Välbe, MINA, OLEN, leini mägi Tallinnast ja olen MRI kontorstaja, viies i on Gerda teile, tänan. Virostaja virolaisista Seegeevelile soib virolest music. See oli täpatuma joka järgite Meide käik jäida mereni Rannulle. Enne oli Žigina osa need Kuvidel, aga et selleni katastroofi voosi satu juuri, meeden rannik, kallemne juuri laeval. Ja olla olin mamme nimi. Estonia. Mamma ning pieni, ET jogahesel ta meeste ja ei lähe, ei neil täi tuttu, merensüvene hauda. Dete jonka kanssa kävinai Kainansama kuuluva k then, lapse näide on ka kärsa, istu Samuele, loen olla Ülioobist, olla. Laule ja muusika ja on ka Mushigis taoline ainepide nüüd ja jonka indohimuliste suht audumista ele mäe Michael J. Urmas Alender. Ashovi viimised voodesse Berenza kantsler rootsisse. Urmas Alender oli see aivan, kui naabistanud kohtelonsa ülivälkven vedent Eli Jähmetoni maan. Üliloputamantiin lehtid, Kaini jääksid Hand laule. Meri on hüve, hauta seonad, kääne heidet, Synne ja joka enen. Joka on läheses merele andanud sasielul len raual. Suomalaisen juhamati Mardiga ainen on pro Estonia lehtesse kirjutanud ette Too hirvitava süüskun mürsku, nöö eroti. Mõtlesime ühtisti üksi, lõide Kansakondia ja tähendundee seen, ühten kuuluv Uudestasisel tüüviesti hoomisesta. See on viiest ja meile kõigile ja käsume lunastaja toimine merel, Rannulle, Virossa, Suomessa rootsisse. Meie leini tulevad need tuhanded ohvrit. Jätka, känsakondam joovad jõudu need merele loovutama, on, viime Sotjena ikene. 310-st 1000-st virolaisest tuli piienisse venesse Ida Mereni ülipagenemine süüs, mürskuseni, idamere, nüli täpi täiusisse, pikku Veneisse, tai Laivosse oli nii dramaatiline etet uskinsida kuga sõlvi neist on unustanud. Bacolaised moodustavad boiki Leica oksjon, viron väesteste pagulasi, siis oli erile Sten Ammati ühtteist Kunda luuakien ja poolujaidenismise siks. Beudumine nelemen Rootsis oli suhteliselt helpa kümned tuhanded virolaisetavatkiidolise rootsin hallituks selle jää rootsale, selle mööda meelisest suhte audumisest Bacole siin jäi tänavustan Uudeni elemen alavitamisesse piiresse maasse. Viru naiste nunnistuis säilitaja Viron ühteiskonnaline ragin rootsesse, kin, virolaised, kiren, tüvede, suur kaubungeegin ja mu insuurin, keskuksin pagulasleeri, ajan jääl keel. Voona. Üheksanda aasta 105 10. nelja perustet intugolman eesti maja eli viron, talo, koska, aktilised, virolaised, alusivat luuad, oman keskuxe. Eesti maja toimi Edelleen viru lai, selle on omad keskuks. Deborisse Lundis ups alles vooroosisse veespiroosisse Malmes Nortšepingisse Oscarzamnisse kuulub stremisse Helsingborgis, Hansdadisse, Kumlasse, üüre, Pruusse, nisse keskuksist, sandi, uskumadon, töö virole, suudel säilitamiseks. Viru lai suus on loova tööde. See on uskonda ja tammuiden on vaikeusku mutta sõnautanud keste Bacolaise mehites voodetki. Virolaisus kaudeni innud ukse, lähteon, hoogutelut, virole siia jätkuvasti püsime liikesse. Hulkovirolajastan koguksi, tullaan joka pooleldi maailma kodivirosse laule, samme, silmad küünelisse üles, laulu, juuglisse, ebaviraliseksi, Kansalis lauluksid Tullute Mu isamaa on minu arm. Isen maania on Räkaudeni Coime luja ühten, kuuluvootakanson. Tunnetonjuki virolaisin runo õli, Jean-Paul-Eerik, Rummol, mukaan peenile, Kansolla on suuremgi vastu Tanson säilimisest siide juhtu ehk isemalisem runuden ja ülese isen maali suuden boiki ukselise suurim Ergides, virolaistan, kes kuudesse isen maali suudel on ollut Kansa, üht teen kogu alammergides. Kun Viro Elo kuus sai osta 100 üheksakümmenda, üksi täis tellida siit naiseksi valgeoksi. Genelegene ei elanud küsimuste. Mida nüüd pides ideega, mis Taloita taiki suju, ihan Loonulisest Raualiseski iidsene süüta oli jokk, kaua nododetu käidki, Neeme 50 viimestavoot oli XS Dance selve, et ta viron sinimustavalge Kansalis, libun tulili, Huapitgen Hermen tornist Tallinnasse. Valdion lipuna. Myron Gonzales, värjene istoriesta, Joan juuren säili sadan voodentaka. 1800 70. Lubuncansalisus liikeeennousu diste endistatiivi minnes viron vasta sündi. ÜliõpilasKunnan rivi. Ja Kohotisen ICT toi suut. Tänakesena tuli kulune eksisada, üksi Toistab ootas riide, kun, viron, valdion, libunesi, kuva viron, üliõpilasneuron, Eesti üliõpilaste seltsi sinimusta, valgune lippu, vihittenzala, Otepää kirgosse. Lipun, värjen on ollut, tar koidu silma esta Kansanaateid. Sinine on Taiwan ja Ruiskugan, väri. Ruiskubkaan, viron, käensalis kukk. Musta viitamun Moasse maa, han, mullan, pindan ja ai, Kanan, mürschistorian, sünki, needki. Valgusetavat viron, koibut ja valgusen, värin on Katsatu kuvand. Schengista, Valoa Se Källuata musta tuleva suu teen. Täna laulu oli viron käensolis lipustajasen verest. Pean kuulete uudised ja niiden jälgeenta tamme taas sillake viron ingeri, Suomalaisen laulu juuglisse jää, kuuleme Möö siingi Suomalaisen kuvasta kohta Losta endisesse Bostoliidasse. Peenest Kansasest biennaalile, Maalla Kansaste joka ele niin kunn ossa ja püsttöö Kansast joka säili, Huonoja ai koja uhmates. Ja deme lauluna Särelda nüüd viron ingeri suvama, lähenen Andres valgunen. Sen esitavat Silvi Vrait ja Kiigelaulukuuik ühtle.