 meetrit ja sellega on siis päästetööd lõpetati. Edasi annab päästetööde juht kõik volitused üle Tallinna lennujaamale. Ilmselt organiseeritakse valve, see tehniline ülevaatus ilmselt lisaks sellele võib-olla seal tollikaupa kirjavahetust ja tehalli kaup peal, nii et ilmselt see laaditakse maha seal ja siis on omaniku ja kindlustuse vaheline kokkulepe asjad, kes lennuki ära veab viima. Lennukiga õldele sikutamise käigus purunesid vahepeal trossidega. Randoja sõnul ei saagi sellises olukorras kõike ette näha. Põhimõtteliselt oleks pidanud need trossid vastu pidama, aga õnnetus ei ole ettenähtav ja planeeritud lennukam vigastusi saanud tellikud on kõverad, katkised veealust osa on väga raske hinnata ja jääolud need ju kõik takistavad tegurid trossid, purunesid ja mitu komplekti läks eile katki. Rando ja kinnitas, et kütus pumbati eile lennukist välja ja täna enam lekkeohtu ei ole. Uudishimulikud õhusõiduki juurde ei pääse. Lennuõnnetuse uurijad vestlesid täna lennuki meeskonnaga rohkem teavet loodetakse saada niinimetatud mustas kastis. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna peaspetsialist Jens Haug. Tänaseks on suhteliselt palju informatsiooni meeskonna liikmed näiteks täpsustused mootoririkke kohta, selle kohta, milline meeskonna käitumine, millistel põhjustel maandute sinna maanduti, selles osas on praeguseks visandid paberil, tehniliselt oleks pidanud olema võimalik siiski teisele ringile minna ka ühe töötava mootoriga, kuid mingil põhjusel käitunud nii, nagu oleks pidanud käituma ja seetõttu oligi kapten sunnita selliseid õigesti tegema. Meie uurimisasi on põhjus ja mitte kellelgi peale jumalast näpuga mitte näidata. Süüdlased ja vastutus ei ole üldse meerida, aga enamus asju, mida valguses ikkagi inimlik igatahes kas see on siis tootmine, disain või juhtimine või hooldamine? Meil on teada, et vasak mootor etenud maandumise ajal me teame, et olid elektroonilise häiresignaalid selle kohta, et mootoris on rike vahetult enne maandumist ja selleks, et seda teada täpsemalt tuleks mootor veel tiiva pealt maha võtta, lühikesteks tükkideks lahti võtta ja siis alles saab anda ning hinnangu sellele. See, milline oli otsus nüüd pärast seda, kui need eeldused, et nad ei maandu, see on natukene tahab täpsemalt sõnastamist, et kas nad ei julge nendega seal otsustasid minna teisele ringile või nad otsustasid kohe maanduma minna, see on seal valitses hetkeline segadus, nii et selles mõttes ma ei saa seda täpsemalt kommenteerida. Põhiline on praegu salvestite uurimine need kätte saada ja siis saame edasi vaadata juba lisaks sellele ja ma võtsin mootori lahti võtmise. See kõik toimub Eestis ei anna enne seda omanikule seda lennukit välja, kui kõik need asjad on tehtud. Me ei anna omanik või midagi välja enne kui asi on tehtud ka tähendab Eestis või mitte, seda me otsustame alles tulevikus. Sotsiaalministeeriumis tutvustati täna tööturu olukorda ja starditoetust töötutele. Mall Mälberg teeb ülevaate. Eestis on eilse seisuga 95119 registreeritud töötut. Sotsiaalminister Hanno Pevkur näeb positiivset selles, et töötuks registreeritud juurdekasv väheneb ja viimased kolm nädalat on töötuse protsent püsinud 14,6 peal. Samuti on suurenenud Eestis pakutavate töödega. Kohtade arv, kui aasta alguses oli Eestis pakutavaid töökohti siin alla 1000 või sinna kanti nädalas, siis täna me saame rääkida, et kuskil suurusjärk 1000 700800 töökohta on juba Eestis pakkumisel iganädalaselt läbi töötukassa, et, et ka need muutused on väga positiivsed. Kõige enam pakutakse müüa müügiesindaja demonstraatori metsatööliste kokkade kohti, aga vaja on ka üld- ja kutsehariduse õpetajaid. Töötutele, kes proovivad oma ettevõtlusega alustada, pakutakse starditoetust kuni 70000 krooni ja täna andis töötukassa teenusejuht Raido Raudnagel sellest ülevaate. See on läinud tõusvas trendis, taotlejaid on järjest rohkem ja ideid, uusi huvitavaid tuleb ka järjest rohkem, aga samas ka taotluste arvu kasvuga suurenenud ka varastatud nende ideede arv, mis toetust ei saa meile edukaid näitajaid alates väikekohvikutest kuni reklaaminduseni ajakirjanduseni välja, kui palju neid taotlejaid rohkem kui võimalusi. Selle aasta eelarve on 25 miljonit krooni, mille eest saavad hinnanguliselt toetust 400 ettevõtjad ja tänaseks päevaks oleme eraldanud 151 toetust ja sellest saab planeeritud luua aga üle 250 uue töökohataotlejaid. Tõenäoliselt on rohkem kui meil hetkel on selle jaoks ressurssi planeeritud. Starditoetust ei anta juhul kui äriplaan on suure riskiga idee ja teostus läbimõtlemata ja puudub kvalifikatsioon. Selle teostamiseks loeb ka see, kui taotleja ei vasta tingimustele, kui tal on näiteks maksuvõlg, võib tahab ja juba olemasolevat ettevõtet laiendada. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse alustavate ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnašev selgitab, kuidas nemad toetuse andmise otsustavad. Me panustame projektidesse, kus me näeme, et ettevõtja on valmis võtma riske, on valmis, omalt poolt tegime midagi kasulikku ühiskonna jaoks ja kui ta on piisavalt hästi oma plaani läbimõeldud, siis sellisel juhul riik, mees, igasuguse on valmis selliseid ideid toetama. HIV leviku tõkestamiseks ühinenud ettevõtjate algatusel uuriti HIV mõju Eesti majandusele ja tööandjatele. Selgus, et meil jääb saamata miljardeid kroone ja lisaks kulub igal aastal ligi 100 miljonit krooni nakatunute ravimiseks. Samas tõrjutakse HIV-positiivseid sageli tööelust kõrvale ega lasta neil oma panust anda. Kokkuvõtte teeb Kai Vare. 2009. aasta lõpu seisuga riskis HIV diagnoositud rohkem kui 7300-l inimesel, tegelikult on aga nakatunuid hinnanguliselt kuni 12000. Seega liigub meie seas iga päev mitu 1000 inimest, kes ei teagi, et on viirusekandjad. Uute nakatumiste arv on küll järjepidevalt vähenenud, aga majanduskriisi tõttu võib HIV levik taas tõusta, sest suureneb prostitutsioon on ja ka töö kaotanud. Narkomaanid pöörduvad tihtipeale oma pahe juurde tagasi. See tähendab ka ravikulude kasvu. Üheksa tööandjat on moodustanud HIV-vastase koalitsiooni ja otsustasid välja selgitada, kui suurt kahju ikkagi HIV levik majanduslikult tekitab. Poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Ain Aaviksoo selgitas, et tegemist ei ole ainult otseste ravikuludega vaid ka näiteks kaotatud tööaastatega. Mõõdetakse ühiskonnale saamata jäänud tulu nii inimese enda vaatepunktist, ehk et kui ta kunagi varem ära siis need elavdada aastad on tema jaoks kaotatud, aga, aga nad on ühiskonna jaoks kaotatud ja siis on kulu ka, mida, mis on võib-olla kõigile kohe näha see, et tuleb ravida neid, neid inimesi, terve rida kaasuvaid haiguseid, siis on see ennetustegevus ise kokkusaamine umbes poolteist miljardit, see on sama suurusjärk, mida Eesti riigieelarvest toetusteks makstakse. Uuringust selgus ka, et peaaegu viiendik HIV-nakatunutest on kogenud tööeluga seotud diskrimineerimist. 30 protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast ei oleks nõus töötama ühes kollektiivis, HIV-positiivsega ja nakatunutel on raskem tööd saada. Veevastase koalitsiooniga liitunud Swedbank kutsub suuri tööandjaid töötajate seas rohkem selgitustööd tegema. Swedbank Eesti personalidirektor Signe Kaur. Son rääkis headest kogemustest oma ettevõttes. Oli siis esimene testimine ja me arvasime, et tänastel inimestel me ebamugav, et mis teised arvavad siis tegelikult meil oli seal ukse taga pikk järjekord. Signe Kaursoni peab oluliseks korraldada töötajatele kohtumisi asjatundjatega, et hirme leevendada. Teades, kuidas see haigus levib, siis ma ütleks niiviisi, et ükskõik, on see teenindus, tootmine, sul ei ole põhjust karta veel vähem kuidagi selle põhjal seda inimeste enda hulgast väljalikult. Aga jah, ega seal muud varianti ei olegi, kui see anda nendele inimestele kindlus, anda neile võimalus saada ka see majanduslik efekt, mida nad on võimelised andma. Karin Aaviksoo rõhutas, et HIV-positiivseid ei tohi tööelust maha kanda. Alla 25 aastased moodustavad umbes 60 protsenti ehk et kõige viljakam tõelu periood seisab alles ees tänapäevase kaasaegse raviga. Kui seda inimestele pakkuda, võid elada kusagil 60 65. Loa võrreldes siis inimestega, kellel ei ole seda haigust kogu selle perioodi jooksul on 80 protsenti suuteline samaväärselt looma lisaväärtust. Ehk et see ei pea olema kulupool ühiskonna jaoks ainult. President Toomas Hendrik Ilves viibib USA-s töövisiidil. Ta käsitles NATO ees seisvaid küsimusi nagu Gruusia, mis puudutavad ka venelasi. Kuid sellest hoolimata peab ta vajalikuks osaleda ka Moskvast teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeva tähistamisel. Eesti peab käituma ida suunal ühena Euroopa riikidest, mitte jonnakalt oma kurssi ajavana, leiab president. Mul on kahju, et inimesed näevad seda ainult teljel Tallinn-Moskva ja ei suuda näha asja laiemas kontekstis. Vaenlase üks riik, kes näitab, et temal on arusaam, mis erineb kõikidest teistest riikidest ja seetõttu jätab sellise lollaka mulje. Mina ei arva, et see on eestiroopa poliitikale kõige targem asi mul ja õpetada eesti ajalugu, aga mina praegu mõtled sellele, kus Eesti on homme-ülehomme ja 10 aasta pärast ja vaadata selles perspektiivis, siis ma usun, on kõige olulisem ollakse euroopalik Euroopa riik. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda pidas oma esimest koosolekut. Justiitsminister Rein Lang ootab, et tänu kajale muutub kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevust tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Realiikmed ise peavad oluliseks oma tegevuse selgitamist ka ühiskonnale, jätkab Kai Vare. Käesoleval aastal jõustunud seadusega loodi uus kutseorganisatsioon kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. Justiitsminister Rein Lang rõhutas ühistegevuse vajadust ja ütles, et kohtutäiturite ja pankrotihaldurite esindajad ei ole eraldi seni piisavalt mõjukad olnud, et riigile partneriks olla ja ka seadusloomes kaasa rääkida. Lang tõi uuest kojast rääkides eeskujuks notarite koja tegevusele. Notarite koda, kes on ju teinud tohutuid investeeringuid, ühistegevus, neil on ühine arhiiv, neil on ühised informatsiooni, registrid on aetud ühist koolitus, asja, järelkasvu, asja sinna notareid panustanud kümneid miljoneid kroone, raha, mida nad on omast taskust siis ühistegevusse pannud. Loodan, et täpselt sama hakkavad tegema ka kohtutäiturid ja pankrotihaldur. Justiitsminister avaldas lootust, et tänu kojale muutub kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevus ka tõhusamaks ja läbipaistvamaks. On ju tegemist ikkagi maksejõuetusprotsessidega, mis tuleks läbi viia kiiresti, kõigile osapooltele ausalt ja läbipaistval moel ja ma pean tõdema, et kaebusi on väga palju, see koda peaks hakkama siin ikkagi esindama sellist kutse, väärikus, organisatsiooni, ehk siis eksinud liikmeid ise korrale kutsuma, pidama oma aukohut ja tagama seda, et ei kohtutäiturite ja pankrotihalduriks ei saaks isikud, kelle isikuomadused ei sobi selleks tööks. Kohtutäitur Mati Kadak ja pankrotihaldur Andres Hermet leiavad, et ühiskonnale tuleb oma tegevust lihtsalt rohkem selgitada. Vahepealsetel aastatel majandus läks hästi sisega täiturite haldurite tegevusest väga ei olnud midagi kuulda, inimesed ei puutunud kokku. Ma arvan, et kui me jõuame selle nii-öelda tavakodanikule ühiskonnale selgemaks teha, mida see tegelikult tähendab ja miks see vajalik on, et siis ma usun ka meie maine paraneb oluliselt. Üks suur küsimus on see meie töö iseloom, inimesed ei tule meie juurde vabatahtlikult, nad on sunnitud siis meiega suhtlema, kui neil on mingi probleem. Kadak ja Hermet ei pea vajalikuks tihedamat sõela inimeste valimisel pankrotihaldurite ja kohtutäiturite ametisse, sest terad on juba sõkaldest eraldatud. 2001 toimus kohtutäiturite reform ja need, kes sellest ajast on nüüd alles jäänud. Nad on väga suured professionaalid. Keskkonnaministeeriumi esindaja kohtus kaevandamisluba taotleva Eesti Energia kaevanduste aktsiaseltsi esindajaga, et arutada keskkonnamõju hindamise aruande avalikul arutelul kerkinud probleeme. 1000-st tuleb põhjalikumalt käsitleda kaevandatav kavandatava kaevandamise sotsiaalmajanduslikku aspekti kaevandamise mõju inimeste tervisele, täpsustas keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse nõunik Rein Raudsep. Selleks, et kaasata Uus-Kiviõliväljale kavandatava põlevkiviga majanduse keskkonnamõju hindamise võimalikult palju inimesi, on keskkonnamõju hindamise esialgne aruanne avalikustatud ka keskkonnaministeeriumi kodulehel. Lisaks soovitab ministeerium nii arendajal kui ka keskkonnamõju hindajat veel kohtuda kohalike elanikega, jõuda ühistele seisukohtadele kõigi kavandatava kaevandamisega seotud probleemide lahenduste suhtes. Küsimusi tuleb üldsusega arutada seni, kuni saavutatakse selgus, rõhutas Raudsep. Ministeeriumile teadaolevalt korraldabki Eesti Energia aprilli alguses uue avaliku arutelu. Juba homme saab Eesti Päevalehe ostja kaasa Jaan Krossi mälestusteraamatu kallid kaasteelised. Sellega saab alguse 50-st raamatust koosnev mälestustesari Eesti mälu. Toomas Kelt. Sorry Eesti mälu on järjekordne ajakirja akadeemia ja Eesti Päevalehe ühine raamatusari. Aasta tagasi ilmus nende koostöös sari Eesti lugu. Ka Eesti mälu puhul tegeleb Päevaleht raamatute trükkimise ja levitamisega. Akadeemia osaks on aga raamatusarja sisuline kokkupanemine. Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho sõnul oli valikuprintsiipe üsna mitu. Valik on tehtud eeskätt silmas pidades seda, et siia satuksid raamatut, mis on inimeste enda kirjutatud enda mälestused, et mitte intervjuud, vaid et igaüks on ise oma saatusest kirjutanud, siis teiseks, et need tekstid puudutaksid mitte ainult ühe inimese või konkreetse perekonnaelu, vaid Eestit ja Eesti ühiskonda laiemalt ja veel ka see, et ei oleks mitte ainult tema ladusalt kirjutavate kirjanike mälestused siin, vaid oleks ka teiste elualade, töösturite, diplomaatide, riigitegelaste, naisliikumise tegelaste ja nii edasi, et paljudele erinevate elualade inimeste mälestused sarjas ilmub 50 raamatut, neist 20 on sellised, mida taasiseseisvusajal pole veel välja antud, lisas Kiho. Üks hulkades raamatuid on ilmunud täpselt sellisena, nagu nad nüüd korrus trükis ilmuvad mälestused aga on ka raamatuid, mis on ilmunud varem osa, et ainult on raamatuid, mis ei ole üldse varem ilmunud, mis avaldame käsikirjast. Tõlkinud mis me lausa tõlgime käsikirjast, et kui vaadata tagasisideme eelmise sarja peale, mis me Eesti päevalehega koos välja andsime Eesti lugu, kus olid romaanid, siis siin on praegu algupärandit esimest korda trükivalgust tüki musta nägevate tekstide hulk suurem, kui on varem olnud kogu sarjast on ette teada 49 raamatut, alguse teeb Jaan Kross, järgnevad August Trei mälestused. Sarja viimane, 50. raamat pole aga praegu veel teada, rääkis Eesti Päevalehe kirjastuse juht Margus Kübar. Me oleme otsustanud teatava sellise järjepidevuse huvides kuulutada välja konkursi ja hankida nii-öelda täiesti uue teose ja lasta inimestel võib-olla siis ka sarja tegemisel nagu rohkem osaleda. Eesti mälusarja kuuluvad raamatud hakkavad ilmuma igal laupäeval Toomas Kelt Tartu stuudio. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lörtsi ja vihma, kohati on udu. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss kolm kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest vihma ja lörtsi, õhtuks saju võimalus väheneb. Puhub edelatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme pluss üks kuni pluss viis kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.