Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku 22. novembri olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku Toom. President Arnold Rüütel nimetas Jaak Jõerüüdi kaitseministriks. Uusi projekte pole kaitsepoliitikas vaja, meil tuleb täita antud lubadused ja hoida võetud kurssi, rõhutas uus minister, kes andis täna riigikogus ametivande. Linna keskvalimiskomisjon viivitab presidendivalimiste tulemuste väljakuulutamisega, kuigi mitteametlikult juhib häältega Viktor Janukovitš. Valimiste teine voor ei vastanud rahvusvahelistele standarditele, kinnitavad Euroopa Liit. OSCE. Euroopa Liidu uus komisjon astus ametisse liidu. Kaitseministrid jõudsid kokkuleppele kiirreageeringud rühmade loomise osas. Eestist veel loogika ülikoolis vene kultuurikeskuse avamine Mere puiesteel asuva keskuse sulgemist kaasa ei too. Kui täna avatud keskus on suunatud ka eestlastele ja rõhkkon teaduslikkusel ja infovahetusel, siis Mere puiesteekeskuses tegeletakse ka edaspidi enam kultuuri praktilise poolega. Taas teatriliidu esimeheks valitud Reinu. Jah, esimene ülesanne on uuel ametiajal puud, esimene ülesanne. Uuel ametiajal on äsja vastu võetud loomeliitude seaduse ellurakendamine. Muusikaakadeemia audoktorid. Värvija Veljo Tormis soovivad riigi tippjuhtidelt vastust oma neli kuud tagasi saadetud avalikule pöördumisele muusikamaja projekti asjus. Valitsuse pressibüroo möönab, et kirjalikku vastust pole saadetud, kuid projektiga tegeletakse ja vastav komisjon peaks tegema oma ettepanekud esimeseks detsembriks. Raadiolevi Saare- ja Hiiumaal peaks taastuma täna õhtuks ja ilm on meil enamasti pilves, sajab lund ja tuiskab. Külma on öösel üks kuni 10 kraadi, homme päeval null kuni seitse külmakraadini. Kolm tundi tagasi andis keskpäeval presidendi poolt ametisse nimetatud kaitseminister Jaak Jõerüüt riigikogus ametivandekohtumisel peaministriga vastasid aga mõlemad ka ajakirjanike küsimustele. Eesti raadio poolt oli kohal Mall Mälberg. Jaak Jõerüüt rõhutas, et Eesti on NATO liige, et meil on ammu läbi räägitud kollektiivne kaitse ja me oleme osa rahvusvahelisest tervikust. Meil on omad kohustused rahvusvaheliselt täpselt samuti, nagu me loodame, et meile tullakse appi 10 korda ühte asja, mida ma juba olen ütelnud iga päev tasub mõelda, kes, millised lennukid valvavad meie õhuruumi juba praegu. Aga ma lisaks ühe asja veel juurde. Jah, ma olen lugenud ajakirjandus Aja jooksul ja märganud seda Ameerika kriitikat, miks meie ameeriklastega koos elani ja ott on kõigil väga tõsiselt mõelda selle üle. Eesti järjepidevuse müüjat. Diplomaat Ernst Jaakson, kes resideerub New Yorgis meie konsulile ja tema eelkäijat Johannes kai ei visanud Ameerika ühendriigid, kuna ukse taha kõik need 50 aastat, kui meie Riigikaitse seisukohast toonitas Jaak Jõerüüt, et nüüd, mil me oleme NATO ja Euroopa Liidu liige, oleme me saavutanud kaks pikaajalist eesmärki. Ja minu arvates on erakordselt oluline, et kõik saaksid nüüd aru Eestis riigi tasemel. Ei ole tarvis teha lakkamatult uusi suuri muudatusi, projekte, vaid lubadused tuleb täita, võetud kurss tuleb pidada ja see on see niisugune rahuliku riigi igapäevatöö. See on see, mida ma hakkan hommikust õhtuni kordama ka kaitseministeeriumis, seal on kursid juba mitu aastat tagasi paigas. Peaminister Juhan Parts rõhutas omakorda, et eelmise kaitseministriga jõuti kaitsejõudude viie aastases arengukavas kokkuleppele ja see on uus tase. Uuelt ministrilt ootate selles uneedasiviimist. Võib-olla kõige keerulisemad küsimused on praegu leida niisuguse väikeriigi osakaal Euroopa arenema ühise kaitsepoliitika ja NATO vahel. Jaak Jõerüüdil on ka siin kõige paremad eeldused valitsuse hästi läbimõeldud poliitika esitamiseks seal üks. Teine Ma usun, et kindlasti on tähtis see ministril tulevase ministrina kindlasti võimalused seletada ja rääkida rohkem eesti rahvale. Miks täna, Eesti riigikaitse loomuliku ossa kuulub see, et me tegutseme väljaspool Eesti piir. Ja nüüd välismaalt ja loomulikult Ukrainast. Tõnu Karjatse. Ukraina keskvalimiskomisjon viivitab praegu presidendivalimiste tulemuste väljakuulutamisega, seda võimalike rahutuste ärahoidmiseks. Päeval, kui loetud oli 99 protsenti häältest, juhtis praegune peaminister Moskva-meelne Viktor Janukovitš 49,4 protsendiga. Läänemeelne Viktor Juštšenko kaotab talle kahe protsendiga. Valimiste aktiivsus oli suhteliselt kõrge, valimas käis kinnitamata andmetel 79 protsenti valimisõigust omavatest ukrainlastest. Massilistest valimisseaduste rikkumistest teatasid aga mõlema kandidaadi staabid. Juštšenko kutsus üles organiseeritud vastupanule ja üldstreigile määramata tähtajaks oma toetusest. Juštšenko teatanud Lvivi ja Kiievi linnavolikogud. Donetskis on käimas aga meeleavaldus Janukovitši toetuseks. Ukraina suuremate linnade Kiievil, Lvivi ja Ivano-Frankivski linnavolikogu kutsuvad keskvalimiskomisjoni üles valimistulemusi mitte välja kuuluma. Vaatlejad kardavad, et olukord pealinnas võib väljuda Rolli Alt, sest Kiievisse on saabunud kümneid tuhandeid mõlema presidendikandidaadi poolehoidjaid. Võimud on seni äraootaval seisukohal, vahejuhtumeid pole toimunud. Miilitsa valve tugevdamisest aga kinnitust samuti pole. Interfaxi andmetel peavad miitingutel korda vabatahtlikud. Ukraina kaitseministeeriumi teatel töötavad Ukraina relvajõud normaalrežiimil ja sõjaväeüksused asuvad oma baasides. Euroopa Liit kutsub Ukraina võime valimiste läbiviimist ja valimistulemusi aga läbi vaatama. Rahvusvahelised organisatsioonid on teatanud, et Ukraina presidendivalimised ei vastanud rahvusvahelistele standarditele. Miks, küsisin Andres Herkelile, kes Kiievis viibis vaatlejana ja saime ta kätte lennujaamast hetk enne Tallinnasse lendu sellest ka taustahelid telefonis. Pressipilt väga ühekülgselt Janukovitši kasuks, pluss ka riigiressursi kasutamine valimiseelsel perioodil nii-öelda temale toetuse suurema toetuse tekitamiseks. Teine pool asjast, mis ilmselt on esimesega seotud, on see, et anti välja väga palju sertifikaate, mis võimaldavad inimestel hääletada väljaspool kodukohta või väljaspool koduoblastid. Ja selliseid tundus olevat kõige rohkem Donetskis ja Luganskis just Ida-Ukrainas, ehk siis kohtades, kus Janukovitši toetus on ülekaalukalt suur ja mis kõige naljakam selle juures, kui siin räägitakse Donetski puhul valimistest osavõtu protsent 96 käis ka läbi korra 98 ja Luganski voolan isegi naljakaid andmeid, mida ma ei oska kinnitada ega ümber lükata, protsent kippus vahepeal tulema üle 100, siis tekib küsimus, kuidas sellistes piirkondades saidi inimesel veel käia hääletamas väljaspool koduga. Üks ettepanekutest, mis testi või, või võimalikest teedest, kuidas olukorda selgust saada, on see, et lõpuks tuleb avalikustada iga viimase kui valimisjaoskonna valimistulemust, selleks, et inimesed, kes olid komisjonile, see komisjonil oli väga suurearvulised saaksid neil võrrelda ametlike tulemustega, et noh, kus need kalad ikkagi peidus on ja minu arust tuleb selgeks teha, aga see võimalus, kas oli siis inimesi, kes ja sama nime all ühe sama dokumendiga erinevates kohtades hääletamas käisid hääletamisprotsessi ajal sellele jälile saada oli väga keeruline, samas öeldi komplimente selle kohta pean ühinema nende kogemustega, mis minul on need valimisjaoskondades ukrainlased viisid valimisi läbi küllalt korrektselt ja see töökultuur oli päris hea. Nii et populatsiooni katse, kui see on olemas, siis on peidus kahtlemata kusagil mujal. Nüüd rääkides sellest protsessist laiemalt, siis kindlasti see ei piirdu sellega, et kuidas need protsendid kokku saadakse ja millal tulemus välja antakse. Ilmselt Juštšenko toetajad, praegu on valmistumas stsenaariumiks, kus Janukovitš kuulutatakse, võitjad ilmselt Juštšenko pool valimiskaotusega leppida ei kava, mis toimuma hakkab. Raske ennustada, oli siin mõni tund tagasi üleval versioon, et juba Tänaku new from rada on 150 allkirjaga kokku kutsutud. Et arutada siis võimalust kuulutada valimised tühiseks. Brüsselis lõppes 40 minuti eest Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu istung, millest võttis osa ka Eesti välisminister Kristiina Ojuland. Istin istungil mõisteti hukka see, et Ukraina presidendivalimistele järgitud demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ning toetati paljude rahvusvaheliste organisatsioonide kriitikat valimiste aadressil. Ühtlasti. Ühtlasi kutsus Euroopa Liit Ukrainale rahvast üles mitte kasutama vägivalda ja läkitus läheb veel täna Kiievisse. Euroopa Liidu pealinnades aga kutsuvad välisministeeriumid välja Ukraina suursaadikud, et esitada neile euroliidus seisukohad. Muud tähtsamad välisuudised ja taas Tõnu Karjatse. Euroopa Liidu kaitseministrid jõudsid kokkuleppele 13 niinimetatud lahingrühma loomises, mida saaks kiiresti toimetada maailma kriisikolletesse. Sellest andis teada euroliidu eesistujamaa Hollandi kaitseminister Heincamp. 1500 mehelise taktikalisi rühmitusi saaks kriisikolletesse toimetada 15 päeva jooksul ametisse astumiseni ka Euroopa komisjoni uus koosseis. Kolm nädalat kavandatust hiljem ametisse asunud komisjonil tuleb lahendada rida keerulisi teemasid, teiste seas plokkima majandusreform ja Türgiga liitumiskõneluste alustamise küsimus. Komisjoni president Jose Manuel Barroso on seadnud üheks peaeesmärgiks Euroopa Liidu aeglustama majanduse reformi. Jaga bloki muutmise majanduslikuks suurjõuks. Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri juht Mohamed ElBaradei kinnitas, et Iraan on lõpetanud uraani rikastamise protsessid. Teheran oli varem nõustunud uraani rikastamise protsessid külmutama, et vältida ÜRO võimalikke sanktsioone. USA välisminister Colin Powell saavutas Iisraelit lubaduse võimaldada palestiinlastele valimiste ajaks liikumisvabadus. Iisraeli liidrid ei võtnud aga endale avalikkuse ees kohustust Lähed valimiste ajaks läänekaldalt ja Gaza sektorist välja, nii nagu nõudsid palestiinlased. Ja uuesti Eestist teatriliit pidas täna aastakoosolekut ja valis esimeheks tagasi Rein Oja. Kadri Abner jätkab. Täna oli vanalinnastuudios koos teatriliidu peakoosolek, kus valiti järgmiseks ametiajaks liidu juhtorganid ning esimees. Tagasi valitud Rein Oja ütles oma võitu kommenteerides, et tegelikult tal konkurente polnudki ning tagasivalimise põhjus võis olla see, et palju asju on pooleli või teatriliidu tegevuse ollakse väga rahul. Küsisin Rein ojalt, milline on teatriliidu edasine tegevusplaan. No meie edasine tegevusplaan muidugi tuleneb kõigepealt sellest, et oleks uus seadus vahepeal vastuvõetud, seal loomeliitude seaduseks, sellega nüüd selle rakendumisega tuleb nagu kõvasti tegelema hakata. Nii-öelda vabakutseliste kunstnike staatus meie riigis, üks asi, teiseks on kindlasti töötame edasi teatrite süsteemse rahastamise või ütleme, emis tühi, kirjutas natuke rohkem tulevikku sellelaadse tööga. Teiseks, kolmandaks on see, et me oleme praegu üks väheseid õnnelikke postsotsialistlike kuskohas ei ole kadunud ära endiselt teatristruktuurid, vaid kõik on säilinud ja vastupidi, juurde on tekkinud uusi, seda tuleks hoida. Nii et kui me räägime börsikeeles, siis võite osta vöö vaid hoia. Täna oli teil üldse pikk oos oldud päev teatriliiduga millised on selle päeva sellised märkimisväärsed tulemused? Meie otsustesse tuli muidugi rohkem sisse tuli rohkem sisse, nagu see Eesti teatriliit võiks, võiks nagu, nagu rohkem sekkuda üldisesse kultuuripoliitikasse samuti see, missugusel kujul see välja näeb, ma ei oska öelda, kindlasti hakkavad olema tihedamad läbikäimised meil teiste loomeliitudega, mis on nüüd viimasel ajal natukene kängu jäänud. See on nüüd üks. Ma ei oska öelda, kas uus asi, aga igatahes väga tähtis asi. Eesti teatriliit kutseliste teatritegelaste liite, ühendusi ja seltse koondav katusorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on teatrikultuuri hoidmine, arendamine ja väärtustamine ning mis samaaegselt tegutseb ametiühinguorganisatsioonina. Pedagoogikaülikoolis avati Vene kultuurikeskus, kust saab infot kõigest vene kultuuriga seonduvast, sealhulgas ka eesti keeles. Keskuse avamisel käis Birgit Itse. Vene kultuurikeskuse loomise ettevalmistustööd algasid juba jaanuaris. Ruumi leidmine kujunes peamiseks probleemiks, kuid see lahenes seoses Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatukogu kolimisega. Tallinna Pedagoogikaülikooli vene kirjandusega õppetooli juhataja Irina Belobrovtsev sõnul loodud kultuurikeskust keegi otseselt ei rahasta. Ruumi andis Pedagoogikaülikool, infot hakkavad jagama ülikooli vene õppetooli ja vene maja töötajad kuid nemad raha selle eest ei saa. Projektide käivitamisel ja läbiviimisel tulevad appi vene ettevõtted ja organisatsioonid. Kultuuriminister Urmas Paet ei välistanud aga toetust ka Eesti valitsuselt. Võimalused Eesti riigis on ju teada, kuidas kultuuri toetatakse ja, ja selles suhtes ei ole erand ka Vene kultuurikeskus, kui neil on tõepoolest selliseid projekte, mida ellu viia, siis kultuurkapital, hasartmängumaksu nõu kogu aga ka rahvastikuministri juures olevat teatavad programmid, mis on suunatud siis teiste rahvuste kultuuride tutvustamisele Eestis, et need on kõik olemas, nii et siis tuleb need projektid kokku kirjutada ja taotlused esitada. Kuigi kultuuri peetakse riigipiire ületavaks, kinnitas Mere puiesteel asuva vene kultuurikeskuse direktor Aleksandr linn. Et vene kultuurist Eestis rääkida ei saa. Kultuuritäpsem väljend oleks eestivenelaste kogukonna kultuur, sest rahvuskultuur eksisteerib ikkagi ühes riigis. Seega teine kultuur ikkagi ainult Venemaal ja Eestis lihtsalt tarbitakse seda. Samas võtab Vene kultuurikeskus oma tegevuses paljus eeskuju Eesti Rahvuskultuuri fondilt näiteks kuidas oma kogukonna kultuuri edasi arendada. Keskusesse võivad minna nii need, kes soovivad venekeelset kirjandust kui ka need, kel ees Venemaaretk ja soovivad sealses kultuurielus toimuva kohta teavet. Irina Belobrovtsev kinnitusel tuuakse ka vene kultuuri Eestisse. Näiteks annab peagi Tallinna Pedagoogikaülikooli saalis tasuta kontserte Moskva suure teatri kammerorkester. Me tahame, et see oleks niimoodi, et see keskus annaks meile ettekujutust tänapäevasest Venemaast ja siis me tahame, et see oleks rohkem suunatud noortele. Muusikaakadeemia audoktorid Neeme Järvi ja Veljo Tormis on teinud avaliku pöördumise muusikakoolide hoone rajamise asjus ja seda juba neli kuud tagasi ning küsivad nüüd sellele vastust. Teemat uuris Kadri Abner. Avalikus pöördumises peaminister Juhan Partsi, president Arnold Rüütli ja riigikogu esimehe Ene Ergma poole soovisid Järvi tormis vastust pöördumisele, mille nad tegid tänavu 15. juulil seoses Tallinna Muusikaakadeemia kõrvale rajatava kortermaja ehitusega. Palusin valitsuse meedianõunikuna Erki peegel põhjendada, miks ei ole pöördumisele kirjalikult vastatud. Peaminister vastas oktoobri keskel riigikogus samal teemal arupärimisele pikalt, loomulikult nii-öelda ka avalik vastus oma olemuselt kirjalikku vastust riigikantselei poolt läinud sel teemal ei ole, aga küll on peaministri nõunikud on sel teemal kontakti kirjasaatjatega, nagu näiteks Neeme Järvi käe selle aasta suvel. See on kindel. Erki Peegli kinnitusel suunas peaminister pöördumise suvel edasi haridus- ja teadusministeeriumile ning Kultuuriministeeriumile. Haridus- ja teadusministeerium on moodustanud komisjoni, mis muusikamaja projektiga aktiivselt tegeleb. Muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann ütles audoktorite pöördumist kommenteerides, et Muusikaakadeemia juurde plaanitud ühendmuusikakooli hoone rajamise projekt on edasi liikunud, kuid avalikkust ei ole sellest piisavalt teavitatud. Peep Lassmann. Sellega seoses ma võin öelda seda, et tõepoolest ei ole, ei avalikkusele ka nähtavasti nendele teada antud, mis on toimunud vahepeal, aga praegu moodustatud ministeeriumi poolt komisjon, kes peaks tegema ettepanekud esimeseks detsembriks. Komisjon peaks tegema ettepanekut kuule kooli ühise hoone ehitamise finantseerimisest, samuti tema paiknemisest Tallinnas, aga ka kolme kooli ühendamise suhtes. Nii et pöördumine põhimõtteliselt on asjakohatu Noh, ei ole, mina arvan, et see on päris asjakohane, sellepärast kui nendel ei ole teatatud. Kuid, aga siis on neil tõesti ju õigus küsida, mis toimub peale selle komisjon võib teha ükskõik milliseid ettepanekuid, mõistlikke ettepanekuid, eks, aga tegelikult on vaja selleks, et neid ettepanekuid ka ellu viia, ikkagi poliitilisi ja majanduslikke otsuseid. Algse plaani kohaselt koondab muusikamaja endale Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna balletikooli ning Tallinna muusikakeskkooli ning õppeasutus pidi rajatava akadeemia kõrval olevale krundile Ahtri tänaval. Ehitusettevõtte Merko Ehitus, kelle krunt kuulub, ei jõudnud ära oodata, millal muusikamaja ehituseks raha leitakse ning alustas suvel krundile korterelamu ehitamist. Praegu on Peep Lassmanni sõnul muusikamajale sobivaim krunt Muusikaakadeemia taga Kentmanni tänaval asuv kinnistu, mis tulevikus on võimalik ka peamajaga ühendada. Juba nädal aega on olnud häiritud tele- ja raadioprogrammide edastamine Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Rikke põhjuseks on merekaabli purunemine Tahkuna Dirhami vahel, mida praegu püüab parandada Soomest saabunud laev. Millal rikked siis ikkagi kõrvaldatakse, küsisime Elioni infojuht Tiia Sirel poolt. Teleprogrammide edastamine on häiritud olnud-Läänemaal ja raadioprogrammide häired on esinenud Hiiumaal ja Saaremaal. Raadioprogrammide edastus peaks normaliseeruma täna õhtupoolikul. Kas kõiges on? Jah, seda küll, sest rike oli küllaltki suur ja Me suutsime suht-koht ruttu taastada, kuna taastamiseks Me oleme pidanud leidma väga palju asendusteid, siis kahjuks nii raadio kui teine on praegu kannatanud selle all. Aga ma arvan, et telepilt peaks tänaseks olema küll täiesti normaalne ja loodame, et ka õhtul kõik raadiokuulajad kuulevad raadiotest täiesti normaalset programmi. Küsis Hanno Tomberg ja ongi jäänud ilmateade. Selle kohaselt meil alates saartest öösel pilvisus tiheneb, hakkab sadama lund ja tuiskama. Kagu ja idatuul tugevneb seitsme kuni 12, puhanguti 16 meetrini sekundis, rannikul on tuule kiirus 15 kuni 20, kohati ka 24 meetrit sekundis, on antud ka tormihoiatus. Külma on viis kuni 10, saartel üks kuni neli kraadi. Homme on valdavalt pilves ilm, sajab lund ja tuiskab, Lõuna-Eestis on sadu tugevam. Puhub ida- ja kirdetuul 10 kuni 15, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Kell 18 kuni 23, puhanguti kuni 28 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on homme nullist kuni miinus seitsme kraadini. See oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.