Aga alustagem siis sellest, et ansambel tekkis nagu nelja mehe bändina neli noort meest. Ants Nuut, Harri Kõrvits, Tõnu Aare fondijuht ja mina, Jaan Arder. Ja tähendab, ansambli sünd oli minu jaoks, tähendab veel samaaegselt oli minu peres oli, oli rõõmus sündmus, mul sündis esimene tütar, täpselt samal päeval, kui oli apelsini esimene saade televisioonis. Siis oleks pidanud tütre nimeks vanema apelsiinale. Ei, aga ega väga kaugel ei ole, sest minu poolt sai talle nimeks Mari. Ema pani nimeks helin ja ta sai kaks nime ja mari ja apelsin ju kuskilt pidi ju nagu seotud ongi. Kas te tahtsite natuke seda toonast süsteemi piladest? Me teame tõestit, Puuviljad, banaanid, viinamari apelsin oli ikka väga defitsiitne. Ja see selge see noh, nimi on Tõnni poolt välja mõeldud. Ja eks ta nagu selle defitsiitsus tõttu, nagu see see nimi saigi pandud. Et, et ühtlasi hea, mahlane, magus, mõnus ja mitte alati kättesaadav. Ja samasugune oli ka teie ansambel muusikali tõesti mahlane, mitmekesine, mõnus ja aastate pärast olite küllaltki raskesti kättesaadav. Te olite väga populaarsed, eks ole aga mis need esimesed lood olid, millega te välja tulite? Kas esimene saade oli ants, aita meelde tuletada asuliku polka asunik, krahh, rahvamatkale asulik spurje tuli, esimene ei, seal ei ole ka teine. Siis oli see ALS mängis jalangabeli bluus. Õigus, Ruubeli bluus. Neli lugu, riiuli tango neli. Läks Naapoli ja. Jah, ja seal oligi noh, kes nagu selle muusikalise külje paika pani algulistonaale. No tunbani nagu oma loo paika siis ja eks, eks noh, ütleme kogu see ütleme näiteks asuniku paikapanemine, see toimus ühiselt. Ja, ja ma ei mäleta tantsu idee oli see tehase Naapoli tants. Jaa see on väga hästi mängitud, Antsul tuli meelde ka, millega see esitada siis nagu pildiliselt muuseumist sai, laenatakse pisikene Ruba pisike, tobeda pisikene nagu asuniks muuseumas oli ja ma küsisin laenata, või noh, tähendab kasutada telepildi jaoks lubatu ja viisin tagasi ilusti Kommi karbikene. Aga rääkige natuke sellest muusikalisest taustast tähendab sellest faasist, milline oli teie haridus toona? Jaan hakka pihta, mina, mina käisin siis. Hakkaks, ma käisin, muidugi käisin ikka konsisel siis, eks ole. Olin konservatooriumi ettevalmistusosakonnas, õppisin laulmist. Ants. Ma õppisin ikka oma pilli. Konservatooriumis muusikakeskkoolis ei no siis oli konservatooriumis olin jah, jah, olen muidugi, sest noh, konservatooriumis me saime ju veel korduvalt mängimas käidud. Sel ajal Kons seal õppis ja sa olid igavene üliõpilane, Meetnud kahtlaselt sa õppisid kaheksa tegelikult ainult. Ma ikka sain lõpuks lõbedatud kah. No kõik jäävad, tants lõpetas kiitusega. Ja maa pärast, nii paljusid aastaid peabki kiitmisega, pingid olid veel kaua aega maailmas, praegu on aga vedureid täis joonistatud. Tõnule ei olnud üleüldse muusikalist haridust. Hiljem üritas minna muusikakooli, ta isegi otsis õpetaja, kes saaks talle kitarritunde seal anda ja algul nagu leitigi mingi variant, õigemini noh, et õpetaja saab hakata käima seal tund andmas, aga lõpuks see variant kukkus ära. Nii et noh, Tõnu võeti sisse õppima kontrabassi, oli see nagu selline fiktsioon, eks ole, midagi, ta peab õppima, kunagi tarri õpetajat veel ei olnud ja siis ikka lubati, lubati seda õpetajat ja õpetaja paar korda käia ja siis ikka ei leitud talle neid palgarahasid ja kuna ta Pärnus pidi käima, siis oli üks vene pillimeister nimega Kliment kohv. Ja jah, Ma ei saanudki käia ja lõpuks siis kuna kitarritunde võtta ei saanud, siis Tõnu lihtsalt loobus harjutust, vedas edasi. Tähendab ta läks ju apelsini alguses, õige õige pea, läks, sõelad Kunnas, kui mina olin juba siis ükskord muusikakoolist Tallinna muusikakoolist välja visatud 68 kuni 70, siis ma läksin sõjaväkke ja siis pärast sõja 73, käisin veel aasta ja siis sealt jälle välja, sest siis hakkas apelsin tekkima, jälle polnud aega. Sa hakkasid kontrabassi seal jah, tunneliga oli niisugune juhus, eskord, et tuli arst koju ja vaatased, oo kontrabassnurgas minu mees oli ka kontrabassimängija, mitu päeva tahate? Proua Kinsburg? Härrage informägis sümphis, eks ole, selles instituudis. Ja siis ma olin omavalitsuses, ütle veel, et pillimängust pole ka alati kasu. Aga kus te Nudemattidest, Nuude, Matit nägime meie Tõnuga Pirita restoranis. Ja noh, see on praegu nüüd regati baar, no see, mis on hoopis mingi uue nimega ja, ja see oli hea moment, Tõnu oli just sõjaväest tulnud minu unusta, ei. See oli hiljem, me tulime seal samal päeval. Me tulime Võrtsjärve äärest mängult, muuseas istusime all Sakala seal diskoteegist, mis oli kuulusel laari tuubi nööriga seal tegid nende osalenud ja ja siis ja mina ütlesin, mina lähen koju, aga me lähme veel kuskile edasi. Minu meelest te läksite piirita restorani, kuulete seal Matit? Mati laulus buutior sõitnud oma udusõnadega. Seal on jah, selline pisikene ladvakene. Me Tõnniga sattusime istuma nii et me nagu olime pooleldi lava taga kõrval kuskil ja, ja vaatame, üks mees tuleb ja räägib orkestriga, kas ma saaks laulda. Ja siis orkestri motimati tule peale ja, ja oti, ühtegi poisid, ma ei saa tulla ei mahu. Ja siis ta lauliski sealtsamast posti tagant ja tänu sellele me teda nägime, oleks. Ma olen läinud, siis me poleks näinud üldse, aga nüüd ütleme tema laulmine. Ta laulis selliseid Tom Jonesi lugu. Ja, ja ta posti tagant laulsin suur mees ja, ja noh, küllaltki Johnsilikult nagu nagu oli 150, siis ta oli raske. Ja, ja siis mõtlesime tunniga. Huvitav küll, et sellisest mehest võiks küll saada midagi tänavat ja läksime siis kellarite käest, küsisime pärast, et kas nad teavad, kes seal ja nad ei tea, et ta töötab siin meil tuletõrjes pritsi juures. Ja siis mõned päevad hiljem läksimegi sinna fritsu May otsima ja Mati tuli selliselt laialt, Califeed jalas ja natuke habetunud nägu Jamaikasärk seljas ja algul oli armetu kuidagi, aga no siis, kui rääkisime ära, siis siis nagu oli, oli nõus tulema proovima. Selle plaadi tagaküljel on meeste pillid ka pannud ja Mati Nuude juures on kirjutatud balalaika, kes talle palla lõika mängu ärad. Siberis puu all. Mis ta siis oli esimese klassi õpilane või saadeti esimesest klassist? Läks Siberisse, kuna isa oli olnud Saksa sõjaväes siis siis nagu kleiti, et pere ka vaja saata, Siberis ka talle sobis. Ja noh, kas väike pill liha, sardell loba? Ja kuna see huumorikülg on teil mitte ainult esinemistes ja salvestustes mängus, vaid ka omavahelistes suhtlemises ja siin. On ka kirjutajate Ants sinu kohta, et sa mängid väga palju miljoneid ansambli juhtiv solist. Ega sellega ei tahetud midagi halvasti. Juhtiv solist tuli sellest, et noh, Ivo, Ivo jutt muidugi, aga siis ma laulsin seda roosid niukse häälega ja siis vanasti lauljad lausidki niimoodi. Need, kes niukse häälega laulsid, olidki suured solistid. Te kõik laulsite, kõik olite solistid, aga selliste ansambli laulu tee nagu ei teinud. Seda tuli hilisemas repertuaaris, see oli Kunil, olid mõned sellised lood, kus oli mitmehäälsus, see oli tugev küll jah, aga meil ta nagu jah, ei olnud nagu prioriteet, nagu ta eesmärgiks köetud ja ma ei oska öelda. Kuidagi need laulud olid nagu niisugust, nagu ei nõudnudki seda nagu bäkki kõvasti sinna taha või oleks võinud muidugi olla. Ma tean, teid päästis seesama see huumor ja nali, sest väikene paroodia mõnes laulis. Ja kui ma meenutan seda esimest plaati vist, kus on peal mängijat nii stuudio olukorras kui ka siis ühe kas sauna palkseina ees, aga mulle meeldib, et see on niisugune tore irriteerin fotot. Mina võin siin välja lugeda näiteks seda, et see on kõva. Kui me räägime ühtsest maailmast ja, ja, ja sellest suurest maakerast, siis võiks öelda, et siin ees on põlvili üks tore vene poiss, Vasja ja südamlik sinisilmne nahkmüts peas Ants Nuut. Tema kõrval ameerikalik olemus, sorgus vurrudega Ivo Linnaga või müts peas keskel. Ütleme selline süütu soome maapoiss tihm Mati Nuude, tema paremal käel Playboy kikilipsuga ja mustade vurrudega, Tõnu Aare, siis selline, ma ütleksin Raina, poola küla kollases tuulepluusis Jaan Arder. Matist vasakul käel on seal, ma ütleksin, sky, eesti tore pais, süütu, tagasihoidlike Gunnar, kõigi lavastaja Gunnar Grey, aga siin üks inglise lord Byron Umbestajad. Uhkest silindris väga efektne ülikond, puudub andist ratsahobune veel. Aga kui te seda pilti tegite, mis te ise mõtlesite? Ei mõelnud vist eriti midagi seal. Taavi ja Taivo Linna, seda, seda plaadi ümbrikut nagu tegid ja ja tähtis detailse nimetamata on defitsiit apelsinide näol. Kuskil kevadel tehtud seal vabaõhumuuseumis tehtud pilt. Kaust, mille sees on selle Me varastasime Viru teise korruse restoranist köögist sander nihukest kaussi, mul on see tagasi viidud. Mati Nuude, ütlesin endale. Aga tähendab, siis oli umbes niisugune niisugune käsked, pange võimalikult erinevad riided selga ja ja ma ei tea, kas oleks kirevam ja oleks lihtsalt pilt kirevam. Kas sa, tegelikult, kui nende välja arvata Harri Kõrvits, siis ülejäänud te olete kõik nagu N Liidu kodanikud, tegelikult? Nojaa, aga Harri kõrvitsast Harri Kõrvits oli muuseas selle pildi aegu kõige rohkem N Liidu kodanik, sest ta oli sõjaväes see juuksepahmakaga parukas, tegelikult ta kiilas täiesti kiilaks. Nojaa, aga sellist stilisti teil vist ei olnud, kui ta laval esines, ega teil sellist kindlat esinemiskostüümi olnud oli? Me ei teadnud siis, mis seal sõnastilist tähendabki? Tähendab, ei olnud rohkem kui alguses minu meelest. Me üritasime esineda lava peal väga viisakal vormis, mitte nagu teised pundid. Et igalühel ikkagi ele särki ja kikilips oli ees ja seal ei ole tüütu tegelikult sellepärast, et jube palav oli, üks ühtemoodi pintsakut ka meie mängu ja mustad püksid ja, ja nii edasi, meie mängud olid ikka jube vikat kuus tundi ja kaheksa tundi ja niikaua kui rahvas tahtis ja selles mõttes vorm oli väga tüütu. Aga ja pärast oli nagu asi leebem mu meelest pärast läks rohkem selle peale, et igaüks on omamoodi vormis, eriti kui me Venemaal käisime kontserte andma, siis siis on nagu erinevaid kostüüme seoses numbritega tekkisid erinevad erinevalt. Nüüdistundub, et toonased pintsakud ja püksid ei lähe vist enam selga. Aitäh sulle, hea sõna. Kaabuga ei lähe. Aga laulud on veel, ei saa praegu öelda näiteks ma ei tea, kuidas teil oli teil nummerdad, Nad ei olnud, lauljatel oli ka pealkirjade järgi ja vahel olid selliseid lemmik lemmikpealkiri number üks number, mis vene lavadel sai saksa plekk. Aga seda sa eestist saksa black siis üks lugu oli, Plonka on polka rütmis. Back oli popurile pealkiri, mida sai tehtud? No ega sellised naljad ja see, so moment, see valmistel nagu ühiselt proovide käigus ega eraldi välja mõtled, nagu ei olnud jah, ei olnud ikka, see oli selline kombo peale, seal oli minu meelest oli, neid sündis ka. Tollal me olime nooremad, ei maga bussides Aldurale minnes ja tulles nagu praegu, aga, aga siis me mängisime pilli jäänatuurall, Pille ja, ja siis siis tuli ka neid ideid päris palju, et teeks seda, teeks. Ma ma laps teine kaetud, siis tuli neid ideid muidugi 1000 korda rohkem 1000 korda rohkem, tegemata muidugi neid ideid. Aga jah, kõik ühised, ühised proovivärgid ja kõik need vahetekstid, ma mäletan, ükskord tellisime Eino Baskini käest vahetekste et järsku saab midagi mõnusat, huvitavat. Ei sobinud meile ikka, mis me ise iseenese ise hea, mis ta teha ja. Aga see ei olnud nagu seda näitlejameisterlikkus puudu võib üldse. Venemaale, aga ma mäletan, keegi, keegi vene mutt oli seal mingi kirjandusala juhataja Rus kontserdi seal, mingi mingi asjapulk oli? See tuli, ütles, et ärge seda lauset nii öelge, nii vene keeles tegelikult ei öelda. Öelge lausa, ütleme nii. Meie siis ütlesime nii, keegi ei naernud. Nii et see, mis me ise nagu välja töötasime, julgeks öelda, et see tol ajal siis olukorras kõige parem, sest et me ei osanud seda vene keelt nii hästi, näiteks ütleme, kui Venemaast rääkida. Et see, et me seal puterdasime, see, see vajub. Andestate meile näiteks väljend Tõnu kohta oli lavalt tänu oli ilus, eks ole, saamigrassiivi music. Lase, lase külavias, nihuke maamats, jah, külas oli nagu noh mõiste või sõna valesti kasutamine, nende seisukohalt aga ajab neid naerma. Aga kuidas mujal maailmas, noh, ka Venemaal vastu võeti Anssinu higised, sokid, kalapeol, Digised polnud neil häda midagi. Mängisime nad laval nagu noh nagu oleks, aga lööte. Jah, seda küll, aga kas seda peeti eetiliseks, mitte üks kord vast seda ei saanud pidada eetiliseks oli Glehni lossis, kui tähendab, tahtsime mõelda uut nalja välja, tantsule jalad higistavad nii kõvasti, et noh, lausa noh, jääb nagu kinga, siis tekib vedelik Jansulejaid jalga siis kummikud, mille sees olev vesi, Ransuleid, uued sokid. Ja kui ta siis sealt, noh, kui me ütlesime, tantsujalad higistavad ja siis ta võttis selle kummiku jalast ära ja valas sealt sees. Ja see vesi oli nagu, olid värvi. Ja eesreas, kes oli kultuuriminister, siis juhataja valvarierla, Erna istus eesreas haudvaikus. Ei, meenuta kuidas, kuidas sa üldse kukkusid apelsini, kas sind ikka leiti ja teati, et sa oled juba laulmisega, oh ma olin sellise vaba. Meie töötasime Harry Kõrvits seal Viru teisel korrusel mängisime ja ja Arts hakkas siis rääkima, et et hobused vaata telekat. Jube naljakas ja, ja niimoodi see oli nagu sisse apelsini algus, kus nad olid minu arust neljakesi alles ja ja see oli siis 74. aastal ja, ja töötasime seal rahulikult edasi seal virus ja siis kuidagi tänu Ortsile, ma sattusin ühte proovi sinna. Jaa jaa. Arder ja nooli Ansse, need käisid ka ikka viru teisel, aga, aga üldiselt on ikka põrnitseb, suhtumine oli mu meelest siis oli seal kuskil bussiavad, aga see oli mingi Est prombri vorm, mis teha, seal oli, seal oli üks proove, siis saared andis mulle paar seda, Johnny Winteri lugu, rock n roll, Hudsik, jõuetus, õpi ära ja mina õppisin ja siis läksin sinna proovija ja üritasin siis, aga mul ei olnud üldse kuidagi eriti välja siis Alexit. Nüüd kuule kuidas seda asja tegema, kuna olen asja uurinud, siis nii ja laulja niimoodi ja siis hakkas kuidagi kaasand Tolklemine käima ja siis hakkas tulema, sai Keila festivali ja siis hakkas Keila festival tulevasest, et luudetajalt ka Veljo pundis ei olnud. Keila festival oli, aga kas see tipi oma ja see oli ennem need olid hiljem, need olid hiljem siis kui nuude oli mingi jah. Ja no vot ja siis Keila festival siis Kulk kirsa ühes jalas oli Muhu sussi kulla kulla, kullatud vene kirja. See oli esimene minu jaoks. Mis seltsi esimene laul olime, mida sa seal oli, see oli üks popul rock n rollidest, oli, oli nagu esimene could kill, sorry. Jah, aga seal oli veel lugusid. Prodija nojah, ja siis ta miski seal veel mingi Torokid, lint peaks olema Enn Laidre alles. Väidetavalt ja, ja siis siis läks, see oli 75. aasta lõpupoole. Mu meelest ja siis läksin täie rauaga andmiseks ja sa oled ikka nende aastate jooksul ikka meeletult ansambliga üles astunud, milline esinemine seal kõigepealt meenub? No esimene üks kihtimaid tegelikult oli, oli rütmiralli mai 76 spordihallis Kalevi spordihallis, kus Igor prillid ja muud sassi mehed tegid seal oma kunsti ja ja me olime jälle nagu meil on, me olimegi vahepeal džässifestivalil lollitamise punt vilist siiski sai käidud. Seal rütmiralli oli, naersime pärast õhtul sõitsime minu arust Kunda klubisse ja meil oli täiesti erakordselt ülev meeleolu, kuidagi niuke, mis jääb surma, on meeldiv. Seal kihvt esinemine, rahvas naeris pööraselt ja seal me mängisime nende puhkpillidega Paloma Blanca teha. Ja tegin ott, oli ka siis seal vilivere. Ühe korra oled sina ja vedruga Otivam ja noh, seal oli, see oli. Tõemeeli pärast aga paneb väga väljavaated läpa. Ei küsi sa sellel noodile pihta, saite kohe. Ja nii nagu oletama naljadega paljundit, paljusid kardi kuulajad ära petnud läkski. Seal on väga näiteks tulisi sellest värgist seal tekkis mingi voolukatkestus või mis asi seal toimus, lava peale see seal oli, alguses läks tohutu too tohutu furoori, noh, kõik võtsid hüvest vastu. Siis tekkis mingi voolukatkestus 10 sekundit, absoluutne vile. Ja Olav Ehala mängis meil siis klaverit, nagu oli kaasa võetud abijõuks, et mine tea, mis seal toimub. Ja aga siis saad isegi ühe jälle kuskilt sisse ja jälle täielik tõus, need noh, see on väga eriline publik oli seal. Nii palju, kui ma mäletan, aga, aga noh, mis esinemised veel? Naljakamad vist ikka on olnud mingeid eesti külaklubides, kus on, kus on lihtsalt tekkinud nagu tol ajal, me olime kõik vastu nooremad palgist situatsioonikoomika, mida, mida elame, tuleta meelde, kui tulekski meelde, see võib-olla ei tundugi enam nii naljakas. Aga siis pulli küll kõvasti. No nagu juba jutuks, siis algul kutsuti esinema kui soojendusbändi, aga kui nüüd tagasi mõelda, oleks sel ajal võimalus olnud minna kuhugi välismaale esinema. Millise tuntud ansambli soendus pundiks oleks tahtnud, ise olles? Ega veel Saksamaal me olime Saksamaal, muidu oli seal olime kohaliku ansamblist mass kombastel mass, et nemad olid suured staarid, jaa-ist luges oma tekste seal ja siis ei olnud meil ju veel tekste isegi välja töötatud, saksa jah, sest ühe korra hiljem, kui me läksime, siis olid tõlkida siis tõlk. Nii, kõigepealt ütlesi, siis naeris see osa, kes on selleks Feriini päevaks. Naersid eestlased, vene publik, kes seal on vene publik. Kohati oli Venemaa küla, oli ju venelane, tõlkevenelane kuskil kolmest keelata sees kolmes kohalikus ja ja nii et ja siis lõpuks naersid sakslased, kui tõlk oli tõlk. Aga siis üks mingi Berliini kontsert, vanamees töötas, nii et noh, kui me praegu Mavisteid Lääne-Saksamaale, siis ma teeks kohe miljonärid. Aga ma usun talle ta talle, see kuidagi väga meeldis see meie meie huumor seal ja mäletan lihtsalt diplomaatilises korpuses, kui eesreas istusid mingid suured, noh, välismaa diplomaadid sealt üle üle tee, oli seal Vene saatkondades ja siis mingid jaapanlased ja kes nad seal olidki? Naersin, nii, et pisarad olid silmis rakebacki, tegi püksid spagaat ägedalt ringe NATO sellist asja enne näinud on siis nüüd natukene korrukad, sel ajal oli see Berliini müür püstilt lisanud Lääne-Berliinile. Muidugi siis oleks elu võib olla palju teistmoodi läinud. Jalgalaskmise mõtet ei tekkinud. Minul korraga lifti istus vaat siis, kui mina esimest korda korpusega soome läksid, no siis nagu küsiti Eesti ja Tõnni käest. Kas Arder jääb sinna? Arder juba siis palju laps talvel kevadel rohkem laiana, eks nad olid väga paanikas selle pärast, et et meid oleks võinud lasta apelsini oleks võinud küll välja lasta ükskõik kus kohtuda haarast, kuni Simerini jälle oleks midagi meiega juhtunud, ütleme praegu on võimalus neid isiklikke toimikuid lugenud, olete käinud lehitsejas, ega apelsiniajast midagi halba? Ei ole hoogu võtnud, aga ei ole sinna veel sattunud. Või mind on omal ajal, sellest on rääkinud ka mind kutsuti ju pagari tänaval välja, õigemini kohtumine agendiga toimus filharmoonia koridoris. Oli, oli kui me olime Hiiumaal, vähemalt mina mäletan seda siis niimoodi ja siis laulsime seda laulu, et Eesti vabariigi märjuke ja siis oli tuntud lugu Chicago on ja kus oli, alguses oli nii, et isa, revolver, miilits Kohtla-Järvel aega oli raske, siis tuhamäed ja viin. Ühesõnaga seda õieti pahaks keegi kirjutas kogu vaja. Rääkisin endale kõik ära ja nemad juba teadsid ja siis niuke tera seal helises telefonis. Meil on vaja teiega kohtuda ja kohtusimegi. Ja siis oli niisugune värk, et meil oli, pärast oli minu arust samal päeval apelsiniproove. Ja siis minu meelest selle mehe nimi Anton või mis ta oli, ja siis ta ütles, nii et noh, et tahate siis kliki aega püsti panna. Aga ta oli noorem mees kui mina isegi tol ajal soi maad on edasi, ma olen ise ka pillimees olnud ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi ja siis ta ikka tahtsin. Ma annan teile telefoninumbreid, kui midagi on, et noh, siis helistage ja ja siis vandusin endale, et me oleme väga lojaalsed ja midagi ei juhtu. Ei jaga, kuidas ikka ajani, kui midagi on, siis ikka teatage. Ja pärast siis meil rock hotellist Põldro ära läks, siis, siis kutsuti kutsus oma mees välja, küsisite, miks Põldre ära läks kas tal hingab ruuteri ja nii edasi ja nii edasi, niisugune sama sama jura, nii et et seda nagu pahaks, et Eesti vabariigimehelikkust. Aga kui, kui palju teid nüüd üle kuulati, enne selliseid suuri valitsus kontserte? Neid kavad vaadati, läbiksime, isegi sleriini kava vaadanud, läbi ikka vaadata. Ja seal oli naljakas nende kavadega, minu meelest oli nii, et siin pidi olema ikka see ideoloogiliselt kõik korras ja kombekas viisakas ja nii palju rahvuslikku ja nii palju sotsialistlike. Aga kohapeal siis öeldi alati nii. Noh, teate, see publik on siin eriline saksa värk, keegi ei tea, mispeale läheb, tehke mis tahate, siis vaadake alati topelttöö, tegelikult see siin siinsed ettevalmistused olid tegelikult täiesti mõttetud, ütleme kui seal oli niuke üldine galakontsert, kus oli kannel mastal ja mandoliin ja kõik pidid olema reas ja ballett ja ooperilauljad Kaala kontserdikava paika panna, siis selles mõttes pidi muidugi eeltööd tegema, aga aga mingit rahvatantsugruppi või mingit tilulilu ansamblit üle vaadates oli noh. Eks nad said ka ministeeriumidest siis ära ja suitsu tõmbame. Tšehhis õnnestus sul punalippude all ka rock n rolli panna. Kuule kaks Usakile hoonekeryl oleme, oleme mandunudes. Siis oli Usakalüsaarise pärast karmastatisele jooned. See surus veel sul kätt. Tähi. Karel Kat. Vaata, Atin triidiga pilti, mäletad? Ei, seal oli ja võllelised väga palju vene sõduritele seal kõrval markstatise teenrid laulis võis ka Kreutzwald ja. Ja siis tuli läks veel taha trepile, meestlase tahad, tahad tahad tagatrepiääre peal? Toru peal, tõmbas suitsu ja ja siis tulid, kolm neli Vene sõdurit tulid, tarisid sele Tiinriidi sinna tänulikkuse margudele mult külge kerge tarisid, et teeme pilti meie nagu fooniks sinna pildi tae saldatumas meenaga klõpsutab seal ja meie teeme lolle nägusid ja sa oled terve vene küla, kuidas küll, ta ju väga palju naerda väga ehmatanud. Kuradi tondid, need sakslased seal on selja taga. Ja, ja seal nad ei pidanud üldse pahaks, et me teeme seal ikkagi paroodia ameeriklastele jälle kaika kodarasse Piim riide kohta. Ma mäletan seda, et et indiviidil teenrid soovitas teistel juua saksa rahval soovitas juua vett, aga ise jõi veini ja ütles, et nii hästi kõige kõvem sõna, kellega te olete kohtunud, on ikka meil tuntumaid. Karel kotali Praha ealis, Vene staarid on enamus kümneid ja kümneid, kes olidki mõlemad jube head. Igatsed, filmistaarid on meil? Ja nõukogude galakontserdid olid ju staadioni omad ja need olid ikka hirmsat, kus oli mitusada artisti, kes kõik seal tegid balletid ja krapsid ja värgid. Ja nii, et, et neid on nähtud, aga, aga oleks maailma täht sattunud sattunud nagu kokku Nüüd meenutab Harri Kõrvits, mina. Siin aared, Tõnu, ta oli siis, kui ma käisin vist optimistidega või ma ei mäleta, mis ansambliga mängisin, siis ta käis ikka seal nii-öelda pidudel ja tal oli suupill oli taskus ja siis mängis ja, ja ja siis oli mul millegipärast oli mingisugune niisugune, kas mõõnaperiood või pärispaus, et ma sain lülituda siis sinna uude ansamblisse ja tegelikult me hakkasime koos mängima. Tollase võidu väljaku ääres oli see raerestoran, käisime seal mängimas, õhtul tantsuks ja, ja seal oli nuut, oli Arde ja Aare Tõnu, nii et põhituumik oli siis nagu olemas moodustatud. Aga mis ma pean ütlema apelsini? Nii selles mõttes nagu õnneks, et rahvas tahtis, januneb niisuguse noh siis selle nii-öelda tsirkuse ja leiva järgi. Kuna seda leib oli niigi napilt, et toidulaua peal, siis loomulikult taheti muusikat ja elati ennast välja välja üldse muusikas. Ja loomulikult kõige paremini läks peale nali, nii muusikalises mõttes nali kui ka siis lavashow osas ja apelsin tuli minu meelest sellega täiesti korralikult toime. Esimene teleesinemine oli nuut, mängis seal mingisugust a- viiuli tangot valesti ja ja, ja siis pärast oli siukest Naapoli laulukene või mille ta esitas mängis sisse tegelikult tuubaga, aga pärast lasti lasti seda lugu kiiremini ja siis jäi niisugune mulje, nagu ta oleks seda trompeti ka sisse mänginud. Ja isegi professionaalsed pillimehed jäid kuulatama, et oh, et kas on võimalik nii kiires tempos seda lugu mängida? No ühesõnaga, nalja oli palju ja sellega kindlustati nagu oma publik. Noh, igasuguseid mänge on olnud ja, ja tõesti, neid mänge oli mõnikord isegi seitse korda nädalas, see tähendab, et iga õhtu oli sul kinni ja eks see tekitas mingisugust tiini, aga ma mäletan, kõige värvikam oli see, kui me läksime, suvel. Pidime karjalasse minema ja meil oli nagu kontsertreis organiseeritud, seal aga mingite rahaliste finantsiliste probleemide pärast lihtsalt kukkus reis läbi ja me kas ühe mängu tegime vist, siis panime pillid kotti ja tulime tagasi. Ja tagasi tulles siis tuli kellelegi meelde, et Võrtsjärve juures Võrtsjärve kalamajandis seal mängivad. Kukerpillid. Et lähme teeme pulli, lähme ka sinna. Kuna meil olid, et suure bussiga olime, siis meil olid kõik asjad olid kaasas pillid ja ja ma ei mäletagi seda luuret tegi niimoodi, et Kukerpillid mängisid klubis sees ja siis me panime samal ajal panime õue kõik pillid ülesse ja nii kui Kukerpillid lõpetasid, siis paluti rahvas kõik välja ja väljas oli ansambel apelsin. Ja muidugi kohutab menu ja kõikidel oli väga lõbus ja tore olla, nii et me mõtlesime seal päris mitu päeva ja, ja päris tore oli, mis kõige rohkem tegelikult nendest mängudest meelde jäänud on see, et nad olid kohutavalt pikad. Kui nad hakkasid õhtul kell kaheksa, siis fakt oli see, et enne kolme enne nelja Me ei lõpetanud ja kõige pikem vist on, on olnud minu meelest ma ei mäleta, kas oli kuskil metsamajandis või mingi 10 tundi või noh, niimoodi, et pillimees pidi olema ikka see, kes viivad saalist lahkus. Ja sealt ongi vist eesti rahvale nagu see sisse jäänud, poisid, mängige üks lugu veel, mängige üks lugu veel. Aga noh, nüüd on seda nagu päris imelik kuulata, kuna tol ajal oli ju niimoodi, et kõrtsis mängisid niikaua, kui kui sulle maksti. Ja sai ikka ja rääkida ja, ja seda pillimeest oli lihtne nagu ära rääkida, aga nüüd on asi nagu konkreetsemaks läinud, et teatud kellaajast teatud kellaajani rohkem mitte üks piuks. Aga sellegipoolest on. Ma ei tea, kas see on niimoodi perega. Perekonnad on järjepidevus või see, et Need, kelle emadele-isadele me mängisime, need lapsed on praegu sammas, poisid, mängige üks lugu veel, et nagu see üks lugu on, alati, jääb puudu, et see nüüd päästaks olukorra. Minul muidugi oli see, mind ähvardas Nõukogude sõjavägi ja ma olin vist aastakese olin selles algkoosseisus ja siis ma olin sunnitud minema sõjaväe ja ja, aga noh, sellegipoolest säilisid mul ansambliga sidemed. Ja ma mäletan seda, et kui apelsinid tuli esimene plaat välja, mis oli siis väga kõva sõna siis poisid nagu saatsid väeosa komandörile visti isegi kirja, et oleks tarvis nagu Harry Kõrvits väeosast välja saada. Pildistamisele noh selle kauamängiva nii-öelda kaane peale saada, aga minu õnnetuseks oli see, et ma kukkusin nädal aega ennem kartsa sõjaväes. Jäin seal vahele ja mulle aeti pea paljaks ja siis me mõtlesime, et igavene jama, et kuidas ma nüüd sinna sihukese kihlakana sinna plaadi peale lähen ja siis läksime telemajast läbi, võtsime ühe pika paruka ja selle panime pähe ja siis sinna otsa veel panin silindri, et pettis ära küll, aga Ivo Linna ütles ikka, et sa näed välja nagu koplid. Ja. Mõnus oli muidugi poistega koos mängida ja, ja pärast sõjaväe olin ma ka mingi pool aastat vist või aga siis oli juba nemad olid nagu aasta läbi mänginud veel edasi, mina olin nagu sellest puhanud ja tekkisid siukseid natuksid nagu igas bändis väikeseid sise sisepinged ja ja siis nagu läksime laiali, noh tähendab, mina tulin ära sealt ja teised jäid edasi tegutsema. Ja minu asemel kõrvits läks ära, kirss tuli asemele. Nii et selles suhtes oli ka teatud järje järjepidevus. Ja noh, siis oli veel paar aastat, aga siis hakkas ansambli ansambli koosseis lagunema. Minu teada apelsini läbi käinud mingi 70 50 pillimeest, nii et et seal on väga paljud muusikud mänginud. Ja üks vahe vist oli isegi koosseis kus ei olnud algviisikus mitte kedagi pärast sõjaväe, aga kui ma tulin ansamblisse, siis oli nendel nagu sissetöötatud numbrid, mis noh, 100 protsenti nagu rahva peal lõikas ja ma mäletan väga menukalt läksid Estonia kontserdid, kuigi üks viimane jäi mati tõttu ära mati nagu matil ütles närv üles. Aga noh, hea oli vaadata, kui publik naudib sinu neid nalju. Ja, ja mis see oli, see oli lihtsalt paroodiat, muusikalised paroodiat, mil, mida noh, näiteks praegu on, tehakse võib-olla, aga nii populaarsed ja nii laias laiale publikule noh praegu vist ma arvan, et ei olegi niisuguseid tagasi tulles selle plaadi juurde. No minu meelest oli selle plaadi tiraaž oli, ma ei tea, kas miljonites või kui palju see oli, aga noh Kuidas nüüd öelda, kas milles, kas selles väljendub austus pillimehe vastu või, või tont teab mida? Mina sain isiklikult mingi 17 rubla ja mina olin vist veel isegi õnne sees, sellepärast et mõni mees ei saanud vist üldse nii, et seda plaati müüdi üle Nõukogude liidus oli väga populaarne plaat, kuna ta oli noh, küllaltki niisugune pioneer selles popmuusikas Nõukogude liidus ja ega ju siukseid plaat eriti ei olnud. Ja aga noh, tasu oli, tasu oli ka, vastab sellel ajal. Mäletan seda veel, et kui ma olin sõjaväes, siis oli neil mingi kas ülemaailmne või üle ja ülemaailmne, mingi noorsoopäevad olid Narvas ja apelsin kutsuti sinna mängima ja ja siis Võeti mind kaela nagu sõjaväest otse kaasa, kuigi ma ise siis trummi mänginud siis mängis nagu asendaja, aga, aga ma sain vähemalt sõjaväest vaba päeva ja, ja jälle nautida seda apelsini nalju ja muusikat. Nii et koos on söödud ja, ja nii tuld kui tõrva ja tont teab mida. On olnud seda populaarsust ja võetud viina koos ja, ja vaadatud noori tütarlapsi. Jaa jaa. Aga mulle meeldis üks asi, nüüd mõningad aastad tagasi siin viis või neli, palju seda oli. Kui me tegime nii-öelda kamm, bäkki ja see oli fantastiline, kui palju inimesi käis kontserdil, kui hästi võeti vastu. Kusjuures nad. Inimesed tulid juurde ja ütles, et oh, ma mäletan, ma mäletan, ma käisin, siis käisin kontserdil ja siis te tegite sedasama asja. Nii et niisugune tugev nostalgia tunne oli. Nii et ansambel on kõvasti nagu sööbinud inimesest. Päiva päiva Tani. Tervitus. Tervitus kõigile, kuidas nüüd on, kas sa oled siis apelsini vahetanud Markle vastu? Ei ma kuulun nende inimeste hulka, kes Eesti kodanik, kes elab välismaal ja on elanud üle 10 aasta ja kuid siiski liikuv, selline, nagu sa ise tead, vahepeal ikka käin kodus ja siis olen jälle ära ja. Nii nii mu elu läheb. Sinus on toimunud suur areng, et kui omal ajal pidid siin viie-kuue seitsme mehega apelsini hakkama saama, siis nüüd sa saad ühe mehe bändiga toimetada. Ja see on olnud selline meeldiv meeldiv õppetund elus, ütleksin. Ütleksin nii, et mul oli nüüd aega teha tagasi see, mis apelsiniajal tegemata. Aga teisest küljest ma tean, et sinu repertuaaris on ikkagi need omaaegsed apelsinilood, mida sa pakud ka soomlast need soomlastele, nii et selles mõttes on see kena. Ja otse loomulikult ikka tänapäevalgi, igaüks püüab kõigepealt ikkagi välja pakkuda seda, mida ta ise teinud on. Sest noh, teiste lugude mängimine on tore, kõik on ilus, aga aga noh, tihtipeale nii mõnigi esitab küsimuse, et kus su enda lood on, siis on vähemalt rõõm, et on, on ka selliseid Aga millised lood siis soomlastele kõige enam hinge lähevad või nagu neid öeldakse, peale läheb? Raske öelda, kõik on hästi peale matkalaul näiteks illusioon neelamule. Neelan teinud tekstid, Juice Leskinen, see oleneb ju sellest ka, millised sõnad on, tead. Ja, ja siis, ega ma ei ole maganud smann, teinud juurde uusi lugusid. Ja osadel lugude omadele lugudel on ise teinud tekstid näiteks rooli velled ja ja, ja peale selle peale selle mõned lood lähevad väga hästi ka eesti keeles läbi, nii et igatpidi No seda on kena kuulda, nii et apelsini toonane repertuaar püsib värskena ka praegu ütlen, et Tõnu Aare kui sa mõtled tagasi nendele aastatele peale milline moment, milline esinemine või üldse, milline hetk on sellest sinu jaoks kõige enam hinge? No ma arvan, et iga moment iga moment algusaastatel, ma pean silmas, umbes kuus aastat oli, oli omamoodi tore sest et kogu aeg toimus midagi uut. Eestis, kui populaarsus kasvas ja võeti hästi vastu ja ja me olime vist aastal 76 77, Eesti parim punt, nii ma mäletan, vähemalt parim ansambel. Ja siis Seegee pakkus suurt rõõmu, kui, kui, kui kesktelevisioonis läks läbi lugu nimega Me armastame ooperit vana-aasta õhtul ja seegi sellest tuli suur hitt üle siis kuidas öelda, vanasti oli üle Nõukogude Liidu? Et iga iga asi omatmoodi, et kõik, mis on uus ja huvitav, on tore, noh, seda me teame ju hästi. Teistpidi näiteks väga meeldiv oli, kui ma olin, oli nüüd siin paar aastat tagasi mängimas laevas ja ja seal tulid inimesed Leningradist, ütles, et me mäletame mastide punti ja et saali saate veel kokku küll ütles, et niimoodi hõisata kokku küll. Ja üks üks neist legitri mängija, kes isegi võtnud vaevaks õppida eesti keeles ära loo ei tulejaamadelt. Ja seda tore kuulda. See oli tõesti väga-väga. Mul oli lõbus. No poisid rääkisid, et sina olid algul ka, nagu öeldakse, iseõppijaga sul sellist suurt muusikalist haridust ega diplomit polnud ette näidata. S muusikakoolist kahjuks siis ei olnud kitarriõpetust muusikakoolis. Nii et kui mina astusin muusikakooli, ma ma astusin kontrabassi, kontrabassi. Ja tulin sealt muusikakoolist. Lahkusin siis, kui, siis kui hakkas, hakkasid ajaloo tunnid pihta Lenin, õpetused. Aga kitarrimäng tuli nagu iseenesest. Ja, ja noh, õnneks ikka Õnneks tahtmist oli ja, ja selle vajagi oli häid mängumehi Tiit Paulus ja Tiit Kõrvits ja nii ja naa, nii et Andres Põldroo, mul hea sõber meil oli, esimene punt oli mina. Andres Põldroo ja, ja Boriss Männik, nii et. Mul on hea võimalus olnud teiste teiste teiste nagu tegemisi vaadata kõrvalt ja õppida, elu õpetab kõige paremini. Ja mis on kõige olulisem selle ansambli juures? Tähendab kõik need toonased pillimehed on ka praegu aktiivselt tegijad ja, ja on meie muusikaelus küllaltki määravad. Ja loomulikult. Ma tahtsin selle kohta öelda nii, et. Veel noh, tagantjärgi õppimise kohta, et et elu kooriu parim pool teame ju hästi, tead siin Santana ja kellelegi kestahes on küsitud, et noh, et kuidas sa mängid ja sa ju nooti ei tunne, seda ütles, et väga lihtsalt panen silmad kinni ja anna minna. Mis on väga kena, kui nüüd vaadata tagasi nendele aastatele ja kuulata seda repertuaari, teil oli ikka väga palju seda oma loomingut ja sellist kodumaist muusikat. Alustasime Kõnu nendesse instrumentaalidest ja see vigast rahvamatk turul ju suvepäeva rock ja purunes iga kurjuse öelnud, et see on tegelikult suur väärtus, kun omi lugusid nagu praegusel ajal, sul ei ole vaja kellegi käest küsida, kusjuures võin öelda, et autorikaitse on ka paremini tööle hakanud. Tasub, aga kui te neid välja lugusid võtsite? Kuidas siin ainult nagu selgeks õppis, lihtsalt kuulmise järgiks lintide järgi muud varianti difri endale, mis talle meeldis. Ja siis ei ole vaja mingit noote kirjutada või kuskile, siis noh, mina kirjutasin nooti aeg-ajalt ja nii edasi. Ja nii ta oli segu omadest ja laen lugudest sest kõiki omi ei jõua teha Sulev mällu. Seda küll võtma välismaa lugusid hulka, aga sa ei ole ikka nälga surnud, kuigi sa oled mänginud ka palju oma lugusid oma meeste lugusid. Hommi mul kahjuks ei ole mitte ühtegi sadist, ainuke, kes pole kirjutanud. Ei, minul on ikka paar lüklon, minul on vist ja. Mulle tundub, et mõlemad on päris head lood. Korstnapühkija. Ei, siiski on kolmas kolm jõuluchi, mis tuli ka minu lugu, aga see oli selle raadiosaate ja see, aga see vist ongi rohkem viljakas helilooja. Tähendab, esimene oligi siis, eks ole, ei, kolme unuhhi oli siis kõik lood on korralikud ja no Mati alevist kirjutanud, ühtegi on, tund on tunnustatud, hiljem tegi hiljem Venemaal, tegi niukse nagu paabuga ja mina panin veel. Matti vilistas mulle ette, ma panin papptaldriku peale noodiread ja kirja ja siis ma ei tea, mille peale ta seal pahandas, proovis midagi, seal oli, Darnell lendas, aga nööri hõljudes hõljus sealjuures maha. Aga siis ikkagi Saise papp talveks üles korjatud ja poisid siis tegid refrääni ka ja Venemaale niisugune hitt, et hoia keela ka lool häda ei olnud ka kirjutanud, eks selle on teinud vähemalt kaks kõva järjekorra. Auruvedur. Auruvedur on kõige tuntum. Jah, aga siis järjekord, järjekordne sina tegid. Aga oli ka viskaks, oleme issiga peaaegu ühel tasemel, praegu tuleb niimoodi, et minul on 38 asja, aga aga apelsini on ainult seal tuleb neid viis, kuus. Ja teie juures on ju kummaline ka see te ei saanud mitte enne laval tuntuks ja siis televisiooni, aga teie esimene esinemine televisioonis mõnuna soli Mati Talviku saade. Ja see saade on ühtseks, ei, ma olen, ma ei mäleta, aga selle esimese saate puhul juba hakkas telefon helisema ja Ardid suma tahtma. Paar korda olnud lõunas Taga-Kaukaasias komandeeringus ja külas olles siis peatati igasugune tegevus, kuna kohalik ansambel esines kesktelevisioonis ja me teame küll, kuidas need lõunamaised ansamblid sinna said, ikka kõva rahaga. Aga teil ei olnud ka vist kesktelevisiooni vaja maksta, teid kutsutisesines. Ja esimene kord Leogorpin viis meid sinna kutsuvasse tulukasse. Noh, seal kõige kuumem saade, mis on seal, tegime seda ooperilugu, jah. Kaks päeva olime seal vist päeva läbi, tõsiselt, huvitav, ma pole näinudki seda. Mina olen ühe korra. Ja seal me nägimegi kunagi näidati kõrvemaal, minu arust see oli, kas tuli Bakuust või igatahes Aserbaidžaanist oli, kes oli juba kolmandat korda seal ja ei pääsenud ekraanile. Oota üks oli Kaug-Idast. Vladivostokist või Habarovskis oli üks laulja, kes ootas kõike, ta käis seal terve päeva läbi KIKi ees ja propeller ees, nagu öeldakse. Ei saanudki, sõitiski koju tagasi. Ja teid kutsuti mitmel korral tagasi ja siis kolm neli siin ja seal sai palju, kui täitsa piinlik teiste esinejate ees, et niimoodi läks, aga see on elu. Kuigi sel ajal ei tuntud seda nimetust fänn klapp, aga Eestis olidel oma omad fännid, keda see on muidugi hea, et meie pärast meil ei ole seda hinge peale meie pärast, keegi oleks sildadel aknast alla hüpanud. No vaata, Eesti fännklubiga on nii, et nüüd tagantjärgi selgub, nagu et neid on. Muidugi oli omal ajal noh, tõesti selline tutvusringkond tekkinud, kes püüdis meie meie esinemistel käia, kui vähegi sai, kui need olid avalikud ja kuskil kuskil käepärast, mõni sõitis vahel kaasa meiega, aga see ei olnud, see oli rohkearvuline, need olidki juba enne seda pea peamiselt olnud. Tal on nagu tutvusringkond käisid aga hiljem nüüd nüüd kui nagu siin on inimesed helistanud ja ja helistas üks Põlva mees, ma minu arust tuli Põlvast lehvitan talle praegu niiviisi, kes, kes on kogunud meie leheartikleid ja ja lugusid lindistanud, isegi televiisorist lindistanud ja ja igasugust materjali, mida, mida saab. Ja selgub, et neid on olnud siin, nii et see sinu üleskutse kuulajatele ja vaatajatele saata või võtta sinuga ühendust, kellel on midagi toredat apelsini ka seoses ja on leidnud vastukaja ja see on leidnud vastukaja, inimesed on helistanud, kellel on mingeid huvitavaid fotosid, mis on, mis on tehtud kuskil üle Eesti erinevates paikades. Ja samuti noh siis sellised, kes on lugusid korjanud ja artiklit koriander ja sõdure. Me ei ole puudutanud ühte tahku, see on nõnda öelda. Teie ihurežissöör ja ihuhelitehnik algusaastatel olid tilga stabiilsed mehed ja Enn Laidre oli meie meie esimene helirežissöör ja selleks ta jäi väga pikaks ajaks, nii et ta nii tegi. Meie salvestused, kui ka oli kontserdil oli neli meest. Ja helitehnik oli Reinsalu mees. Tehnika oli alguses Reinsalu. Et neile ka palavad tervitused, jale, esitused meie poolt praegu, palju teil neid lugusid üldse on? On teil mingeid arvepidamist ja Noovusse paber sul täna siin kaasas on, näitab, et kuskil 115, jah, 115 circa ninad ja nüüd meelde tulnudki. Ja need on vist ka sellised lood, et tõesti, kui praegu une pealt üles saada, laulatada kohe erakõik korraga ei saa, jah, neid on natuke natuke liiga palju, et kõiki mäletada, aga väga, väga paljusid. Küll oli teil ka ansamblis oma komsomolirakuke. Minu teada pole keegi emmescheriini sõitu mäletan, see oli üldse esimene selline välissõit või tähendab see ma räägin alguses ära. Me olime all virus Viru varietees mina ja linna Ivo, eks ole. Ja siis tuleb sinna. Eri Klas, if laulis, mina olin niisama seal muide korraks läbi linnast ja siis eri, ütleb kuule, positiivse apelsinikvintett väljas, meil alati käinud või ütlesid, et nad ei ole, kes meid Ladernud nude on siin küüditatud ja tulemata sõi. No selle asja korda ja mõtlesin, et noh, niisama. Käi kutsed kodust pabereid täitma, viis meid välja, käisime, sest selle Estonia kammerorkestriga žüriile ja sealt hakkas pihta siis igal aastal toovad enne seda oligi minu arust see probleem, et, et ikkagi, et järsku ei lasta, kuna ei ole ju kõik komsomolid, eks ole, ja niiviisi ja ja kunn pold maksnud vist maksu ja mina olen, pole komsomolis kunagi olnud. Sel juhul tõin, kellel oli õnn maksta valimissõjas pandide komsomolitele, mis seal olid jah, mingi oli ta koolis kunagi aastatega, millal on oktoobrilapse? Vägisi. No igatahes, nii et kuigi algselt oli nii, et poisid, astume, astume kõik need, ma ei mäletagi seda propagandat, tegi selleks, et sõita, aga ei astunud meist keegi rohkem ja sõitmata ja kõik need komsomoli sõidetud ära tehtud. No neid on 25 aastat möödas, sellest päevast ajast, ajast, millal te esimest korda üles astusite. Apelsin ei esine enam stabiilset koos, kõik mehed on jäänud siiski muusika juurde, aga millal teil see niisugune viimane ütelda lahkumisega laialiminemise kontsertesinemine? Loomade laiali polegi mindud ja väga suur? Ei, laiali ei ole, parandan ja 94 oli see suur suvetuur, 18 kontserti sellises rock summeri laval läksime laiali. Hajutada oli siis 20. sünnipäevani, 28. ja pärast seda üksikuid luks olnud. Tõnu, Ants ja Jaan käivad kolmekesi aeg-ajalt lossapelseinos, siis ükskord tegime Tartus, seal oli vili pere, Sass trumme ja mina tegime üks natuke käreldamates. Tore, nii et elame veel nüüd aga kuulame neid lugusid, mida vist võib-olla üks või kaks korda on ette kantud, nii et materjal pärineb Eesti televisiooni fonoteegist.