Tere hommikust, mulle tundub, et maarahvale kevadest rääkimine on sama mis linnalapsele saia pakkumine või siis samovariga Tuulasse sõitmine. See on ta tulnud, ta on kohal ja teie head kuulajad, saate temast aru päeva pikkuse kõrre ümbert, lume kadumise ning häälekate vareseparvede järgi. Ei veel mingit lõokest, lume sulamist ega suurvett. Pikk kevadine päev on alanud ja meie saade teie jaoks samuti. Niisiis täna kuulete mehest, kelle talu Põlvamaal ulatub läbi kolme küla siis maaelu arendamise seaduse eelnõust, Torma mehest, kes ajab Euroopas Euroopa asju, Euroopa Liidu probleemid, meil hüvitusfondi obligatsioonidest ja nende intressidest Põlvas toimunud. Käsitööpäevast, ning mis saab siis, kui pill on häälest ära. Saate järjekorranumber on 1744. Kaks päeva tagasi oli kevade algus, kuidas siis see ühele talumehele tunda annab? Noh ütleme niimoodi, tähendab, et ega iga kevad teeb närviliseks ja, ja võib-olla see kevad, eriti selleks, et et osa tehnikat on puudu põllu peale minekuks. Vaja traktoriparki uuendada ja välja vaheta veel veel ja veel kord. Tähendab üks laen sai tagasi makstud, teine laen on vaja vormistada. Selleks, et väetist osta ja, ja kemikaalid ja kõik viljaseemneid välja. Vaheta. Aga kevad ei oota, ta ükskord jõuab kätte ja on varsti soe platsis ja muld tahe ja peab minema. Ilmad on üldse 750 hektarit, kõik kokku, tähendab, mis on heina karjamaade all ja põllu all see enam-vähem pooleks ja kuskil 350 hektarit on karjakoplite ja heina all, tähendab. Ja siis ülejäänud on siis põllu all hernes. Nisu ja sööda siis kaer ja oder raps ka ikka kindlalt. Raps on, tähendab mul kindlat veel sellepärast seesed orasheinatõrjet ja, ja teha tead põldudele seda, see raps võimaldab edukalt kasvu ajal. Eks vilja viljaga on kah, pakutakse välja enne koristust roontapiga aga kuna mul on vaja söödapõhku, siis see põhk enam söödaks ei kõlba ja, ja siis ma olen võtnud ja tehnoloogiast sellise kultuuri nagu lapsed. Et saaks just maad orasheinast puhtaks, tähendab maa puhtaks ja sööt ka bioloogiliselt puhas, toda küll. Vaat hea nipp, seda pole varem nii kuulnudki. Võtteid on mitmeid majandamiseks, aga noh, eks iga mees teeb nii nagu tema oskab teile ja räägime sellest piimakarjast lähemalt, siis tundub, et see on peamine, mis nüüd tulu annab ja mille põhjal on siin ehitatud uues kohas kõik. No momendi seisuga on ta kuskil 254 lüpsilehma, tänase seisuga on on see, et ega arv kogu aeg muutub. Mullikad poegivad ja kevadine aeg, noh kuskil see kuugi on ette näha 60 poegimist. Põhimure on, et ei ole kuhugi vasikad panna noorkarjalauta silmini täis. Ja. Piima ennast pudelitele. Eelmise aastaga lüpsis 230 aasta keskmist lehma. Piimatoodang oli 5304 kilogrammi lehma kohta. Päris head talumehe kohta. Ta võiks suurem olla. Praegu läheb piim Võru juustu. Mitte Põlvasse miksid naist. Inimene otsib seal seda, aga kus on parem ja kala seal kus sügavam? Selline rääkimine tähendab nagu see suure kontserni jutt on, et kunagi me hakkame maksma kõvemat piima hinda ja kui teised ja see jutt ei maksa midagi, noh, ma võrdluseks ütleks ära niimoodi. Et vaatame selle suurele piimakarjale, ma ei suuda isegi oma maja treppi ära remontida, selleks et lihtsalt ei jätku vahenditerv. Nii kui piim, piimatöötlejad räägivad neile väga kõvasti vaja investeerida, tähendab aga ega meil on ka kõvasti vaja investeerida. Meil põhja piimaruumi remont, maksma ligi pool miljonit koos tanki, vahetuse ja kõige muu sellise kanalisatsiooni väljaehitamise ja kõigega. Meil on ka vaja investeerida, nii et ei ole nende investeering kiidetud tähtsamad kui meie investeeringud. Ega ma oskaks kah sellise rehnuti paika panna, et see piimatöötleja elaks tähendab nii nii ära, et nahk on toores, ainult teda. Ega see ei ole eriti noh, keeruline välja arvestada, kui palju ta peaks temale endale raha jääma, aga nemad oskavad, no praegu arvestavad välja meile, kuna piim on niukene produktidega, sellega sa revolutsiooni tegema ei lähe teda. See peab kella pealt minema. Kella pealt peab kõigepealt välja lüpsma lehma käest. Ja järgmise päeva järgmisel päeval teda kella pealt peab ta ära viima sellest no ülejärgmine päev, ta ei ole enam see piim, mida mida müüa saab. Ja noh, sellepärast ongi nii, et nemad dikteerivad ikka meile olukorda, mitte meie, meie ei, dikteeri tähendab töötlejale, tähendab. Vaat kui hea oleks ikka, kui need suured meiereid oleks ka ikkagi põllumeeste loomapidajate endi omad ikkagi see piimaühistu näiteks kas on hoopis ise jutt? Tuleme tagasi, siis ikka nüüd. Asi tasub ära, ega muidu ei teeks niimoodi. Kas ta nüüd just tasumise pärast, võib-olla isegi mõnda asja teed jonni pärast, tähendab noh, et lihtsalt. Kui sulle öeldakse, et ei tule midagi välja, siis tahad ikka näidata, et tuleb ka midagi välja, tähendab, ega päris nii noh, plaan on ta suurendada 300 lüpsilehmale talu siis oleks, tähendab see tööliste arv klapiks kohe lehmade arvuga maa klapiks lehmade arvuga, tähendab, tööliste arvu ei oleks vaja suurendada, aga realiseerimise pool on ikka noh, ütleme noh, võrreldes mingi Rootsi taluga, siis on ikka nõrga, väga palju on käsitsi tööd ja sellest käsitsi tööst tuleb eelistada, noh, püüda lahti saada natuke veel rohkem mehhaniseerimise peale rõhku panna. Ja sel juhul võib karja suurendada, tähendab ilma tööliste arvu suurendamata. No mulle tundub te siin Põlvamaa, selles osas siin Sõreste ja ja Urmi ja kuni kanepini välja olete üks suurim tööandja siis või, või on veel suuremateks? Ega vist jah, tähendab. Ka mina olen 18, ma mõtlen oma farmi töölisi, sinna tuleb veel juurde raamatupidaja olla karjakud või ütleme need kokku on jah 24 palgal näete, ise tühi küla ümberringi. Ja, ja noh, ega ühte farmi ikka koer valvata ei saa, öösel, tähendab võib lihtsalt loomadest ilma jääda. Mitu suurt koera, mina saanud autost väljagi, kolm tükki ümber. Nojah, ega tähendab, farmi juures peab jälle olema ikka inimene öösel ja ja et hoida ära igast ebameeldivusi. Ega nagu suuremad ei ole, kes nii, nii paljud inimesed tööd annab. Tööletahtja muidugi, neid oleks veel teine, nii palju juurde kohe, aga noh, paraku ei ole ju võimu Need, kes mul praegu töötavad, see on ikka väga noh, ütleme, kvalifitseeritud tööjõud. Väga asjalikud mehed, noored mehed ja ja ega lüpsjate pool on ka tugev ja. Aga ütleme, kes tahaks nagu tööle tulla ja, aga neid neid oleks ka, tähendab, nad ei ole küll, ütleme nii hea kvalifikatsiooniga, aga noh, paraku ei ole meil tööd pakkuda. Sellest siin on küllalt olnud juhuseid, kui inimene tuleb ja ja visa pisarad silmis ja noh, võta tööle, aga noh, nüüd paraku või nüüd enam noh, selliste nüüd jääb järjest harvemaks neid tööle pakkujaid sellepärast et ega inimene kui talle juba korra öeldakse, siis teist korda nagu ta ei tule enam ennast pakkuma. Aga noh, kevade kivikorjamise ajal ja sellise hooajatööde ajal siis on võimalik pakkuda ka laiemale ringile tööd, tähendab et kuu aja pärast on teil inimesi rohkem tööle, sain õigesti aru, eelmise aasta maikuus oli eriti laupäev, pühapäev, 18 kuni 20 inimest tuli veel juurde kive korjama. Oli ka selliseid allameetrimehi, kellel lõug värises ja vaatas traktori tagant välja ja kas ikka võetakse või ei võeta, aga tähendab, kus sa ta ikka saadad. Väiksemad kivid korjab põllu pealt ära ja, ja saab ka oma väikese teenistusse. Eks ta nii ole, nii see kevad tuleb ja, ja nii-öelda asjad ja hooned on ega midagi. Ma tänan, ma soovin edu. No ja ja poiss, väga teda taidleja hoidad, minu õnn või paid tahab ja ta poiss Minu õnn. Heinatuppa ja toast kolmest. Tule minu juurde läksin mina tuppa. Võiks öelda, et, Ahaa, point on otsesaade. Kuidas sinu särk käib? Pea aasta tagasi. Pooldad särgid. Maarahva saates on sobilik üles võtta jälle teema, mis seotud maaelu areng. Seadusega siin-seal on kuulda, et mingisugused eelnõud liiguvad, aga kuidas. Tegelikult asi riigikogu aseesimees Ants Käärma. Kuuldused vastavad tõele, sest tõepoolest eelnõud on valmimisjärgus ja minu teada tehakse neid praegu kahes töörühmas. Üks töörühm on põllumajandusministeeriumis, kes valmistab valitsuse poolt eelnõud ette, aga samal ajal ka riigikogu liikmed, konkreetselt Maaliidu liikmed tegelevad ka eelnõuga ja ma ei ütleks, et see oleks päris üks ja sama eelnõu. Mõned asjad on pisut teisiti ja ma usun, et konkurents võimaldabki ühe korraliku eelnõu valmis teha. Milles on selle seaduse põhimõtted? Põhimõtted lähtuvad üldiselt sellest, et maapiirkonnad peavad olema asustatud samal ajal maal on ettevõtlusüsna nõrgal järjel ja tööhõive maapiirkondades on häbematult madal. Isegi Kagu-Eestis oli 50 protsendi tööealistest inimestest on ilma tööta. See on tõsine probleem. Samas on ka turumoonutused meil ikkagi olemas ja sellest lähtuvalt siis peaksid maaelu toetamise seaduse põhimõtted jagunema kahte gruppi. Ühed oleksid toetused tootmisele, sealhulgas peamiselt põllumajanduslikule tootmisele, sest see on maapiirkondades peamine. Lisaks praegu juba rakendatud otsetoetustele, sealhulgas ka kütuseaktsiisi hüvitustele tuleb sisse seada veel rida positsioone. Konkreetselt võib nimetada siin noorte talunike toetuse, see tähendab inimesed, kes on näiteks alla 40 aasta vanad ja alustavad ettevõtlust maal. Neile tuleb eraldi spetsiifiline toetus anda. Samuti ebasoodsates tingimustes tootmise alustamiseks ja tootmise jätkamiseks peaks olema spetsiifiline toetuse liik. Samuti tuleb seadustada põllumajandusliku tootmise kindlustussüsteem. Kuidas täpselt, võib-olla meil praegu ei jõua rääkida, aga igal juhul tuleb seadustada. Teine oleks toetused elulaadile, see tähendab, need, mis soodustavad inimese elamist maapiirkonnas, seal tegutsemist. Seal tuleb seostada need toetused keskkonnahoiuga heakorraga ka kultuuri ja seltsi tegevusega. Ja peame ka seda meeles, et maal elab üsna palju Eesti peresid aga eestlaste iive on üks tõsine probleem. Ja maaperede kaudu ja maaperede toetamise kaudu on tarvis ka seda probleemi hakata lahendama. Ja siis on veel infrastruktuuri käsitlevad toetused ja tegevus kaasatud nii tootmise toetamiseks kui ka elulaadi toetamiseks. See on siis teed, side, ka elekter. Nii et need peavad seadusliku jõu omandama ja ei tohi sõltuda juhuslikest otsustustest. Nagu siiamaani. Paraku on see asi olnud, see ongi maaelu arendamise või maaelu toetamise seaduse niisugune üldine kontseptsioon. Maaelu arendamise põhiseadus teiste seaduste ja määruste hulgas, mis märksa varem väljendanud Need, mis varem välja antud, neid on üsna vähe ju seaduse jõul. Me oleme küll üksikakte rakendanud, aga ta peab olema stabiilne, püsiv, tulevikku suunatud ja inimene peab olema kindel, et see toimub ka homme ja ülehomme. Nonii, kui kaua see kõik aega võtab, kui ta ükskord seaduse jõu saab? Sellised seadused on reeglina üsna vaidlust tekitavad ja ma usun, et ka see tekitab vaidlusi. Aga ma arvan, et igal juhul selle aasta sees peab tema seadusena vastu võetud saama. Ja menetlusse antakse tema. Ma arvan, et igal juhul enne suvevaheaega Et selle sajandi viimase aasta toetused tulevad juba siis selle maaelu arendamise seadusena Ma arvan küll juba praegu, eriti eelarve kavandamisel, peame neid põhimõtteid arvestama. Eesti soost naisi ja mehi liigub Euroopa keskustes vahetevahel juba nüüd vaatajat iga päev kuid haruldane on ühe mehe valimine mõnda sealsesse juhtorganisse. Nii juhtus Torma mehe Juhan Telgmaaga, kes on ka meie riigikogu liige. Kuidas selle ametikoha nimetus siis nüüd kõlab, kuhu teid esimeheks valiti Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee toiduameti komisjoni või kuidas see komisjoni nimetus täpsunud? Seda ongi kole raske eesti keelde tõlkida. Alamkomitee nimi hiljuti muudeti, vanasti oli tema nimi maailma toiduprobleem see oli kaunis täpne, aga nüüd on ta inglise keeles, Subcommittee on Food. Ja seda on otse eesti keelde tõlkides ei kõla ta mitte kuidagimoodi, aga aga see endine nimi, maailma toiduprobleemid, see annab päris hea adekvaatse pealkirja ja mis komisjon see niisugune on, ta Euroopa nõukogu parlament tahan, assamblee on samasugune põhimõtteliselt parlamentaarne organisatsioon nagu Eesti riigikogu, seal on omad komiteed, mis valmistavad ette seaduseelnõusid, kuid sealsed komiteed on väga suured, kuskil 45 60 inimest igasühes ja siis, et töö vähem kohmakas oleks, siis komiteed on jaotatud veel kuskil umbes kaheks alamkomiteeks. Ja siis üks nendest alakomiteedest põllumajanduskomiteel ongi see toidu alakomitee. Euroopa nõukogu vaatleb inimese õigust olla söönud peaaegu et ühe fundamentaalse inimõigusena. Mis on noh, niivõrd elementaarne, et tänapäeval ei tohiks kusagil euroopas enam ühtegi nälginut olla. Nii et ei saa öelda, et see alamkomitee nüüd tegeleks seal väga konkreetselt mingi toidu kvaliteedi probleemiga või, või, või mingisugused tootmisprobleemiga või mingite standarditega, kuid ta tegelikult, et jah rohkem toidu kättesaadavuse probleemiga sellele, et sellega, et inimestel oleks hoolimata nende soost ja ja usutunnistustest või millest tahest või rahvusest sõltuvalt raskendatud kuidagi toidule juurdepääs ja noh nagu demokraatia selles vallas ja muidugi ka puututakse kokku standarditega, et oleks välditud noh, toiduga musta äri tegemine, mis on ju võimalik, kuna esimene on olemas see niinimetatud maailmaturg, milles liiguvad toidu ülejäägid ja mis sageli on kaotanud oma päritolu selguse ja ka sellega oma kvaliteediselguse. Et sellises üldises plaanis tegeleb see komitee ka niisuguste probleemidega Uuel esimehel uued ülesanded nüüd äsja just tulite Strasbourgist. Noh ei saa nii väga dramaatiliselt võtta, et see oleks mingisugune hirmus juhtiv ja tähtis post. Ta on ikkagi rohkem selline esindusfunktsioon, tuleb juhatada alamkomitee koosolekuid ja tegeleda selle alamkomitee, töö planeerimisega ja nähtavasti ka esindada siin-seal. Ma olin enne ka selle alamkomitee liige ja ma ei ütleks, et nüüd rohkem tuleb käia, sest kui olla selles kehandis tööl, siis peab ka lihtsa liikmena kõikidel üritustel käima, nii et eraldi selleks mingeid lisasõite kindlasti teha ei tule. Ja üks asjaolu veel täpsustuseks Euroopa liidu raames, missugust kohta omab see Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee siis, mis neil ühist on ja mis neil ei ole mitte? Tähendab võiks nüüd öelda, et Euroopa liit on praegu viieteistliikmeline, aga Euroopa nõukogu neljakümneliikmeline ja sealhulgas on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kuid Euroopa liit on juba väga konkreetsete asjadega tegelev organ. Kuid Euroopa nõukogu nagu raamistab need konkreetsed asjad või katab need konkreetsed asjad üldisemate põhimõtetega, mille sees siis Euroopa liit oma konkreetsed otsused teeb. Nii et kui on mingid üldised põhimõtted püstitatud siis nendest väljapoole Euroopa liit kuidagi minna ei saa, kuid, kuid need on kaunis üldiselt ja kaunis avarad, nii et see Euroopa Liidu iga koorma muidugi ei ole ja nii et Euroopa nõukogu nõukogu on selline demokraatia valvekoer. Kuid Euroopa liit on juba konkreetsete majandusaasta. Nädala pärast algavad Eesti ühinemise eelläbirääkimised Euroopa Liiduga üldse sellealane temaatika tiheneb iga päevaga, nõu peavad ka maamehed, kuidas siis olla. Läinud reedel korraldas Isamaaliit ja Konrad Adenaueri fond Tallinna külje all Jüril seminari. Eesti talu võimalused Euroopa liidus. Kohal oli sellel seminaril hulk maamehi ja ka kõigi erakondade esindajad, kes rääkisid oma programmilistest seisukohtadest talumajapidamises ja Eesti talu tulevikust üldse, kui Eesti riigi ja rahvuse säilitajana. Selles saates täna hommikul pole muidugi ruumi seminaril räägitust pikemalt peatuda. Võib-olla kunagi teine kord. Kuid mis puudutab Euroopa Liidu seadustiku läbitöötamist Eestis, siis sellega tegeleb meil põllumajandusministeerium ja asekantsler Ruve Šank räägib sellest kohe. Ja praegusel hetkel on ministeeriumis Euroopa seadusandluse läbirääkimisi läbilugemiseks või siis ütleme läbirääkimiste positsiooni ettevalmistamiseks võetud kümmekond täiendavat inimest tööle kelle töö eesmärgiks on siis läbi lugeda ja, ja välja sõeluda sealt midagi niisugust, mis Eestile võiks olla probleeme tekitav või millega Eesti huvi on seotud, kus on tarvis taotleda mingisuguseid spetsiaalseid tingimusi. Paralleelselt selle protsessiga toimub aga juba seadus on seadusandluse muutmine vastavalt Euroopa seadusandlusele ja see puudutab eelkõige ühisturu reegleid, see tähendab veterinaar ja fütosanitaarnõudeid põllumajanduslikele toodetele, millega kaubeldakse. Ja siin on viimase paari aasta jooksul sadakond Euroopa Liidu akti juba harmoniseeritud niisugusel või teistsugusel kujul viidud sisse muudatused kas siis Eesti seadustes või valitsuse määrustes või mõnedes muudes regulatsioonides, mis vastavat valdkonda reguleerivad. Siin on olnud kahjuks. Faktide kontekstist välja rebimist ja ühepoolset mõistmist ajakirjanduses läbi käinud arv 400 töötajat ei tähenda sugugi seda, et kõik nad võetakse tööle ministeeriumisse ja võib-olla ei ole üldse niisugust numbrit kokku vaja täiendavalt juurde. Võib-olla on võimalik siin ka tööd lihtsalt olemasolevate inimeste vahel ümber jagada, aga võiks võib-olla öelda niimoodi, siis kogu põllumajandussektoris on 400 täiendava inimese töö tarvis ära teha. Tuleks siiski ka seda silmas pidada, et et põllumajandussektor on Euroopa liidus üks enim reguleeritud valdkondi ja ei saa sugugi teha järeldust, et kõigis sektorites on tarvis sama palju inimesi. Täna räägime hüvitusfondi meestega hüvitusfondi obligatsioonidest sest õige paljudel maainimestel on neid ostetud EVP-de eest, sai ju neid osta ja tulevikus küllap veelgi. Esimese, teise ja kolmanda väljalaske obligatsioonid on juba töötanud kolm aastat veidi rohkemgi aidanud Eesti riigi majandust edendada ja siinkohal võiks meenutada, kui suur on hüvitusfondi abi selles. Hüvitusfondi juhatuse liige Allan Sombri. Tänaseks on väljas juba 10 seeriat, hüvitusfondi obligatsioone Kogumahus 375 miljonit Eesti krooni ja sellega on kokku korjatud 1,3 miljardit EVP-krooni. Samas riik annab hüvitusfondile põhikapitali ja seda põhikapitali hüvitusfond, siis investeerib edasi, paigutab Eesti ettevõtetesse ettevõtete aktsiatesse. Samuti annab laene ja nüüd selle laenu ja investeerimistegevuse tulemusena saavadki obligatsiooni omanikud intresse, iga-aastaseid, intresse, mis makstakse obligatsioonidele. Selle jutuajamise tingis aasta alguse saldoteatise väljastamine Eesti väärtpaberite keskdepositooriumilt mis teatab 97. aasta jooksul obligatsioonidelt laekunud intressid. Ja küsimuse esitaja saab asjast aru niimoodi, et tal on rehkendatud ainult põhiintress on siis seitse protsenti. Siia taha on nii sulgudesse märgitud. Aga obligatsioonide emiteerimisel lubati ka lisaintresse, kuid neid pole selle kahe ja poole aasta jooksul obligatsioonide omanikele teatatudki. Millal seda tehakse? Palun? Ka sellekohast selgitust ja Ma alustan teie küsimuse lõpust pihta, tähendab, et, et tegelikult teatab hüvitusfond regulaarselt ajakirjanduse vahendusel, see on siis kaks korda aastas hüvitusfondi obligatsioonide lisaintressi. Kuna seda tehakse ühel ajahetkel, siis ta ei pruugi jõuda kõigi obligatsiooni omanikeni. Ma natuke laiemalt võib-olla seletaksin seda, et aasta alguses saavad kõik obligatsiooni omanikult Eesti väärtpaberite keskdepositooriumilt teatised ja neid peaks olema kaks. Kõigepealt esimene on saldoteatis ja siis kõige lõpus on seal seitse protsenti, et see ongi nüüd see segadust tekitav, et seitse protsenti on see garanteeritud intressimäär. Aga Eesti väärtpaberite keskdepositoorium lihtsalt selles teatises selle väärtpaberinimetuse all ei kajasta seda lisaintressi. Et, et seda me peame, peame küll väikeseks selliseks puuduseks, mida tegelikult võiks me ja me oleme asunud ka siin läbi rääkima keskdepositooriumiga. Et ka see infokanal ehk siis see teatis, kui infokanal võiks sisaldada teavet selle lisaintressi kohta täiendavalt siis sellele, mis me oleme ajakirjanduse vahendusel välja öelnud. Et ja see nüüd ei tähenda sugugi, et see lisaintress teil saamata pole jäänud. Et seda nüüd, kui palju lisaintressi on laekunud, seda te saate eelkõige kontrollida sellest samast pangast, kust on teil väärtpaberiarve, et lihtsalt minna panka ja küsida informatsiooni oma arve kohta. Kõik muidugi panka ei lähe. Ilmselt on jah, tähendab pangakontorid jäävad mõne inimese elukohast siiski ka kaugele ja see on tülikas, tülikas minek nüüd nüüd on, nagu ma enne mainisin, saadab väärtpaberite keskdepositoorium, saadab kaks teatist ja teine teatis on siis tulu kohta, mida te olete saanud? Siin on nüüd samuti kirjas see summa, mis te selle möödunud aasta jooksul olete saanud hüvitusfondi intresside näol, põhiintress ja lisaintress ja see on kõik kokku intress, mis teile on välja makstud. Lisaintress ei tule ikka kusagilt eraldi tule välja seda, et kui kõrge oli see lisaintressimäär just see protsent, et, et siin ma olen nõus sellega. Et võiks hakata üritama neid teatisi parendama selles suunas, et inimestel oleks informatsiooni, mis nende teatiste peal selgemini loetav. Me oleme praeguseks kokku leppinud, et me alustame koostööd Eesti väärtpaberite keskdepositooriumi kui keskse registri, kes siis peab arvet nende arvete üle, et parendada neid teatisi. Siin on muidugi teatavad tehnilised eeldused, et kuidas on väärtpaberite nimetused sisestatud sellesse andmebaasi, kuid ma loodan, et järgmiseks aastaks saavad need teatised olema siis lihtsamad ja selgema informatsiooniga. Läinud laupäeval toimus Põlvas teine käsitööpäev. Korraldajateks olid Põlva käsitööklubi Jakob Hurda nimeline rahvahariduse selts ning Põlva kultuurikeskus. Külastajatel oli võimalik siin tutvuda ja kätt proovida peaaegu kõigi käsitööde kallal. Kujutage ainulaadne võimalus. Asjatundjad seletavad, kuidas näiteks heegeldada pitsi või siis kuidas teha masintikandit või koguni muhu sussi rääkimata laast ja vits korvide punumisest. Kultuurikeskuse käsitööklubi juhataja Asta Tagel. Mida siin siis selle päeva jooksul? Meie programm oli küllaltki laialdane. Siin oli võimalik õppida linade ja villade ketramist. Fileed hargipits oli üks uudne osa, meil. Uudsena oli näpunukkude valmistamine väga palju huvi pakkus paelade, nööride ja tupsude valmistamine. Muhu sussi tikkimine ja valmistamine, nimelt valmis meil muhu suss täielikult, nii nagu ta peab meistri käes valmima, see jõuti päeva jooksul ära teha. Jõuti ära teha küll ja ja paljud eriti Antsla kandi inimesed tundsid selle asja vastu väga palju huvi. Palju huvi pakkus mänguasjade valmistamine, kuna kohal ei olnud küll päris meister ise, aga tema abikaasa oli nõus juhendama. Väga laialdase osavõtt võttis meil lapitöö nimelt lappide tehnikas, rõivad Lapimaal ja väga palju sai inimesi proovida just lapimaali osas. Et see on ka üks uudne ala, meil see selle tõi meile sisse. Soome üks proua. Kuivkompositsioone koha peal küll valmistada ei saanud, aga demonstratsioon kuivkompositsiooni osas oli küll. Meeste töö osas oli laastu vitsakorvide punumine ja uudne oli ka puitfiguuride valmistamine. Peale nende alade, kus igaüks sai kätt proovida ja kaasa lüüa olid avatud ka näitused ja appi tuli just Võru huvikoja. Proua astab, astame Määrits oma õpilastöödega nimelt keraamika ja nahk siis klaasvitraaž Võru tare proua, mingi tööd olid. Meie oma klubi naised aga korraldasid lihavõttelaudade näituse. Päeva aitasid veel sisustada nimelt loengud. Ja kuna möödunud aasta oli meil rohkem võib-olla rahvuslikul teemadel, need loengud Anu Raua ja Deivi oru poolt sellel aastal, aga proua Ilse Palingu Tallinnast demonstreeris meile kübaraid ja peakatteid ja oli ka võimalik igal naisel tellida temalt huvitavaid ja omale vastavalt sobivaid peakatteid. Tartust moekonsultant Anita arst aga tutvustas meile tänasest moesuundasi, temale oli väga palju küsimusi. Asta, Tagel, teie olete Põlva kultuurikeskuse käsitööklubi juhataja ja ütelge, kes on need inimesed, kes käivad siin õpetamas siis rahvale kõigile nendele, kes siia seal käsitööpäevale tulid ja kes näitasid ette, kes võtsid üles need kangad, sest see loetelu ise, see on juba päris pikk, et inimesed peavad kõiki neid asju oskama, iga töö on oma eriala kahtlemata ja need on tõesti meie enda klubi naised. Kanga rakendamist tegi Õie Seeba kangakudumist, Piia laomets on õpetaja ketramist õpetas siis Elsa Mark, endine meditsiinitöötaja siis Eda, Siinma on ka endine meditsiinitöötaja õpetaja Ilme Noorväli ratasfileed. Siis praegune õpetaja, ka Merje Tamm on õpetas pilutamist. Siis Värskast tuli meile appi Tiiu Kunst, kes õpetas setu pitsi. Ja praegu kooliõpetaja Maaja Kalle õpetas meile, kuidas näpunukke teha. Laua taga on veel kaks naist, kes tahavad rääkida ja kes olid selle asja organiseerimise ja õpetamise juures. Nimelt Heli Raidla ja Helve Sokk, Heli Raidla. Kui juba inimene suudab kaks käsitööraamatut välja anda, siis on ikka midagi hinge taga. Ma arvan jah, et kogemust on küllalt, sellepärast et 35 aastat sai Põlva keskkoolis õpetatud tööõpetust. Eeti tähendab tütarlaste tööõpetust praeguse nimega siis käsitööd. Ja jäigi nagu hinge peale, kui pensionile jäime, sinna sageli ka. Et peaks nagu midagi edasi tegema ja sellepärast me siis nagu kutsusimegi ellu selle käsitööklubi. Ja nüüd me oleme siin ka juba tegutsemas kuuendat aastat. Ja järjest noh, igasuguseid asju me oleme teinud oma klubi liikmetega ja nüüd meil on kujunenud niisugune tore seltskond, kes on väga paljuks võimeline ja sellepärast siis ka need käsitööpäevad ja meid on 20 ringis ja meil ei ole nii, et kui palju meid kohal käib enamasti me oleme ikka kõik kohal. Ja rahvast oli siin tõesti tohutult palju, 1000 ümber käis huvilisi oli igalt alalt ja oli nii kooliõpilasi, noori lapsi kui ka pensionärideni välja. Eriti tore oli vaadata siin kolmandal korrusel olid meil vokid kus kedrati siis lina ja villa ja kosutada alati ja, ja missugune huvi oli nendel noortel keskkooliõpilastel seda tööd teha ja niisamuti meeldis nendele ka. Täitsa uudne oli ka kanga rakendamine ja kudumine on minu meelest jah, siinkandis on käsitöö tegemine küllalt heas kirjas ja võib-olla käsitööklubi on ka andnud selleks põhjust, et et see esimene ja teine käsitööpäev nii hästi õnnestusid, sest klubi on korraldanud siin kursusi, konsultatsioone inimestele ja see on juba inimestele teada ja näitusi ja, ja kõige huvitavam on see, et meile tuli siia rahvast ka mitte oma maakonnast, vaid väga kaugelt Tartumaalt, Valgamaalt ja, ja ka Kesk-Eestis, nii et jah, meil on lihtsalt rõõm, et need päevad on nii kenasti läinud ja et me oleme suutnud inimestele midagi nisukest hingele anda. Keegi ei virise ja kõik on nõus, on tulema ja tegema. Nonii, vana hea Hohner ja Kalju Sarnit mängis nüüd akordioni peal, mitte lõõtsa peal? Jah, nii see on, see on tõesti vana hooner. Narr on toodetud midagi 1900 30 seitsmendal-kaheksandal aastal. Ja tema on muidu üldiselt hästi säilinud välimuse poolest. Aga noh, aeg on ikka oma töö teinud ja ja enne kui ta minu kätte toodi, siis ta oli ta kaunis halvas seisukorras, ikka välimus ja lõõts ikka parasjagu kulunud ja häälestus sära täielikult ikka paigast ja ja, ja kuna omanik oli väga huvitatud just Hohner pillist ja ja ütles, et ole nüüd hea ja tee see pill mulle korda. Ja nüüd ta on mul korda tehtud ja näete isegi noh, kuulsite, isegi lugu on maha mängitud ja tema peale päris mõnus mängida seen ehtiga Kärt Spooner. Omal ajal oli ta ikka tippvilja. Ikka on praeguseni hästi tunnustatud pill ja paljud need orkestri ansambli tegelased veel kasutavad akordionist ikka veel vana Hohner'it. Ja ta on praegu siin tõesti küll hästi tunnustatud pill. Jah, ta on oma aja rariteet ikkagi ja nüüd ma tahakski küsida. Räägitakse, et akordioni ei saa üldse häälestada. Kas vastab see tõele? Kui mina olin veel noor õpetaja ja Tallinnas korraldati neid seminare, seal akordioniõpetajad tulid üle Eesti, tulid kokku sinna akordioniõpetajat ja siis seal Tallinna konservatooriumi akordioniõppejõud, siis tegid selliseid like tunde ja demonstreerisid siis seal oma õpilastega, kuidas tundi läbi viia ja siis oli hästi nimekas akordioniõpetaja. Ta oli Vello Karu, aga teda kahjuks ei ole enam, ta surnud on nii ja viis tundi läbi ja tal oli kallis ilus Italia pill, Scandalli oli süles, mängis kenasti ja kõiki, aga kuna ma olin juba tollel ajal juba häälestaja liia ja mõtle, see pill oli nii timmisti ära, oli. Ma ise mõtlesin, mis päralt ei ole võimalik pilli timmi panda tuleb siia rahva ette demonstreerima säärase pilliga näitlikku tundi tegema ja, ja mina kannatasin ära need valusad väärhääled ja, ja pärast tegin ettepaneku härra karule, et kuulge, teil on pill timmist ära, et no kuidas nii et kas. Käega korra rehksas ütles, et see pill on läbi. Ma ütlen, mis peast läbi on, ega koordil timmida ei saa. Meil ei olegi sellist mõistet üldse ja keegi timmigi meil Tallinnas vähemalt ja ja kui Tallinnas ei ole, siis vaevalt et Eestiski kuskil timmijad, jah, ja jäigi see jutt katki ja täitsa lootusetu kohe ütles, et ja ei esitanudki minule ka mingisugust avaldust, et tee ära siis kui sa oskad või ei ütelnudki, jäigi see asi katki, nii et Tallinnas ja üldse ei ole akordionitki võimalik timmida ja ei olegi ja ja kui hiljem, kui tulid Tallinna muusikakooli seal. Muusikaõpetajatena tööle ja Põlvasse tuli ka üks Tallinna kooliharidusega õpetaja. Ma ütlesin sulle pildimistele sellega pilli ei saagi timmida akordionit ainult ühes korras kasutada. Et kui timmist ära läheb, et siis tuleb lihtsalt teine pill osta. Umbes nii. Ja ma siis ütlesin, kullad. Ma ei hakka praegu ütlema selle inimese nime, ta veel töötab Põlva muusikakoolis ja ja õpetaja ja kõik. Ja nüüd olen ma temale pilli timminud ja Põlva muusikakooli pillid tuleb kõik minul üle timmitud. Isegi uued, mis tulevad tehasest küllaltki hinnalised Pelkmehid ja Strooja standardid ja mina timmin. Kas teha see timm ei ole alati siis nii? No asi on nii, et ei ole alati esmaklassiline ja teiseks pillid kiirelt muudavad ka, muudavad kõrgust, kui kummaline ka ei ole, nad muudavad niivõrd palju, nagu sedagi, Hohner'it ma häälestasin, teda on üldiselt vähe timmitud ja nii ei ole tal neid keeli rikutud. Bassid, et kontrabassidel juures ilmnes selline olukord, et, et mõned basstoonid on kõrgemaks läinud iseendast mõned on madalamaks läinud, sest need, mitte keegi neid timminud, aga nad ära nihkunud õigest toonikõrgusest ja nii on, nihkuvad kõik väga paljud ära. Kui kummaline see ei ole ka, aga, aga toimub, et pill tõesti läheb timmist ära ja kui ei ole spetsiaalselt häälestajat, kellel on teadmised tempereerimise alal, siis siis jääbki mulje, et see pill on läbi lihtsalt. Ja Tallinna meeste sees ongi selline arvamine. Kui pill timmist ära, siis ei ole muud, kui tuleb uus pill välja vahetada. Kalju Sarnet tihti oleme tulnud, see kunstnik esines tempereeritud klaveril muusika arvustustes, tähendab nüüd saab akordioni ka tempereerida või kuidas, ei olegi mõeldav ilma timmida üldse, tempereerimine ongi see timmi põhialus ja see tuum naturaalsel heliredelil näiteks on oktavi ulatus on kolm 13 pooltooni, aga seda ei saa klaviatuuri sellist, tead, et kui jagada 13-l peale võrdseks ja siis on häda sunnil pruugitud, tehke nii, et, et üks pool tunneme ära kaotanud nihutatud ühe pooltooni ulatuses kõrgust on jaotunud ära siis 12. võrdses osas sinna sisse ära paigutatud mahutatud ja sellega on intervallid naturaalselt kõrguselt on viidud kunstlikult normist välja ja kvindid ja kvardid, mis oktavi keskele kukuvad. Tempereerimise puhul need palju ei kannata õige vähe, nii et, et see kõrva ei häiri, aga tertsiti ja sekti kõrgused, need kannatavad väga palju, need praktiliselt müraga pooles ja kui need sellised ebatäpsed intervallid akordide sees on. No see võib ikka pilli väga timmist ära ja kõrvale on ikka väga valus kuulata. Ma olen varem rääkinudki, seda ka, et mispärast rahvale meeldib see lõõtspill see Teppo lõõtspill. No see naturaalsete kõrgustega intervallid puhtalt looduslikult intervallid. Peab olema nii palju manuaale, nii palju, kui, kui, kui, kui on helistikke, nii palju peab olema eri manuaale ka. Aga siin on selline asi, et siis on kunstlikult leitud sellised kokkulepped, et nihutada siis neid naturaalseid kõrgusi ühte madalamaks, teist kõrgemaks veidikese ja nii saadakse niimoodi pill häälde pandud igast helistikust. Toon käib kokku. Iga asi toimub omal ajal ja omas kohas ja ka siis pidi lõppema oma aja. Nii on ka selle tänahommikuse saatega ja ma tänan kõiki kuulamast ja kaasa mõtlemast meile. Selle saate tegid vilja, kalme ja Kalju Jaagura. Võibolla kohtume veel.