Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Ülemiste järve jääle maandunud lennuk on kaldale tõmmatud. Lennuõnnetuse põhjuste uurijad saavad nüüd kätte salvestused, millest loodavad selgust saada, miks otsustati maanduda järvele, mitte üritada lennu väljani jõuda. 20 aastat pärast külma sõja lõppu on Atlandi-ülene koostöö uute suurte küsimärkide ees. Täna sekkus Washingtonis neisse aruteludesse USA-s töövisiidil olev president Toomas Hendrik Ilves. Epideemia tõttu on Eestil saamata jäänud miljardeid kroone. Viiruse leviku tõkestamisele saaksid kaasa aidata ka tööandjad, kui nad oma ettevõttes selgitustööd teeksid. Nakatunuid ei tohiks aga tööelust kõrvale tõrjuda. Anti Purtse linnuses üle Virumaa kirjandusauhind, mille pälvis Soome estofiil Juhani Salokannel. Salokannel sai auhinnaraamatu Jaan Krossi eest ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool vähest vihma ja lörtsi. Puhub edelatuul ja õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss viis kraadi. Ülemiste järvele hädamaandunud lennuk kaldale tõmmatud lennuk saadi jäält kätte kaitseväe eri väeliikide ja päästeameti koostöö tulemusena. Tees olid kaks universaalset puksiirmasinat Mercedes-Benz Aktroznely üks 50. Õhuväest telliti spetsiaal valdsed pontaanid ja päästeamet tellis 60 tonnise tõmbevõimega trossid. Uurijad on tänase päeva päeva jooksul kogunud materjale õnnetuse põhjuste selgitamiseks, jätkab Kai Vare. Lennuki kaldale tõmbamist alustati eile õhtul, varahommikul tuli aga teod katkestada, toodeta tugevamaid trosse. Päästeameti pressiesindaja Peeter rändaja kirjeldab tänast tööde käiku. Kell 15 15 arutati siis lennuki väljatõmbamisega kalda peale, sellega on siis päästetööd lõpetatud. Edasi annab päästetööde juht kõik volitused üle Tallinna lennujaamale. Ilmselt organiseeritakse valve, see tehniline ülevaatus, lisaks sellele võib-olla seal tonni kaupa kirjavahetust ja teha elli kaup peal, nii et ilmselt see laaditakse maha seal. Ja siis on omaniku ja kindlustuse vaheline kokkulepe asjad, kes lennuki ära veab viima. Randoja kinnitas, et kütus pumbati eile lennukist välja ja täna enam lekkeohtu ei ole. Uudishimulikud õhusõiduki juurde ei pääse. Lennuõnnetuse uurijad vestlesid täna lennuki meeskonnaga rohkem teavet loodetakse saada niinimetatud mustast kastist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna peaspetsialist Jens Haug. Tänaseks on suhteliselt palju informatsiooni meeskonna liikmed näiteks täpsustused mootoririkke kohta, selle kohta, milline meeskonna käitumine, millistel põhjustel maandute sinna, kuhu maanduti, tehniliselt oleks pidanud olema võimalik siiski teisele ringile minna ka ühe töötava mootoriga, kuid mingil põhjusel. Ta ei käitunud nii, nagu oleks pidanud käituma ja seetõttu oligi kapten sunnita selliseid inimestega. Meil on teada, et lennuki vasak mootor ei töötanud maandumise ajal ja selleks, et seda teada täpsemalt tuleb mootor veel tiiva pealt maha võtta, lühikesteks tükkideks lahti võtta ja siis alles saab anda hinnangu sellele. See, milline oli otsus nüüd pärast seda, kui nad veensid, et nad ei maandu. See on natukene tahab täpsemalt sõnastamiseks, et kas nad ei julgenud ja kas nad otsustasid minna teisele ringile või nad otsustasid kohe maanduma minna, see on seal valitses hetkeline segadus, nii et selles mõttes, et ma ei saa seda täpsemalt kommenteerida. Põhiline praegu pardasalvestite uurimine neetud kätte saada ja siis saame edasi vaadata juba. Lisaks sellele on vaja mootori lahti võtmise. See kõik toimub Eestis ei anna enne seda omanikule seda lennukit välja, kui kõik need asjad on tehtud. Me ei anna omanik või midagi välja enne kui asi on tehtud, ka seda nüüd Eestis või mitte, seda me otsustame alles tulevikus. 20 aastat pärast külma sõja lõppu on Atlandi-ülene koostöö uute suurte küsimärkide eest. Euroopas ei osata öelda, missugune on projekti Euroopa tulevik. USA ei ole rahul, et Euroopa liitlased ei pühenda julgeoleku teemadele sealhulgas NATO-le piisavalt tähelepanu ja ressursse. Täna sekkus Washingtonist nendesse aruteludesse USA-s Töövisiidil olev president Toomas Hendrik Ilves, vahendab Neeme raud. President Ilves sõnastas täna Washingtonis Atlandi nõukogus Ameerika välispoliitika eliidile esinedes Euroopa ühe peamise julgeolekuprobleemini arvutisse kopeerinud. IQ and out there is ütleksin, et see on Euroopa Liidu ja NATO täielik suutmatus teha julgeoleku küsimustes koostööd, märkis Ilves. Euroopa kaitseküsimuste. Millisest vaatevinklist analüüsimine oli osav Washingtoni välispoliitika ekspertide jaoks päris uudne? Kaamest iiulineyraudiitsuguragmorfossiili mulle jäi Kuuba president Ilvese väide, et Euroopa Liit ja NATO peavad tegema tihedamat koostööd, praegu näib, ei istuta just sageli maha kasutada, ütles president Bushi ametiajal USA välisministeeriumis roopa poliitika kujundamises osalenud ja nüüd Saksa USA Marshalli fondis töötav David Greiner. Yles osalemine Atlandi-ülese koostöö tuleviku üle toimuvates aruteludes on igati tervitatav, märkis Ühendriikide endine suursaadik NATOs. Kurt Volker, Thvisiilseilyylrary you can do 50 senti või sidruni fakt, et ta on Euroopa liitlasmaa juht, on oluline. Me ei näe just palju Euroopa liitlasriikide juhte NATO'st ja kollektiivsest julgeolekust kõnelemas, ütles Volker. President Ilves räägib Atlandi-ülese julgeolekualasest koostööst ka esmaspäeval Harvardi ülikoolis toimuval loengul. Töövisiit USAsse lõpeb teisipäeval rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Washington. Uuest eestist HIV leviku tõkestamiseks ühinenud ettevõtjate algatusel uuriti HIV mõju Eesti majandusele ja tööandjatele. Selgus, et meile vaata miljardeid kroone ja lisaks kulub igal aastal ligi 100 miljonit krooni nakatunute ravimiseks. Samas tõrjutakse HIV-positiivseid sageli tööelust kõrvale ega lasta neil oma panust anda. Kokkuvõtte teeb Kai Vare. 2009. aasta lõpu seisuga oli Eestis HIV diagnoositud rohkem kui 7300-l inimesel, tegelikult on aga nakatunuid hinnanguliselt kuni 12000. Seega liigub meie seas iga päev mitu 1000 inimest, kes ei teagi, et on viirusekandjat. Uute nakatumiste arv on küll järjepidevalt vähenenud, aga majandus. Seetõttu võib HIV levik taas tõusta, sest suureneb prostitutsioon. Töö kaotanud narkomaanid pöörduvad tihtipeale oma pahe juurde tagasi. See tähendab ka ravikulude kasvu. Üheksa tööandjat on moodustanud HIV-vastase koalitsiooni ja otsustasid välja selgitada, kui suurt kahju ikkagi HIV levik majanduslikult tekitab. Poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Ain Aaviksoo selgitas, et tegemist ei ole ainult otseste ravikuludega vaid ka näiteks kaotatud tööaastatega. Mõõdetakse ühiskonnale saamata jäänud tulu nii inimese enda vaatepunktist, ehk et kui ta kunagi varem ära siis need elada, taastada tema jaoks kaotatud, aga, aga nad on ühiskonna jaoks kaotatud ja siis on mida, mis on võib-olla kõigile kohe näha, see on see, et tuleb ravida, siis on terve rida kaasuvaid haiguseid, siis on see ennetustegevus ise ja kokkusaamine umbes poolteist miljardit. Uuringust selgus ka, et peaaegu viiendik HIV-nakatunutest on kogenud tööeluga seotud diskrimineerimist. 30 protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast ei oleks nõus töötama ühes kollektiivis, HIV-positiivsega ja nakatunutel on raskem tööd saada. Veevastase koalitsiooniga liitunud Swedbank kutsub suuri tööandjaid töötajate seas rohkem selgitustööd tegema. Swedbank Eesti personalidirektor Signe Kaursoni peab oluliseks korraldada töötajatele kohtumisi asjatundjatega, et hirme leevendada. Teades, kuidas see haigus levib, siis ma ütleks niiviisi, ükskõik, on see teenindus tootmine, sul ei ole põhjust karta veel vähem kuidagi selle põhjal seda inimest enda hulgast väljalikult. Karin Aaviksoo rõhutas, et HIV-positiivseid ei tohi tööelust maha kanda. Alla 25 aastased moodustavad umbes 60 protsenti ehk et kõige viljakam tõelu periood seisab alles ees tänapäevase kaasaegse raviga. Kui seda inimestele pakkuda, võid elada kusagil 60 65. eluaasta võrreldes siis inimestega, kellel ei ole seda haigust kogu selle perioodi jooksul on 80 protsenti suuteline samaväärselt looma lisaväärtust. Ehk et see ei pea olema kulupool ühiskonna jaoks ainult. Täna anti Purtse linnuses üle Virumaa kirjandusauhind, mille pälvis Soome estofiil Juhani Salokannel. Virumaa kirjandusauhind antakse Eesti ajalugu käsitleva teose eest. Salokannel sai auhinnaraamatu, Jaan Krossi eest jätkab aga Gaškov. Möödunud aastal ilmus palju Eesti ajalooainelisi raamatuid ja seetõttu võib tänavuse Virumaa kirjandusauhinna laureaat Juhani Salokannel olla uhke, et just tema välja valiti. Žürii liige Teet Korsten. Võib-olla seda uhkem, seal oli nii palju tule konkure, kus kõik on luha, olümpiamedalikandidaadid, siis võit on seda. Juhani Salokannel Virumaa kirjandusauhind, mille te saite raamatutest? Jaan Kross on tegelikult väga tihedalt seotud teie tööga. Tuglase seltsis on eesti ja soome kultuurisidemete arendamine silmad, Tuglase seltsi, ta poleks seda raamatut sündinud. Seal on kaks eraldi asja Tuglase seltsi ja see raamat siis, kui sain idee selle raamatu jaoks, olin. Leidsin idee, pean, saan Jaan Krossist kirjutada, siis oli täitsa selge, et tahan teha põhjalikku intervjuud temast, nõnda et nüüd on iseenesest olemas kaks teost minu kirjutatud kaante vahel olev teos, aga siis nad lindistused, neid on üle 50 tundi ja nad on nüüd Tartu kirjandusmuuseumis osaliselt nädal litereeritud juba, aga osaliselt nad on seal digivormist olemas ja ma arvan, et Jaan Kross ise, tema hääl, mõttekäigud seal on omaette teos laos, kui suur üllatus õlgadele, kui ta selle auhinna said. Auhinna saamine oli muidugi väga suur üllatus ja väga meeldiv üllatus. Minule helistati kohe zürii koosolekult, et üllatus keset tavalist päeva Tuglase seltsis oli täiuslik ja mis siis sellest võib-olla sai see kõne oli, ma arvan isegi kahe-kolme paiku päeval. No ikkagi, soomlased on sellised nagu hapupiima piltit, nõnda et täitsa rahumeelselt siis jätkasin oma tööd, aga Moigates ja hea meelega. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lörtsi ja vihma ja kohati on udu. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutempera kultuur on öösel null kuni pluss kolm kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest vihma ja lörtsi, õhtuks saju võimalus väheneb. Puhub edelatuul neli kuni 10 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme pluss üks kuni pluss viis kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.