Tere kõigile reisi palavikulistele. Meie tänane reisisihtkoht on üks kaunis koht, mis võib-olla on jäänud oma kuulsate naabrite varju ja ei ole nii palju tähelepanu saanud. Võib-olla tekitab segadust ka tema administratiivne staatus, kuid koht, millest täna juttu tuleb, ei saa olla mingi kehv koht, sest sellest rahvusest, kus see maa asub, on mitmed tuntud inimesed. Hannibal Lecteri ja teisi suure rolle mänginud söör Anthony Hopkins näiteks imeilus näitleja Katariina tseltadžouns, Rolls-Royce'i üks loojatest, Charles Rolls. Sellelt maalt on pärit Tennis ja mees, kelle järgi on saanud nime maailma kõige kõrgem maismaal asuv mägi Mount Everest. Tegemist on siis õhem rahva ja tema koduga, mis koos Inglismaa Põhja-Iirimaa otimaaga moodustavad Ühendkuningriigid sõnueils, mis laiub Suurbritannia lääneosas. Valsirikas ajalugu ning tuur erineb oluliselt Inglismaa omast. Tema imeilus loodus ja maastikud toovad sinna iga aasta hulgaliselt turiste. Veel sisealadel on inimesed elanud juba 30000 aastat. Pidevalt on inimesed seda ala asustanud alates viimase jääaja lõpust umbes 12000 kuni 10000 aastat tagasi, mil Suurbritanniasse hakkas rändama Kesk-Euroopa Mesoliitikumi kütte ja gorillasid. Kuni seitsmenda aastatuhandeni enne Kristust oli inimestel võimalik Mandri-Euroopast Suurbritanniasse jalgsi kõndida. Liustike sulades tõusis aga merevee tase ja Suurbritanniast sai saar, tekkisid lamaans ning Huelsija Iirimaad eraldav Iiri meri. Ajaloolase John Davis arvates võivad lood iidse ja müstilise võltsis asunud kuningriigi kantreerik vaeloodi uppumisest olla tingitud kunagistest madalamates diaahtamatest vetest Velzi ja Iirimaa vahel. Varsti aga hakkas valsialadel vohama paks paks mets, mis raskendas liikumist ning inimesed hakkasid Suurbritanniasse sisse rändama kabadiga, seda ka Pürenee poolsaarelt. Need neoliitilised kolonistid integreerusid põliselanikega ning nõnda said küttide-korilastena rändrahvas tasapisi vaikselt põlluharijad. Nad muutsid metsamaa karjamaadeks põldudeks ning töötasid välja uusi tehnoloogiaid keraamika, tekstiili valmistamine ja nii edasi. Nad ehitasid kroom lehe ehk suuri püstkividest ringe, mille hulgas näiteks Bentre, Ifan ja park. Vimi kivikalme on püstitatud umbes 1000 kuni 1500 aastat enne Stonehenge Egiptuse püramiidide valmimist. Nagu muudki Suurbritannia asukad, võtsid Cavelsi hilisemad elanikud omaks sisserändajad. Enne roomlaste sissetungi Suurbritanniasse oli tänapäeva Wellsi ala jagunud kohalike hõimude vahel. Kõige varasem dokument tulevase Wellsi ala ajaloost pärineb aastast 48 peale Kristust. Sellest kirjutab rooma ajaloolane takitus, kes räägib Kagu-Velzis elavate silurite hõimu alistamisest. Praegusele Travels alale rajati roomlaste poolt tolaukothi kullakaevandused ning Karl Leoni leegioni kindlus mille suursugune amfiteater on kõige paremini säilinud Suurbritannias. Pärast roomlaste lahkumist britanniast aastal 410 vallutasid suure osa tasandikel Taani hõimud. Kui Eliisaga tekkisid brittide iseseisvalt kuningriigid, viined hoovis, difed, seissil Tehu pardikuningriik, jaga Klitsising, Clivising, Jäkvend nadid püsima osalt soodsate looduslike olude mäed ja jõed ning tugeva ühiskonna tõttu, mis ei lagunenud pärast Rooma riigivõimu korralduse lõppu. Järgides teiste rahvaste eeskuju, tegid valsi britid vaherahu Vikingitega ja palusid neilt abi võitluses Mercia anglosakside. Ka aastal 878 purustasid valsi britid koos Taani Vikingitega Mercia anglosakside väe. See kindel võit anglosakside üle andis võltsile rahu anglosakside rünnakutest. Milline on see huvitav ajalooga maa tänapäeval? Paljude erineb oma suurest ja kuulsast naabrist Inglismaast räägib meile kohe meie tänane saategi Grete ning jutu vahele kuulame tuntud Wellsi bände tänapäeva muusikast. Tere siis kõigile reisipalaviku kuulajatele, nagu eessõnas ka ütlesin, täna Euroopast kaugemale ei lähe, kuid läheme võib-olla Euroopa sellisesse paika, mis ei ole võib-olla kõige tuntum, kui arvestada siin teisi Euroopa riike. Ja üldse, kas ta on riik või on ta mingi omamoodi administratiivne üksus, seda me saame kohe kuulda, sellepärast et meil on külas Greete, tervist. Tere ja Grethe käis siis reisimas sellises huvitavas kohas nagu on vein. Räägi siis alustuseks natukene nendele, kes ei tea ja nendele, kes natukene ka teavad, või nendele, kes päris palju teavad, mis koht see vaidlus on, siis ta ei ole ju omaette riik, ta on mingi, ütleme, tükikene Suurbritanniast või kuidas teda täpselt. Määratletakse no way, see on ikkagi osa Suurbritanniast just nimelt et ja kindlasti tuleks vahetajad. Ta ei ole osa Inglismaast kui nii võtta, et see, või noh, üldiselt peaks teda nimetama Suurbritannia, eks, et tal on oma administratiivnii-öelda organid olemas ja omavalitsused, ma ei ole sellesse nagu väga süvend. Aga nad saavad otsustada mingeid kohaliku tähtsusega asju. Ja vist inglise Parlamendis ka mingisuguseid eelarve jaotamise küsimusi. Nii et tegemist on siis ühe osaga Ühendkuningriikidest või Suurbritannias ja selle moodustavad siis Inglismaa, Šotimaa, Põhja-Iirimaa. Okei ja sina käisid valsi, sagesid seal sõbral külas ja rändasite seal ringi. Jah, just nii, et ta ise on Walesist pärit aga kuna ta ise on, ei ole nii-öelda nagu sellisest süvavalsist, kuidas seda väljendada, et ta on lihtsalt väga Inglismaa piiri äärest siis võib-olla selline põline nimetatakse üldse nii-öelda siis Vailslaseks. Et kuna ta ise keelt ka ei oska ja Ta on mämmast, on see koht, kus ta on pärit jah, niuke lammut, umbes et seal ta on sündinud ja siis Okei kus see fail siis ütleme, kui meil on see nüüd see Suurbritannia ees, et kuskohast täpselt asub, kui suur ta on, palju seal inimesi elab ja iseloomusta Sisvueipsi piltlikult ka. No tasub, kui Suurbritanniat vaadata, siis seal lääne pool, see on siis selline niukene, väike väljaulatuv, selline tükike seal, et seda piiri nagu üsna lihtne Inglismaa valsi vahele tõmmata, et üsna sirgelt sealt võib-olla lähebki selle nii-öelda siis selle. No ütleme nii, saarelt tõmbad niimoodi kriitomaalsest, tahab sinna poolsaarel umbes kui kaugele, ütleme Londonist umbes on. Londonis, no seal kiirteede võrgustik on päris hea, nii et ma arvan, et kui otse sõita, siis paari tunniga võib-olla sõidab ära. Ma ei ole päris kindel, sest et meie alustasime Kesk-Inglismaalt sinna minekut. Stoke on Trent ja istmeid on lennujaam, et see on ka umbes kahe-kolme tunni tee kaugusel. Kas on kohe aru saada, et kui sa jõuad Inglismaalt või eelise, et sa oled nüüd veel siis, et on ta on midagi niimoodi kohe teistmoodi ka? Teistmoodi on see, et Inglismaa on üsna lame ja kui hakatised Kesk-Inglismaalt tulema, mis on ikka väga lame siis mingeid pinnavorme seal eriti jah, ei ole selline. Võib-olla isegi sellist kuppelmaastikud ei ole seal nagu meil Lõuna-Eestis. Ja kui hakata Sisvueysi poole sõitma, siis ikka ilmselgelt läheb kohe mägisemaks ja, ja, ja võib-olla isegi palju ilusamaks, et nojah, üle võib-olla nii-öelda selle piiri sõita siis ikka on juba autoakna ees on kindlasti suured mäed. Ehk siis veel see on, ütleme siis selle Suurbritannia üks nagu ilusamaid kohti, osasid. Vaat seda ma ei oska öelda, sest et Šotimaal ma ei ole käinud ja see on ka kindlasti väga-väga-väga ilus, aga, aga ütleme siis nii, et valsis on Inglismaa ja Walesi suurim mägi, mis on 1000 meetrit. Kommenteeri Saadet foorumis R2. Kommenteeri soodet foorumis R2. Raadio kaks. Kui suur vaidles oma alalt, on ja kas ta on väga tihedalt asustatud ja, või on ta mägine, on sellised väiksed Mc külakesed ja väiksemad linnad või on seal ka suurlinnasid? No see on umbes poole väiksem kui eesti oma ruutmeetrite poolest ja elab seal umbes kolm miljonit inimest. Ja minu arust väga hea võrdlus on see, et kolme miljoni inimese kõrval jääb seal 10 miljonit lammast. Et neid näeb seal küll kindlasti iga nurga peal ja just nendes mägedes, et mis oli minu jaoks täiesti uskumatu, et me tegime lausa nalja, et need on niuksed, väiksed draakoni ja lamba ristsugutis, et kuna nad suudavad nagu mägikitsed kuskil kaljude peal kepselda, mida meie lammas kindlasti elu sees ei julgeks teha. Et nad on sellega nii ära harjunud, aga selle maa-ala tõenäoliselt nad ei mahusky ära, muidu ma ei tea, Inglismaal üldse, palju peetakse lambaid, et seal on lehmi ka väga palju peetakse nendel aladel, kus neid karjatada saab, aga võib-olla lammas peab paremini vastu või? Saime siis teada, et veel siis on suhteliselt ilus, mägine, palju lambaid, aga milline see ütleme, infrastruktuur on seal mingeid suuri, ütleme, pilvelõhkujatega linnasid või on mingisugused vanaaegsed, linnad või milline see teema seal on? No ma vaatasin järgi, et duell siis on viis linna ja nendest pealinn on kaardi, kus me käisime ka, et kardifon küll väga modernne linn, et seal, kus me käisime seal osa olikaadis päi ja sinna igal juhul tasub kindlasti minna, et seal vist üks kuulsamaid kohti on ka see, milleni on sensor, mis ehitati, siis see on väga-väga-väga ilus maja, selle leiab kindlasti guugeldades üles, et aga seal on väga palju sellist täiesti uut arhitektuuri. Suvel Väikse siis emaga oli seal tõesti väga-väga ilus. Aga muidu käisime veel Newfordis ja lõuna pool, üleüldiselt on varemastisel ju tegeleda üldiselt kaevandusega väga palju, noh, lõuna veel siis ka. Ja need linnad olid ka kindlasti selliseid sadamalinnad noh, nagu kaardifaili, et vist isegi oli ta üks suurimaid kaubasadamaid üleüldse kas Euroopas või millalgi 19 20 sajand. Aga et see nii on, võib-olla pigem nagu selline, et need vanemad osad on kindlasti seda, nagu on, on näha, et seal on elanud selline töölisklass või nad ei ole nii rikkad linnad ja ja pärast seda, kui see kaevandamine jäi, jäi vähemaks, siis majandusharu niimoodi ei, ei olnud enam nagu see põhiline ka kindlasti tööpuudus või millegiga, et siis on need linnad natuke sellised, võib-olla ma ei, ma ei ütleks, maha jäänud, aga natuke teistsugused võib-olla, et ei ole täis mingeid klaasehitisi. Kaks korda väiksem kui Eesti, aga kaks korda rohkem inimesi, et oli seal sellist, ütleme, loodusliku iluga palju, et sai mõnusalt ütleme kuskil mäe serval mõnusalt jalga kõlgutatud ja pikniku peetud jõekene vulises või oli seal igal pool kogu aeg nii palju inimesi, et oli näha, et see loodus on nagu natukene tagasi andnud. Ei, ma ei ütleks, et see oleks nagu selline Šveits, kus sa sõidad ühest külast teise ja, ja põhimõtteliselt külade vahelist piiri sul ei olegi üldse näha, et et seal on ikka võimalik, eriti selles mägises alas, mida siis kutsutakse Snaudowniaks, mis on siis loode või siis seal ikka on võimalik mööda neid teid sõita ikka päris pikalt. Ja ikka mitte midagi muud kui sellist kiviklibu ja igasuguseid kaljusid ja lambaid ja natuke rohelist ja kuni mereni välja. Nii et inimesed on ikka kogunenud elama peamiselt suurlinnadesse, kaardita. Ka Delfis on ka vist umbes 300000 inimest, nii et ikka üsna palju ja linnades on kindlasti ka palju inimesi, et nii palju, kui mina olen aru saanud ja vähemalt Inglismaal peaks olema ka nii et rikkamad inimesed elavad pigem maal ja vaesemad siis linnades. Et just vastupidi kui Eestis, et kui seal ka seal, kus meie nii-öelda elasime, ringi sõita, et siis need majad on niuksed, korralikud, ilusad, kui nad ei ole nagu üksteises kinni, et seal ringi sõites ikkagi neid maju ei ole nagu otseselt nagu tee ääres igal pool igal hoovi näha, et võib-olla see üks asi ka, et kui seal autoga ringi sõita, et siis need teed on jube kitsad ja teede äärtes on, on sellised üsna kõrged hekid niimoodi, et kui ikka autos istud, siis üldiselt üle heki ei näe. Ma ei teagi, kas need on tehtud sellepärast, et Ma ei tea, et kas kari läbi ei saaks või, või on seal mingi muu loogika, aga et üldiselt nagu kuhugi lagendike peale seal nagu sellist vaatevälja ei ole, et see on üsna harjumatu ja ma arvan, et autojuhile, kes ei ole sellega harjunud, on ikka üsna raske, sest et kurviline tee sa ei näe mitte kuhugi, et seal sõidad vahepeal 20-ga ja lähed autost välja, umbes nurga taha vaatama. Jajah, vasakul pool. Kui palju lambaid on seal, kas siis on selliseid, ütleme, talupidamisi oli ka nagu ütleme, meil on siuksed peits nagu vanakooli talud või on kõik siuksed, modernsed, farmid seal. No seal, kus me ringi käisime, siis ja jalutasime, et me nägime ka ühte lehmakarja ja selle talu või noh, ma arvan, et see laut oli ka ikka väga-väga suur. Et ma ei tea, kas seal selliseid nagu kolme lehmapidajaid on, kes kuskil väga vanas majas elaksid, tundub jah, et kui on, siis on ikka mingi tõsisem tegevus, aga noh, ma ei saa 100 protsenti kindel Nendest lammastest kuidagi tahaks veel ära loobuda, et, et ma tean, et inimestele meeldib hästi palju Velsestusele nalja teha nende lammaste pärast, tead sa mõnda lamba nalja ka vä? No ma olen nagu küsinud ka, et noh, et mis siis see stereotüüp nõue on, et siis ikka inglane ütleb üldiselt, et noh, eks see ikka nende needsamad need lambanaljad on, aga ma arvan, et need on niisugused väga ebatsensuursed, et ega seal midagi nagu sellist, ma isegi ei tea, väga konkreetsed näited, aga tõenäoliselt see ei ole midagi väga ilusat. Reisipalavik on siis täna ühes Suurbritannia osas, mis kannab nime Weils ennem kui me natukene eelistustest räägime, et oskad sa Wellsi ajaloost ka midagi öelda, et nii palju kui mina lugesin, et ajalugu, et inimestel on asustanud seda kohta vist mingi kümned tuhanded aastad juba enne meie aega, kui ma ei eksi. Seal on jah väga kaua olnud juba, et siis kindlasti on võimalik sellistel arheoloogiahuvilistel leida ka mingisuguseid vanu välja kaevata kohti või vanu linnu, et ma ei oska mingeid konkreetseid näiteid tuua, kuna me ise käinud, aga, aga seal on tõesti väga kaua olnud. Aga jah, nad okupeeriti siis põhimõtteliselt 13 sajand vist no Eestile ka väga sarnane. Edward esimene oli siis see, kes nagu selle viimase kuninga või printsiselt siis lahingus alistas ja, ja 16 sajand, ta sai vist ametlikuks osaks, et pandi siis Inglismaa, polnud ka oma seadused sinna kehtima. Räägiks natukene võimelisi inimesest ka, et milline on üks Vueilslane, et iseloomu poolest. Kuna meie reisisime kohalike inimestega nii-öelda, et me ei läinud sinna väljaspoolt ja otsima kuhugi kontaktid ja nende inimestega, kes seal on, et meid ju tutvustati, et siis oma poja või oma pere sõpru võetakse ikkagi väga soe sealt vastu, aga ma arvan, et nad on ikkagi sisimas väga-väga sõbralikud ja kuna me käisime pulmas, siis oli siis sellesama sõbra õe pulm, et siis sinna tuligi kokku kõik kõige lähemad sugulased ja muidugi nendest kõik ei ole Vailsused vaid igalt poolt Inglismaalt ja, ja ka väljastpoolt siis kordagi vaadatud nagu meie peale imelikult või kuidagi võõrastavalt, et miks nad siin on või et see oli mulle nagu väga üllatav, kuna mingite eelarvamustega inimesed ikka tavaliselt lähevad kas Inglismaale või ütleme siis sinnakanti ja kuna see nii kuulus koht, siis mina igaljuhul läksin sinna ka mingite teatavate eelteadmistega või mida, mida ma võiks oodata, et kortsud ja ma arvan, et kindlasti kohta vist ikka öeldakse, et need on sellised külmad ja ei võta sind vastu ja selliseid igasuguse immigratsiooni ja üldse kõige sellise uue ja teistsuguse vastu ja eks nad põhimõtteliselt võib-olla on ka aga just sellisesse sõpradega või siis tuttavatega reisimise situatsioonis, et kui keegi, kes võõrana, läheb inimesi tundma, Ta õpib, siis ma arvan, et nad on tõesti väga-väga sõbralikud. Milline see pulm oliks, Wellsi pulm, kus sa käisid, oli ta midagi teistmoodi kui. See oli nagu väga väike pulm, et sellises väikses maakirikus ja kuna see nende kasuisa on ise selle kiriku kirikuõpetaja, siis tema paninat ka paari ja siis sellepärast seal oli nagu väga perekondlik, et seal ei olnud ühtegi võõrast peale meie siis tegelikult inimest ja selline ebaualsilikult või ebaInglismaa rannikult päikseline päev tõesti väga-väga ilus ja võib-olla mingi 50 inimest, et selline väga, väga rahulik ja, ja siis pärast sellises kohalikus kultuurimajas, mis oli ka sihuke vana kivist hoone, et kus siis see nii-öelda vastuvõtja Söömine pärast aset leidis, et et aga noh, ma arvan, et meil kindlasti tehakse ka juba, eks need üritavad ise ka teha sellist kuna need ise ei ela seal ise elavad need Šotimaal juba suuremas linnas vist Glasgow's, kui ma ei eksi, siis nad on sellised nii-öelda nagu ökomeelsed inimesed, et kõik oli nii-öelda taaskasutatav ja pulmas välja antud, selline nagu laululeht oli tehtud isetehtud paberist, mille sisse olid pandud muruseemned võililleseemned metsile seemned ja siis oli siis peale kirjutatud et kui sa lähed pärast koju ei, et Teedu tükkideks pane potti, kas ta nädal aega veega ja saad omale lilled sellest, et sa ei peagi seda prügikasti viskama. Ma ei tea, kas nad lasid selle kusagil teha või, või nad tegid ise, aga üldiselt sellist paberit ei ole tegelikult väga raske teha. Pärast mingit siga lauda ei toodud ja pudelist viina ei kuumutatud. Noviine, see kindlasti ei jooda, et ikka õlut hästi palju ja veini ja võib-olla oli kangemat ka vaja, ei vaadanud, aga ühesõnaga õlut ja kuna see selline multifunktsionaalne kasuisa, kes oli väga selline pühendunud kokanduse hobiga, siis tema põhimõtteliselt tegi kõigile nendele 50 inimesele kui süüa, nii et ta alustas muidugi nädalaga, varem seal oli siis igasugust toitu, et see oli täiesti uskumatu, kuidas üks inimene suudab lihtsalt ühe päeva jaoks nii palju areneda. Raadio puudumine pole olnud juba aastaid Leenas põhjuseks, et neid mitte kuulata. Me oleme internetis, palun. Wwwgaks ärgaks poee ärgaks poee. Tulles nüüd tagasi veel laste iseloomu juurde, et kas oli seal kokkupuudet ka, et rääkisite nendega sellest, et kas nad tunnevad ennast, et nad on Hueilslased või nad tunnevad, et nad on ikkagi, ütleme, osakene, siis ütleme Suurbritanniast ja kuidas nad nagu on see eneseteadvustamise koht. Ma arvan, et see on nende jaoks väga-väga oluline. Ma ei soovitaks kellelgil Vaises minna inglaseks või, või millegi selliseks kutsuma, et et see kindlasti riivab sellist nagu mingit sellist tunnet, et, et kindlasti on vahe väga oluline ja, ja kuna noh, nagu sa ütlesid, et tehakse ju palju nalja üksteise üle, siis üldiselt ikka nagu rõhutatakse seda, et kust sa pärit oled, et noh, võib-olla siukseid iirlase šotlasi nalja oleme me ise ka nagu väga palju rohkem kuulnud. Aga see on kindlasti nende jaoks oluline Vistad inglastega suurt eriti tegelikult niimoodi läbi ei saa. Ma ei oska nüüd öelda, et kas ei saa, sest et ega seal ei ole ju ka nii palju inimesi, et ma arvan, et nad kõiki puutuvad kokku ka Inglismaaga ja ma arvan, et siis ei ole ka lõputuid võimalusi, et paljud kindlasti lähevad ülikooliga Inglismaale ja vaevalt et seal tekib mingit sellist esimese kursuse viha, inglaste vahe ja kindlasti vaidluste vahel, et sellega kindlasti harjutakse kiiresti ära ja see ei ole nagu selline vihkamise või selline suhe, vaid pigem see, et kui kedagi nimetatakse kuskilt pärit olevaks, et siis on nagu tähtis see, et et sa ei ütle nagu vale. Mille üle eestlased eelkõige uhked on selle üle kindlasti, et nad on nagu eestlased ise oma maa on kindlasti see, millele nad uhkedena loodus on patriootlikud, ütleme. See nii-öelda perekond, kellega me kohtusime, et see on minu enda sõber, on kindlasti väga selline nii-öelda kuidas öelda vabariiklane või selline kuninganna võimu vastane ja aga nagu tema ütles, et kuna need ei ole ju iseenesest iseseisev riik, et siis see patriotism on kindlasti hoopis teistsugune ja noh, tema arvamuse kohaselt maisi saakski olla iseseisev, et kuna võib-olla ei ole nagu piisavalt seda majandust ja infrastruktuuri, mis seda toetaksid, nad saaksid täiesti iseseisvalt hakkama. Aga võib-olla see on ainult tema arvamus, et kindlasti on võib-olla inimesi, kes väidaks vastupidist. Räägiks natukene sellest jõuelsi keelest või kõmri, nagu seda vist nimetatakse, peaks siis täna meistril eesti keeles. Et mis keiss sellega, see on ju täiesti mingi selline keel, mida keegi teine ligilähedaseltki räägi. Sellest ikka aru ei saa küll midagi, et, et see on täiesti teistsugune ja nende kirjapilt ja kõik, et see ei meenuta põhimõtteliselt inglise keelt üldse, et et see on ikkagi ametlik keel koos inglise keelt sellega, et kui üle piiri minna, siis, kui piirilähedastel aladel on inglise keel, ütleme kuskil liiklusmärgi peal või, või mingisuguse viida peal esimene ja valsikeeles, siis teine siis üle piiri minnes muutub, et siis mesikeelne siit läheb ülespoole. Aga kas need inimesed räägivad ka nagu päriselt seda keelt või on see lihtsalt mingi sihukene jäänud kuskilt aegadest? Seda räägitakse küll, aga, aga vist üsna vähe on selliseid, kellel oleks see nii-öelda esimene keel. Et vest tükk aega minu teada, seda koolis ei õpetatud ka või nagu kohustuslikus korras. Aga nii-öelda see ala võib-olla, kus seda kõige rohkem räägitakse ja kus meiega olime ongise loode nii-öelda, sest naudownia ala, mis on kõige mägisime ja iseenesest võib-olla ka ajalooliselt sellepärast et sinna on kõige vähem neid mõjutusi jõudnud sinna, nii-öelda seal noh, mägedesse kõige kaugemasse punkti nagu, mis, mis Inglismaast jääb seal räägitakse, seda võib-olla küll veel, aga neid inimesi, kes oskaks nii kirjutada kui rääkida puhtalt, on üsna vähe ja sellega on läinud võib-olla muret olnud natukene, et see võib ära kaduda, mis on võib-olla ka nagu sellise eestlaste mure ka natuke sarnane olnud. Õppisid sa kõmri keelt, koha peal, midagi? No niipalju, et neid kohanimesid, kus me käisime neid hääldama, et eks need on ka seal erinevaid ja kaardif ei ole iseenesest ju see on ka selline inglisepärane nimi. Ja noh, veits muidugi, valsikeeles on kündru. Noh, ma arvan, et peaks vist olema lõpus ka kirjapildis, et seal mõned tähekombinatsioonid, et kui on seal kaks teed lõpus, et siis ta on ikka selline effi moodi ja ja vist kaks elli sõna alguses on, on nagu H ja sellised, et täiesti teistmoodi. Ei lauset ei õppinud ja, aga, aga jah, kohanimesid. Ehk ütleme niimoodi, kui Weilaslane räägib kõmri keelt, siis põhimõtteliselt inimesele, kes sellega kokku puutunud, et ei ole nagu mingit võimalust, et midagigi aru saada või on seal mingeid teatud mingeid siukseid inglise keele, ütleme, siuksed, väiksed isotoobid kuskilt. Ma arvan, et kindlasti midagi võib-olla saab, ma arvan, et kindlasti vähem kui eestlane soome keeles. Tänapäeva võistlused kutsuvad end kõmbrideks, mis peaks tähendama kaasmaalast või midagi taolist. Kõmri keel on üks keldi keele variante, mida uuringute kohaselt räägitakse veel siis umbes 20. protsendis kodudest. Ja 16 protsenti elanikest suudavad selles keeles ka kirjutada. Kõmrikeelne tervitus on näiteks üks 55-st erinevast tervitusest, mis NASA poolt kosmosesse saadeti. Et kohata teisi tsivilisatsioone. See kõlaks umbes nii. Ma parem ei hakka hääldama, aga see tähendas head tervist. Praeguseks jaga edaspidiseks kadedusega, ütleme, et nende väljavalitud keelte seas oli ka näiteks lätikeelne tervitus, ase selleks. Tänapäevaks ei ole veel siis enam ühtegi kooliealist last, kellel kõmri oleks ainuke igapäevakeel, mida kasutada. Kõmri keel on olnud aga üks kood keeltest. Eelkõige sõja ajal kasutati palju kodeeritud informatsiooni, et isegi kui vaenlane koodi lahti murrab, on jutt keeles, mida paljud ei räägi. Ameerikas kasutati selleks Nava indiaanlaste keelt ning Jugoslaavia sõda rajal kasutati just kõmri keelt edastada informatsiooni. Kõmrikeelne ühe raudteejaama nimi on üks pikemaid kohanimesid maailmas. Ilmselgelt ei prooviga ma seda siin nimetama hakata või hääldama hakata, aga kohalikud on ajapikku lisanud sellesse nimesse veel rohkem tähti, et teha asju hullumeelsemaks ning meelitada sinna rohkem ja rohkem turiste. Mõningad huvitavad faktid veel Velzist nagu eelnevalt mainisime, siis on maailma suurim maismaal asuv mägi Mount Everest nimetatud just võislase kolonel söör George Everest järgi. Mehe järgi, kes tegi Indias suuri trigonomeetria uuringuid ning tema õpilane Andri voog näitas sellega üles austust oma pedagoogi vastu. Ka esimene wifi ühendus loodi veel siis ja maailma suurima raamatute second hand pood asub Cavelsis ning eelnevatele maailmakuulsatele nimedele võiks lisada järgmised kuulsad võistlused. Naiste stringide magnetilist laulja Tom Johns lauljanna Charlotte Church ning valsi esivanemaid omasid USA presidendid Toomas Jefferson, Abraham Lincolni siis omanimelise viski, brändi tootja Jack Daniels, kui ka Hillary Clinton ja Tom Cruise. Reisipalavik on siis tara Põhja-Euroopas õueilsis Suurbritannia ühes väikses osakeses ja räägiks natukene nüüd nendest kohtadest nendest paikadest mägedest, kus sa käisid ja mida seal veel siis nagu siis vaatamisväärsusteks või võib pidada ja mida seal näiteks tegema peab või proovima alustaks, võib-olla sellest pealinnast seal kollase kaardi fon ja et see on üks tik moderne linn, kus ikka elu käib täiega. No ma usun küll jah, ent suvel oli seal küll nagu väga vahva, et olime seal ka nagu täiesti sellisel keskpäevasel ajal ja siis öeldakse khaadifei ala, mis on see, kus on need siukse? Ma arvan, et ongi kõige modernsem ala sellest, kus on need siis need üsna kuulsalt majadeks, siis siis see, milleni sense Aga mis on Millennium tsenter? Milline ta välimuselt on? Ta on, ütlesid, et väga kuulus ja ilus ja mis ta ilusaks kuulsaks teeb, On ta mingi vana? Ei, ta on täitsa uus sellise huvitava arhitektuuriga, et ta eestan, paneelid on sellised nagu natuke sellist vasekarva ja nende sisse on siis tehtud aukudena selline Vaisikeelne tekst, et ma ei teagi, mida see täpselt ütleb, äkis ütlebki sedasama, mis ta on, aga et see on nagu selline väga võimas vaatepilt, et kui mööda seda rannikuäärt nagu tulla, et siis siis noh, see on nagu tõesti selline kihvt maja lihtsalt suur ja võimas ja väga ilus ja seal kõrval on on ka siis nii-öelda selline kohaliku valitsuse maja ka, et see on ka selline uus ja palju klaasi ja sellist, mida võib nagu siin meie puhul ka nagu näha, natukene sellist sarnast. Kas kaardifasub kuskil mere ääres? Jah, ta on küll mere ääres ja ta on üsna seal lõuna veel, siis see ei ole mingi kauba, seda, et ta on ikka selline noh, ongi nagu promenaad mere ääres, kus on siis suvel palju putkasid, kus saab jäätist kui igast muid asju ja siis noh, mingid väljakut, pingid, värgid, kus saab istuda ja käia. Et ikka sihukene, ütleme, vaba ajakoht, kus on mõnus aega veeta. Draakon on valsi lipu peal punane draakon. Mis draakonid on neil täpselt lahti? Ma ei tea, kus draakoni sümbult otseselt tuleb, aga see on nende kõige kindlasti kõige selline esmase maisi sümbol. Et just see punane draakon, et seda võib leida küll absoluutselt kõigepealt šokolaadist Õlleni igalt poolt. Liigume edasi, kas kardifis on veel midagi huvitavat näha, või kus te edasi läksite? Kuna me käisime ise lähen nagu pool päeva, siis me nagu sellisesse päris ütleme nagu linna või kuhugi niimoodi äärealadesse ei läinud, et me sõitsime lihtsalt autoga läbi. Aga no ma usun, et seal on kõik olemas, pubidest, ma arvan ning kindlasti mingite klubide, nii et kui see läheb nii palju inimesi, siis seal kindlasti on kõik olemas. Teine linn, kus me käisime, oli niupood, mis on üsna seal lähedal ja see on siis nagu selline natuke teistsugune, seal oli siukse väga koloriitse inimese juures, kes oli selline poissmehest 40-le ligines või lastekaitse töötaja, kellega me käisime siis õhtul korra nii-öelda siis selles kohalikus pubis. Et see on kindlasti üks väga tüüpiline asi, mis inglaste puhul on kindlasti ka sama, et on ikka, igal mehel on oma kohalik pubi oma majale kõige lähemal, kuhu siis saab alati minna, kus tugevad üsna sarnased näod iga õhtu koos ja siis selline õllejoomise, selline aja veetmine on kindlasti niisugune üks asi ja noh, me siis käisime ka. Ja üks mingi suur kett, mis jookseb nii läbi Inglismaal kui vesi, on nagu sihuke vedespunud niukene pubi teket, et millegipärast kokku sattus. Likult jõudsime, Me põhimõtteliselt igal pool vähemalt ühe korra ühes selle keti pubisse ja kus saab siis õhtul süüa ja natuke õlut juua ja noh, igal juhul ka sporti vaadata ja kõike muud sellist, aga et, et see ala, kus me nagu elasime, et selle kohta nad ise rääkisid ka, et see on nagu öösel üksi ringi ei käiks ja üldse nagu selle linna kohta, aga noh, võib-olla selline niuke natuke selline niuke oli see, et võib-olla ka selline natuke irooniline suhtumine, et noh ikka selliste paljude kohtade kohta mingi eelarvamus, et, et noh, et seal ju küll välja ei läheks, et et aga iseenesest see mees, kelle juures me olime, et kuna ta on ise selline piisavalt neurootiline mees, et siis siis ta nagu kinnitas seda ka, et ütles, et tänavu on siin käinud ringi küll, jah, ja noh, öösel on niuke natukene kõhe, aga mis tekitab ma ei teagi, võib-olla selline noorte kas nüüd just kuritegevus, aga et kuna purjus inglise noori, seda stereotüüpi on ka kindlasti kõik väga kohanud ja Inglismaal võiks öelda, et see noh, on on ka üsna tõsi, et nad muutuvad ikka väga agressiivseks, et kui nad on joonud, et Inglismaal olles tekkis neid olukordi küll, et nad võisid olla 50 meetrit Sinustes, istusid täiesti rahulikult ja vaatasid ainult korra nende poole ja sa juba said nagu sõimu osaliseks, et noh, et umbes, et kas nüüd tahad, et tuleme, hakkame noh, lööma, et neil on seal natuke nagu eesmärgiks kujunenud ja seda ma olen nagu hästi paljudelt inimestelt, kes on ka väljaspoolt sinna elama läinud ka eri rahvusest, et neid lööminguid näeb nagu alati dist nende noorte pärast võib-olla võib-olla niisugune natuke kõhe, et sa võid lihtsalt iga nurga peal peksa saada. Ja veel, siis on sama teema seal Neupordis ise. Ise ei sattunud, sest noh, meil oli üsna mitu ka ja me ei läinud sealt ka päris öösel ära ja ja oli niisugune üsna rahulik õhtu, aga kui sul on mingid noorte seltskonda näed, et siis ma arvan, need on ka seal natuke sellised valjemad või, või kuidagi natuke, võib-olla teistmoodi. Ma tahtsin tegelikult ühe vahepõikena ennem kui me liigume edasi küsida veel selle keele kohta, et see inglise keel, mida nad räägivad, on mingi tohutu dialektika, et minu enda kogemus on olnud see, et ausalt öeldes olen olnud tõlk austraallase eelislase vahel. No see oleneb kindlasti inimesest, et kust ta või palju ta seda keelt nagu igapäevaselt kasutab, et kui noore inimese puhul, et kiirest keelest on, on ükskõik, kas ta on pärit Londonist või reisist ikka on raske aru saada, et kas neil on kõigil mingisugune oma kohaliku kohade elekt ja, ja aga noh, sellega harjub ära. Aga mina nagu ei ole päris sellist nagu ei, ei kohanud, et sellest perest me saime küll väga hästi aru, sellist nagu olukorda nagu ei tekkinud, et oleks nagu vaadanud otsa, ei teadnud, ta räägib inglise keelt, aga ühtegi sõna ei vaidle. Kommenteeri saadet foorumis R2 poee kommenteeri soodet foorumis R2. Raadio kaks. Oleme reisipalavikuga täna veel siis meil on külas Grete ja me liigume nüüd edasi, kus poole. Selle võib-olla nende suuremate linnade võrdluseks võib võtta siuksed, väiksemad külad, et kus me ise elasime, et siis jällegi sealsamas selles nodonja mägede piirkonnas täitsa mere ääres ning me käisime näiteks sellises külas, mille nimi oli habe. See niuke tõsiselt selline väike koht täiesti mere ääres, niimoodi tänavad looklevad üles-alla paremale-vasakule. Aga mis seal võib-olla on, on see, et kui sinna minna, siis sa võid nagu näha küll, et turist võib siia sattuda, postkaarte nagu müüakse ja ja, ja sellist nipet-näpet draakonipildiga asju on samamoodi kuskil ühes väikses poes olemas. Aga et mis näiteks seesama sõber nagu ütles, et võib-olla suhtutakse nagu mitte et nad eeldaksid, sa räägid valsikeeld. Aga kindlasti näeb seda ja nagu suhtumist, võib-olla nagu rohkem kohalikesse ka, et see inglise keelega nagu ei olda võib-olla nii sina peal või seal nagu lööb seest pigem välja, et, et ikkagi valsi keel võiks olla see, mida ta räägitakse. Aga need väiksed külad on kindlasti väga-väga ilusad, et teine koht, kus me käisime, võib-olla ka kuhu tasub minna valsi keeles ta võiks olla võib-olla mingi niisugune nagu Pehkele või midagi sellist, et seal on nagu niuke kuulsusi nagu kellelt squaim. Ja see on üks võib-olla siukseid kuulsamaid lugusid, mida siis niukene, vana legendi taoline lugu on, et see on samamoodi niuke pisike küla. Aga, aga see on nagu tõsiselt selline koht, mis on nagu väga sellistele turistidele ka orienteeritud, et kuna kindlasti see on igas reisijuhis ka sees, et selle võiks nii, et seal on niukene väikene haud kuhu saaks siis minna vaatama ka, et see lugu on siis võib-olla see, mis on oluline, on see, et ühe valsi ma ei teagi, kas ta oli otseselt prints või keegi, et temal oli koer, kelle nimi oligi sissekeelest ja selline suur Iiri hundikoer. Võib-olla kõige teadmine on niisugune väga suur koer ja siis see oli tal nagu väga-väga hea sõber. Ja siis ta tuli ühel päeval vist kas kuskilt jahilt või kuskilt koju ja nägi seda koera, kellel oli siis nagu selline verine rinnaesineja beebit ei olnud hällis. Siis ta tegi oma südame kõvaks ja lähisele koera maha ja kuulis veel sellist viimast nii-öelda sellist haugatust oma peremehele. Siis ta kuidagi vaatas seal toas ringi, nägi, et see laps oli hoopis hälli all ja selle kõrval oli siis surnud hunt niimoodi, et tõsilugu oli hoopis see, et see koer oli selle hundi ära tapnud ja seda last kaitsnud. Ja loomulikult oli see mees siis kuulis kõrvus seda viimast haugetest ja, ja siis legendi kaheselt ei naernud, enam kunagi ei naeratanud ja siis tegi sellise hauaplatsi sellele koerale ja siis nii-öelda seda hauaplatsi sealt peaaegu vaatamas käia. Et niisugune nagu väga kurb lugu, aga sealkandis nagu üsna tuntud mõistujutt siis. Ma vaatasin, Weilsib pilte ka internetist ja väga ilusad mereäärsed piirkonnad on seal tõesti nagu oleks kuskil, ma ei teagi kuskil Uus-Meremaal või niimoodi vaataksid, et ega seal vist tegelikult sõda randa nagu on, aga seda rannailma ja vist eriti ei ole, milline ilm üldse veel siis on? Randa on see tõepoolest, et seal, kus me ka elasime, me käisime, mida nad siis nagu nii-öelda oma personaalrannaks kutsusid, et kuna tõesti sinna nagu turisti väga palju ei satu, et mis on ka nagu väga ilusti hästi ta on selliste väga selline kaljune rannaäär, kuigi tegelikult on see rand isenesest liivane. Et ei ole selline kiviklibu kuni veepiirini, aga ilmaga on tõepoolest, et see kaks nädalat, mis meie seal veetsime, oli päikseline ja see oli vist üsna selline noh, väga-väga ebatavaline, et sellist asja tavaliselt nagu ei juhtu. Et ikka üsna selline niiske ja ikka vihma sajab ja, ja nii nagu igal pool ja eriti mere ääres ka, et, et seal on ka nagu väga niiske. Et mida ma isegi kuulsin, on see, et näiteks autoomanikel et on seal mägedes või seal mere ääres nagu kuidagi keeruline neid autosid omada, et kuidagi selle mereõhu pärast nad pidavat roostetama kiiremini, see on nagu selline asi, et mille pärast väga ei tasu. Aga aga ujumas ei käinud, sest et ma ei teagi nagu miks õhusoojus oli küll soe, aga ei tulnud nagu erilist sellist mõtetki, et minna. See vesi vist ei ole kõige soojem. Ma ei mäletagi, et oleks nagu katsunud, aga millegipärast jah, me nagu ei mõelnudki selle peale, et võib-olla kohalikud kindlasti nagu käivad ujumas ka ma ei tea sellist nagu päiksevõtmisilm on seal tõenäoliselt üsna vähe. Ja lugesin ka seda, et Wells on väga tähtis koht delfiinide populatsiooni poolest, et need pidi seal päris palju olema. Seal kuskil ranniku ääres niuke koht nagu vist on selline, kuhu tasub kindlasti minna, et et seal pidi seda delfiini kolooniat nagu näha olema sinna ranniku ajaid, et seal, kus meie olime seal nii-öelda põhja pool, seal nad vist sinna vist väga ei tule, et nad jäävad natuke sinna lõunasse. Eestlastele on jäänud mulje, et delfiin on niukene, soojamaa loom, aga tegelikult on täiesti olemas ka meil siin Põhja-Euroopast. Koostöö see on ka kindlasti mingi kindel liik, et. Reisipalaviku saates on täna külas Grete, kes käis veitsis rändas seal ringi ja jagab nüüd siin meile neid kogemusi. Eelkõige vist ikkagi peetakse õueilsi sellepärast ilusaks kohaks, et seal on tõesti nagu ilus loodus, nagu sa enne mainisid. Vaat, üks koht, mis mul veel tuleb meelde, sealsamas lähedal on kui kaardi pealt ka vaadata, et ma ei tea selle poolsaare nime enam, aga sellest küla, mis oli, siis seal on, kus me käisime seal üsna lähedal, kaardi peal on see üsna väga hästi näha ja see on, kust on siis näha ka paadi aelenud, mis on siis niisugune pisike saar ja siis on, on ka ülevalpool, on natuke selline suurem koht, mis on siis ängilsi saar ja, ja seal on siis nii-öelda see kõige kaugem valsi tipp on siis nii-öelda siis selle poolsaare otsas, et seal me käisime ka, et see niuke tõsiselt kihvt koht, kuhu kindlasti tasub minna vaatama, et selline pisikene tee niimoodi lookleb siis natuke ülespoole sinna kaljude otsa siis saab täiesti minna ja niimoodi mööda seda kaljuäärt sealpoolsaare tipus ringi kõndida, et seal on see vaade nagu tõesti väga vinged olles ikkagi üsna kõrgel. Ja seal on noh, muidugi väga tuuline ja see on nagu väga kaua kindlasti ei saa olla. Aga selline väga tüüpiline selline ranniku loodusid, sellised nagu kivitaimed või sellised väga madalad, selline lammaste poolt ära pügatud, et muru nagu igal pool ja noh, muidugi lambaid ka igal pool on seal vabalt ja selline väga kihvt, et meil sattus veel olema niimoodi, et me noh, päike paistab siis see selline mõnus, aga et noh, väga tuuline ja samal ajal merele vaadetes nägid siis sellist pisikest nagu vihmapilve ja siis kuna see tuul oli täpselt sealtpoolt, siis oligi niimoodi, et kuna see pilv oli veel ütleme noh, mingisugune ikka mitusada meetrit sellest rannikust eemal, siis meie kohal juba 100. vihma. Et selline noh, väga mõnusad, kuna lihtsalt see tuul on nii tugev seal nii kõrgele, et et seal nagu väga kihvt aga sealt edasi sõitis, siis kindlasti seda kõrgemalt mägedasub vaatama minna ehk selles noodonilt seal on võimalik ka minna rongiga sõita sinna üles mäe otsa, seal tuleb kindlasti mingi osa jala pärast käia. Aga kui ma ei eksi, siis see peaks olema niukene auruveduriga rong, et neid raudteesid, on seal mitu ja, ja seal on siis selles nõudeni juures on ka niuke suur turisti info punkti, kust saab siis neid pileteid osta. Ja ka neid teisi siis neid raudteeliine nii-öelda siis nagu üles otsida, et aga, aga noh, seal võib-olla peab siis vaatama, et kas kuidagi enne kõvasti kohale minema, et need kellaajad on kõik kuskil internetis olemas ka, et selle leiab üles, aga et kui meie sinna läksime, siis oligi just see, et need olid välja müüdud. Ja selline tohutu järjekord oli seal taga, et me ei hakanud sinna nagu ootama jääma, et vist paar korda päevas niimoodi sõidavad või kui ma ei eksi. Ja rong sõidab siis ütleme otse mäkke vä? Ei, ta teeb ikka mingisuguse ringi, et seal kodulehel oli nagu päris hästi ära toodud ka, et mismoodi ja kust ta läheb, et loomulikult kõik on tohutult ülivõrdes. Aga noh, piltide poolest ka, et kindlasti, et seal mägede vahel kuskil ja niisugused vaated orgudesse ja ikkagi ta sõidab üles niimoodi, et et see võtab kindlasti natuke aega, aga noh, tõesti väga ilusad sinna kindlasti tasub minna. Ta muidugi maksab ka natukene olete, kas see oli mingi 20 naela või midagi sellist, et see pilet on nagu päris kallis. Aga ma arvan, et on seda kindlasti väärt. See, kui te seal ringi sõitsite sõitsite autoga mägistel kurvilistel teedel ütlesid, et vahepeal pidite kinni pidama, vaatamas keegi vastu, tuleb. No meie ei pidanud, kuna inimene oli kohalik, aga ma arvan, et et kui seal niimoodi ise sõita, kuna meil oli Eesti registri või Eesti numbrimärgiga auto, millel rool oli nii-öelda, siis valed olete, on ju veel topelt keeruline. Aga ma kujutan ette, et kui ma ise peaksin sõitma, et siis ma vist tõesti on niisugune tunne, et läheks ja vaataks nurga taha. Noh, kui ei ole harjunud, on tõesti väga raske, sest et see tee on nagu uskumatult kitsas, see on umbes sama lai, kui meil on nagu siukene laiem üks rida sõidurada. Et seal ikka vahepeal on vaja ikka tõmmata üsna heki, kui keegi vastu tuleb ja siis siis niimoodi tigu kiiruse niimoodi mööda sõita ja siis sellel normaalkiirusel Lisaks veel ütleme, kehv ilm, vihma tibutab ja kui veel pimedaks läheb, ka sisenemist. Et kui pimedaks läheb, siis, siis on täiesti kottime, et ikka näha ei ole. Valgustust nagu ei no ei mingit tee, mingisugust valgustust seal küll ei ole, mingit laternaposti ei ole küll kusagil. Et see, kus me seal olime ka siis selle nii-öelda see väike küla. Siis kui me sealtsamast pulmast kõndisime tagasi koju, mis oli tegelikult ütleme viis minutit, siis ikka kottpimedas ei näinud absoluutselt mitte midagi. Selles mõttes jälle väga kihvt, et ei olegi tarvis. Sa ütlesid, et tal oli Eesti numbrimärgiga auto sõitsite autoga valsi. Mis marsruuti pidi tavaliselt ikka lennatakse kuskile sinna. Vot oligi niimoodi, et nemad ise tulid, sõitsid autoga Eestist ja meie lendasime, mina sõbraga Berliinist, lendasime siis sinna istmeid lendi aga tagasi sõitsin mina kogude autoga ka, et me läksimegi läbi Londoni ja üle siis sealt Prantsusmaale ja sealt väikse tiiruga Saksamaalt läbi, aga siis Belgiast ja sealt mööda läbi Poola. Kaua selline trip võtab, et autoga sõita hoidlesi. Noh, ta ikka üsna mitu päeva võtab, et meil oli nagu probleem selles, et meil oli ainult üks õike Saksamaalt alates, kuni Saksamaani oli, oli kaks auto, ei umbes, ma arvan, et paarsada kilo üle sellest, mida ta oleksid võinud nagu kanda, et neil oli lihtsalt jälle kogu elu oli auto peal, kui nad tagasi tulid, et see ikka võtab kindlasti aega. Kas on kulukam ka, kui näiteks lennukiga minna? Ma usun küll jällegi meil sellepärast, et meil see auto oli niivõrd täis aga meie sõitsime Berliinist Ryanairiga ja noh, see ei maksa ju põhimõtteliselt midagi. Et ma arvan, et vist PRIAst saab samamoodi kuhugi sinna istmeid on siin väga, väga odavad, et sealt juba valsi on ikka väga väike maa. Noh, paar tundi niimoodi Räägiks üldse natukene valsi hinnatasemest ka, et me teame, London on üks kallis koht, kuidas vaidlus on, kas mida rohkem ülesse mäkke läheb, seda odavam õlle pint on või kuidas on? No ütleme niimoodi, et ikka üsna kallis üleüldse ja bensiini võtta ei soovitaks nagu üldse, et kuna sinna tuleb aga kohale tassida ja ja eriti sinna, kus meie olime nii-öelda sinna mägedesse. Üldiselt on ikka keskmisest kallim. Pubides ma ei teagi, õlle hind, ma arvan, jääb sinna kuhugi kahe naela kanti, et ikka kallim kui Eestis. No ei tea tänapäeval juba raekoja platsil 85 krooni see võlu, et ma ükspäev lugesin just et. Raekoja platsis aga kuskil normaalses klubis, et kui seal jääb jah, ikka võib-olla niisugune kaks, kolm või siis nagu selles ketis, kus, millest me rääkisime, mida seal põhja pool veel siis nagu ei ole, aga nendes suuremates linnades, et jääb ka ikka kuhugi sinna noh, ütleme pooleteise kahe ja siis sealt edasi, et oleneb, mis õlut osta. Kuidagi rakendasite ringis ööbisite kindlasti kuskil hotellides hotellidesse. Ei, me olime täiesti kobad perede juures, et, et see ongi, et jah, et kuhugi hostelites hotellidesse ei sattunud. Jah, seda nagu kogemust võib-olla ei ole, aga et need kodudest võib-olla rääkida, et siis et Eestist ka nagu minu jaoks küll väga erinev. Et kuidagi sisse astudes tekib selline tunne kuidagi, et on nagu sassis või kuidagi, et ta nagu palju asju või kindlasti oleneb perekonnast ka muidugi aga, ja selline, kus meie elasime, meil siis oli ka sihukene üsna vana maja ja noh, loomulikult on seal kõik kivist, seal puumaju ei ole. Aga kui sa juba natuke sinna sisse elad, siis see tundub nagu selline väga, väga kodune ja mõnus, aga et võib-olla ehituslikult ka nagu teistmoodi, et seal on alati mingisugune nagu elutuba, aga samas ka selline Laund või, või noh, mida kutsutakse, kala on siuksed, et see on lihtsalt niukene täiesti ebamäe, selline väike ruum, kus on, ütleme, diivanid ja mingi kamin äkki või midagi, et kus siis kui sa lähed sisse, siis kõigepealt lähed sinna ruumi ja seisad natuke seal umbes ringi ja vaatad ja räägid, ütled oma tere, tere ja siis lähed edasi ka siis nagu elutu või kööki või kuhugi. Aga muidu need kohad, kus me käisime, niisuguseid väga-väga mõnusad ja kodused ja ja ei ole nagu sellist püüdlemist nagu mingisuguse väikse minimalistliku, sellise väga modernse stiili poole, mida meil vist on nagu väga-väga palju, kuna nad ei ole ise mingisuguseid farmerite talupidajaid, võiks nagu arvata, et tahaks ka nagu sellist kodu, et hoopis teistmoodi ja kindlasti võib olla selline asi, mis hästi palju ka Inglismaal jääb, silm on see, et kui sa sisse lähed, siis, siis on selline väga väga järgselt Repsum kuskil lina ees, teisele korrusele lähevad alati sellised räppida, mõtleksid, kui ma seal väike laps oleks, et ja need on kõik ju vaipadega alati kaetud. Et siis kuidas nad seal oma Kont iga päev alla tulles ei murra ja mina sellest aru ei saa, et see on alati need Inglismaal, et seal on väiksed majad või noh, et seal korterites eriti ei elata, et kui on, siis on maja. Aga et need võivad olla siukseid imepisikesed sisse minnes ongi võib-olla mingi elutuba ja pisike köök ja siis juba läheb teisele korrusele. Mis veel siis ka huvitavat süüa pakutakse seal siuksed, tavalised toidud, niuksed, mingit spetsiaalset mingi noh, ma kujutan ette, pooled söögid lambast tehtud. Hammas kindlasti oleks hästi palju ja mida meie vist iseenesest ei söönud, aga süüakse alati sellise mündikastmega või see kuulub, saadeti lamba juurde. Kuna siis meil oli selline kokandusalane spetsialist seal, siis me saime ka noh, väga-väga head toitu, aga ikka selline kartuli hästi palju on ahjust tehtud, et juurvilju küll süüakse nagu hästi palju. Aga nad on alati ikka sellises nagu mingisuguses rasvases võtmes kuidagi. Ta on ikkagi mingit moodi praetud või, või, või ahjus küpsetatud. Ja noh, meile võib-olla natuke sihukese anneneetika liha ja ikka kartulite sellist rammusat tugevat toitu. Muidugi väljas olles võib-olla ka seda kindlasti saab ka aidata. Ja juuakse kõvasti õlut. Need draakonipildiga õlut. Traagiline muidugi õlut kusjuures saab ja seda saab ka Inglismaalt, on, on väga hea, et üks Mark, mida me ei pressinud ja on ka niisugune punase draakonipildiga õlu ja no ma ei tea, niisugune nimi on. Et seda nii-öelda tõime meie siis sellise nagu suveniirina kaasa, et pärast seda Eestis olles niimoodi jalgu külgutides sõpradega õlut juua oli küll väga hea, aga. Seal kohalegi lauto liiga raske. Aga kohapeal olles, et kuna nad üldiselt sellist laager õlut nagu väga palju joovet, et see on nagu selline selline vesine ja lahja, sellise tõelise mehe jaoks võib-olla, et siis ikka neid eile. Aga noh, ütleme see, see aeg, mis me seal kõik kokku veetsime nii Inglismaal kui Walesis, et pärast on ikka kobee süda pahaks, et et see on ikka nii selline, noh, ta on väga tugeva maitsega sihuke noh, selline nagu ikka tumedat õlut siis ikka niisugune väga tugev. Et need maitsed on muidugi tohutult, et kui seal kuskile pubisse minna, mis on iseenesest nagu väga lahe, et, et on sellised kohalikud õlled. Et kui sa lähedki mingisse pubisse, siis on need kraanid sul ees, sa pole seda nime mitte kunagi näinud. Sa tellid seal elu ja selle kahe kuu pärast on see tõenäoliselt juba kadunud. Süsteemi kohaselt tehakse kuskil ümbruses, pruulitakse selline välja, viiakse pubisse ja vaadatakse, kui palju seda ostetakse. Ja kuidas saab mingi väga populaarne viska kinnesson umbes põhimõtteliselt samal printsiibil nagu üldse tootmisse läinud, et ta on ka mingi kohalik retsept olnud ja kui ta ei ole eriti, siis ta kaobki igaveseks, et ja need on muidugi täiesti selliste absurdsete nimedega ka, et noh, mis mulle nagu jäi meelde, et noh, ma jõin kuskil Inglismaal näiteks Stownhynchi õlut ja noh, see on täpselt samamoodi kohalik, mille sa kuskilt poest ei leia, aga noh, väga hea maitsega. Et ongi, et orienteerumine võib küll alguses olla väga raske, et üldiselt võib baaripidajalt küsida, aga tavaliselt on lihtsalt suvaliselt, ma ei tea, kõige odavamad või midagi sellist, aga et võib väga heade asjade peale sattuda Nii et valsist niimoodi kaasas, ta peaks eelkõige õlut või on veel midagi draakonipildiga meenekesed ja midagi veel. Ma ei teagi, kas neil nagu mingit sellist väga konkreetset asja, sest et minu jaoks nagu oli küll see, et kui ma lähen pärast koju, et, et mida ma siis tahaksin nagu tunda või teha või süüa, et siis see õlu oli küll kindel asi, et mida meil siit ei saa. Ja siis selles näiteks külakeses võib-olla kus oli siis legendi lugu, sealt võis leida selliseid puust nagu liigutatavad selliseid draakoneid, nad olid nagu oleks nagu sihukseid marionettnuku moodi, aga, aga samas ka võib-olla teenisid sellist tuulekella funktsiooni või miskitpidi, et need olid küll siuksed asjad, mis olid nagu väga-väga lahedad. Et mida, nagu mujal ei näinud. Kui ma küsiks su käest sellise küsimuse, et mida ma olen oma saatekülaliste käest ka vahel küsinud, ennem et kui sa peaksid ütlema, et mis on valsis nagu maailma kõige kõige, et mis sa selle peale oskaksid vastata? Ma arvan, et loodust öelda oleks nagu natuke selline naiivne, kuna me ei ole igal pool maailmas käinud, aga võib-olla selline rahulikus vaikus või siis äkki see pimedus jällegi oleneb, kuhu sattuda. Aga kuna me olime sellises väikses külas väikse aiaga majakeses, et siis, kui sa seal õues istud ja sa ei kuulegi nagu põhimõtteliselt midagi muud kui kas tuult või kui sul on. Me ööbisime sellises telgis, mis oli umbes sama suur kui viiskuppeltelki neljale inimesele kokku panna, selline üüratu suur, kus meil oli lõpuks siis laud ja, ja, ja kõlarid ja lamp ja toolid ja kõik muu selline, mis oli kusjuures veel üks päev pärast seda superilusat, et sooja ilma 100. lihtsalt 24 tundi vihma ilma ühegi pausite. Et kui sa seda vihma Bladinanud kuuled ja istud kuskil, ma arvan, et see võiks olla siuke. Ma ei tea, see on selline rahu. Et selles mõttes, et inimestele, kellel tekib huvi, Weilsi minna, et kas see on täitsa võimalik, et samamoodi sõidab autoga sinna ja ja täitsa niimoodi telgibki kogu aeg, et on see võimalus olemas, et lähed, sõidad, peatad kinnivad telgi üles või on selleks mingid spetsiaalsed kohad. Selle telgi ülespanekuga on nii nagu igal pool mujal Euroopas, et teks maa kuulub ikka alati kellelegi ja kuhugi karjamaale, noh ausalt öeldes ma väga ei soovitaks, vähemalt lehmakarjamaal ärge kindlasti pange, sest lehmad pidid olema seal üsna agressiivsed. Ja kusjuures me ise nagu nägime neid ka ja ja ma arvan, et see põhjus on selles, et nendega nagu tegeletakse üsna suured karjad, lambad samamoodi otsikud. Üks asi, mida me seal nägime, oli lambanahas lehmavasikas mis oli üks kõige Zürimaid asju meie reisijaks olnud. Ja kuna noh, tõelise sellise eestlasena lehma nähes, eks ju ikka tahaks nagu pai teha ja läksime siis natuke juurde, aga kuna need on niivõrd arad, siis nad kipuvad ründama ja noh, siis me hüppasime kiiresti üle aia ja siis ma alles märkasime seda ja oligi väikelehmavasikas, kellele oli lõigatud siis selline nagu vest. Lambanahas me küsisime järgi, aga keegi ei osanud meile vastata, mis see põhjus võiks olla. Selge, aga suur tänu sulle, et jagasid meile teadmisi ja kogemusi sellisest lahedast kohast nagu eils. Selline oli reisipalavik sellel korral. Loodame, et kohtume ka järgmine nädal ning siis räägime juba järgmisest.