Reisipalavik noomima rannakus raadioeetris. Oleme nüüd mitme reisi palavikuga päris korraliku ringi teinud Kagu-Aasias ja ehk vahelduseks oleks hea tulla kuhugi lähemale ja tutvuda natuke lähemate paikadega. Täna sõidame siis ühte riiki, mis on statistika ja uuringute järgi üks parimaid kohti, kus meie planeedil elada. Me sõidame Norrasse, täpsemini Norra pealinna Oslosse, mis on rahvaarvu poolest võrdne Tallinnaga, aga oma pindalalt natukene suurem. Ennem kui laseme teid jalutama Oslo heaolu tänavatele ja siis oleks paslik tutvustada ka natuke Norrat ennast. Mulle meeldib vahel Norrat nimetada mõneti põhjapoolkera Uus-Meremaaks. Mõlemas mainitud riigis asuvad vapustavad fjordid ja mõlemad on oma pindalalt umbes Suurbritannia suurused ja mõlemas riigis on populatsioon umbes viie miljoni inimese kanti ehk kümneid kordi vähem kui Suurbritannias. Norra ajaloo tähtsamaid peatükke hõlmab kindlasti mitte ajajärku, mis leidis aset umbes kaheksandal kuni 11. sajandil, mil viikingipealik nimega Haarald harfar ehk tõlkes midagi Haarald. Ilus juus. Moody ühendas suurema osa Norra viikingite ja temast sai esimene Norra kuningas. Tema valitsusala hõlmas peamiselt Lõuna-Norrat. Haarald oli ilmselt väga karmi käega valitseja, sest paljud kaasmaalased põgenesid sel ajal tema valitsuse eest Islandile Fääri saartele ning Inglismaale Iirimaale. Näiteks Iirimaa pealinn tablin loodi just nende haaraldi võimul lahkunud viikingite poolt. Vigi kuningate mitmed retked naaberriikidesse tõid peale sõjasaagi Norrasse ka varsti Kristuse suuremat sõjaõudused. Ehk jäävadki sinna aega, sest nii esimeses kui teises maailmasõjas kuulutas ainult neutraalseks riigiks kuigi viimase maailmasõja ajal pidid nad võitlema siiski neile üllatusena. Maale saabunud natsiarmeega fašistide vabastamisel aitas Norrat kõvasti Suur britt Tanja ja tänutäheks selle eest kingib Norra riik iga aasta detsembrikuus Inglismaale jõulukuuse, mis tseremoonia käigus pannakse püsti Londoni kuulsal Trafalgari väljakul. Norra pealinna Oslo, mis on meie tänane peamine sihtkoht, on aga maailma kõige kallim koht, kus üldse elada. Kuigi selle väljaselgitamiseks mitmeid erinevaid meetode, siis hetkel minule kättesaadavate andmete kohaselt asub Oslo 2009 aasta andmete põhjal selles edetabelis alles 14. kohal. Kuigi 2008 oli saavutatud neljas koht. 2009. aasta andmeid vaadates tooks võrdluseks, et esikolmiku moodustavad Kyoto ja Osaka, Jaapanist ning Moskva ja Tallinn on selles nimistus 74. kohal kohe Rio de Janeiro järel. Olles ise käinud mitmeid kordi Oslos, siis pean mainima, et ehk Monaco linnriik on võrreldav selle väljaminekuga. Mida sa Oslos tegema pead, et seal viibida, süüa ja magada? Kuidas asjad seal täpsemalt on ja miks inimesed selles kallis linnas end hästi tunnevad, saame kohe teada. Meie tänaselt saatekülaliselt Katilt, kes hetkel Oslos õpib ja elab jutu vahele, kuulame kõvasti norra muusikat. Reisipalavikusaade on nüüd tükk aega päris kohe olnud kaugel Aasias ringi käinud ja aeg oleks taas natukene lähemale minna, tutvuda meie võib-olla, võib isegi öelda, et naabritega ja seda me selles saates ka täna teeme. Nimelt meil on külas kati, kes on nüüd veidikene aega elanud sellises vahvas kohas, kas nagu Oslo ja kes see teadus, mis Oslo on siis khati meile kohe räägib tervist, kati käre. No räägi, mis Oslo on, kus Oslot? Osa on Norra kuningriigi pealinn, ta on väga kaunis, väga rahvusvaheline koht. Et kui ma esimest korda eelmise aasta kevadel neli nädalat seal elasin, siis mind lõi täiesti pahviks rahvusvahelisust. Kui ma jalutasin peatänaval Karl Johan katel Sis kal Juhan tänaval siis ma mõtlesin, et vot sellist aurat Sist rahvusvahelisust siis õhkuse linnaõhk oli nii tore ja kutsuv ja rõõmus ja avatud ja julged. Tänu sellele, et seal on hästi palju turiste, seal on hästi palju immigrandi. Seal on ka norrakaid, loomulikult, aga, aga see, see üldine atmosfäär on seal hästi rahvusvaheline. Oled sa kuskil teistes suurlinnades ka nagu käinud, et oskad sa nagu võrrelda, et mis Oslot nagu selliseks ütleme siis noh, näiteks kas või Kopenhaagenist või Stockholmist nagu veel nagu. No vot, Kopenhaagenis ma pole veel käinud, aga Stockholm on, ma arvan, et ta ei ole nii lahtine, avatud. Sõbralik, kui on oslo, ma olen käinud New Yorgis ja New York tundus mulle liiga selline külm ja, ja liiga kauge minu jaoks, aga Oslos on selliste sale, nii, tai tapasid nii ära, ta ei ole nii suur ja nii mahukas, sa võid päeva ühe päevaga põhimõtteliselt kõik vaatamisväärsused ära näha. Ühe päevaga jalgsi käia, et, et ta on selline, ütleme niimoodi, hea, hea küla. Hea soe küla. Aga ta on pealinn. Kus kohas ta nagu ütleme, kui me teame, et Norra on selline suhteliselt piklik maad, kus kohas Oslo nagu geograafiliselt seal Norras asub. Ta asub Kagu-Norras kohe psühhordi lähedal. Fjord sõidab kohe sadamasse, siis põhimõtteliselt ja nagu kaardilt vaadata, siis ta jääb sellisesse nagu pessa kagu Kagu-Norra pessa. Okei oskate midagi ajaloost rääkida? Oslo nimetati varem, teda kutsuti Christian Sonics ja ta vahetas nime. Ma pean natuke esitama paberit vaatama, et olla täpne kohalikel eestlaste jaoks. Et Norra ajalugu on hästi kirju, kuna ta on aluses olnud nii rootsikuid, kuigi Taani jagati teiste maade alluvusest vaadates ajalugu. Aga Oslastav varem kutsuti Christian saniks ja 1814 nimetati ta siis Oslaks. Tähendab tegelikult Me oleme küsinud seda paljudes, ma olen küsinud paljudelt norrakatele, mida sa Oslo täpselt tähendab, mis, mis see sõna on ja nad ikkagi jäävad natuke mõtlema, siis lõpuks ütlevad. Aga ma arvan, et see sõna on ikka viikingiajast, et ükskõik kui mingi küsimus tuleb millegi millegi kohta, siis nad keeravad selle kõik viikingiaega. Ja nad on hästi uhked oma viikingiajaloo pärast ja kõik soovitavad minna viikingilaevu vaatama poolsaarele, kus on väga uhke muuseum. Aga mis, mis sündis sinna Oslos? Ma saan aru praegu täitsa kohe elada. Ma elan, õpin seal, ma õpin hetkele rahvusvahelises magistriprogrammis Oslo inimesigi kolledžialusest, mis on ühe astri magistriprogramm. Ma läksin õppima augustis 2009, enne seda maaline kevadel 2009 oli neli nädalat ühe sotsiaaltöötajate noorsooprogrammi raames, mille nimi on siis kantslast International Elažid kus meid oli siis seitse osavõtjat üle maailma ja mind ka õnneks sinna valiti ja kui ma seal neli nädalat ära elasin Oslos, siis ma mõtlesin, et, et ma pean siia tagasi tulema, et ma püüan leida mingisuguseidki võimalusi, et meil see tagasi tuleksid. Ja siis ma kohtasin Osolini kolledžis professor Frank meiereid, kes siis tutvustas seda magistriprogrammi. Ja ma mõtlesin, et, et, et ma panen kõik oma, mis, mis energia mul veel andma panen kõik sinna, et ma saaksin tagasi õppima tulla. No on teada fakt see, et Oslo on kui mitte maailma kõige, siis kindlasti üks kallimatest linnadest üldse, kus elada, et seal on nii palju, kui mina olen näinud, siis on iga kord olen pead kinni hoidnud, et kuidas need, mismoodi nüüd siis seal hakkama saada, kui tõesti noh, et seal on ikka uskumatult, mis osad hinnad on. See peab hästi sellest hästi kaval olema ja mõtlema viis korda, enne kui sa oma rahakoti lahti teed. See on minu kogemus, et kui sul on stipendiumid ja kui sul on rikkad vanemad või abikaasad, siis sa elad seal väga hästi ja kui sul on hea töökoht, aga kui sul neid asju ei ole, siis on seal päris raske hakkama saada, sest et näiteks üks, üks tass kohvi maksaks tavalises kohvikus 35 noki mis teeb siis peaaegu 70 eesti krooni. Ütleme, toit on täiesti kallis ja mis on veel kallis, on üüri üürida mingisuguste pinda, kuna sa pead väga palju maksma deposiidis nagu raha ette. Ja siis, kui sa oled umbes nädal aega elanud, siis sa saad kohe postkasti ja selle kuu visa, elad kohe üüri, üürikviitungid Jüri arvet ka järgmise kuu, ühesõnaga et, et see on kõik nagu hästi raha ümber. Isegi norrakad ütlevad, et näiteks kes on Põhja-Norrast pärit, tulnud Oslosse elama, tema kah paremaid võimalusi otsima, siis nad ütlevad, et, et siin on hullumaja, et ma ei, ma ei taha siin nagu elada, et siin on nii nii raske ellu jääda. Ja kui sa tahad, näiteks kui sa pead kasutama ühistransporti, trammi, bussi, metrood või kohalikke ronge, siis, siis noh siis see on, see on uskumatu, mis, mis summad seal lähevad. Ma toon ühe näite, et ma pidin viis päeva, viimased viis päeva enne, kui ma tagasi korraks Eestisse tulin, pidin ostma metroopileti ja seal on seal valida ja siis ma mõtlesin, ma valin siis selle kõige odavama, et ma kasutan selle kaheksa, kaheksa korragi kaarti ja see läks mul maksma, kui ma nüüd õigesti mäletan, see läks maksma, kas oli 400 Norra krooni või, või tähendab, need on uskumatult ja ma elasin esimene kuuelasin askerist, mis tähendab Oslost väljas 40 kilomeetrit ja siis ma kasutasin kohalikke ronge ja selle rongipilet 30 päeva läks siis 1112 norra krooni, mis, mis mis müstiliselt teletuleb korrutada 1,8, aga ma arvan, et see tuleb mingi 2000 krooni või. Aga see on kallis ja seal on raske ellu jääda. Aga kuidas sina nüüd ellu oled seal jäänud, kuidas need inimesed, kes seal on, kellel pole rikkaid rikkaid, ütleme sugulasi ja, ja abikaasasid, et mismoodi. Sest me teame seda, mina tean seda, et, et on tehtud nagu uuring. Ja tegelikult norrakad on need inimesed, kes kõige rohkem Euroopa inimest, kes on oma eluga kõige paremini rahul. Kas need ei ole osa inimesed? Tegelikult on tehtud ka teisi uuringuid, öeldakse, et kõige õnnelikumad ja rahulolevad inimesed elavad Taanis aga ma arvan, et need norrakad ja Oslo ja need kuuluvad võib-olla number kahe alla, et, et nad on ka väga rahul. Nad on õnnelikud, et nad nad, norrakad sündinud Norras. Kui sa, kui sa jääd hätta seal, siis sa pead alati küsima ja kuulama, mis häid nõuandeid nad sulle annavad. Et kust saada kõige odavamat toitu, kust saada näiteks tasuta toitu, kus on kõige odavam elada näiteks millises linnaosas millist transporti kasutada, noh, kõige odavam transport on käi jala. Et ta lihtsalt nopid välja, mis sinu jaoks on kõige olulisem? Aga kuidas ikkagi noh, ütleme isegi, kui nad on esimesel kohal või teisel kohal selle rahulolemisega, aga, aga kõik on nii palju. Kall, nii kallis nende enda jaoks ka, et kuidas sa ikkagi on see nii-öelda kasvõi see teine koht rahuloluga tulnud mingi asi peab seal olema siis, mis nende elu nii heaks teeb ja nad ei virise kogu aeg, et kõik asjad on nii kallis. Tegelikult nad eriti nagu ei virise, sest et neil on oma vanemad, neil on sellised vanavanemad, neil on head ristivanemad, kes siis toetavad neid? Nad küsivad abi, nad? Ei, nad ei karda abi küsida, kui nad jäävad hätta, nad teavad, et neil on selline hea kindlustunne. Selline kindlus, mis annab ka selles suhtes, annab ka riik. Kui sa jääd haigeks, siis sa teadet, et käik näiteks käid tööl, jääd haigeks ja jääd koju, siis sa tead, et tegelikult sa ei pea muretsema, siis need haiguspäevad, mis sa kodus istud, makstakse nagunii kinni. Kas sa käid tööl või käi. Ühesõnaga seal on selline heas mõttes heaolu ja heas mõttes kindlus on tagatud. Riigipoolne toetus on olemas, just selline riik hoiab sides heas mõttes su kätt ikkagi, et et kui juhtub mingi õnnetus või sajat hätta või kui sa oled üksikvanem kui sa, kui sa õpid, riik, riik annab sulle laenu ja kui sa oled jälle üliõpilane, siis sa saad väga hea protsendiga laenu ja sa ei pea muretsema selles suhtes, et, et kuidas te selle tagasi makstud, sest et loomulikult sa saad ühel heal päeval sa hea töökoha, mille, mis tähendabki head palka siis ikkagi elad ilusti ära. Norra pealinnas Oslos, mis on üks kallimaid linnu üldse, kus elada, aga samas on kõik inimesed väga rahul, sellepärast et et kohalike valitsus toetab selle riigi ja selle linnainimesi. Meil on külas khati, kes nüüd on seal päris tükk aega õppinud ja, ja elanud, räägiks natukene nendest linna elanikest ka, et et ma sain aru, et seal elab päris palju ka, ütleme, immigrant, kuidas immigrandid on, ütleme, integreerunud tulevad kuskilt väga vaesest kohast ja kuidas nad suudavad, ütleme, sellesse süsteemi ennast sisse sulatada, et ikkagi seal kallis kohas hakkama saada. Sest seal vist niisama luuslanki lüüa. Loosungi seal lüüa, sellepärast et minu kogemus ütleb ka, et kui sa, kui sa Norrasse satud siis esimene küsimus on norrakate poolt, ma arvan ka norra ametnike poolt, kes tegelevad nende immigrantidega. Et kas räägid norra keelt, see on esimene küsimus. Kui sa ei räägi, siis nad saadavad automaatselt, ütleme, kui sa oled immigrant kelk keeltekursustele. Et seal oli iga erinevad programmid just immigrantidele, et paljud lähevad siis kooli, mis tähendab, et nad õpivad minimaalselt üks aasta koolis keeltekoolis, neile makstakse selle eest. See on nagu töökoht, mis lähevad hommikul kell kaheksa kohal. Raamatuid on riigi poolt makstaksegi ilusti kinni ja siis nad õpivad seal aasta otsa, siis nad teevad eksameid ja samal ajal sotsiaalametnikud, siis aitavad tal tööd leida nendele immigrantidele. Aga kuidas on, kas ongi nii, et mitte nagu meil, et sa lähed kuskile näiteks Lasnamäe turule, siis ega sa eesti keeles hakkama ei saa, ma ei tea, võib-olla mõni on praegu ülekohut, aga noh, ütlemegi Ida-Virumaal, aga seal on ikkagi need immigrandid, räägivad kõik reaalselt ka? See on tõsi, ongi nii. Seal nad räägivad, nad räägivad ja ma olen ka kuulnud seoses õpingutega, et ma saaksin seal ametlikult olla. Ja siis ma olen ka olnud politseijaamades ja niimoodi oma oma paberid ajanud ja siis ma kuulen, kuidas ka vene rahvusest inimesed purssivad norra keelt, räägivad ametnikega, et see on, see on, neil on hästi tugev see, et sa pead norra keelt õppima ja oskame rääkida ja suhelda see number üks selles suhtes ma tunnen ise ka, et, et seal on see, see surve, et kui sa norra keelt ei räägi, et siis siis parem võta, võta oma asjad ja lahkusid riigist ja nad annavad seda väga-väga tugevalt kogu aeg sulle niimoodi teada. Aitäh küsimast, saan hakkama, aga ütleme, mul on passiivne. Ma käin kan norra keelekursustel. Koolis on rasked õppida ei ole, ta on hästi sarnane inglise keelega. Et ei ole raske, aga jah, et immigratsiooniprobleem on minu arust väga suur, kuna inimesed, asüülitaotlejaid näiteks siis nad tõesti saavad seal ametlikult elada Norras. Meil on kõik paberid korras, aga ysna Takad kutsuma sugulasi näiteks Somaalias Tansaanias endale külla selles suhtes nad jäävadki sinna. Ja siis samamoodi pakutakse keeltekoole töökohti, et nad saaksid võimalikult kiiresti integreeruda lastele lasteaiakohti, et nad ei tunneks ennast tõrjutuna ja niimoodi hammasrataste vahele jäetuna. Põhimõtteliselt, kui ma praegu mõtlesin sellise mõtte, et kui minna Norrasse, tahad seal elada hästi, mitte eriti ennast tööga vaevata, siis mul on võimalus, nii et ma lähen õpin norra keelt. Mulle selle eest makstakse, ma õpin selle aastaga selgeks, siis ma lähen teise kohta, ütlen, et ma ei oska norra keelt, õpin uuesti, mulle makstakse edasi niimoodi, ainult õppinud. Ma tean ka seda, et viimastel aastatel, viimasel kahel-kolmel aastal on see, see keeltekoolide programm on läinud väga karmiks, sest ma arvan, et see riik on kulutanud väga suuri summasid nende peale ja võib-olla need tulemused pole ka nii head, et võib-olla nad ei ole nii motiveeritud, et need haridustasemega erinev, kes need immigrandid sinna tulevad. Ma tean ka juhtumeid keeltekoolidest, kuidas mobiiltelefonid helisevad pidevalt ja minnakse välja rääkima ja ei tulda keeltekooli kohale ja selline selline hea luks elu mõnes mõttes, aga see pole kõikidele prii selles suhtes, et kui sa oled ikkagi arengu arenguriigist ja taotled elamu, elamisluba Norramaale siis sa tõesti saad need keeltekoolid, aga näiteks meie, kui me oleme Euroopa Liidu liikmesriigid, siis meie peame ise maksma, et tõmmatakse väga-väga suur selline piir kohe vahele, et siis sina maksad oma taskust, siis need keeltekoolid kinni maksab üle üle 4000 Norra krooni. Mis ei olegi väga hull aga räägiks natukene nendest, mitte immigrantidest, ka räägiks nendest kohalikest oslo elanikest ja norrakatest üldse, et millised, millised nemad. Tänu sellele neljanädalasele esmasele tutvusele Oslo, Norra maaga ma tutvusin kolme, nelja perekonnaga, kuna ma elasin peredes ja hästi hea on omada selliseid kodu norrakaid siis sa siis sa pääsed nende koju, sest enamasti, kui seal oled tavaline üliõpilane, siis nad ei, nad ei ole nii avatud, et uksed on lahti ja tule ja, ja, ja kes sa oled ja mis sa teed, et hea olla kontaktis kodustatud norrakatega ja siis nad on hästi toredad, siis nad on hästi avad. Siis nad on nii, et külmkapp on seal, duširuum on seal, sinu tuba on seal, et nad on hästi toredad, nad on maailmaga väga kursis, nad on reisinud, ma arvan, et kolm tiiru maailmale peale, Nad teavad kõike kõigest ja nad on hästi eriti sõbralikud, tegelikult hästi positiivsed. Mis veel, mis nende juures veel on, sellist võib-olla mitte võib-olla kõige meeldima, et millised on võib-olla siukesed, mis pani natukene kulmu kergitama või, või asjad, mis natukene panid imestama, et nad teevad asja nii, et meie oleme harjunud. Ma arvan, et nad on hästi, hulljulged ei karda mitte midagi selles suhtes, kui, kui vaadata spordi poole pealt, et nad on hästi suured sportlased. Kõikidel on oma hobid vähemalt kaks, kolm hobi ja need on sellised suusatamine, golf, ratsutamine, iluuisutamine, ballett, tango tähendab ühel inimesel võib olla kolm hobi ja siis ta tegeleb nendega väga intensiivselt. Et minu jaoks on see, et nad on sellest hulljulged. Et Hanne, kes oli üks minu pereema askeris siis tema, nii et ütles, et lähme nüüd rattaga sõitma, näitan sulle siis kohalikku kogukonda, kohalikkused, askeri piirkonda, siis läksime ratastega sõitma ja, ja noh, kui ma mõtlesin, et noh, et sõidame rahulikult, aga nii nagu eestlasele kombeks, et ettevaatlikult, tasa ja targu, aga hane pani koheselt nagu panid tõeliselt kima phony panin nii kiiresti ja seal olid mäed ja nad ei, nad ei karda nagu mitte midagi, see oht on neil täiesti kadunud. Tänu sellele, nad on harjunud selle looduse ja, ja ja, ja mägede kiiruse ja kõigega, sama on ka, kui ma käisin suusatamas, norrakatega, siis ma küsisin, et kas need on nagu suured mäed, et, et noh, et kas on ohtlik alla lasta, siis teed siis ei ole üldse nagu see ei ole üldse järsk mägi. Aga tuli välja, et see oli nagu nagu kalju äär selles suhtes, et nad lasevad kohe alla, ei karda mitte midagi, isegi lapsed, kolmeaastased lasid sealt alla ilma kiivriteta. Ja siis ma siis ma mõtlesin küll, et hulljulgus on nende, nende see märksõna. Oleme siis täna Oslos ja Kati räägib meile nii sellest vahvast linnast kui nendest inimestest ütlesid ennem, et nad on väga uhked selle üle, et nad on norrakad ja Oslaka, Tanja. Et kas on mingi erinevus ka, et Oslo inimene on nagu teistmoodi, kui näiteks inimesed seriaal põhjas, et kas nad eristavad, teevad mingit nalja või olnud mingit kasvõi keeleliselt, äkki? Kusjuures keeleliselt see, see oleks täpselt täppi selle suhtes, neil on erinevad dialektid. Ja kui näiteks sinu norra keele õpetaja päris Bergenis ta räägib absoluutselt, noh, ütleme teistsugust norra keelt. Ja kui sina soovid rääkida siis Oslos, Norra pealinnas, sedasama dialekti, mida sinu keele õpetan sulle õpetanud, siis ütleme nii, et 80 protsenti nad küsivad, üled, et vaata, mida sa mõtlesid, kui sa seda ütlesid, et see diallektide vahel nii suured, et sellest kõigest nagu aru saada, siis ma arvan, sa pead 20 aastat seal elama, nii nagu minu sõbranna Sophia, kes Poolast pärit ja ütles, et tal võttis ikka väga-väga tublisti aega, et need dialekte eristada, et püüda ise rääkida, nii nagu ütleme, teine inimene räägib samast dialektist, kustutab elab inimesi, Norrosooslust. Ma tean, et Norras elab 4,8 miljonit ja Oslos minu teada natuke üle poole miljonist ei olegi. Ei. Bergen, see, kus see asub, kuskohas see asub? Lääne Lääne-Norra väga kaugel tegelikult Oslost ja näiteks Trondheimis on täpselt keset Norra maad täiesti põhjakad üles minema. Et need vahemaad ja kõik on nii kauged ja suured ja, ja minul pole kahjuks võimalust sinna sinna kaugustesse minna. Mina, mina olen Osto piirkonna elanik. Rääkisime sellest, et, et nad on hulljulged, teevad kõvasti sporti ja kindlasti on uhked oma suusatajate üle. Mainisime siin ka enne natukene viikingiajaloo üle, et kas neil on seal Vikingi teema ikka nagu tõsine. Ja neil on seal väga tõsine ja nad on minu teada, nad on nagu natuke kurvad, et nad ei põlvne ikkagi Viidingut liiginditest, vaid islandlased on on tõelist viikingid, kelle vaarisad olid päris viikingid ja nad natuke kadedad nende peale. Aga, aga nad on väga uhked, et norrakad leidsid üles Viiding laevad ja ma käisin vaatamas, kaks on väga hästi säilinud, üks on natuke nii ja naa ikkagi ära ära hävinud natuke. Aga, aga ütleme nii, et kui esimene küsimus on norrakate poolt sulle, et kas räägid norra keelt, siis teine on, et kas sa oled näinud viikinglaev? See on, see on nagu mast bee, et sa pead seda nägema siis nad võtavad su käest kinni ja viivad sind neid viikingilaevu vaatama, sest et nad on selle üle hästi uhked. Kuna kuna noh, viikingid ajalugu on nii kirju ja põnev, et, et nad ju vallutasid isegi tablini ja, ja manni saared avastasid ja nad olid tõelised maailma poole Venemaa poole Venemaa, nii välja, et et, et kui küsida, kus nad üldse ei käinud isegi Ameerikas, et noh, see, see hulljulgus, see hulljulgus ja, ja selline tahe avastada maailma ja näha ja samamoodi vallutada ja kaubelda, see on neis, Ma arvan, veres veel praegugi, kanorrakates, rääkimata Islandatest. Aga, aga nad on hästi uhked selle üle. Ja nad isegi ütlevad, et nii nagu omal ajal viikingiajal ja niimoodi noh, see on nagu iga igapäevane kõnekäänd. Palju sul sõbrad Oslos Eesti kohta asja teavad, mis olid esimesed asjad, mis mõtlesid a- eesti a'la kas Andrus Veerpalu või ja Eesti ma ei tea. Muud asjad, ma pean ütlema sulle, et see oli vastupidine, et peres, kus ma elasin nad ei teadnud Eestist varem mitte midagi. Pereisa Aarne võttis siis geograafiaraamatut välja, näitas, küsis ja näitas, et kas see on Eesti siis või et enamjuhul nad ei ole siin käinud, aga tuttavate tuttavad on küll Eestis ja Tallinnas käinud. Aga nad teavad väga vähe, Nad teavad ikkagi seda sovjetiaega. Nad teavad, et kunagi kuulusime Nõukogude Liidu koosseisu ja sinna, tegelikult on see see ajalugu ka jäänud. Isegi ülikooli õppejõud ajab sassi, eriti üks, üks pöödab sassi kolm balti riiki, et tegelikult olema selline must maa. Kuidas norrakad Soodla naabritega rootslastega taanlastega. Nad kadestavad taanlasi kuna seal, kuna seal olevat väga selline vabameelne õhkkond ja, ja taanlased armastavad tohutult hästi süüa ja neil on väga head sellised lõbustamise näiteks veinid ja, ja selliseid lauakombeid, mida nad väga kadestanud tahavad, et taanlased on nii arenenud selles suunas. Ja rootslaste puhul, et rootslased on sellised, kes tahavad kõikide rahad ära võtta ja neil käib ikka sama samasugune madin. Väravad jõudnud just ütles, et nad eriti nagu hästi suhtu ja nad on natuke kadedad, kui kui näiteks, et Oslo jala siis seal Skandinaaviamaades number üks, sest et Oslo on minu teada ka, on jäänud natuke varju, et Stockholm on alati selline natuke selline säravam ja uhkem ja samamoodi Kopenhaagen. Isegi Reykjavik, aga, aga Oslo on jäänud sinna niimoodi varju, vaatavad tegelikult natukene. Ja, ja seda on tunda, et vot minu tütar kolistani, kuna seal on parem ja soojem ja ilusam ja ja kenam ja lõbusam ja näiteks minu, minu, see Hannekene, et tema käid kohtamas ainult rootslastega, kuna tal on lootus saada kunagi ikkagi Rootsimaale elama ja nii nad niimoodi rehkendavad. Mul tuleb just meelde meie reisipalavikusaade Soomest, kus Anu Saagim rääkis, soome tüdrukud on ka väga kõva on see, kui sa saad rootlasele. FinantsRootsi mehed on ikkagi kõvad mehed. Ainult sama ükspäev just oli just mingi uudistesaade, kus öeldi, et norra mehena kõige paremad, kõige rohkem kodutöid, minu meelest. Nad teevad seda küll, aga, aga rootslased on jah, ma arvan, ka number üks ja meil on kursuse peal, meil on 23-st riigist on siis üliõpilasi minu minu kursusel ja üks on ka rootslane ja tema Magnus ja, ja no just koos norra tüdrukut siis teda seal jahivad, et äkki saaks Rootsis. Aga Norra meeste siis kui nad teevad kodutöid ja nimena lahedad vennad ja ja neil perekonnad toetavad kõik ja kõik on tore, mis siis nende häda nende meestega on? Seda, et mis on häda, seda kirjutatakse Norra ajalehtedes peaaegu iga päev ja, ja viimased uuringud on ütelnud. Norra mehed on liiga häbelikud. Ja kui nad ei tarbi alkoholi, siis nad on sellised pehmelt öeldes mökud. Ja, ja nad ei ole sellised seltskondlikud lõbusad. Nad on kinnised, natuke liiga, nad ei ole toredad. Tundub nagu eesti mehed. Peaaegu võib olla. Oleme siis täna Norra pealinnas Oslos Meil on külas khati, kellega me siin oleme päris põhjalikult lahanud, nüüd nii Oslo kui ka üldse norrakate elu-olu ja tegemisi, aga rääkige natukene Oslo linnast ka, et ta ei ole eriti suur linn, me saime teada, et seal elab natukene üle poole miljoni inimeseni, umbes nagu Tallinnaski. Aga kuidas ta, ütleme siis linnana on, et tavaliselt ilmselt jõuan sinna lennukiga? Laevaga siit kuskilt ei ole ikka minna. Läbi Rootsi, siis tuleb minna läbi Rootsi, Stockholmi siis Oslo? Ei, mitte kunagi, aga, aga väga hea lennuühendus on. Siit siis Estonian Air. Jaga Norwich, mis on Norra Norra riigi toel tegutsev lennukompanii, et siis lennukiga ja lend kestab ainult tund ja 20 minutit. Ja siis sa oled kardemoni lennujaamas. Probleem on minu jaoks selles, et kui sa oled jõudnud lennujaama, siis sa pead mõtlema, et kas sul on raha, et lõpuks jõuda Oslosse, mis tähendab, et see umbes 40 kilomeetrit Oslost siis väljaspool on lennujaam siis, siis on sul variandid valida kas kõige kallim rong või siis kohalik rong või buss või siis kõnnid jalgsi. Ma mäletan, kui mina käisin seal mingisuguse väikse valge rongiga, mis oli väga tore, kui te siit kohe kesklinna, ma ei mäletagi isegi. Ka valge ja siis sa võid see kõige kallim olla, mis, mis ei, mis ei peatu mitte kuskil teda viib sind otse nagu kesklinna. Aga jah, et kui sul on siis raha, siis sa siis asud teele Oslo sulast Oslo selles suhtes, et linna nõnda hästi vahva, kui sul on hea kaart siis sa jõuad tegelikult alati punktist A punkti B, nii et oleneb, mis huvi on, et kui sul on muuseumid number üks siis nagu ma loensid, Watson in Oslo, see on väga hea nagu turistibukett. Mida saab Traffic Antonis, mis on selline põhiinfopunkt üldse, rongijaama läheduses? Traffic, Traffic antenn, traffic antenn ja siis saad tasuta absoluutselt kõike buklete kaarte, mida sul täpselt vaja on. Et kui sul on siis huvimuuseumit, siis ma loensid, Watson Oslo, et siin on üle 50 muuseumi osas üldse kokku ja, ja hästi palju galeriisid. Ja nad on hästi uhked oma mereajaloo üle. Et kui siit nüüd vaadata, et seal on Kon-Tiki muuseum, Frami muuseum, siis on nor vintsionäritsamisi ja siis on viiking Sipnesi on, tähendab kui, kui sa oled väga, väga selline jah, mereajaloo fänn, siis sa oled väga õiges kohas. Muuseumise koondi kitsam on, kus nad asuvad ja nad asuvad üks poolsaarel, mis ei ole ka väga kaugel Oslo kesklinnast, aga sa pead võtma number 30 bussi, et sinna jõuda. Aga, aga näiteks Oslo Nobeli rahupreemia keskuse juurest on see üks poolsaar näha, et sa saad ka väikse laevakesega sinna minna tavalise bussipiletiga, aga see suveajal. Et võtad siis kas bussi või lähed väikese laevakesega, sõidad püksi poolsaarele, muuseumitasud ühes kohas ja meremuuseumit küll üht-teist, aga kui on kunst, kui sa oled kunstihuviline, siis nad asuvad üle linna, on laiali näiteks muutmisi siis rahvusvahelised galeriid, seal on disain, arhitektuur, kunstiajaloomuuseum edasuvad nagu linna linna peale laiali. Täna, aga nad on kõik nii lähedal, et kas sa võtad kaardi kätte? Paar sammu arhitektuurimuuseumis kõnnib Konsama edasi, olete rahvusgaleriis ja need on tasuta, mis on nagu riiklikud muuseumid, need on tasuta, vähemalt see on hästi suur pluss. Ja kui sa oled huvitatud näiteks kirjandusest, siis sa lähed iidsel muuseumisse, Hansen muuseumisse, koduloomuuseumid on need või käid ka Oslasiitimisi, mis et neid on muuseumid ja sellised kultuuripärandid, on seal tohutult palju detaile, mis huvi on? Tulevase ostasele nagu linna juurde tagasi, siis seal on see üks suur kindel tänav, mis läheb nagu minu arust kuskil üles mingisugusele lossi juurde. Mäletan. Jah, see vastab tõele, see põhitänav on Karl-Johan skaate Oslo linna nii vahvasti kujundatud 19. sajandil. Seal on väga kerge käia peatänaval, sa näed kõiki kõrvades tänavaid, kus on eraldi muuseumid ja kui sa jalutad tõesti sinna mäe otsa, kus on kuningatoss kuningaloss ja seal elab siis. Hetkel Haarald viies koos oma abikaasast Soniaga, kuninganna, Sonja. Ja vahva on see, mida norrakad mulle ütlesid, et alati jälgi lipu, mis on kuningalossi peale punane lipp on väljas lehvimas, siis tähendab, et kuningas on kodus. Ja siis ma ütlesin, et aga see on alati lipp, alati lehvib seal, et, et ma ei ole näinud, trip seal ei ole. Siis ta ütles, et jah, et aga vanasti oli Niitra. Farmis, mis ei ole ka väga kaugel Oslo kesklinnas, siis oli lipp langetatud, aga nüüd, viimasel ajal viimase aasta poole aasta jooksul on alati lipp lehvinud. Et seal selline hea märk, et kuningas on kodus kuskil käia ja vahepeal käib ka mina ei ole seda näinud. Kuidas selle kuningaga seal üldse on, et on ta mingi tegija mees norrakate jaoks või? Nad on hästi uhked, nad on hästi uhked oma kuningliku perekonna üle ja, ja nad on uhked, kui nad näitavad kuningafarmi, mis asub kaabjekti poolsaarel kus on hobused, suured põllumaad, suur selline maamõis, kus kaat inimesed töötavad, elavad ja vahepeal ta külastab seda. Aga näiteks praegune kroonprints Haakon temala Baskeris, mis on, mis on ka oma 40 kilomeetrit Oslost eemalt, koos oma perekonnaga, et nemad siis nagu osmose resideeruv Üks asi, mis minule jäi meelde sellest, et kui ma selle lossi juures käisin, oli valvurite jah, vahetuse vahetus või seda nimetati seal tegid päris naljakaid liigutusi, oli seal on seal mingi traditsiooniline asi või, või teevad lihtsalt show'd. Hea küsimus, ma arvan, et seal on, seal on oma rituaalid ja ajalugu sellel aga nad on tõesti toredad, neil on sellised karvamütsid peas ja iga ilmaga seisavad ja ma arvan, et iga kahe tunni tagant sisse vahtkonna vahetus ka toimub. Aga, aga kurb on see, et need vahtkonna noored norra poisid, nad eriti nagu sellest lossist ja eriti nagu minagi tea, kuna näiteks meie rahvusvaheliselt üliõpilased, meil on õigus käia kord nädalas pühapäeviti lossi sees on rajal Chatu, mis tähendab, et seal on väike kirik. Lossi sees on ka väike kirik ja sissekäik silland põhja põhjasuunast lossi paremat kätt. Ja kui ma ükspäev otsisin seda seda väikest kirikukest, siis ma küsisin nende vahtkonna inimeste käest, et kus see asub, täpselt, et mulle öeldi, et seal lossi sees siis nemad ei teadnud mitte midagi, et selles suhtes, et, et nendega tohib rääkida, aga nad eriti nagu infot nagu ei valda. Mitte et nad ei tohiks seda ütelda, aga nad ei tea ka, et see oli mul hästi kummaline. Ma mõtlesin, et on ka selliseid nagu infoinimesi. Norra saagade järgi asutas Oslo kuningas Harald Hard Rode aastal 1049 Haarald julm valitseja, kui nii otse tõlkida oli Norra ja Taani kuningas, kes oma sõjakäikudega alatasa inglase kiusas ja mitte ainult tema retked ulatusid välja, kuni Konstantinoopoli, nii tema surmaga loeti lõppenuks. Ka viikingite ajastu. Norra Taani kuningriigi ajal kaotas Oslo oma esmase tähtsuse. Kuna kuningad eelistasid elamiseks Kopenhaagenis. 500 aastat läks aega, enne kui osa sai tagasi oma privileegid eelkõige sellepärast, et sinna Läti ülikool ennem seda oli Oslo, aga nagu ühele korralikule kesklinnale ikka kohane üle elanud nii suure tulekahju kui ka korraliku katkupuhangu, mis pea kolmandikku elanikest Valhallasse ehk siis teispoolsusesse viis kes siis tänapäevasesse Oslosse kogunenud on. Kui võtta Oslo koos eeslinnadega, saame elanike arvuks pea 1,4 miljonit inimest kellest pea 30 protsenti moodustavad immigrandid. Peamiselt on nendeks inimesed Pakistanist, Somaaliast, Rootsist ja Sri Lankas. Need neli ongi ehk suurimad etnilised grupid Oslos. Muidugi leidub sealt ka hulgaliselt inimesi Poolast, Vietnamist, Türgist, Marokost, Iraagist ja Taanist. Vaatamata oma elu kallidusele on Oslo kiireima populatsiooni kasvuga linn Skandinaavias. Eriti liigub Oslosse hetkel inimesi Poolast ja Baltimaadest. Vaatamata sellele, et Norras on konkurentsitult kõrgeima, et eluks esmavajalike asjade nagu toiduainete hinnad maailmas. Paljud Rootsi piiri ääres elavatele norrakatele on kombeks käia üle piiri Rootsis toidupoodides shoppamas. Selle äri suuruseks hinnatakse umbes kaks miljardit dollarit aastas või on põhjus hoopis norra omapärases köögis on ju üks maailma 10 õudust tavama toidu sekka valitud rutta siiski ehk mädakala üks Norra kui ka tegelikult rootsi hõrgutisi. Põhimõtteliselt on lute Fisk valge kala, liha, mida peenemat terminoloogiat kasutades siis fermenteeritakse vees. Maakeeli mädaneb ja Vettimise kala lihtsalt seal vees mitu päeva ja siis topitakse konservikarpidesse, kus bakterid seda löga töötlevad ja töötlemisel väljuvatest gaasidest konservi kummi ajavad. Lute Fiski konservi avamisel peab silmas pidama, et seda peaks kindlasti tegema õues sest lehk, mis sealt väljub, ei ole just Shanell number viis. Samuti on paljud lennuliinid keelanud mädakalakonservid transportimise, kuna rõhuvahetus kummis konservi lõhkema panna ja tagajärjed võivad nainu Anmanni katastroofi liivakasti raamidesse lükata. Rääkides veel pisut söögist, siis on norrakad maailmas number üks kohal mikrolaineahjus üles soojendatavate pitsade tarbimises ühe elaniku kohta. Jah, täpselt nii. Keskmiselt sööb üks norrakas aastas ära viis kilo pitsat. Seda võidakse ka mitteametlikuks rahvustoiduks. Rääkides Oslost ja Norrast ei saa mainimata jätta neid suurkujusid ja tuntuid tegijaid, mis rahvusmaailmale andnud. Eelkõige võib-olla kõrtsikakleja joodikust viiking Leif Ericsson, mees, kes juba ammu ennem Kolumbus Ameerikasse sattus, samuti ka maadeavastaja, Roaldad Munsen. Suurepärane helilooja Peel küündi autor, Edward kriis, seiklejad hor, Heyerdahl, näitekirjanik Henrik Ibseni Ekspressionistist, maalikunstnik Edvard Munchi, näitleja Liiv, Ulman ja terve trobikond teadlasi ning kindlasti talisportlasi nagu Marit Björgen, Björn thly, Toomas Aalskaard pool, Gunnar Mikkel Splast, Frode Estil, Vegar tulvang, Ole Einar Björndalen Björn hermesed, Berit Tauli Woodward, proo Bentesqaarin ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Nagu saate jooksul kuulda, on Norra andnud ka omapoolse panuse muusikasse. Esmasel mainimisel tooks ära kohe oma lapsepõlve lemmiku ahhaa ja tänapäeval ühe minu meelest parima norra grupi rüük sopi. Kuid tegelikult on Norrast välja kasvanud täiesti omaette muusikažanr black metal. Oma antikristlikule maailmavaatele on see on aga kaasa toonud ka palju negatiivset. Alles eelmine aasta vabanes vangistusest ühe mehe, ansambli Púr Summi laulja varg Vikernes, kes istus 16 aastat kinni nii oma bändikaaslase tapmise kui mitme kiriku mahapõletamise eest. Olid ajad, olid majad, nüüd on kõik korras, nagu Norras. Oleme täna siis reisipalavikuga Oslos. Meil on külas khati. Me käime praegu mööda vahvat, mitte eriti suurt oslo linna ringi, nagu me teada saime, et kus elab sama palju inimesi kui Tallinnas. Me saime teada, kus elab kuningas kus asuvad muuseumid, kus asuvad meremuuseumid, kes huvitavalt mereajaloomuuseumid. Aga mis veel Oslos toredat vaadata. Kogeda on, seal on kõik nii ilus, et, et ma arvan, et esimene päev võiks olla seal lihtsalt jalutada mööda linna ja ja kuulata kõrvad lahti, et mis keelt inimesed seal räägivad. Võid kuulda viie minuti jooksul prantsuse, saksa, inglise, soome, ka eesti, vene ja see on täiesti rahvaste paabel. Et sa saad aru, et sa oled tegelikult maailmalinnast. Aga on seal selliseid kohti ka, näiteks et kui ma ei viitsi selle paablises seal ringi sõtkuda, et kus on niisugune, ütleme, natukene sihukene vaiksem park või niisugune, et kus ma näen mingit looduslikul midagi sellist, on selliseid asju olemas. Vot ma arvan, et minu, minu probleem on selles, et kui ma tegin suulist norra keeleeksamit, siis norra keele õpetaja küsis minu käest sama, et, et sa räägid sellest muuseumitest tänavast ja möllust, et, et räägi loodusest ka ja siis ma jäin jälle vastuse võlgu, selles suhtes mind eriti nagu ei tõmba sinna lootuse poole. Aga kui sa tahad jalutada ja natuke ka kunsti ja skulptuuri näha, siis mine videol parki. Tsensuur, skulptuuride park, mida, mida lei skulptor, vigeland ja see on, see on täiesti vapustav, see on meeletult suur ala ja, ja seal on näiteks sellised kuulsused nagu ängryboy, mis tähendab väike skulptuur vihasest poisid, kes on selline krimpsus Crumpus ja, ja seal on, seal on meeletult toredad lastekujud ka väga sümboolsed, sellised eluringid seal niimoodi seal täielik kunsti ja skulptuuri raamatut on vaja, et seda niimoodi vahvalt läbi käia. Mulle meenus, kui ma kevadel seal ringi käisin, esimest korda inimesed, kes on üle maailma, tulid kokku ja küsisin appi, et need skulptuurid on ju kõik alasti selles suhtes, et nad olid nii üllatunud, et et ühest küljest on Norra selline väga konservatiivne riik ja selline väga kontrollitud ja kindlad reeglid on nagu sa astud sinna liigemalt kaarti, siis sa näed täiesti vastupidist suunda. Et skulptuurid on alasti, inimesed rõõmsad seal ei, seal ei ole selliseid rangeid reegleid, sa teed, mis sa tahad seal pargis piknikku pidada, joosta, seal käivad lasteaiagrupid pidevalt jalutamas vaatamas, kes seda kogu toredat ümbrust ma tean, et Leonard Goen elas ka seal omal ajal, neli aastat just seal kiigepargi läheduses. Et osa saada sellistest. Sest vabameelsusest ma arvan, et see on koht, kus nagu käia. Ja üks lahe koht, ütleme niisugune ajalooline koht on ju veel, mis asub Oslo lääneosas, siis kui ma siit täpselt mäletan. Holmen, kollen, suusakeskus, oled sa seal käinud? Seal ma käisin seal, ma käisin kevadel ja praegu nad ehitavad seda ja kõik on, kõik on nagu konstruktsiooni tal, aga nad avavad selle järgmisel aastal, kui toimuvad suured, ma arvan, see on MM või EM seisukoht. Et see on väga võimas kood, sinna tuleb minna rongiga ja sa sõidad kogu aeg üles mäkke, kogu aeg kuidagi kõrgustesse kõrgustesse. Et ma lõpuks kohale jõudsin, et mul oli selline tunne, et ma olen kuskil pilvepiiril, et pilved olid ka kuidagi näha niimoodi, et see on nagu taevale, väga lähedal. Aga see on võimas koodsana, väga tore muuseum kogu selle norra suusaajaloost, selle Holmenkollani hüppe hüppetorni ajaloost ka. Kas praegu on ka niimoodi, mäletan, kui käisin Oslos, siis tähendab, ma veetsin seal tavaliselt ühe õhtu ja terve pühapäevase päeva. Ja minu probleem oli see, et ma elasin iga kordades tellis seal põhitänaval, mille nimi oli allianss, Karl Johannes, ka tal ja iga pühapäev oli. Oslo oli nagu välja surnud, seal oli ainult koristaja, kes pühkis mingit prahti kokku, kõik kohad olid kinni, üks vist pubi oli lahti. Kuhu ma siis läksin, ma pidin ootama selle autojuhti ja iga kord ootasin, hommikul ärkasin vara üles, istusin seal baaris, ostsin muidugi ühe väikse õlle, ühe kõige väiksema piruka. Arve oli ikka mingi 500 krooni, aga mitte midagi muud selle kõik magasid või keegi täiesti nagu pühapäev oli nagu. Väljas on välja surnud. Aga ütle, mis aastaaeg see oli. Ma küsin endalt erinevatel aastaaegadel seal ka, et kui solid, talv ütleb, müüdud on rohkem niisugune mingi sügis, talv, kevad, kõik looduses, mis oli veel pühapäev, siis nad valmistuvad kas matkaks või suusa suusaretseks. Et nad on niimoodi, hakkavad vaikselt linnast välja minema. Et see pühapäeva mõtlesin sel laupäeval nad käivad nagu suusatamas ja ütleme laupäev pühapäev ja nädalavahetusel, päev oli igatahes. Et see on, see on tavaline, ma arvan, et jah, nad kolivad nagu linnast välja kogu oma perega natuke loodust nautida, sest ja noh, nagu ma ütlesin, et ega, ega ja Oslo minu jaoks nagu eriti selline looduslik paik ei ole, et norrakas on tegelikult hästi selline loodusinimene. Et ta pakib oma auto asju täis toitu täis, siis ta lahkub. Kas neil on omad, siis ütleme, mingisugused suvilad? Jah, et esimene asi siis, et mida, mida hakatakse rääkima oma perekonnast, alustatakse enamasti suvilatest, et mul on ka suvila ja siis tulevad lapsed ja siis tulevad lapselapsed, aga suvila nagu number üks kohapeal enamasti nad viivad ka kõigepealt sind seda suvilat vaatama. Esmalt oma koju ja siis nad räägivad suvilast, siis nad võtavad oma kolmetunnise autosõidu ette, näitavad sulle suvilat ja siis nad tutvustavad oma laste pilte. Et ja perekonna ennem kui hakkad lapsi tegema, siis seal peab olema oma kodu, siis peab olema suvila siis. Ja siis sa pead ka olema hästi palju reisinud, kaks korda vähemalt maailmale tiiru peale teinud. Oslos öelda mingeid kohti ka, et näiteks kui keegi sinna läheb, nüüd tahaks ikka pidu ka panna, et kus on need kohad, kus pidutsemas käia. Ütlen ausalt, mina olen selline muuseumide inimene ja ma tean, et üliõpilased käivad, neil on omad kohad, kus nad käivad ja mina pole sinna veel jõudnud. Kutsed on tulnud, aga ma pole veel sinna jõudnud. Et ma seda loomulikult, aga. Ma olen käinud ankel Donald, siis, mis on ka Karli honskaate väga läheduses, asjalt kohtuvad eestlased iga iga kuu iga kuu esimesel kolmapäeval. See on hästi tore, selline lounge koht ja seal ma siis räägin eestlastega ja kuulen eesti keelt eesti keeles rääkida, et enamasti ma nagu väljas ei käi. Ja palju selline väljas käimine, ütleme seal maksma võib minna, et ma lähen istun, ostan umbes pileti kuskil öölokaalis ostumehed ringi ja siis mul on kuupalk, Eesti kuupalk läind. A vot jään vastuse võlgu, võlga ma tean seda, et seal on tõesti on piletid tõesti alkohol on väga kallis toit Ta on väga kallis, eriti õhtusel ajal ja kui sa tahad ka veel pärast ütleme, kui ühistransport enam ei tööta, tahad ka kuhugi oma kodukohta jõuda ja sa võtad takso, siis ma arvan, et pool eesti kuu palkadeks läinud küll. Ma olen kuulnud paari kõlakat, ma ei tea, kas sa oskad neid kommenteerida, mis käivad Norra kohta. Üks on see, et kuna alkohol on just Oslos, eelkõige on niivõrd kallis, et siis on seal tekkinud narkoprobleem, et narkootikumid on väga odavaks läinud ja ja sageli võib-olla Oslo kesklinnas kohata, siis ütleme inimesi, kes teistes suurlinnades võib-olla kuskile jäävad sinna äärelinlane poole. Vastab tõele, sellepärast et näiteks ülikoolis meil narkoprobleemidest ei räägita, kuna olgem ausad, norrakas ei taha rääkida probleemidest oma valukohtadest, aga ajalehtedes ja inimesed näevad, mis tegelikult linnas toimus. Et see narkoprobleem on hästi suur seal eriti noorte, ütleme isegi teismeliste noorte hulgas väga suur. Ma tean, et minut tav siis Sofia tema 90. aastate osas elanud ja tema räägib tema töökaaslased, kes on norrakad väga heal järjel, elavad Holmenkollanis, mis tähendab ka mingisugust staatust, mis iganes siis nad ütlevad, et nende lastel on väga suured probleemid ja on ka Sofia on isiklikult ainult mitmetel matustel, et, et see on läinud väga-väga käest ära, minu arvates narkoprobleemsed. Et raha on, ütleme, vanematel raha on ja lastega eriti ei tegeleta, kuna kõik elavad oma elu, nad on ka parajalt egoistlikud, siis siis noored noored, siis kasutad narkootikum. Võib-olla sellest hetkest praegu siin saadlast, tuligi see välja, et miks norrakad ütlevad, et teil on hea elu, et on oma eluga rahul. Neile ei meeldigi oma probleemidest. Absoluutselt absoluutselt Nad varjud, näiteks kui mina neli nädalat olin seal kevadel, Oslost absoluutselt kõik vaikiti maha, kui me küsisime, aga, aga siin on ju kesklinnas uhkel tänaval, kuningaloss on sul kohe selja taga, on siin? Inimesed tänavalt ja manguvad raha. Noh, ütleme nii, kuidas, kuidas seda nimetada, te käes kirju kerjajad ja siis nad ütlevad, aga nad pole norrakad, mõtlesin, et ma kuulsin norra keelt, see tähendab, et nad ehitavad, kui sa midagi näed, et aga miks see on nii ja ega noh, mitte halvustavalt ei küsinud ja mitte ainult mina. Aga nad ei taha sellest rääkida absoluutselt. Ja, ja nagu, nagu inimesed, kes on seal kauem elanud, nüüd ütlevad niimoodi, et et norrakas on sinuga nii kaua sõber ja hea inimene sinuga, kui sa. Kui sul läheb natuke halvemini kui nendel, kui seal nendest targem siis, siis on väga hästi. Aga kui sa näitad, et sa oled natukene targem, sa tead natuke rohkem kui nemad, siis nad niimoodi vaikselt tahavad sind niimoodi omaette tuleb, pole nurg midagi, raskem seal elada küll. Ja teine asi on kindlasti, mis on Norrale mingil määral setest varju heitnud, on, on ju Norrast tulnud üks ekstreemsed muusikastiile black metal, mille pärast on palju kirikuid seal maha põletatud ja on sellest ka mingi ütleme tänapäeval juttu, et see juhtus aastaid tagasi ka, on on sellist asja ka, et räägiti, et noh, mehed on vana viikingivärk, et see kristlus pole õige põletavat kirikud, et on sellest nagu tänapäeval, nagu juttu ka veel. Kahjuks ei ole, sest et nagu ma mainisin, ma arvan, see käib sinna sinnakanti, et halbadest asjadest ei taheta rääkida ja vaikitakse maha. Oleme tänase reisib palavikuga Oslos, Meil on külas Kati. Oleme nüüd jõudnud ka headest asjadest rääkida ja natukene halvemates asjadest, aga eks igal heal asjal on ju omad halvad pooled ka. Me kindlasti räägime natukene veel rahast. On see siis hea või mitte, palju seal täpselt midagi maksab, aga räägime söögist ka. Kuidas on söögiga norras, esiteks, mida üldse üks norrakas niisugune tunne, et ta sööb aint mereande ja. Tegelikult ongi ring, ongi nii, et kala süüakse väga palju norra peredes elades elades ma nägin, et nad alustavad oma hommikusööki sortiinidega, mida pannakse siis leiva peale ja alustatakse kalast, konserv kalast, siis on lõhna ka kalasalat, näiteks õhtu võib ka vabalt olla ahjus tehtud lõhe. Et see kala siis on loomulikult hea, ka üliõpilased on väga kallis, et hea on käia külas ja siis saada kala, aga et ise seda niimoodi sama palju tarbida, kui nemad, siis see läheks rahakotile. No ütleme niimoodi, et sina, kui ütleme, üliõpilane, et sa lähed poodi, palju sa toit seal poes maksab, siis ma saan aru, et see on ka kallis ikkagi, et. See on kallis, kuna abikaasa käis külas koos tütrega novembrikuus mudelit neli päeva Oslos ja, ja me siis on suur kokk ja ta ostis teha kalasuppi. Ta ostis kalaande võid, kartulid ja veel paari kalakuubikud, selliseid väga tavaliselt paar leiba ja piima ja sisse läks umbes 700 noki maksma. Ütleme üle 1000 kindlasti 1000 400400 krooni ja me sõime seda ühe õhtu seda supikest, järgmine päev ka siis tuli järjekordselt poodi minna. Aga ma ütlen seda, et norrakas on selles suhtes, et ta on hästi. Ta loeb oma raha, kuna seal on kõik nii kallis ja keda hommikul läheb tööle või kooli. Ta pakib oma seljakotitäis kohvi väga halba kohvi, muidugi kohvi, siis võileibu, paar õuna, paar banaani, see mõte on selles, et kui sa majastajat välja sa võtad nii palju toitu kaasa, kui võimalik, et seal väljasideks midagi ostmas. Minule minu enda viga on üks suurimaid see, et ma ostan endale nädalaks külmutuskapi toitu ja siis ma lähen välja, siis ma söön väljas ja ja see on nagu, see on õudne ausalt öeldes, et ega siin Tallinnas ka mingi odav, aga 1400 krooni üks kalasuppi õhtu eest jõhkralt palju tegelikult. See võttis nagu sõnatuks küll ja noh, nad on nagu õppinud sellest, et et hean pakkidama Matbacken, mis on siis selline võileib, mitmekihiline, hommikul kaasa ja siis sa sööd seda närvitseda päev otsa, neid võileibu ja see on tegelikult hästi tervislik, sest nad toituvad väga sellist kuiva toitu. Sai, sai, sai kogu aeg nagu ja sellised nagu. Üks asi, mis mina mäletan Norras oli see, et sõit küll muidugi jah, kala ja sõid ebatervislikult, aga nad võtsid absoluutselt iga toidukorraga ja iga mitte ükski inimene nagu ei jätnud vahele, võtsid kalamaksakapsleid ja ütlesid, et teeb kõik jumala heaks ja panite seda peoga sisse. Ja see oli ka päris õudne pärast pärast kuidagi need tekkisid gaasides pidevalt siukest kala. Nagu oleks, ma ei tea, merd, väljas söömine on, tuleb kõne alla vä. Minu puhul ei, aga ma olen hästi avatud igasugustele kutsetele, kui kutsutakse pind välja restorani tänu minu kodustatud Norra sõpradele, selles mõttes nad on hästi toredad, et nad jäävad välja, nad jäävad välja ja nad teevad isegi välja alkoholi. Selles suhteliselt küsivad, et mis sa siis soovid, kas sa soovid, vend või sa soovid õlut. Ja siis nad isegi niimoodi kõigi ostavad paar pudelit sulle niimoodi, et, et nad on, nad on selles avatud ja sellist rahakotti nad sõprade arvelt kinni hoian. Kas see on, kas sa niuke üldine komme, et kui ütleme sulle norra sõber ta kutsub sind välja, et siis ta maksab sulle Giaalsele kinni? Ja kui tuleb kutse, siis sa tead, et sina ei pea nagu muretsema, siis on tegelikult suur, sest nende poolt, et samal ajal muidugi mainivad ka sulle, et et vaata, et võtame selle v, sest see on nüüd tasuta ja võtame selle toidu, sest see on mingi, ütleme, viis muki odavam. Kas siis loevad natuke raha? Aga siiski, see on hästi suurem eelnenud, viivad sind ikkagi väga head söögikohtadesse. Et see ei ole nii nagu Ameerikas, et lähed viiekesi välja, siis sa võtad kasvõi ühe väikse kanatiiva, teised joovad õhtu läbi ja söövad siis kõik maksavad võrdselt võrdselt. Jaga tipp tuleb võrdselt, nii absoluutselt, aga äkki sa oskad mingeid soovitusi veel anda, et kuidas nüüd keegi, kui läheb Oslosse ja läheb sinna niisama sisse vaatama või, või on plaanikuste edasi minna, millised oleks soovitused, et kus kohas nagu kokku hoida, millega kokku hoida ja kuskohast sööma ju peab, inimene, mida ta siis sööma peaks? Ma arvan, et nii nagu minule soovitati, et kõigepealt otsi Kiievi poed üles see on kivi seal, nagu ütleme, üks toidu norrakate toidupoekett, mis on siis Pealkiri kiivi seal rohelist värvi kirjutatakse täpselt nagu see tuntud puuvili kiivi, Inglise keelne variant ja seal on nii, et lähed poodi seal nagu meie kohalik säästumarket, ma võiks seda nimetada. Ja siis sa jälgid seda, et kui on risk paljudel toiduainetel pealt raisk, otsing ja tuhandeid toidu, neid kastikesi seal ja sa leiad kindlasti mõned poisid, mis tähendab, et leib, mis maksab enamasti ja la 25 Eesti krooni kuni 40 krooni, sa võid saada sealt 10 krooni eest heal juhul et sa pead jälgima kogu aeg, et mis on soodustus ja miks ta on soodustus, kui kaua tal soodustus, et selline kalkuleerimine kogu aeg peab käima? Täpselt, täpselt nii, nagu mulle soovitasid. Ja mul tuleb meelde see, et abikaasa ostis mul ka ühte juustust ja mõtlesin, et huvitav, et kuidas sa seda juust oskasid leida, et et norra peredes on täpselt sama sama sorti juustu ütles, et see on kõige odavam. Järelikult nad, nad vaatavad väga-väga-väga, et, et lohe raha enne kui sa lähed ja näiteks, kui sa tahad muuseumit külastada, siis tea, et rahvus, rahvusgaleriid, rahvusmuuseumid on tasuta ja kuni 31. märtsini on ka muutmine on tasuta. Et, et tegelikult on neid võimalusi niimoodi tasuta saada väga palju sealt ja muidugi käi jalgsi. Küsi vett, sest vesi on tasuta, väga hea. Et nii jääb ellu küll. Aga millised võivad üllatused olla, et näiteks meie inimese jaoks sageli paljud, kes lähevad näiteks oma autoga, et noh, näiteks kuskil on kiirtee maksud, et järsku tuleb sul niisugune arvestamata väljaminek, et on Norras võimalik ka selliseid asju, et astud kuskile sisse pead maksma, nüüd pole midagi teha. Ma arvan, et siis kui saab ühistranspordis ei, ei tasu sa jääd vahele kontrollidele, siis sul tuleb 900 nokine arve maksta. Ma arvan, et see on, see on kõige suurem ja jubedam üllatus sulle, et see tähendab mõistlikumalt pidevalt maksta, nii nagu reeglid seal on, täida reegleid ja siis on nagu kõik hästi, tegelikult mitte nii et ära Äraviili, et äkki äkki äkki läheb õnneks, tegelikult ei läänest. Mäletan, et enne, kui me seda saadet hakkasime lindistama vaatasin kiirelt läbivikid Rävelik Oslo kohta ja seal on öeldud, et kindlasti kui sa käid Oslos, siis pead vähemalt ühe korra ostma 19 nokkise hotdogi. Mis sellega? Et see on nagu ikka üks asi, mille peab kindlasti ära tegema, et kas sellepärast, et ta on mingi spets maitsega või sellepärast ta lihtsalt, kes suudab omasid. See on väga odav ja ma ei usu, et see, see hind on õige, aga Fatoogna nägid välja täpselt nagu siin statoili ostetud. Ma ei leia, et seal on midagi erilist, aga ma arvan, et see hind on hale. Pane kindlasti nokia juurde. Mida kooslus juuakse, juuakse vett, ma tean, et immigrandid tarbivad tohutult Coca-Colat kõige suuremat Coca-Cola pudelit ostetud, mida ma üldse näinud olen. Nad joovad kohvi, mis on hästi lahja ja hästi halb. Ja kellel raha siis nad tarbivad alkoholi, kellel ei ole raha, siis vett või teed, mis on ka selline tee, on ka üks odavamaid asju, mis saaks juua. Alkoholiga oli veel selline huvitav asi, et ma mäletan, et ma läksin leti juurde ja tellis endale suure kokteili, mis on siis kaheksa c-i ja nad ütlesid, et Norras ei tohi müüa ja nad valasid mulle kaks korda neli c. Võimalik võimalik, aga, aga jah, mina alkoholi poole pealt on minu rahakott on kinni, et ma ootan kutseid ja siis ma lähen. Ja kõige mõistlikum Oleme täna koos meie giidiga. Tiga Norra pealinnas Oslos, mis on üks äraütlemata tore, aga kas siis kohe nagu me oleme siin mitu korda juba maininud sel ajal, kui sa seal nüüd oled olnud, kas on mingisuguseid suuri, ütleme sündmusi ka olnud või selles, et kasvõi siukesed traditsioonilise iga-aastase mingisuguseid tähti Päevi tähtpäev on siis 17, mai, sest see on siis konstitutsioonipäev alates 1905.-st aastast, kui rahvas hääletas siis kuninga kuninga poolt. Son maikuusse on, enamasti on siis soojad ilmad ja toimub lasteparaad, mis tähendab, et lasteaialapsed, koolilapsed panevad oma rahvusriided selga või kooli embleemidega riided selga, lipud püsti ikka norra lipud, ka koolilipud lasteaednikud ja siis nad jalutavad mööda peatänavat üles mäkke, siis kuningakoja juurde lehvitavad kuningakojale muusika ja võimsate orkestri tümps hotell ja, ja samamoodi lähevad tagasi see, see tippasi on see, et sa jõuad sinna kuningakoja ette ja kuninga enamasti lehvitaks vastu, et see on hästi tore, hästi rahvast on nii, et, et sa ei mahu liikumaga. Hobused on nii kuninglik osa sellest sellest peost ja see ei ole militaarne paraad, laste paraad, ma ei näinud seal ühtegi tanki, ühtegi sõjaväelast, seal olid lapsed ja seal olid Norra lipud ja norrakad, kes on uhked oma rahvusriiete üle. No see on ju väga ilusat asi, on tehtud selliseks kenaks lastele, et nad saaksid aru neil on kuningas, mitte ei vehita mingisuguste reaktiivi. Maydel, hävituslennuki tõrjujatega ja. Ja see on hästi, ühtegi kõne ei peeta seal, tore, selline separaadliku, uhke muusika ja minu arvates on selline koht, kus iga norrakas eriti uhkettan norrakas ja seda maast madalast õpetatakse lastele, et ka kuningas sind lehvitage, tervitab ja tõstab oma kaabu üles, üldse on seal väga uhke asi. Kas seal on koos, nagu lapsed ainult Oslost tulevad nagu üle riigikogu. Seal on niimoodi, et igas kohalikus kommuunis, tähendab maakonnas on ka oma paraadid ja need, kes elavad ostva piirkonnas, kes käivad lasteaias, Oslost, näiteks ja koolis, siis on need sinna kutsutud enamasti näiteks askeri kommuun, mis on siis kohe kõrval kõrval maakond osast siis seal oli ka oma väike paraad ja seal on ka oma kohalikud, sellised vallavanemad, kelle ümber ka siis niimoodi paraadi peeti. Et igas maakonnas on selline uhke asi, mitte ainult pealinn. Täpselt samal ajal saadab tagavarahommikul juba kell 10 vähemalt hakkab juba paraad pihta. Sa mainisid siin jutu sees, et maikuus toimub, see on ilus ilm, kuidas üldse Oslos ilmaga on? Tundub, et põhjamaa veel hullem, kui meil. Tegelikult see ei ole nii. Ma kaotasin siin peaaegu hääle siin Tallinnas, kuna siin on nii külm ja lumetormid. Ja, ja praegu on näiteks väga kevadine juba mu kursuseõed kirjutasid, et meil on nii soe, hakkab juba lumi, kõik sulab ja, ja selliseid külmakraade, mis siin oli veebruari lõpp, ma ei nagu isiklikult ei kogenud, samas ma võib-olla paar päeva oli, aga ma arvan, et see golfi hoovus on nii hea kingitus neile seal, et et me elame nagu inkubaatoris. Ja kui ma augustis läksin, seal kasvasid ploomid, pirnid, väga uhkete sortidega õunad, mis minu teada kasvavad ainult Bulgaarias, kus on ka väga soe. Et selline see golfi hoovus on väga hea asi seal ja ta loob sellise väga hea, kerge õhu ja kliima ja seal on väga hea elada eriti just Oslos. Kas mitte ei ole nii, et Oslot ümbritseb niimoodi, et ühelt poolt see hoovus tuleb ütleme, mere pealt ja teiselt poolt mäed hoiavad? Just just soojus jääbki nagu pidama ütleme, heal juhul Oslo kohale. Muidugi on lund loomulikult lund, aga see sulab peagi ära ja, ja siis hakkab kohe õitsema, ütleme nädalaga, mida mina kogesin kevadel. Nädalaga läksid absoluutselt kõik tänavalilled õitsema, kus elab palju eestlasi peale sinu. Kui seda statistikat vaadata, Norra statistikaamet ütleb, et nurgas elab 2008. aasta andmetel 1262 Eesti kodanikku siis ma arvan, et seda on väga palju. Ja, ja, ja eestlased on väga uhkesti kogunenud, neil on kaks seltsi eesti selts Norras, Norra Eesti ühing ja nad on hästi aktiivsed ja hästi toredad inimesed, elavad tegelikult Oslo, Oslo ümbruses kestavad kokku ja räägivad ja tähistavad küll vastlapäeva päeva, Eesti vabariigi aastapäeva jaanipäeva. Seal on seal elu tegelikult keepka eestlaskonnas. Kes need eestlased on, selle tavaliselt on niimoodi, et Eestis, kes elavad, nende jaoks, on, et välismaal elavad eestlased kolme sorti siuksed väliseestlased, kes on kunagi läinud ja nende järeltulijad siis on ehitajad ja kolmas on vargad ja lapsehoidjad võib-olla natuke ülekohut praegu ka enam-vähem niimoodi saab need paika pannud pandud, et mis inimesed seal elavad. Kes nendes ühingutega tegutsevad nad enamasti siis läinud õppima Skandinaaviamaades siis abiellunud seal, kas norrakad, rootslased, taanlasega kenad on tulnud töökohad leidnud Oslos, Oslo piirkonnas ja siis nende lapsed on ka siis niimoodi pool eesti pool norrakas nad töötavad, neil on hea, istus seal aktiivsed. Aga on ka täpselt selliseid inimesi, keda sina kirjeldasid, mitmenda põlve eestlasi sama moosist. Milline inimene tunneks ennast hästi. Hästi tunneb see, kes valdab väga hästi norra keelt. Raske, nagu ma aru saan, ei ole raske, ei ole ületamatu. Kes on selline avatud ja tolerantne, sa pead tolerantne inimene olema, kui sa, kui sa satud Oslosse, sest minuga oli selliseid probleeme, et Tallinnast tulnuna mul võttis kaua aega, et olla sama tolerantne kui, kui norrakas kes ei kirtsuta nina, kui mustanahalised sisenevad või, või mul võttis see kauem aega, et aru saada, et, et, et maailmas on nii palju eri rahvusi ja eriuske. Et sa pead nagu kõiki respekteerima aru saama, miks, miks nad siin on, et, et nad on samasugused nagu sina ise. Aga see võttis oma pool aastat aega, ma arvan. Mis on sellised asjad, mida Norrast või siis Oslost nagu kaasa võtta, mis ehedad, et see on õige, sest see on selles õigest kohast pärit siis osta juustunuga, sest norrakad on avastanud juustunoa ja see käib samamoodi ajaloo, norrakad on nende, nende, kuidas nende patent on siis, seal on ka Norrast pärit, et ja see on ka seoses ajalooga, kuna nad omal ajal olid väga vaesed ja pool rahvastikust 18. 19-l sajandil emigreerus üldse Ameerikasse, siis meil olid väga raske seal ellu jääda. Ja siis nad leiutasid sellise juustunoa, et kui, kui näljast inimest põhimõtteliselt võtsid juustukamaka lõikasid nagunii suuri juppe, kui, kui noh, nälg oli, siis leiutati juustunuga, kuna siis need juustuviilud tulid, õhemad jäi kulunud nii palju toitu. Et see on väga praktiline, jälle. Juustunuga päästis nii-öelda norra. Teine vist asi, mis Norra rahvuspäästis on see, et tegelikult on Norras põhja pool eriti palju naftat ja, ja ma sain aru, et eks see on nagu kõige kõvem teema üldse. See on kõige kõvem teema ja ka sellest ei taheta eriti rääkida, vaid see, et, et jah, et meil on, meil on naftat ja pidevalt leiavad uusi naftapuur puurauke või kuidas neid kutsutakse. Sostavangari lähedal on see kõige-kõige nagu esimene naftapuurauk, mis, mis leiutati juba 40 aastat tagasi, et nad on 40, et väga-väga kindlustatud tänu tänu naftale. See on nii, et, et see on poliitikute mängumaa ja poliitikad jagavad seda raha ja nad ütlevad, et nad hoiavad seda naftaraha tulevastele põlvkondadele. Ja mina, mina siis ikkagi küsin, et aga teil on hetkel ka ju raha vaja, kuna ikkagi asjad ei lähe nii nagu tegelikult seal vajaga. Siis nad ütlevad, et kuidas ei lähe, et meil on, meil on raha ja meil läheb hästi ja, ja, ja ka tulevaste põlvkondade läheb hästi. Et, et see on natuke, ma ei, ma ei oska sellel teemal eriti rääkida, aga see on, see on ka selline maha natuke maha vaikitud teema minu jaoks. Üks asi, milles norrakad pildi maailma kõige kõvemad mehed olema on et nad kõige paremat tunnelikaevajad olema, et kõik need sinna põhja lähevad läbi mägede, et nemad kõige paremad alad üle maailma, kes on vaja kuskilt tunnelites, võetakse norrakad. Täitsa võimalik, et ehitus käib seal tunnelite alal pidevalt läbi mägede, nad teevad uusi raudteid, mis samamoodi lähevad kõik läbi mägede, võiks ka nagu mäe kõrvalt, aga nad lähevad läbi mägede. Et see on minu jaoks müstika. Selge, aga suur tänu, Kati, et viitsisid meie rääkida Oslost ja tegelikult me saime nagu päris hea ülevaate sellest, mis seal tegelikult toimub ja mis need inimesed nagu on ja kindlasti väga häid soovitusel andsid, et nendele, kes lähevad sinna, kus tegelikult, et hakkama saada, sest noh, ütleme päris raske, kui sa ikka ei tea, et suur tänu selle selline reisipalavik, siis sellel korral järgmine nädal liigume kindlasti järgmisse kohta ja siis on meil uus külaline, aga saatejuhiks ikka mina. Henry Kõrvits, aitäh.