ReisiVaarik. Maailmarännakud raadioeetris. Oleme Kagu-Aasia pea risti-põiki viimase kuu ajaga läbi sirgeldanud, kuid siiski on meil üks riik jäänud sealsest piirkonnast tutvustamata. Ja nagu võlutult sain emaili inimeselt, kes Myanmaris ringi rännanud. Myanmar ehk vana nimega Birma asub Hiinas lõunas ning teisteks naabriteks on tal Tai, Bangladesh, India Myanmar on mõnes mõttes nagu paar nädalat tagasi meie saates käsitletud laos suur riik, kuhu massiturism pole veel jõudnud ja kus budism on hoidnud inimeste meele ja elufilosoofia puhtana. Myanmaris reisis ringi just sellel põhjusel Pelle Nugis, kes täna meelsasti oma kogemusi reisipalavikus jagab. Niisiis tere tulemast taas reisipalaviku saatesse, mis eetris igal laupäeval kell kolm ja täna siis suundume lõbusa Marri muusika saatel avastama kohti ja meie giidiks on nagu mainitud. Pelle Nugis. Reisipalavik on taas teie ees ja oleme rändamas taas ühte sihtkohta ja pean rõõmuga isegi ütlema, et ei ole me siiamaani salt Aasiast saanud, oleme rääkinud nüüd Laosest oleme rääkinud Singapurist järjest Põhja-Koreast ja Hiina junnani provintsist ja me ei lähe nendest osadest Maarjast eriti kaugele, sellepärast et huvitavaid maid on sealkandis veel ja huvitavaid inimesi, kes seal on käinud, on samuti veel. Ning nagu sissejuhatuses ütlesin, on meie tänaseks reisipalaviku sihtkohaks siis maa, mille praegune nimi on Myanmar, meie giidiks on Pelle Nugis. Tervist. Ja räägimegi. Täna siis Myanmarist räägiks kõigepealt üldse, et sina oled see mees, kes topiseid loomadest, topiseid, loomadest, kaladest, Naden, loodusteemalisi näitusi, sinna-tänna olen teinud, et jah, see on see ala, millega omale leiba teeninud misse põhi komponent on, millega loom nii-öelda täis topitakse topis. See on eksitav sõna, sellepärast et kogu selle asja tegemise juures ei ole ühtegi toppinud liigutestes okei, tegelikult on ta karvane kultuur ja enamasti käib seal sees üks aine, mille nimi on vahtpolüuretaan, mille sugulase makroflectionist igaüks näinud. Ta on hea, kerge, tugev, ei idane, ei mädane ja siis tavaliselt ehkki selle eluka või linnu või kelle iganes sees mingisugune raudskelett on võib-olla seal ka jah, et oleks tugevam ja ta saaks pärast kuskile plaadi külge kinnitada. Aga jah, selline välja seal. Vot selline mees on meie tänane saate giide, kes meid läbi Myanmari viib. Miks sa mehaanmarry läksid, kas oleksid oma mingi tööasjus või läksid lihtsalt nii-öelda maailma avastama? Me läksime maailma avastama ja kuna ta on selline riik, kus eriti palju inimesi pole käinud, mõtlen turiste käinud siis alisim, keda sellepärast välja ja kuna seal turiste vähe käib, siis on ta puutumatu turistide poolt veel ära rikkumata. Ja ta on kindlasti ehedam kui sellised massiturismimaad, nagu näiteks tai, kus kohas riik nimega Myanmar täpselt siis asub. Ta on nüüd Kagu-Aasias ja ta jääb Bangladeshi, Hiina ja Tai vahele. Ehk siis Taist veidikese läände bengali lahe ääres, mis seal toimub, milline riik on Myanmar, et oskad sa rääkida natuke, võib-olla nagu ajaloost selline riik üldse tekkis ja tema endine nimi oli ju tegelikult Birma või ta on nüüd tegelikult küllaltki vana kultuur ja seal on olnud erinevaid kuninga võimusi juba kindlasti oma poolteist 1000 aastat kord ühes linnas, üks dünastia, siis tuli mingi teine kuningas võttis võimu üle, ehitas uue pealinna kuskile teise koha peale, siis tuli kolmas, neljas vahepeal sõdisid oma naabritega, mõnikord said kolki, mõnikord sõitsid ja siis ühel päeval hakkas Inglismaa jõudu koguma. Tuli vallutused ära, ligines koloonia, arvas kohalikud nimedeni, jamad panid neile suupärasema nimega firma võib Urmas, kuidas keegi hääldab seda? Burma öeldakse, nemad ise 1000 Burma meil siinkandis on firma ja kus nimi huvitav tulid, ei tea, täpselt täpselt ei tea, eks ma arvan, nad mugandasid seda kohalikku õiget nime nii-öelda. Ja mean, Marg sai ta siis, mis ajal umbanyan Marriks ta sai. Tegelikult sel ajal, kui nüüd Meie poolt kirutud hunta seal võimul oli ja Myanmar ei tähenda muud midagi, kui firmad kohaliku kõige suurema hõimu ehmi armade keeles. Et ta on nagu selle riigi õige nimi, ta Myanmari liit tegelikult, et seal on väga palju erinevaid rahvaid koos need raamatud me jõuame rääkida, aga milline pilt avaneb igale inimesele, kes läheb Myanmari, maandub kas või ma ei tea pealinnas või milline riik nagu on, et tekiks mingisugune pilt sellest riigist ta nüüd majanduslikult kõvasti vähem arenenud kui tema naabrid vähemalt tema idapoolsed naabrid. Et kui sa alustad Bangkokist, mis on meeletult suur, meeletult lärmakas, suitsukisa rabelemist täis ja maandud yanguuni, siis on selline tunne, et sa oled jõudnud kuskile pisikesse provintsilinna, kuigi tegelikult on tegemist miljonilinnaga ja mul on siis pealinn ja pealinn ja ainukene koht, kus rahvusvahelised lennud maanduvad ja liiklus on väga aeglane, väga uimane, kiiret ei saagi olla, sest ees on väga lagunenud, tundub, et nad midagi viimati tegid kuskil seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel pärast seda on toimunud selline aeglane tagasilangemine, ta on rohelisem kui pannkook, tan vaiksem autod sõidavad 40 kilti tunnis. Parempoolne liiklus on, kuigi kõik autod on vasakpoolse liikluse jaoks tehtud, ilmselt ostetud vanad kas kuskilt Jaapanist või Taiste rool on nii-öelda meie jaoks valel pool, aga sõidavad just nimelt okei, jaa, laveerivaid siis vaikselt ümber asfaldi haukuda. Milline linn, pealinn junga on, oli selle nimi ja jään küll jaan või rankuul vana nimega rankuune ja kas see on nagu ka sihukene, ütleme suurlinn, kas seal on nagu sagimist ka on sellega kõrghooneid või mingeid selliseid asju, et ta on küllaltki madal, seal on paar üksikut siukest uuemat, ütleme, 40 korrusega maja on vana koloniaalarhitektuuri ja siis on sihukest nagu ikka Aasia linnades natuke sellist räsitud ja väsinud olemisega äärelinna betoonkarpe, et inimesi on palju, liiklust väga palju ei ole ja see käib nagu niimoodi aeglaselt ja tigusammul siukest sõimamist ja kaost nagu liikluses ei ole. Ei Nathan väga väljapeetud, sisemise viisakusega rahase, et sellist Araabia rabelemist nagu me oleme kuskil Egiptuses harjunud nägema, ei ole seal ollagi, et milline on Myanmari praegune riigikordade, mis seal toimub, poliitiliselt on sul mingisugust informatsiooni selle kohta, Ta valitseb seal niisugune kommunistlik sotsialism mõistlik või, või on seal ühe, ütleme, partei riik või on seal ikka nagu natukene siukest demokraatia hõngu, ka praegu on seal võimul sõjaväeline hunta. Ilus eurooplaste väljend kõigi nende kordade kohta, mis vähegi sõjaväelased ja mis neile ei meeldi, aga seal on nüüd niimoodi, et valitsuse moodustavad kindralid liiga palju sõnaõigust tavalistele inimestele muidugi ei ole seal, et kõige rohkem ta mulle meenutas kunagist Nõukogude liita et avaliku koha peal sadat valima, mida sa ütled, nuhke on piisavalt palju. Et võib-olla käis meilgi keegi sabas, aga sellest üldisest inimeste massist ei oska seda ise üles leida linna vahel või vissi suuremates kohtades. Nad lihtsalt ütlesid, et nad ei taha nagu eriti rääkida. Tavalistel olmeteemadel pole probleeme, väga hea meelega vestlevad, kuna suletud riik on siis igasugune valge nende jaoks eksootika, nad tulevad juba kasvõi inglise keele praktiseerimise pärast seda juttu ajama aga neutraalsete teemadel. Ja kui sa oled siis näiteks jõudnud kuskile väiksesse külla, siis ta ütleb, jah, siin me võime rääkida. Siin on Pole probleeme siin pole, nuhkesime, tunnevad kõik 11 ahaa, et ikkagi ütleme päris nagu range korraga tan suhteliselt range. Ma ei ole nüüd minu meelest nii hull nagu meile siin üritatakse rääkida, et iga nurga peal ikkagi ei tapeta seal. Et noh, muidugi on see Kareeni probleem, mida kõige rohkem teatakse meil siin ja mida meil siin poliitikud ka aeg-ajalt räägivad. Mis on, seal on üks hõim, Kareenid kelle kohta räägitakse, et kohalik valitsus vaenama üsna kõvasti. Aga mul tähendab endale on selline tunne, et ega nad ise ka kõige parimad poisid seal ei ole, neil on oma mingi relvastatud võitluse organisatsioon. Ja loomulikult kui on diktatuuri võimsesse, lajatab täiega vastu. Et eks nad seal mõlemad ajavad asja. Kindlasti ei ole see situatsioon selline, nagu on viimases neljandas Rama filmis. Mingid maniakid lihtsalt tapavad valimatult. Mis probleem meil on, nad ei ole nagu riigikorraga rahul, nõuavad sõna. Ma arvan, et, et nad ei nõua niivõrd sõnaõigust, kui nad nõuavad kas oma riiki või vähemalt mingisugust suuremat ise oleneb, mis õigustab. Aga see loomulikult keskvalitsuse vihastab hetkega välja. Sa mainisid, et nad ise ka päris puhtad poisid ei ole tavaliselt sellistes riikides sellised nii-öelda geriljasõdalased või niimoodi, et noh, ajavad ühe käega nii-öelda siukest poliitiliste õiglus rida, aga samas teise käega tegelevad inimkaubanduse ja narko kaubandusega. Mul ei ole täpset infot selle kohta, aga küll ma seda tean, et relviljan seal mõlemad pooled, igal juhul kohtusid sa ise ka nende Kareenidega näiteks ei kohtunud Birma nagu Nõukogude liitki on niimoodi, et mingid alad on välismaalastele avatud ja mingid alad on suletud ja Segarennoniks kinnisemad alase aga midagi sealt hoius, me käisime suhteliselt seal selle alaserva peal. Ja siis oli nagu seda mingisugust sõjaolukorra hõngu küljed. Näiteks kui me hakkasime sealt lähedalt ühest linnast ära sõitma, siis kogu buss sõidutati kuskile mingisugusesse sisehoovi kõik kupatati asjadega välja ja tehti kogu bussileks põhjalik läbiotsimine. Ja siis istutati ümber järgmisse bussi, mis sõitis pealinna. Mis see põhjus võis olla võib-olla just sellepärast, et imbuks sealt Kareni piirkonnast midagi lubamatut välja, võib-olla mingisugust kirjandust, võib-olla mingeid relvi, võib-olla mingit lõhkeainet, mis iganes tundus, et kas need inimesed ei tee väga suurt numbrit, et mingisugused vennad kuskil püssidega klõbistavad või või on ikka tunda sellist pinget, et nad ei tohi avalikus kohas rääkida, nagu sa ütlesid väga paljudest poliitilistest asjadest, et kuidas tundub, kus üldine õhkkond seal on igapäevases elus nagu väga seda ei hooma nagu tavaline inimene ikkagi, et ega ta selle poliitikatele nii väga ei mõtle. Ta mõtleb selle peale, kuidas ise ära elad, et kuna riik ei ole väga rikas, siis nad natuke vaeva nägema, et ennast ära elatada. Reisipalavik rändamas taas Aasias, kus me päris mitu korda oleme käinud ja oleme siis Myanmaris, meil on giidiks Pelle Nugis, kes seal käis ringi ja vaatas ja tutvus kohaliku eluga. Räägi natukene, kes seal Myanmaris siis elavad, et kas seal on palju hõime või on seal, ülejäänud ongi siuksed Myanmar lased või, või Myanmari, mis inimesed seal elavad, selle hõimude lõpliku arvu teha, kas nad ise täpselt oskavad seal öelda, sest on ka väga väikeseid hõimu et ongi niimoodi, et need Birmalased, narrid on kõige suurem ja need moodustavad enam-vähem poole kogu riigi elanikkonnast. Ja siis on seal kümneid, isegi sadu igasuguseid, veidi suuremaid, veidi väiksemaid hõim. Milline üks Jon Marr välja näeb, kas on, kui sa oledki yhel pool Aasias ringi, et kas sa saad aru, et see on son narrist välimusele, et ütleme kõigepealt, kui ta nüüd jalutaks mulle vastu kuskil teise riigi suures linnas, siis ma teda võib-olla ära ei tunneks, sest ta on sellist tüüpilist Kagu-Aasia näojoontega lühikest kasvu, tõmmu, veidi lamedam näoga kui meie tumedad silmad. Aga kohapeal muidugi tunneta kergesti ära ja eristub võib-olla mingitest teistest Kagu-Aasia sisse sõitnud nende riietusstiil on teistsugune, neil on selline riietusese, mida nad nimetada tavad, lansi, mis on tegelikult nagu seelik, pikk maani seelik ja mida nad kannavad kõik, nii mehed kui naised, kinnitamine ümber keha veidi erinev meestele, naistel aga ütleme, et 95 protsenti kannavad seda mingisugune talupoeg, kes käib oma adra taga kui ka isegi riigiteenistujad tal seal peal võib-olla valge särk ja lips, pintsak, aga see ruuduline seelik seal all. Ja eristab siis ainult erinevalt meeste jahed naistelt, ta käib puusa peale ja meestel on selline suur jurakas sõlm Kased kõhtu. Ja siis nad aeg-ajalt soputavad ja kohendavad endale seovad, ümbergs hakkab neil lahti vajuma. Aga need teised hõimud, et kui sa käisid seal ringi, et kas sa nagu kohtusid, ütleme siis nagu teise etnilise Myanmari grupiga ka ja kas nad kuidagi erinesid mingisugustes asjade poolest nagu sellest põhi, rahvusest, välimuselt mitut keeled on muidugi erinevad ise nagu väga aru ei saa sellest, sest nad on kõik meie jaoks, aga võõrad päris isegi kõrvaga võib-olla alati ei püüa kinni, aga ise nad ütlevad, et nad 11 ja seal ikkagi sugugi aru ei saa. Ahnii kohal, et ja, ja siis on näiteks üks hõim džinni osariigis, mis on vastu India piiri ja kes näevad välja rohkem nagu kuskilt Paapowski nihast oma mingite rahvariiete poolest või polegi õieti polegi riided jah, et seal on mingisugused niudepõlled ja mingisugused sarvedega asjad käivad peas, aga sinnani on niimoodi. Valget turisti lastakse ainult üks kord aastas, kui neil on mingisugune suur hõimupidustus mingisuguseks paariks nädalaks ja kuna see oli veebruaris ja me käisime sügiseses. Meie sinna loomulikult ei pääsenud, kuigi saaks kindlasti kruvida. Kui nüüd võtta üks keskmine niisugune Myanmar, et kuidas seda iseloomustaksid, milline iseloom tal näiteks on küllaltki tagasihoidlik, mõõdukalt uudishimulik, et ta ei tule sind. Enamasti ei tule sind suu ammuli vahtima, kui see juhtus ka seda et võib-olla käib sihuke väike vilk silmanurgast, ta ei määri sulle kaupa kaela ja tal on olemas selline mõnus sisemine väärikus, mis on tegelikult enamasti kõigis budistlikus riikides. No kui sa nendega juttu rääkisid, kindlasti küsis, et kust sa pärit oled, mis sa ütlesid neile Eestist või Euroopast või? Mõni teadis isegi Eestit, enamasti mõtlesin kas Euroopast või Euroopa Liidust või Põhja-Euroopast ja siis lugesin siin ümbruskonnas paar suuremat riiki üles, sa ütlesid, et mõned teadsid isegi Eestit, kas nad lihtsalt ütlesid jajaa beautiful pless või, või tõesti tõsiselt? No teate, seda ei tea kunagi, aga mõni kindlasti teadis, et vaata, üks huvitav hobi, mis väga paljudele oli seal nad korjasid erinevate riikide rahasid, paberrahasid mingi turistile oli, sa küsisid. Ja tänu sellele võib-olla ka mingit infi liiki, muuseas, mõnede käes ma nägin ka eesti kroone seal, nii et eestlased, seal käin ka. Myanmar on sa nagu mainisid, väga budistlik riik, see tuleb kindlasti ka iga päeva elus välja, see paistab seal igal sammul aeg, sest kogu nende elufilosoofia tegelikult põhineb sellel budismil, mis seal konkreetselt on teravana budism, neil oskate seletada missal teravada budismi eripära, see oli budismi filosoofiast, et ma ei tea, kas mul see õnnestub kahe sõnaga ära seletada ja noh, eks ta on minu jaoks enda jaoks ka natukene hämaram. Põhimõtteliselt seal on see loogika niimoodi, et erinevaid heidan valgustuse juurde tera vaadanes nagu kõige vanem, võib-olla kõige algsem budismi vool ja valgustamise juurde sa pead jõudma ilma liigse kõrvalise abita ja rohkem nagu enese sisevaatlusi teostama ja iseendasse nagu järeldusele jõudma. Et mingisuguseid grupi värke või liigseid õpetussõnu suurtelt õpetajatelt või mingit müstikat, ütleme nagu on Tiibetis seal nagu ei ole, et ta nagu sellisem puhtam ja lihtsam ja minimalistlik, kuidagi budismi raskem vorm ta pidi kõige raskemal ajal mõtlevad ja see tähendab, et inimesed on eriti kuidagi teavad, mida nad teevad, miks nad midagi ütlevad ja nii edasi teoorias peaks niimoodi olema, ta tundub, et ta on ka sellepärast, et kõik mehed käivad läbi tegelikult oma mungaperioodi, et see on neil kaks korda elus, kõigepealt käivad väiksed poisid seitsme kaheksa aastased ja see aeg, kaua nad seal on, sõltub sellest, kaua ta tahab kõige väiksem aega, nädal aega ja kui ta tahab tõesti on eluks ajaks jääda kloostrisse et poisikesest peast oma aja ära ja teinekord on siis enne, kui ta meheks saab seitsme 18 aastaselt sama moodi, et kellele meeldib, see on seal kaua, kellele ei meeldi see nädalaga ära, kas see on nagu mingi kohustus, ta ei ole niimoodi nüüd, et sulle tullakse püssimehega ukse taha, aga ta on neil niivõrd sisse juurdunud, et nad ei kujutaks ette, et sa ei läheks siin. Seda on läbi aastatuhandete tehtud ja see on asi, mida tehakse ja seal kloostris siis neile õpetatakse seda budismi nüüd õpetatakse olema nii-öelda ja seal nad saavad ka üsna korralikult kooliõpetajast saavad süüa. Et näiteks kui sa oled pärit kuskilt vaesest perest ja sul tekivad sellised eksistentsiaalsed probleemid, siis sa ei pea minema tänavale kerjama, sõidutada kloostrisse mungaks ja võib-olla tänu sellele on seal kerjuseid väga vähe, mõned üksikud võib-olla nägime, põhimõtteliselt on tegemist ühe suure nii-öelda, kui sa oled sinna kloostrisse mungaks suure filosoofia varjundiga kooliga, kus õpetatakse kõiki maailmateadusi, kas need päris kõiki asju, aga nad ise ütlesid jah, nad saavad seal päris hea hariduse, kui ta näiteks nii vaene ta ei jõua koolis käia. Et ta on midagi sotsiaalse hooldesüsteemi ja siis religioosse ühingu vahepealsed, et ta ei ole selles mõttes klooster, nagu on kristlikud kloostrid. Et ta on selline avatum, sa võid sinna tulla, sa võid sinna minna, ei ole budist, sa võid sisse astuda, ringi vaadata, kui sa oled viisakas, võtad saapad jalast ära, siis viskasin keegi väljasid, kuidas valge inimesena ma ütlen, mina nüüd üks ma mõtlen, et ma olen kloostes, aitab küll sellest maisest elust. Ma arvan, et võib-olla tuleks natukene kohalikku keelt kõigepealt õppida, aga põhimõtteliselt on see täiesti võimalik. Ja üks asi veel, mida see kogu see muutlik süsteem veel õpetab, nagu kogu elanikkonnale on see andmine nii-öelda. Et näiteks meil isegi ei kujuta keegi ette, et sa istud hommikulauas, sööd, jood kohvi seal ja siis on seal mingisugune vend potiga ukse taga ja tahab süüa saada. Aga neil on seal nagu see ka täiesti igapäevane asi. Et hommikul mungad võtavad oma niuksed, mustad plekkpotid ja lähevad siis külakorda. Sest noh, ega nad ise nagu ei tooda midagi ja see on ka täiesti loomulik, et kõik inimesed annetavad neile toitu, kes on rikkam, see annab rohkem, kes on vaene, see annab vähem päris vaenanud. Võib-olla pioneer iis ei olnud, aga kõik annavad väga loomulikuks. Nagu kerjamine on, ütleme meie mõttes, nad on kerjusmungad, aga see on nagu osa ühiskonnast, see on aktsepteeritav ja ta ei ole nagu meie siin arvame. Ütleme, et kerjamine on alandav, aga see on nagu osa igapäevaelust, lihtsalt, kuidas Myanmar rid naabritega läbi saavad, kuna ta on väga suletud riik, siis nad nagu väga ei suhtugi. Et vähesed, kes on väljamaal käinud, esiteks, neil ei ole nii palju raha võib-olla seda reisi ette võtta ja teiseks ma päris täpselt ei tea, aga võimalik, et nüüd liiga lihtsalt välja väljastaselt Dailaste peale nad vaatavad alt üles. Võib-olla umbes niimoodi nagu 90 alguses me vaatasime soomlasi siis Hiina poolega käib mingisugune üle piirikaubandus, müüdi seal mingit hiina õlut, natukene Hiina tehnikat neelsel Indiaga ei oska öelda. Bangladeshi ka vist ei olegi, et see piiriületust andmeid ja Bangladeshis aga vaena. Tähendab kohalik elanik sealjuures ka mingisuguseid huvitavaid kombeid või tavasid, mida nad nagu tegid, mis võib olla meie jaoks tundusid eksootilised nende jaoks nagu täiesti igapäevane asi, väga midagi silma ei hakanud, et tervitamine on ikka selline tavaline kätt väga palju minu arust ei antud käivad ikka kahe jala peal mööda tänavaid ringi, et mingit väga sellist, mis hakkas silma küll ei olnud ja et välimusest veel, et alguses ma rääkisin sellest lansist, aga et üks asi on veel neil, mida, nagu mujal eriti ei ole, on Traka ehk mis on midagi Meika ja päikesepõletuse vastase kaitse vahepealsed, eks on sellised kuldkollased laigud põskede otsmiku peal, eks ta tehakse niimoodi, et on üks kivi, mille pealt hõõrutakse pulbrit mahagonipuust, toikaga ja siis sellest tekib selline kollane pasta nagu, mida nad siis määrivad endale põskede peale. Ja see on kõigil naistel ja tihtipeale ka meestelt argipäeviti tavaliselt sellised laiali tõmmatud, kandilised pärakad lihtsalt, aga, aga kui mingi pidupäev või pulmad või mis, mis iganes, et siis tehakse neist ka mingisuguseid mustreid nagu mingi puuleheõiega näo peal ja tundub nagu läbi mingi šablooni on tõmmatud, kui sa seal ringi käisid, kas nägid ka mõnda, ütleme huvitavat, mingit sündmust või mingit festivali kultuurilist sellist. Sattusime täiesti juhuslikult balangi hõimu pulma, mille kohta ütleks niimoodi, et pole hullu, poleks aru saanud. Mis seal taga, ja sellega see nägi niimoodi välja, et üks niisugune koht on juba Sipo, et sealt me võtsime ühe kohaliku venna ja läksime kaheks päevaks tema kodukülla ja sinna ümbritsevasse mägedesse ringi kolama. Jõudsime maja juurde, siis ta leidis maja eest mingisuguse rohust kokku keeratud, sellised tuustid võiks öelda. Aha sellel mehel, seal on pulm, meil on pulma kutsutud, vatsa ütles ahah, et väike video tuleb. Ma tean küll audil teist korda, luges selle välja mingisugusest lihtsalt seal ei olnud midagi, kirjutatu ei, ei, see oli lihtsalt. Et ilmselt kui on pulmad, siis külarahvale saetakse igaühele ukse, lase tuust ja siis selle trusti kokku keeramise pealt, ta luges välja, et milline see sündmused täpselt olema hakkab. Pulm ise nägi niimoodi välja, et oli selline hämar ruum, kõigistasid põrandal maas armsaid lihtsalt vait, mitte midagi ei toimunud. Siis tuli sinna üks keskealine mees, kelle kohta saime, teadsime peigmees. Ja siis tuli külavanem, hakkas talle mingeid sõnu peale lugema ja seal midagi neelates laulda. Vaatame ringi, kus pruut on, küsisime, kas pruutan, pruut on teiste naistega, ta peseb nõusi ja pruutime nagu lõpuni ei näinudki üldse pulmatraditsioone sihuke naljakas nõusida. Mehel loetakse sõnu peale, mis küsisime, mida ta sulle räägib, et ütles, et külavanem kui vanem, targem mees, et ta räägib, kuidas õigeks peab, abielus, käituvad naisega ümber käima, kombeid täitma. Ühesõnaga loeti sõnad peale, siis laudiks väike laul maha veel ja siis toodi kõigile mingisugune magustoit väikeste selliste nabakiste sees ja rahvas sõi selle ära, läks vaikselt laiali, oligi kogu pull. Kaua see kestis, kukkus kokku, võib-olla päris tunnikest ei olnudki äkki, või kui on esmakordselt abielluvad, et siis pidi vähe suurem pidu olema ja siis ühe korra mäe sattusime täiskuufestivalile. Täisreligioosne üritas, mitte nagu Tais, turistidele tehakse tehnomuusika suur hüppamise kargamise, saate mehe ja see oli nüüd meie mõistes täiesti maailma serva peal. Et sealt edasi enam palju valgeid ei lastud. Ja kuna ümbruskonnast olid kokku sõitnud igasugu rahvast igalt poolt, siis paljud olid seiseks, nägid ilmselt valget esimest korda ja vot seal oli neid niimoodi, kui istusid maha sööma, siis tuli sulle selline 50 inimese jõuk ümber, kes vaatasid sind, näpp suus kui mingit lumeinimest või ilmaimet. Noh, ja see oligi sihuke ainuke kord, kui natuke võib olla häiriv, võib-olla see tähelepanu oli muidugi nad sind vaatasid siis väga diskreetselt ainult need inimesed, kes nagu ütleme, valge inimesega pole kokku puutunud. Ma saan aru, et osadel näevad seal linnas osad elavad oma külades, mis tingimustes need inimesed elavad, kas nad on kuskil sügaval mägedes metsades ja muidu kurilased ja, ja jahimehed sellist korilase jahimehe asja pole, nad on, kes külades elavad, põllumehed, harivad riisipõldu, kasvatavad seal mingeid juurikaid, seesamit, mida iganes. Elavad suhteliselt lihtsalt, et üks talupojamaja näeb välja niimoodi, et ta on bambusemattidest küllaltki õhukese seinaga, sellepärast et seal on soe, pole mõõdetaksemalt teha vaiadega peale tehtud all elavad loomad siis on üks suur ruum, kus on see nii-öelda eluduma neilt, kus eriti mingit mööblit ei ole, kogu elu käib põrandal. Ja keset ruumi on põrandal üks metallplaat, kus on põrandal lahtine kolle, ilma korstna mitte millegita. Mille peal siis tehakse süüa? Raha eriti ei ole ja küllaltki naturaalmajanduse tegelikult nad seda raha seal eriti ei vaja. Et neil ei ole ilusaid mittevajalikke vidinaid, Iipoodist palun midagi kunagi kuulnud ja neil polegi vaja seda tegelikult kuulda. Ja nad tegelikult tulevad seal päris kenasti ots-otsaga kokku, saad mitu korda maininud, et on teatud kohad, kuhu turiste ei lasta ja, ja segaselt pulm siis nii-öelda oli selle täiesti ääremaal, et edasi lasta. Kas teile lihtsalt öelda, umbes niimoodi siit raudselt edasi ei saa või siit ärge edasi minge või teil ei ole mõtet minna või seisid seal mingisugused mehed, vastas kohe teede peal on kontrollpunktid ka jah, et instiku hakkaks läbi trügima, nad lihtsalt saadakse viisakalt tagasi sealt. Aga nagu kõigil sellistel oma pead, käijatel on see põhiline piibel lunib länet, et tegelikult on seal kirjas. Ja noh, see asi näeb niimoodi välja, et ütleme, tahad sõita kuskile kinnisel territooriumil ja lähed bussipiletit ostma, nad ei müü sellesse piletit lihtsalt heal juhul, kui sa nagu liigad tee pealt peale trügid ja kus sa siis seal vahele jätsin, lihtsalt kupatada tagasi ilmselt et keegi käsi väänama ei tulevangi sind keegi ei pane selle eest, et tegelikult, et nad suudavad seda ka viisakalt. Mis see põhjus võib olla, et sinna nagu valgete inimeste ei lasta on? Kas nad hoiavad sellega mingisugust ütleme, iidseid kultuure ja nii-öelda eluvorme või, või on seal midagi, mida varjata? Mulle tundub, et see on ikkagi poliitiline põhjus, nagu kõik autoritaarsed režiimid, natukene paranoialised. Et võib-olla on seal mingisuguseid probleeme, võib-olla kohalikega võib-olla seal mingi sõjaväeosa kuskil tee ääres võib-olla on seal mingisugune teemandikaevandus, on tuhandeid, tahavad, et sa ei näeks tegelikult vääriskivide salakaubandus on täitsa olemas ja ma arvan, suhteliselt rikas maavarade poolest seal pidi olema mida iganes, aga kohalikud osanud seda kasutada, sest nad kasutavad, aga noh, eks läheb, kas siis mingitele suurematele kompaniidele ja valitsevale kihile, et ega sinna päris kohalikele eriti palju ei pudeneda. Reisipalavik on täna siis riigis nimega Myanmar, endise nimega Birma või Vurma, kuidas keegi soovib? Ja meil on külas Pelle Nugis, kes meid sellele vahvale maal ringi veab. Räägiks nüüd natukene nendes paikades olevatest ehitistest looduslikest vaatamisväärsustest, et kus sa käisid ja mida sa nägid ja kogesid tavaliselt, kui seal nüüd niukene stanturist käib, siis on nagu kindel ring, kus nad seal liiguvad. Ehk pealinn, jangun siis üks endistest pealinnadest mandoliin koos seda ümbritsevate väikeste linnadega, kus on kunagi olnud mingisugused kuningas ja muud ülikud elanud, kus on huvitavaid varemete templite kloostreid ja siis sealt liigutakse edasi järvele. Ja enamasti täis lennatakse minema sealt riigist. Aga jah, meie läksime kõigepealt yanguuni, see on suur linn nende mõttes ka meie mõttes ja kus on mõned päris huvitavad pagoodise kloostrid. Kõige imposantsema on šedagoon kindlasti, mis ongi võib-olla terve Birma sümboliks. Selline suur kuldne pagood koos teda ümbritsevate väiksemate templitega. Natuke kujult võib-olla meenuta välja venitatud kirikukella ja ta on 50 60 meetrit kõrge, sisse sinna ei saa, ta on seest kinni ehitatud, väidetavalt on seal buda juuksevärv sees väga püha koht. Mul tuleb meelde, kui Sri Lankas käisin, seal ma käisin sellises tempos, kus on buda hammas, mida vist iga 14 aasta tagant vist korra pidi näitama rahvale, aga siis me teame nüüd Myanmaris on Buda juuksekarv, et palju ringi reisinud saame lõpuks? Jah, aga seda seal vist inimestele näidata, sest seal ümberringi on väga paksud müürid. Selle seda, kuni tipus on terve hunnik hiigelsuuri vääriskive mida isegi inglise kolonisaatorid kätte saanud, kuigi nad olla üritanud neid ära varastada sealt. Aga nüüd on nagu reaalselt nagu nädal reaalselt sealt isegi näha, et kui sa ei tea, sa ei näe, aga näiteks üks kohalik mees otsis meid seal oma tiival sujuvalt ja tassis ringi nendesse kohtadesse, kus koha pealt nad peegeldavad, et seal on niimoodi, et sa ühe koha pealt näed, astud sammukese kõrvale, enam ei näe, vaatad ühe koha pealt, sul mingi valge teemant särab vastu seal natuke teise koha peal, seal on mingisugune punane rubiin. Et see on selline väga imposantne ehitus, et ta nagu ikkagi Sa vaatad seda täiesti, suu ammuli, seal on kalliskivid nii-öelda suurenenud on rusikasuurused või väiksemad või tema ütles, et nagu linnumuna, et rusikasuurune päris mitte, aga selline kahe pöidlasugune võib olla küll. Inglased üritasid kätte saada ja tulutult. Jah, et võib-olla ühtpidi sellepärast ka, et kuna see on kohalik, seal on niivõrd püha koht, et nad võib-olla Cartide kohalikud hakkavad mässama selle peale ja vaikselt sisse vehkida, seda ei õnnestu siis sinna üles ikka naljalt ei roni ja sellega koha nimi oli veel šedakondaya pedagree, tähendab püha Bayas tähendab koodi ja see, mis seal vahepeal on selle koha enda nimi ja ta paistab üle terve linna, on seal pealinnas veel midagi vaadata, seal on siis paar mingit vähemalt templit veel ühte muuseas maetud Eestimaa mees. Paljasjalgne Tõnisson ongi nii, et Eestile Maar, side olemas. Sellepärast jäävadki paljud Eestit äkki. Võib-olla ka ma olen kuulnud, et keegi ütles kunagi, et ta on Eestist ja siis lades aha, see mees on teil sealt pärit. Et nad said nagu suht kuulsad pühamehed olnud seal oma eluõhtul. Näiteks on seal üks väiksem buda kuju, millele on aastasadu peale kleebitud kuldlehtesid, et kuld on nagu neil üldse väga selline oluline aine seal, mida, nagu nagu, kui talle ohverdatakse või et mis ei ole nagu, nagu ka niivõrd rikkuse tagaajamisest, kui selleks, et saaksite anda, ostad imeõhukese kullalehtesid ja kleebid neid näiteks seal kleebiti siis selle buda kuju peale ja selle buda kuju peale aja jooksul ei tekkinud, et umbes 20 sentimeetri paksune kullakiht juba, nii et see buda ei olnud tagarambuda kujuline üldse. Selliseid Nikki nägiliseks ootan, et okei, aga see oli ka nagu väga-väga püha niimoodi, et ligi lasti ainult mehi naised kuskilt eemalt vaatama. Templites on väga oluline see, et sa pead paljajalu ja keha, mingisugused ülaõlad, värgid ei pea, ei pea, ei, et see on nüüd, ütleme, kristlase islamis hakatakse jaurama selle peale. Küll nägime paari ülbet Ameerika turisti, kes kukkusid lõugama, et mina siin räpases kohas, kellel oma saapad jalast ära ei võta, mis te õige, mõtlete endast. Mis te, metslased siin seletate? Ja siis noh, muidugi viisakalt öeldi, et noh, kui te ei taha ära võtta tõrgess, tulge siis lõpuks võtsid ikkagi. Aga seda oli natukene häbi kõrvalt kuulata, liigume edasi, liigume edasi. Ostsime ööbussile pileti, sõitsime mandalisse, kõik vahemaad Birmas on lühikesed või pikad, võtavad aega umbes 12 tundi, sest teed on viletsad, sport on aeglane. Kuidas vussis, sellised viletsad veel magada on? Suhteliselt mugav buss, pehmete istmetega oli nii, et vähemalt seal sees oli mugav olla, aga kuna ta sõidab seal võib olla mingisugune 40 kilti tunnis, siis ta ei loobi nii hullusti. Nii et kes teed, arvestatud, ärge arvestage Eesti järgi, et oh, et see on tavaline pärnad, kaks pool tundi, et vähemalt kuus-seitse tundi pärnad, millised hinnaga tegemist on, tegemist on suuruselt teise linnaga, kunagi oli seal ka üks neist vanades kuningriikides, telekeskus oli, nüüd nad on ära taastanud kunagise kuningalossijagajana ütleme, et see ei olnud eriline vaatamisväärsus, ta on selline natukene Potjomkini feik või natuke üle jala andusi tehtud laudadest üle värvitud, aga küll kõik, mis jääb siis mandoliini ümbrusse on väga atraktiivne, seal on väga toredaid ehedaid vanu templeid, Sports siis on seal üks selline klooster, kuhu nad nagu turiste lasevad sisse vaatama, mismoodi munkadele kogu see söömine nagu selline igapäevaelu käib. Et avalikkus on niisama kuskile satud siis ealjus ära, kuidas nad oma raamatut loevad või mingi jõudehetked päris igale poole sind ikkagi lasta seal, mis need mongates teevad päev otsa alates poistel jalgpalli mängimisest vabal ajal kuni siis õppimise valetamiseni, et põhimõtteliselt on nagu see aeg ära orgunnitud. Kuskil neljast-viiest hommikul, kui nad üles tõusevad, kuni päikseloojanguni veel magama lähevad. Väga suures osas see elu käibki neil tegelikult seal päikese järgi, mitte niivõrd nagu kella järgi et isegi linnad näiteks valgustamata, et sul ongi nagu suhteliselt nigel seal finantsringi liikuda neljast-viiest ülesse ja päike loojub munkade puhul jah, magama tavainimestele, kuigi liiklusasi siiski rohkem õhtused liigume edasi saata või on seal veel, tähendab kogu see ümbrus, et seal on niimoodi, et kui sa nagu enam-vähem kiirelt tahad ülevalt saada, siis on niisugune päevane kiir sel võtsime takso terveks päevaks maksta selle eest 150 krooni ja siis tiirutasime mööda neid templeid seal ringi. Et avara Puuralik kohanimi näiteks, kus oli pris impedants, sellised varemed siis on ava üks selline koht, kus jälle oli üks vana kuningalinn olnud. Meenutab sellist indiaani Jountsivad olla, et kohati ei ole liiga palju lihtsalt välja. Puhastan täitsa ongi niimoodi, et mingisugused ronitaimed ja asjad kasvavate müüride peale. Lasel jääb mulje, et saaks kuskil padudžunglis nad tegelikult ei ole. Myanmar kandis eelnevalt nimed Birma või pulma. See on tulnud Burmarikeelsest sõnast vumarr ja mingite filtrite läbi on sõnast saanud Myanmar. See on üks teooria Myanmari nimest. Myanmar on pindalalt Kagu-Aasia kõige suurem riik, jagades kõige pikemat piiri Tiibeti ka ja meie eelmises saates räägitud junnani provintsiga. Myanmari asukoht, mis laiub ekvaatoril ja riigi aeglane majanduskasv, on põhjuseks, miks riigist leiab palju puutumata loodust ja ökosüsteeme. 49 protsenti riigi territooriumist on kaetud metsadega, kus leidub näiteks haruldast Birma, tiikpuud aga akaatsaid, bambust, mangroovi ja paljusid teisi väärtuslikke puid. Birma metsad ja trummid on täis ka imelisi loomi. Seal elavad üliohustatud tiigrid, leopardid anti loobid ja metsikud elevandid ja kõik vähegi eksootilised aasia looma- ja linnuliigid. Myanmar on samas ka maailma üks korrumpeerunud maid. Riike pole võõras, et vahel tuleb kukrut kergitada paari dollari võrra, et teatud asjad saaks lahendatud. Vaatamata sellele, et On sügavalt budistlik maa. Reisipalavik täna siis aasia riigis nimega Myanmar. Meil on külas pele nugis, kes mööda seda maad ringi uhas ja endale salvestas vahvaid kogemusi ja nägemusi, et hiljem neid reisipalaviku saates kõigi raadiokuulajatega jagada. Oleme kahes linnas nüüd asjad nii-öelda natukene üle vaadata saanud, et kuhu sa järgmisena siirdusid. Edasi siirdusime rongijaama, et mõtlesime, et kuna seal rong katseteks valdseks rongiga täkkin, siledam, sõidab kiiremini, ei sõitnud kiiremini, aeglasemalt, sõitis aeglaselt, aeglasemalt sõitis. Kui autojuht on 40 kilomeetrit, rong 25 kilti tunnis, Onginile sõitsime sihukse kohtuniku Sipo, et see oli ka mingi paarsada kilti sealt nõnda liist, aga rong oskas sinna sõita ka mingi 14 tundi, et käivad, läksime jaama muidugi kohalikus keeles sildist midagi aru ei saa, siks kohaliku ütlesin, et lõpuks käe kõrvale viis jaamaülema juurde ja oma ülejäänud tõmbas oma kabinetti. Nii rääkis jutud ära. Ahah, sina ajate mind väga tore viis kassas ukses kassasse, siis igaks pandi kassa kinnipüüdja valgetele inimestele piletid. Võtsime esimese klassi maksis minu arust kuus krooni. Esimene klass erine Ühes teises klassis, selle poolest laes olid pooled pirnid läbi põlenud ja pingi peal oli mingisugune õhukene riievid. Teises klassis tuled põlesid ja riiet ei olnud, mingit vahet ei olnud tegelikult. Ja rong oli kitsarööpmeline meeletult aeglane. Ma ei kujutagi ette rongiga sõita 14 tonni, mis 25 kilomeetrit järjest. Euroopa inimesed, kes on harjunud kõike väga kiiresti mikrouuni toitudega, seal oli vist päris hulluks ajav, ta õpetas sulle lõpuks kannatlikkust, kohalikud võitsid äsja rahast tohiliselt, endal muidugi viimased viis tund, tagumik väga kange, tõusid püsti, läks, helistasid tagasi, oleks jälle uuesti kangeks, mingeid hüvesid pakuti ka rongis või ei pakutud seal midagi. Oma toit oli kaaslase, aga kas rongipeatustest peatus ka või inimesed lihtsalt hüppasid selle rongi pihta, ikka peatus seal. Ja noh, ta niimoodi vaikselt tiksus, kohati oli võsa, oli noh, nii tee ääres, et oksad lõid, hakkas sisse ja ja siis oli hästi omapärane, kuidas ta, see rong võttis, sellist peaaegu püstloodis mäe seinad, too peale. Et seal oli selline edasi-tagasi manööverdamise serpentiine, raudtee läks, ta sõitis ühtpidi, siis lükati pöörmete ümber, sõitis tagurpidi ja loksusime teaduspidi tagurpidi sinna üles mäe otsa platoo peale ja siis hakkas seda vaikset tigusammul läbima. Niimoodi, et kohale jõudsime, oli juba täis pime. Aga kokkuvõttes soovitad inimestel rongiga minna või ta on nagu iga teinegi trans port sealkandis suhteliselt aeglane ja meile suhteliselt harjumatu, aga ütleme, et oli huvitav kogemus. Jõudsite siis Sipos, Sipoos seis on selline pisikene linnakene, mis meenutab, võib valla suuruselt näiteks Selvat. Vot see oli nüüd see koht, kus me ümbruskonnas mägedes käisime, kui see pulm oli ja kus sai nagu siis ülevaate sellest tihedast maaelust. Et mismoodi nad seal külas elavad, millised on need majad, et kuivõrd lihtsalt saab tegelikult hakkama niimoodi, et polegi häda midagi? Sinna pulma kutsustati, kohalik mees, kes oli Kustas niukse sõbra saite ka, tähendab, see oli niimoodi, et üks hotell oli seal, kus me elutsesime, mida pidas mees, keda kutsuti mister Sliibiks selle kõige mingid ministrid, mister Buck, mister food, meister sleep. Nonii. Mister bug, pandi pokri muuseas, et see oli nagu üks kohti, kus taotlesime NAGU tunnetama seda diktatuuri, mis tal puuke, mis ehk siis mister raamatu. Ta pidas mingit kasutatud raamatute poodi seal ja ühtlasi vist suhtles liiga aktiivselt väljamaalastega. Teda nägime, siis ta ütles mingi ära, minge, ärge minge ära, mind valvatakse siin. Nagu alguses ei saanud aru, läksime korra veel tagasi, et seda meeletult närvis tegelikult. Ja hommikuks oli uks lukus, mees kadunud. Et tegelikult seal ikkagi üht-teist pahandust tehakse nagu nende kohalike kallal ka. Läksime mägedesse koos ühe sellise noorelt tüübiga, kes seal hotellis adminni kellena iganes töötas ja käisime põhimõtteliselt tema vanematekodus, et selles mõttes, et nad on väga külalislahked, kutsuvad küll, kutsuvad küllar, muidugi ta tahtis väikest meelehead ka pärast saada selle eest sealsetes mastaapides meie mõttes muidugi täiesti olematut raha. Aga kuna sa seal elasid ja nende toitu sõitis, see on täiesti normaalne, et see peabki niimoodi olema. See külaelu on jah meie jaoks ikka, et paljukest seda riisipõld oled näinud või palju, kas sa oled näinud seda vesi pihustitega küntakse ja sirbiga lõigatakse absoluutselt või näinud näiteks igapäeval neil koogi peal olevat seesamit, milline tema põld välja näeb ja siis igavesed huvitavaid kohalikke taimi, näiteks olid mingisugune suvaline puu ja seal otsas olid sellised väiksed rohelised marjakesed kaetud nagu valge härmatise, aga siis ta ütles, et lagunevad seal hapu proovisin, mis on, ja see oli puhas askorbiinhape ehk C-vitamiin, näiteks. Mis puus oli, siis pole õrna aimugi, rubiini puu kindlasti tal mingi kohalik nimi oli, aga noh, see ei ole sulle midagi ütelnud ja kindlasti ei oleks mulle meelde jäänud kauemaks kui viieks minutiks. Aga see on see, et tegelikult troopilises metsas mida iganes. Kas see oligi, ütleme, selline koht, kus Morrison päris vihane loodust nii palju kui ma lugesin, et noh, selles mõttes, et seal on ikka, see biomass on meeletu seal ei olnud need seal oli selline poolmets pool selline agrokultuurmaastik. Et see ei ole selline intensiivne põllumajandus, nagu me oleme harjunud, aga see asi midagi tiksub niimoodi vaikselt mahedalt, nagu meile öeldakse praegu, et kondee istandus siis ei ole nagu kuskil reklaaminud seal näha. Ta on silmapiirini sirged põõsaread ja traktor sõidab, aga on sellised luua kujulised, lustakad, põõsad enamasti ülijärsu mäenõlva peal kus siis mingi kohalik korjab neid lehti ja viska medalile õla korre. Ja kuna see mäenõlval nii järsk, siis ta saab seda korjata endale umbes näo kõrguselt sisalised veidikese kõrgemaks. Reisipalavik siis otsapidi Jan Morris huvitavas riigis Kagu-Aasias ja meil on külas Pelle Nugis, räägime siis edasi toredatest kohtadest, mis on võimalik ikka näha ja siis edasi me liikusime sellisesse kohta, mille nimi on moonia või Moniiva, kuidas need keegi hääldab seda. Ja see oli nüüd võib-olla kõige sellisem Kreisim koht kogu selle reisi jooksul üldse. Nii, ta oli esiteks nüüd selle nii-öelda valgele inimesele tuntud maailma piiri peal, et sealt nüüd edasi lastimistele umbes 50 kilti äärest seal valgeid peaaegu üldse ei käinud, eriti neid kedagi seal pooltes hotellidesse välismaalasi, lubatud hotellidesse ja et on hotellid, kuhu tohib nagu valge inimene minna ja hotellid, kuhu ei tohi või no ütleme välismaalane, valge inimene. Nii, linn ise oli nagu suhteliselt mitte midagi, selline tavaline linn, mingit väike tööstusinimesed elavad, aga küll linnast väljas oli, võiks öelda budateemapark lausa seal oli mudelen buda läinud jah, et ilmselt ühe ruutkilomeetri peal majandus kõige rohkem Budasi näiteks tempel, mis pidi olema põrappu, tuuri väike koopia ja kus keegi ei tea, palju neid, kuidas on, aga kindlasti kuskil poole miljoni ja 600000 vahepeal touch. Et templis sees kõik seinad, kõik laed erinevate suurusega, buda kujusid täis, enamus sellised väiksed 10 sentimeetriselt külg külje kõrval rida-realt löövilt ja sekka mõned suuremad ja väljas siis seal naersime, et oli Budade Manhattan, ehk olid sellised pagoodid umbes 15 meetrit kõrged umbes 50 60 sellist minikorrust ja iga korruse peal istusid külg külje kõrval järgnevad samad väiksed pudelid. Nii et igale poole, kuhu sa vaatasid, oli ainult selline budauputuse Pöörane vaatepilt oli vaatepilt, mida nautinud liikusid edasi oli park nimega bodydat tung ehk 1000 bodi puud, bodi puu on bengali viigipuu ehk see puu, mille all siis buda sõima valgustatuse. Tavaliselt meeletult suur, meeletult massiivne kuu ja ka kohalikes asega püha. Niimoodi näiteks kui maanteed ehitatakse, siis keegi ei raius puud kunagi maha, vaid tehakse teisalt ümberringi lihtsalt. Aga seal olid sellised noored puud 1000 puudel istutatud ja iga puu all istus siis inimese suurune buda. Uju seal oli ka, et need pusad read kadusid kaugusse, niipalju kui silm seletas, väga võimas oli, liikusid edasi, oli kaks sellist, ütleme, mõõdukat Buda kuju ehk umbes 25 meetri kõrgust istuvate ja kaks lamavad, üks lamav oli üheksakümnemeetrine kruusaiga sisse minna, kus oli täpselt tagumiku koha peal, oli uks ja sees olid siis kujud buda eluste tegevusest, mis kujul esitatud on, seal nad on, skulptuurid, sellised inimsuuruse skulptuurid, terve saab üheksakümnemeetrine puna on seest tühi ja selles galerii niukseid tiiru ära ja kui sa näiteks oled mis iganes kirjaoskamatu, jaga nagu teemat või siis sa nagu saad selle loo sealt kätte ka ilma eriteadmisteta, selle kõrval oli veidi väiksem, võib olla üks seitsmekümnemeetrine selili lamav kuidagi pidanud, alles ehitasid, kõige lõpus oli siis nagu kirss tordi peal veel mitte lõplikult valminud aga 167 meetri kõrgune seisev buda kuju mille kohta nad ise ütlesid tagasihoidlikult, et seal on maailmas suuruselt teine pärast paaniliselt mööda netti otsin taga, et kus see kõige suurem siis on. Mitmed väitsid, et nad on maailma suurimad, aga sina tõid, kes 140, kes 110, et võimalik, et ta tegelikult ju maailma kõige suurem pühakujusid jälle kõik koos ühes pisikeses provintsilinnas, kus võib elada võib-olla paarkümmend 1000 inimest maksimaalselt. Aga miks nad just sellise koha Ma olin praktikuna tähendab pealinna ikka sinna, kus kõik käivad, et kõik näeksid, ei tea, keegi ei osanud öelda, miks see on nagu hakkaks kuskile Jõgevale ehitama kõige suuremat Kalevipoeg, noh, täpselt ei, kusjuures sinna Jõgevale sõitmine võtaks, sul võib olla aega kolm päeva ja ta asuks kuskil meie mõttes võib-olla Vilniuse juures näiteks, pluss seal, mis oli üks väga tore koht seal teisel pool, noh, igal poolkõndijad näevad jõe äärest ühe pal jõge, umbes 25 kilomeetrit on vanad keskaegne koobaslinn, kus kohalikud kunagi või kuningas keegi ahaa, see mägi meenutab laad, Budad, siia tuleb ehitada. Ja siis nad siit sinna kaljude sisse. Umbes 500 koobastemplit koos nagu elavast kaljust välja raiutud budakujudega meenutab natuke Petratse põlle Jordaanias erinevate suurustega templit tegid sinna igale maitsele igasugust ja kõik need on täiesti tihedalt täis maalitud veel nagu seinamaalinguid. Osa on 14.-st sajandist, hilisemad on 16.-st sajandist, kui see oleks kuskil Euroopas, siis ta maksaks meeletut raha selleks ajaks mingi maailma pärandi nimekirjas, kõik oleks kuulikindla klaasi taga. Aga seal sa võid täiesti vabalt ringi kolada, aga need ei ole, ma olen praegu nimekirjas, ei ilmselt enamus inimesi väljamaa turiste, kes sinna Birmasse satuvad, tõenäoliselt ei satu sinna mitte midagi kuulnud. Ja vot see oli nüüd see koht, kus oli kogunenud väga suur hulk inimesi ootama seda täis nagu pidustusi, et meie sealsed millegipärast teise kohapeal. Aga see nägi välja umbes noh, nagu meil midagi suvepäevade vahepeal, see tähendab esialgu, et kõik olid tuld, kes sõidult autoga kassetilt härjakaarikuga, kõik olid tuld koos terve perekonnaga kõigile oma telgid üleval, kes sussid sedagi grillida, kes käis niisama ringi, mõni palvetas keskel ja seal siis tõesti mingit nooremad inimesed, kes ei olnud kunagi valget näinud, vahtisid meid, suu ammuli, teist avalikult küsiks Myanmari kohta, et me anname siin mainisin, et seal ikka seda nii-öelda metsa on ka ja saunad ja Florast rääkisime, et käsitleb kuskil, ütleme džunglis, et seal elavad tohutult mingid tiigrid, leopardid, elevandid, ninasarvikud, kõik suured Aasia varje, bändid nendest loomadest tiigrit, kui on, siis on väga vähe järgi jäänud, on ilmselt naha nutitud metsikuid elevante siin-seal pidi natuke Läheme, aga vähe. Et kuna ta on, need on kuskil kaugemates Kolgastes, kuhu nagu väga ligi ei lasta. Et tegelikult noh, sellist ladu džunglit natuke nägime üldiselt see oli ühe koha peal, mille nimi on tango ja kus siis käisime tegelikult vaatamas, mis moodi elevandid teevad, seal on üks niisugune mingisugune teene punktist A punkti B, mis läheb läbi padudžungli, mis ei ole kuidagimoodi sillutatud, asfalteeritud, tavaline buldooseriga lükatud mööda mäekülge. Ja iga kord, kui ta vihmaaeg, siis vihm kannab selle tee laiali ja viib ka ühe silla minema, mis seal on varastanud elevandi lehitsi. Ja noh, kuna tähendab, Me käisime vahetult peale vihmaaega, kõik veel ilus oli lopsakas, õitses midagi ära kõrbenud ja elevandipoldi untsu sildaval taastada, siis oligi niimoodi, et seal oli koos kuskil kuus, seitse elementi, kesis Torisid džunglist välja selliseid meetri jämeduse puutüvesid ja ladus neid risti-rästi. Ja siis oli seal üks tehnika ime, Caterpillar buldooser lükkas pärast selle mulla peale oligi sild valmis, kuni järgmise vihmaajani pärast hakkad jälle otsast pihta. Nüüd elevant, et kui selline on mao täitsa tavaline koduloom, ta ei ole, igal pool on mingid mõned üksikud kohad, kus ta on ja siis on noh, niimoodi, et on mingisugune seltskond olnd tööbrigaadile, need elemendid rändavad nendega ringi ja teevad neid töid, kus kuskil vaja on, seal oli nii tihe džungel ja nii järskude küngaste peale, et mingi tehnikaga sealt seda palki oleks nagu väga keeruline välja saada. Et siis oligi niimoodi mingid mehed saaksid puud maha, haavandid tirisid välja ja pärast tõstsid siis paika, seal silla pärast teevad tööd neli tundi päevas, pärast seda pannakse neelad kerge kammits jala külge ja lastakse nad ula peale metsa söömas ja hommikul kutsutakse metsast välja ja siis nad teevad oma tööd siis rutiin teil käib. Ühesõnaga, siis me tegime elementidega ise ka metsa vahel väikse tiiru nägi seda välja teha, Anthony lihtsalt ilma igasuguste teedeta džunglisse, lihtsalt sirgelt juhame ta muidugi elemendi ajajale kaaslased ja tegi seal mingi sellise tunnise tiiru umbes kusjuures vahepeal oli niimoodi, et elevant võssa kinni, et elemendi ahe pidi seda võsa seal maha raiuma või ütlevad alles nii et siin on nüüd see puu, see läheme nüüd tõmbame juurtega välja, tõstame kõrvale elemente kuidas džungel tundus Tagitada, seal mingisuguseid loomi džunglis reeglina ei näe, loomas džungel on niivõrd tihe, et kui see loom sul isegi viie meetri peal kuskil on, siis ta on puudega peidus. Vot noh, ongi niimoodi, et kui sa lähed nagu otsima loodusfilmi kuskile, siis ainukene koht, kus sa loodusfilmi näed, on sellise sukeldud kuskil reisi peal. Et ülejäänud on ikkagi niimoodi, et ta nõuab seda kannatlikkust aastalt sa passimist ja kui sa lambist niimoodi käid, võib juhtuda, et sa lähed seal kedagi, aga ennemini sa ei näe, et sa näed seda mingeid putukaid, mingeid sipelgaid ja lihtsalt seda massiivset floorat seal tavaliselt, kes on harjunud vaatama siin Animal Planet titat. Ma arvan, et üks mees läks med, panin kaamera käima, siis tegelikult on see päris pikk passimine ja, ja seal on ikka meeletu töö taga, jah. Me räägime täna reisipalavikus Myanmarist ja meil on külas Pelle Nugis ja meil on üks niisugune, tahtis koht läbi käia, üks selline mast kohta on jah, ja see on nüüd koht, kuhu kõigi turiste veetakse koht nimega, pagan. Mis kujutab endast, et ühte sellist suurt tasandiku, kus on umbes 5000 erinevat templit mõned suuremad, mõned väiksemad ja kunagi olnud seal ilmselt mingi meeletu pealinn, aga kuna tavalised majad ehitati puidust ja bambusest rammu ära mädanenud. Ja nüüd läheb vähemalt eemate kõrgelt vaadates välja nagu mingi savanni, mis on tihedalt täis termiidipesas ja kui sul on palju raha, sa võid teha seal kohal päiksetõusuaeg kuuma õhupalliga lenduse, seal on nüüd ainuke koht, kus nagu kohalikud veidikene turismist ära rikutud, et sealsele üritatakse mingeid pilte müüa. Üritatakse natukene teenida ja kuhu on tehtud sellised uued ilusad, sinise põhjaga basseinidega hotellid ja kus siis on nii paketireisijaid kui seljakoti reisijat kui keda iganes. Aga koht on? Et huvitav ja efektne, et, et sa nagu ei pane niivõrd seda lõksu tähele, võid suusatada, keskenduda selle kohaliku koloriidi nautimisele. Kas nii-öelda termiidiväli nii-öelda, mis nendest elamustest, kas efektne kaugelt vaadates või, või saab sinna vahele minna ja käia ja vaadata, mis ta on, nii ja naa, et kui sa ronid mingi kõige suurema templi otsa, siis on ta sul nagu üleni peopesa peal. Aga samas on niimoodi, et sa rendid mingisuguse härjakaariku endale seal või tähendab ohukaariku härjakarika jääb liiga aeglaseks. Ja siis lased ennast efektsemate templite juurde, seal vedas, vaata, käid ringi, vaatad mõnele otsa, kuhu saab, mõnel on seiskunud, taskulamp kaasas, valgustad mingit neetud kõrget lööris, näed, kuidas seal koera suurused nahkhiired magavad, pea alaspidi, Fling Foxias või lendrebased või ma ei tea, kuidas nende üles ja on vist küll eesti keeles niimoodi, nüüd aga räägiks natukene nüüd praktiliselt poolest ka, et kuidas Jean Marre üldse saab, mis selleks on vaja, on selleks viisat vaja või mismoodi sina selle asja endale lahendus, selleks on vaja viisat, viisa antakse kolmeks nädalaks. Nüüd on variandid, et seda võib siin Euroopas taotleda, vist saab ka kuidagi posti teel, et igal juhul vist lähim saatkond on Saksamaal. Teine variant on lihtsalt lennata bangkoki kohale ja põrutada seal saatkonda ja taotledes koha pealt meil nägi praktikas see asi igal juhul niimoodi välja. Et lennuk tuli maha hommikul mingisugune üheksa paiku umbes, aga tegelikult peaks kell seitse alamsaatkonnast, nad annavad järjekorra lipikud mingi 50 tükki ja kellel on lipikud, need saavad need viisad ära taodelda, selle reaalselt ära teha ja ülejäänud ise midagi tagasi tulen, vist oleks parem, mis siin kuidagi kohapealse viisa rajada või on Bangkokis piisavalt aega, et sa jõuad sinna hommikul sabatama minna varahommikul, siis on teda ilmselt lihtsam odavamad, Bangkokis peavad olema piisavalt vara, saaled, teised seljakoti turistid juurest ette jõudnud, siis on nagu kindel mats, et sul järgmine päev järgmiseks päevaks viisa kätte. Et siin on minu meelest niimoodi, et sa saadad, kes ei viitsi ise Berliini minna, sa saadad ümbrikuga avaldused ja passid sinna ja sularaha tagasisaatmise eest ümbriku ja siis üks päev loodad, et sul need asjad tagasi jõuavad, mis raha Myanmaris käibele? Rahad on seal Chatid ja rahaga nüüd niimoodi, et meie mõistes on neil ainult väiksed ja väga väiksed kupüürid. Kurss on tegelikult üks 100-le, kõige suurem rahanilt 1000 Chatine, eks meie 10 krooni. Nii et kujuta ette, kui sa tahad endale osta näiteks autot või mingit suuremat asja seal siis peab ikka väga suur kohver olemas, sularaha on sees ja raha vahetamisega nüüd niimoodi, et sa saad vahetada, kas kuskil tellis või tänava peal, aga üldjuhul mustalt, et riigi Kursbidele väga röövellik, et seda nagu keegi ei kasuta tänava peale on natuke veidikese parem kurss, aga suhteliselt oleneb kus sa vahetad muidugi, et on võimalus, et sa saad vastu pükse, natukene petavad sind sõnadsel paar haavaki vähem, et noh, kui sa seal mingisugune paarsada dollarit ära vahetad, siis see rahapakk on ikka selline kilone varase suur. Ja kui sina pole harjunud rahatähtedega ja nende ülelugemisega selle, milline miski nüüd on, siis ta võib sind tõmmata. Et lihtsam on teha seda hotellis, et mõnel hotellipidajal on endal see kohver-voodi all või on tal mingi ihudiiler, kelle tahes kiirelt sulle kohale kutsutud ja siis on sul garantii olemas, tõmbasin kaardiga, pole vist mõtet midagi teha, ühtegi ATM-i seal küll kuskil ei näinud, kilo raha on seal sillakoti, kilo raha seljakotis ja saad muidugi suuremates kohtades makstud dollariga, aga dollariga juhtutan nigelam kurss. Et noh, näiteks kuuni takso tahtis dollareid saada. Aga väiksemates kohtades tahtsid dollarid, keegi näha, et neil pole seda kuskil tagasi vahetada ilmselt. Ja üldiselt see hinnatase on ikkagi, hinnatase on meie mõttes olematu. Et näiteks kõige kallim söök kahele, mis meil õnnestus teha, oli 100, meie mõttes 150 krooni ja see tähendas praetud angerjad, lopsterit, purgiõlut, mida sulle valas personaalkelner, kes siis selja taha kogu aeg, aga muidu on niimoodi, et ütleme, 12 krooniga, sa saad täiesti hea, tugeva lõunasöögi, täiesti mõttekas koht minna, et kuigi võib-olla pilet sinna maksab veidike rohkem, siis kohapeal sa teed selle absoluutselt kõik seda küljest. See elu on seal täiesti olematute hindadega, et öeldakse, et tegelikult see valitsus hoiab nagu jõuga, hindasin madalasel. Et mingit inflatsioon ei oleks, et rahvas oleks nagu enam-vähem rahul. Kui sul on mingi paarsada dollarit ära vahetatud, jõudsite selle nädala jooksul sellega kõik ära. Lõpuks ikkagist õnnestus. Mainisid natukene söökesin, et mis huvitavaid suupisteid ka Myanmaris sõita, selles väga sihukest eksootikat ei ole, et raadiot rohutirtse nagu näiteks Taised, selliste sa ei näe seda, et nende enda mingi selline rahvusroog välja, et on hunnik vaikset taldrikut kese siis lihatükikesed mingi siukse, mitte väga terava kastme pruuni kastme sees ja sinna kõrvale on erinevaid juurikaid ja eraldasid kaunvilju ja tont teab mis taimseid saadusi, mida kõik, kes ei tunnegi, et selle maitse mind häts nagu natukene ükskõikseks. Aga mis ei tähenda seda, et nad head kokad ei ole, et alati on ju seal olemas hiina köök ja tihti kipub olema, et ettevõtjad on ise hiinlased igal pool. Et nad on kuidagi selline väga edasipüüdlik rahvatõug ja vaat need hiina köögiasjad olid nüüd küll viis pluss ausalt öelda. Paganis on üks paremaid toite, mida ma üldse saanud oma arust olen, mida sa ei sisalda, see sisaldas suhteliselt triviaalne tseli sviitrit Sauer kana-mango kastmes, röstitud ananassi ka. Suurepärane asi oli, näiteks maksis minu meelest, kui ma nüüd ei eksi, 11 kroonist suur taldrikutäis mingit söögiga sellest, nagu probleemi seal ei ole, et kui väga pirtsakas ei ole või ütleme, üldse tšillist ei kannata, siis ei tohiks nagu väga jänni jääda, seal kraanivett võib sel juhul parem, mitte midagi nagu kõigis neis soojas vaatasin, et sa ei tea kunagi, mis seal täpselt tuleb, et ikkagi pudelivee peal, ainult mis seal juua pakutakse ka head, väga hea kohalikku õlut. Siis noh, muidugi kraanivesi sul alati käepärast olema, sest seal on palav ja igijookseb kogu aeg õlutan seal mingit viite kuute sorti. Ma ei jää meie õlale sugugi alla ja kuna päev on palav, siis mõjub isegi paremini, kanget kraami pruugivad nad ka midagi, seal on, on midagi, mis tuuakse Hiinast. Ja see oli üks väga kummaline jook, mida me proovisime. Mis oli liitrine pudel seitse krooni, mille nimi oli mongaid kum, ehk mida pärast keegi tõlkis, seal makaagi kusi, mis oli atsetoonimaitseline banaani puskar, mis seal tundus väga huvitava maitsega, need pärast takkajärgi proovides on igatahes jõudnud tõdemusele, et see on ikka tõeline jõledus Nende sõpradele pakkunud, siis on üteldud alati, et kompliment on see, kui te ütlete, et pole kunagi vastikumat asjas asjad mis on Morris sellised ikka sageli küsinud, paljud ütlevad, et jätke endale mälestus, targem midagi ostke, aga teatud maades on sellised asjad, et noh, et see on nagu seal Riil asi, sest see on sellelt maalt päritud, on seal, millised sihuksed, spetsiaalseid asju, mida peaks kaasa võtma eriti või sealt midagi ei ostnud. Et noh, ostsin natukene seda sealset muusikat, siis kuna naisel oli sünnipäev, siis talle kingiti elevandi kell. See on meil tuulekellaks, ripub maja räästa küljest, mul väga eheehe asjakene elevandikell tan selline tiikpuust. Niisugune jupp, mis on seest tühjaks tehtud, mille kahel pool on sellised nagu Dinad, mis element kõnnib siis, mis kolisevad selle vastu ja ta on võib-olla selline 25 senti pikk ja lai ja see on võib-olla 15 senti parasjagu kohvrisse topin, just käsitöö või mingit sellist asja, seal pakutakse ka väga sellist spetsiifilised, nüüd ainult seal ei ole. Et muidugi need seelikud veel ansid, selle riiet natukene sai ostetud, et ta on ka niimoodi, et kui sa näed, et mul läks naine, läks vaimustus, et erakordselt ilusad kangad erakordselt odava hinnaga, et kuidas sai osta siis seda, et mitte mingi trükitud, aga, aga sisse kootud mustritega lõpetusest küsinud. Ta on Margus, selline, et mis suunas see riik nagu arenemas on, et kas ta on järk-järgult muutumas selliseks turismikohaks või on see ikkagi see hunta nii-öelda hoiab seal ikkagi teatud määral sellist isoleeritust või mis sulle nagu tundub, praegu ta ei liigu kuskile poole, minu meelest praegu seisab lihtsalt paigal, turistide sealt ära ei aeta, neid käib seal vähe ja kellel on võimalus, need võiks seal ära käia, enne, kui peaks juhtuma, et see maa lahti tehakse. Sest siis ta käib mõnes mõttes väga kiirelt all, arvatavasti et kuna see rahaliste võimaluste trass, et kohalikku ja turisti vahel on suur, siis tekib nende igasuguste raha pommijate, muude lullilööjate kiht seal ilmselt väga kiiresti. Ja siis see maailm on see, et tõenäoliselt hakkab ära kaduma see talle iseloomulik vaimsus, mis seal on praegu puutumatus, et ta nagu isoleeritud oaas praegu. Et ühtpidi muidugi diktatuuri, seda keegi elada, teistpidi diktatuur praegu hoiab seda maad puutumatuna, nagu see on samamoodi nagu kahe Korea vahel on maailma kõige paremini arenenud looduskaitseala ja ehk demilitariseeritud vöönd. Ühtlasi on ta jama, teistpidi on teile hea, et sa käid seal firma kohta ka, et poliitiliselt korrektne olla, siis tuleb sõda huntat sõimata, aga pisut nagu lähemalt vaatad, siis sa leiad seal mõningaid plusse. Ta üks asi, mis ma tahtsin rääkida, et mismoodi utan organiseerinud näiteks koolide rahastamise. Nii see ei ole, mitte niimoodi, et ta kogub maksud kokku, jagab need laiali. Aga kuna tal on võime öelda, et ta ütleb, et sina oled rikas mees ja sina võtad selle selle ja selle kooli ja et oleks selle vaesed õpilased kaetud ja lastele õpikuid ostetud ja see süsteem toimib nagu minu arust päris hästi. Näiliselt niukene eraettevõtlus on ikka nagu eraettevõtlus on olemas, et ta meenutab mingit agit plakatite ja ülesehituse poolest nõukogude liitu, aga ta on esiteks religioosne. Ja teiseks seal on eraomandus. Et ta ei ole selles mõttes mingisugune vasakpoolne. Kommunistlik igatahes tundub igati sümpaatne maa ja alati pärast nagu iga reisipalaviku saadet panen ma selle riigi nime endale kirja, kuhu ma raudselt järgmine kord tahan minna. Suur tänu sulle belle huvitava jutu eest ja selline oli siis reisipalavik ja kohtume juba järgmine nädal samal ajal laupäeval.