Ja ma küsiksin meie tänase saatekülalistelt kui kukuvad kuuendalt korruselt alla blond ja brünett, kes jõuab neist enne maapinnale. Loomulikult pland. Astmeliselt predi brünett, blond küsib teed. Aga mulle meenuvad kunagi reklaamiti ansamblit Laine ka neli blondi ja neli brünetti oliseni. Jah, see oleks film ja olidki siis tõelised blondid kõvaid blondeeritud neist selle jaoks 200 blondeeritud lausa neli neli ikka blondiks ja Helena käib prätifika nurgas blondidele siis rohkem lööki ka. Noh, olenevalt riigist, Gruusias ja Armeenias ja ma arvan küll Aga siis pidi teil oma juuksur kaasas olema, kus te neid juukseid nii kaua saite, blondiin hoida? Ei olnud kaasas, meil juuksurid tol ajal ei olnud, kostümmeerijad oli terve ansambli peale üks ja see hoidis ainult riideid kaares. Põhiliselt. Leida käen, lukk, sina oled praegu kõige rohkem häält teinud, ei ole siis, ja ütle ära ka, kes olid need toonased neli blondi neli Prini. Siis Milvi klaas siis kurvi Hirvaja ja mina. Ja brünetid olid Milvi tammik, noh, see esimeses koosseisus siis ma räägin praegu. Siivil anne RIHA siis Viivi ei andnud Liivi Laas sinu ütlesime. EASist. Sest nii palju aastaid on mööda laadida Nimed meelde siis eiti tuli alles hiljem, nii veidi tuli 60 60 neljandaist. Kanadas oli 57. Me käisime Kanadasse 67. aastal maailma näikesel, seal ikka suursündmus, 67. Expo 67. No enne seda eksport oli ikka tükk tegemist, et ennast tasemele viia, seda te jõudsite küllalt kiiresti, aga näe, huvitavaid küll, et aastad on läinud, juba hakkab mälust kustuma. Kas te päevikut ei pidanud? Ja ja pidasime ikka ansambli vanem ja kõige olemas on vihikud, minul ja minu südametöö ja järelikult peab teil siis peas olema kõik? Vaevalt küll nii kõrges vanuses. Aga, aga millal siis esimene sissekanne on tehtud? Mis kuupäevaga? Esimene sissekanne on tehtud seitsmendal novembril 1960. Seal esimene kontsert ka kontsertsaalis juba kohe. Seal on kolm laulu, oli lauldud. Ja need olid. Need Vince oli vene keeles, nagu siis oli ette nähtud rahvaste sõprust. Mis veel oli? See oli üldse valitsuse kontsert, seitsmes november ja see oligi ainult patriootilised laulud, ma täpselt ei mäletagi, kolm laul oli minu maa või ja võis vaagida. Majas ja mina jälle vene keeles loomulikult jah. No aga Eesti pärast oli või noh, need olid kõik Eesti au ja oli siis oli võib-olla Rimo alla ma arvan seas olla eesti rahvalaul, hakkab Ella. Praeguste võistluste ja konkursside juures on igatsuguseid, ülesandeid on trikoovolud ka nõndanimetatud. Kui teid valiti ansamblist. Tuli teha siis ikka laulda põhiliselt lauliku voor, ainult rütmitunnetus ja. Et jalad ei olnud valusid Jalad ikka oli ka jalgu ikka vaadati ka, et oleks sirged ja ja minituli niimoodi. Ja välja valijaks oli põhiliselt Gennadi Podolski Podolski, aga meil oli selle teisi ka. Tähendab filharmoonia filharmoonia esindajad olid ka ikka ja liikumisjuht või keegi oli, kes liikumine tähendab, vaatas ka ikka, kes vaatas niimoodi välist külge ja mingi liikumisjuhtik oli küll hinge Põder oli jah, mingi puder. Nii et teil oli ikka konkurss ka sellele ansambli pääsuks. Suur konkurss seal 200 inimesteni umbes kokku ja valiti välja 16 nendest ja siis 16-st puks, eriti veel kaheksa äreni. Doctet jäi siis kaheksanda tütarlast. Ja te olite siis, kui nii võib öelda, ametlikult juba riigi palgal, eks ole, Vila Fila palgale. Me hakkasime saama punktitasu. Esimene punktitasu oli vist kuus pool, ei kolm, 50 34 oli minu teada see kõige madalam puu, meil oli kolm 50, ma no ma pean selle eest ja üks, 50 oli päevaraha, otsime ringi. Või siis raha väärtus oli, sellega sai ära ela, läbime ära. Jah, pirukate teega võõrastama, sega. No aga samas ütleme, esinemiskostüümid tehti riigi poolt Ja kingad ja kõik kingad ja ja siis kostüümid ja esimesed kostüümid olid pluuside seelikutest mustad tumedad seelikud ja pluusid. Siis läksime esimesele pikemale reisile, läksime koha, kolm kuud oli kolm ja pool kuud oli täis Kaug-Itta. Seal oli venda, Tammann oli meil kaasas, solistiks oli Veera Pottessina koera poteežne Jüri Green ja ja, ja ja siis, Conference oli Paul Kalde. Ja selle kaubida reisiga tuli läbimurre ka, nagu öeldakse, suurele ekraanile. Jah. When lohe kutsuti, hakati Venemaale kutsuma ja see lõi kohe niukse silla, nagu öeldakse. Kolm kuud reisi olla, see on nagu meremeeskoor ja kolm poolele. Muuta ei olnud viga, me olime noored ju. Kõik oli väga tore ja loodus oli juba erinev ja kõik põllult tulpe täis, maadimis põllud punased, tulid terved põllud, õlid küllalitamaks, seal Kaug-Idas. Moonid, mis põletasid, mäletad, kõrvetasid, lähevad katki, ei teadnud, saime põletushaavu ja läksime mägedesse jalutama ja võtsime, kes me harjunud tüükangi nagu päikest, näed nagu selili maha ja kohe. Aga seal oli niimoodi, et need tekkisid põletushaavad, sellised, et teise kolmanda järgu põletushaavad olid. Aga kuidas te sel ajal ütleme, tööd tegite, see kava oli enne nagu valmis pandud, aga tegite kate mereisuaal, kuidas? Pidevalt õppisime laule juurde, Badelski oli selline mees, et istusime rongis, tegime proovi ta isegi lennukis ta kippus meid laulma panema, noh, seal muidugi rahval hea kuulata. Kogu aeg käskis proove teha ja ühesõnaga provotseeris nagu. Aga temaga oli ja proove teha või temal oli ka lihtne teiega tööd teha, sest tal oli absurd. See oli õiged helistikud kogu aeg. Millised laulud siis nii läbi lõid, kõige enam, ütleme, liidu ulatuses ringi sõitsid ja esinesid. Noh, siis olid nagu haug, Se Podolski enda laulud ja haugilaulud olid ka ja niuksed Chadciad ja, ja niuksed, svingilaad ja, ja need olid nagu siis tõmbenumbriks seal kuuba laulud ja mõned nihukesed liigutused ka ikka juurde ja. No kui ta juba lava liikusid, sel ajal oodati teid ka kui lääneliku kultuuri esindajad. Eks ole, ja Kaug-Idas küsiti kohe, et rahatilga on ja ütlesin meil sama vene raha ja. Igasugune Nad vaatasid meid ikka nagu välismaalasi. No te laulsite küll palju ka a cappella, aga siiski saateansambel oli ka oluline, kuidas see koostati. Kas ka Gennadi Podolski niimoodi eestvedamisel, jah? Ja see lihtsalt siis juba Nils Peterson tuli klaverimängijaks ja siis tema kohtadesse nagu ansambli. Ja siis, kui oli Arved Haug, meil mõni kaks aastat juhendasime ansamblit ja Arved Haug siis siis oli audi, polnud nagu see ansambli koosseis moodustatud. Põhiliselt uuenes, nagu ka kogu aeg aastaid edasi, ikka kogu aeg, ansambel uueni, sa vahetasid küllalt palju pillimehi, on olnud eesti pillimehed, on kõik ju peaaegu ansambel lainest läbi käinud. Aga millal teil tuli nagu see esimene, mitte pereheitmine, aga? Ja tähendab, kui meie lõpetasin, meie see esimene koosseis üks 10 aastat oli, siis, siis tuli siis tuli nagu teie koosseis peale juba Dixoni Dixoni kaasas ja isegi need kaheksa aastat, kaks sellest tegi haug. Siis tuli Dixoni aeg. Podolski tuli tagasi, vahepeal Kanadas käisime, siis oli Podolski tuli tagasi auguni, vahepealse augu olid 62, vist oli 60 kaks-kolm. Ja või natuke hiljem vist kuskilt. Kui te 67 olite tõesti läks, kuidas siis välja saamine oli ja, ja, ja kontroll kõikjal. No me olime valitsusdelegatsioonis kõik valitsust ja laine ega sinna palju lainele võeti juurde, siis solistiks. See abiseide oli meil solistiks. Siis kõik uued kostüümid tehti selleks spetsiaalselt. Ma mäletan isegi, meil oli Aime ante, tegi kostüümikavandid. Ja siis valged kleidid olid heegeldatud kleidid. See oli küll niisugune tipia minid ja valged heegeldatud kleidid ja siis olid ühed punased kleidid siis punased mütsikese sinna juurde ja ja rahvariided rahvani seatud, steriliseeritud nendega väga ilusad. Need ikka natuke laulmisest on kasu olnud. Kui palju kasu on, miks me poleks laulnudki? Me poleks maailmas nii palju ringi käinud, aga Kanada oli vist ainuke oli veel pärast rahvademokraatia maades. Jah, me käisime, tegime filmid ja Slovakkias üks kuu aega seal televisiooni kutsel ja siis Soomes käisime naarse üliõpilasfestivalil. See oli Helsingis ja Lahtis ja siis käisime veel kommertsreisis või sõprusühingu kutsel oli meil näiteks kuu aega, tegime Soomes tööd 23 kontserti 20. linnas, Soomes need siis päris suur kontsertreis oli tol ajal. Nagu te rõhutasite, te olite toona noored ja kenad, nüüd olete kenad, eks ole. Aga kui palju siis teil seal Venemaal reisides ka neid abieluettepanekuid tehti, et jääge siia või tuleme Eestisse kindlasti olijaid. Võib-olla oli ka? Kes neid mäletab, et miks nii kõhkleval? Siis tuli Meliva solistid juurde, vahepeal oli meessolistiks Uno Loop. Vello Orumets oli meil põhisolisti alguses kohe peaaegu algusest peale. Siis ta läks, vahepeal oli kaks aastat sõjaväes, mis tuli tagasi. Jälle meile kohe järgi. Me olime, kus me olime, me olime Volga reisijal või olime ukrainas ukraina reisijal. Onu mees tuli sinna järgi kohe peale sõjaväkke, niiet hoobilt. Ja tantsupaar oli meil siis juba juurest, tants oli meil esimesest päevadest need hinge Põder oli meil kahe Kaug-Idas. Siis olime Anitamiti Ants Vähejaus ja siis Ansul vahetasid partnereid tsisterni. Ilona spreid ja siis jumala hullu. Ülle Ulla oli ka üks üksinda tantsis meil kaasas temast eks soolot. No kui te Venemaa tuure tegite, siis oli teil nagu iseseisev kauaga, samas olite mõnikord kaevu selles suures üleliidulises programmis kaasa lülitatakse. Milliste tuntud nimedega seal te koos olete laulnud? Oimu kapson, näiteks miljonär kapson, praegu Aptsiooniga laulsime ja elaval jääbugatsioon laine ajaloo ilmselt laulnud, näiteks pahmutavad oli üks juubel, täpselt ma nüüd ei mäleta siis pähmutava juubeli ajaks Me oleme Kaug-Idas, oli seatrabakov, seal ülem Üleliiduline kalurite kokkutulek ja sealt toodi üheks lauluks pahmutavat Efftsaatajat laulma Moskvasse Kremli kongresside paleesse. Ja järgmine päev sõitsime tagasi, sest kontsertreis pidi jätkuma Kaug-Idas. Vedas, et oli lennuilm, eks ole. Ja sel ajal tehti imetrikki, eks ole, aga üks tore asi, mis sidus järgmist lainet ja seda vanalt lainet oli see, et rahvalaule lauldi. Teie tegite nagu rohkem. Me ei tea, kui palju eelmine koosseis vara tegite. Kavas lihtsalt oli rahvalaulud alati teistmoodi ei olnud, et meil oli üteldagi. Ja sest, et kava leotatud nagu plokkideks oli, solisti bloki instrumentaal oli, eks ole, tantsupaar ja, ja ansamblil tuli tavaliselt umbes neli blokki, noh, alusalustus, lõpetus siis üks estraadilaulu osa ja üks rahvalauluosa oli kindlasti. Nii et noh, ei oskagi öelda, et see oli ikka üks neljandik avastada. Aga meil olid rahvalaulud orkestriga ka meil ei olnud, ainult hakkab pill. Nooremat põlvkonda esindab siis nüüd Merle Lilje ja Lagle Alpes. Kuidas teid sinna võeti siis ka samamoodi konkursi korras? Ikka konkursiga väga suur konkurss, meiereis meilist kiusati rohkem, Me pidime tantsima seal ju laulmisest rääkimata muidu head välja nägema ja jutuga rääkima ja kõik niisugused asjad. Ja no mind mind muidugi ärgitas üldse lainesse tulema, Novella Hanson. Tema vist juba niimoodi tegi vaikselt eeltööd seal Dixonile ja, ja siis ma ikkagi sain niisuguse personaalse kutse tulenenud lainest, aga mind ei hoiatatud, et ma pean konkursid läbi tegema. Öeldi, et noh, tule üks päev nii-öelda Philast läbi ja mina siis nii pahaaimamatult lähen külasse, vaatan mingi mass tütarlapsi on seal 37. toa ukse taga, seal neljandal korrusel proovisaal ja, ja kõigi laulikud näpus ja mis lahti tiksunud, ah ei ole midagi, et tuleb käik korra seest läbi, et kõik on korras. Mina siis lähen sisse, suur noh, punase linaga kaetud laod, sushiriis istub laua taga kõik tähtsad persoonid koos. Ja minul pole laulikudki kaasas, nahtiks on, arvas, et mina oskan laulda kõiki laule, ma ju enne palju palju erinevates ansamblites olnud ja ja mina muidugi ei osanud ühtegi ette kanda suurt teost, siis siis oli niimoodi, järgmine päev oli nimekiri väljas ja mind seal ei olnud. Nii et siis tuli kuidagi minna teisele ringile, Dixon ütles, no ei ole midagi Pealt teisele või teise vooru ikkagi tulema, kuigi žürii mind sinna ei pannud ja siis ei jäänudki muud üle, õppisin siis kaks suurt teost ära vene keeles ja see oli nagu mikrofoni voor ja siis oli ikka saal juba niimoodi. Veel tähtsamaid persoone, siis ma läksin ja lööritasin või õigemini noh, nii täis rinnaga, laulsin ühe venekeelse laulu ja siis sain muidugi siis katseajale neli tüdrukut valiti katseajaga kuskil pool aastat ja siis me istusime seal niimoodi igas proovis neljakesi seal riis koos laine tüdrukutega ja siis tõestasime poole aasta möödudes, siis jäin mina peale, teised kuidagi vajusid iseenesest ära. Vot selline oli meie sisse saaminest, mina mõtlesin ka, et mis see siis on, ma olen nii tähtis laulja enne juba olnud, et mind on vaja veel tõestada, eks ole. Et ma pean lainesse sobima, kuidagi nii tundus nii ülekohtune, aga, aga nii ta oli, tee mis tahad, aga kui palju teie teadsite ja tundsite seda vana laine koosseisu, kui palju nende repertuaari? Oskasite? Ei, üldse? Ei kunagi sai perekonnaga käidud ilmselt kontserditel? Mina ei olnud üldse laine fänn, ausalt öelda, tähendab selles mõttes see esimene koosseis oli niisugune noh, nii nagu kuskil kaugel eemal lapsepõlvest meeles midagi väga ilusat ja toredat ja muidugi kui Pärnus oli laine kontserdil, siis me käisime niimoodi kõlakojas vaatamas või kuskil rannaklubis olid need kontserdid. Ja see tundus niisugune uskumatult kauge, noh, asi, et Pärnu linna provintsi tüdrukule käest. Aga, aga muidugi laule me teadsime, aga et noh, et seda ette kujutad, et ma pean neid ise kunagi laulma hakkama ja tegelikult Dixoni laine erineb väga palju sellest. See laine oli niimoodi, et jah, ega meie lugusid tee laulnud, nei laulnud ja teisegi Klass kõrgem tähendab see nende seadetes hoopis teine stiil ja kõik meil Dixoni laine oli tõesti, see rahvalaul oli väga niisugune noh, väga seatud ja väga niisugune häälekooliga juba vähemalt ja steriliseeritud. Aga, aga see estraadipool oli meil niisugune lihtsam laulukesed realiseeritud, stiliseeritud, stiliseeritud oma koosseis, kõla enne oli ka jälle, kui seitsmendast hakata pihta, siis ega meie nii varakult ei olnudki, seal tulid sina peal 43, kolm jah, ja mina 75 niimoodi, et enne seda oli vist Anne Velli olija ja siis seal ja Anne Velli oli, kas teie aja oli, eks ole ja nii et mina temaga ei laulnud, aga noh, tähendab just selle seitsme 70. ja selle nii-öelda selle aja vahel kuskil oli Kaja Kõlar oli, mina läksingi. Kersti Johanson, siis Kersti siis Katrin kutsevski. Siis see, kes minu vennal oli Alari mändmets ja Novella Hanson, Annelinemin, Anneli Mändmets ja minu tähendab seitsme kolmandast, siis oli koosseisus. Esimesest koosseisust Viivi lauas ver. Kerstin Leavetegi, Kersti Naissoo, Lea Vetter, Katrin kutsevski. No siis aia, kes siis veel, Kaja Kõlar, Kaja Kõlar tulija. Vahepeal oli venna ja lauale Ooella Hansen oli, kuna tuli, eks ole, Ella läks siis ära, siis tuli Kaja Kõlar, tema oli ka üsna lühikest aega. Tuli Merle Lilje ja ega ma tahan öelda ka, et ega keegi sinna eriti tänavalt sealt ka selle konkursiga sisse saanud, et meiega Silvi Johansoniga käisime estraadistuudios enne filharmoonia juures ja siis siis läksime konkursile, nii et meil oli ka mingi laulukool juba selja taga. No siis oli Silvi Juhanson veel. Jaa. Siis tuli, see oli meie koosseis oli nagu päris päris pikki aastaid oli niimoodi, lõpuks siis kui lahkus Arumäe, siis otsustati ka. Ansambel võiks olla neljaliikmeline, mitte kuueni, nagu ta siin vahepeal viiekesi vaevles viiekesi ja tehti konkursse vahepeal ja tulid, neiud istusid, proovis vaikselt lahkusid, meie koosseis oli ikka siis väga stabiilne, nii et ega keegi sinna väga juurde ei tulnud, keegi ära ei läinud, see oli mitu aastat ja, ja, ja viimastes viimases koosseisus, mis veel mäletan, oli meil Pille Lill sistele Pille Uibo ja jaa. Jaa. Ja siis oli veel tütarlapsel pole nimegi meeles, ikka päris lühikest aega oli mõni niimoodi, et nagu natuke pääses, lavale ka kõhre läksid, aga jah, see meie neljane koosseis oli päris pikki aastaid vist koos Merle mina, Lea Vetter, grillagrembergs. No võimendus oli juba sel ajal tasemel Kaaga, kas laulsite mõnikord ilma mikrofonid? Me väga harva ainult sõjaväeosadesse kuskile niimoodi kutsuti, sest et igale poole ei saanud kaasa võtta võimendust. Aga ikkagi põhiliselt. Aga muidugi on huvitav, oli ka ilma laulda, eks ole, siis õpib nagu paremini kuulama. Sain küll ilma lauldud. Ikka kui me esinesime, suured saalid, kui ei olnud, oli mikrofon, aga väikestes oli tihti, kus meid, Me olime? Jah, me oleme ka ilma loonud rahvalaule ja käisime väikeses ainult niisugune, nagu meid tõesti neljakesi kuskil toas niimoodi väikses ruumilise ruumiandmetega kõige suurem aga üldiselt ikka väga peljata oli lihtsam siis väikestes kohtades telki saatis klaveriga Kiievi konservatooriumi saalis näiteks klaveriga laulsime ka ilma sellel akustika ja, ja sinna ei pandud üles. Aga on teil meeles esimene raadiosalvestus ja esimene TV esinemine. Saad ja salvestust ei mäletagi, ei ole ka minul on kirjas, et 67, nagu ma mäletan, on siin fonoteegis, peaks olema raadio või televisiooni, samas raadiomajas oli televisiooni, mina käin tookord, kui ma tegin seda kursusetöö, ma ju käisin, kirjutasin välja, mis siin, mis siin arhiivis üldse on, ei sobi, kui varem on, me tegime väga palju, Georg Otsaga, tegime sedasi Gennadi potensiaali mingi teise nime, alllaineni. Meil oli, Elsa vaatasid valeks valima. Kirikus kirikus toomkirikus lindistas ja väga palju line vallatud kurvid, seda mulle ka kaasa sisestades muusikasaamatut kuradi jaoks. Muusikat lindistasime Toomkirikus, see oligi vist veel käeks. Vaata pudestri, olid need revolutsioonid tsüklid ja mäletad, Georg Ots laulis neid siis me käisime seal siis juba Arumets ka solisti pärast ja hiljem õnnetlik alles. On no te rääkisite. Olite valitsuse lemmik ansambel, kui palju te siis valitsusega kokkupuutest paljude korterit saite? Valitsusega? Mina sain küll oma korteri ja mina ei ole küll midagi, mina sain Kadriorgu, sain omale toa. Ma läksin. Ma räägin kohe ära loomeli, sepa vastuvõtus, ülestunnistus, helistasin ette. See oli talle 60 seitsmendat aastat, helistasin Emery sepale ette Kadriorgu ja sekretär ütles, et kes räägib, ma ütlesin, et leida käen, räägib, et palun, kas ma võin ses mõttes või lihtsalt vastuvõtule tulla? Kodakama küsin, jah, palun tulge. Ma ütlen, et ma olen poole tunni pärast seal. Kohe läksin poole tunni pärast sinna, avaldus oli kaasas, mu töökaaslane, devakesid, kirjuta avaldus ruttu. Enne valmis. Palun korterivõimelisus. Mul oli avaldust taskus ja mina lähen uksest sisse ja Nuter sõbranna olime koos juba nii palju käinud valitsusse kontserditel bankettidel, kevades siis seal lennukis, lennukis, maailma joonud, jah, tere sõbranna. Kuule, kuidas minu sõbranna, teine sõbranna Mart Ta elab Saaremaal. Kõik räägin, need jutud ära. Kuule, kas sul oli südamemurret ka? Aeg-ajalt räägin, ma panen ära. Ainult üks pisikene mure on, et katete elamisega kahe nii iluga niru ja noh, et plaan üks avaldus ka kaasas. Et võib-olla saaks siia tee resolutsiooni peale. Kellele ma selle siis nüüd kirjutaksin? Linna peale vähemalt koonduskoli linnapea seltsimees Undust lahendamiseks. Üüristel samal päeval main Unduski vastu võtta ja nädala aja pärast ma olin toas. Sa oled jaganud omal ajal esinema nii ja siis oleks see loosung, et partei ja rahvas on ühtne, tõesti leidnud kinnitust. Aga nooremat, kuidas esustasite valitsusega ja suhtes moodi kõik kontserdid ja mina olen väga palju saanud, mina sain filharmoonia ühiselamutoa Akadeemia tee 48 ja laine 20.-ks juubeliks eraldati kaks Zaporožets siit ühe sai mina siis endale ameti ametiühingu, mingi erakorraline koosolek oli siis otsustati, mul on niisugune paber siiamaani alles, et mul on eraldatud Zaporožetsi ostuluba valitsus kontserditel ja esinesime ikka oma rahvalauludega ja, ja väga paljudel kultuuripäevadel. Noh, üle liidu muidugi. Ja siis ka Rootsis 77. No Ida-Saksamaal käisime me iga aasta ja, ja siis oli veel Saksamaal Lääne-Saksamaal 74, minu esimene välisreis oli kohe Lääne-Saksamaale ja kaheksa ribasse ja seal ta oli siis seal oli ka väga noh, kolm nädalat, tähendab, kestsid need päevad ja, ja siis oli ka seal Karl Türkuri vist meil kaasas arhiivist krini ase täitsa tollel ajal. Ja, ja ühesõnaga tähtsaid persoone veel teisigi. Ja niimoodi me rändasime ja laine oli ju tegelikult ainuke ansambel, kes pääses tollel ajal niimoodi veel vähemasti välismaale, vähemasti aastas korra või kaks niimoodi teistel teised vist veidi hiljem ka Anne Veski ja ansambel ja need hakkasid ka sõitma, aga. Ja kes veel olekus, Rein Tuus laulis, mis teine oli? Filharmooniaansambel oli vana Toomas oli jah, nemad vist ka ikka natukene sõitsid. Aga olgem ausad, et ega see esialgne esimene laine pani juba sillutas selle tee ja see oli nagu ikka tõesti Eesti vabariigi üks firmamärkidest just nimelt. Jõudu ja jaksu neile, kes meie programmi kuulavad. Ja tänases saates me meenutame ja räägime ansamblist Laine Mul on hea alustada praegu tabloidlehtede pealkirjaga Vello Orumets on maganud kõigil laine lauljatega. Seda nii bussis sõites kui lennukis olles kus ja sellepärast, et kui on pikad ülesõidud olnud, mis kaarte me ei mänginud, tegelikult ikalesime sõba silmale, mis mängida mängisid. Meie ei, ega ei olnudki seal eriti armastan, ei armasta, teda, ei mänginud. Oi ei. See on nüüd, see on praegu moes. Aga ütle, kuidas sa üldse lainesse sattusid, kust selline solist nagu sina toona üles leiti? See oli tore, 59. aastal ma just lõpetasin keskkooli. Esinesin Gennadi Bodellvskiga ühel kontserdil koos suvepäevadel, kuskil Mustlas Viljandi lähedal. Ja siis õhtul tulime kultuurimäest, ärav buss tõi meid kultuurile ja siis Gennadi küsis minu plaan, et mis ma hakkan tegema, mõtlesin plahed teatrikooli ei võetud tollal. Iga kahe aasta takka võeti nelja aasta, kaks aastat oleks pidanud ootama ja siis et vist astun Pedagoogilise Instituudi kenad, ütles, et oi, et väga hea. Et avatakse estraadistuudio filharmoonias. Ja siis oligi nii, et ma tulin siia sisseastumiseksamitele. Ja samal ajal, kui minul oli veel Nõukogude Liidu ajaloo eksam oli juba seal filharmoonias vastuvõtukatsed olid. Ja seni kui ma jõudsin, sinna, olid juba kõik ära kuulatud, aga žürii kabelistus sest Gennadi palus ja siis mind võeti, mina olin siis kuues inimene, kes sinna vastu võeti. Ja sealt oli edasine minekva laine juurde nagu loomulik. Ma hakkasin, jah, 10. mail juba hakkasin ametlikult juba laulma, mul on tööraamatus tempel sees. 1960 10. mai. Baskin estraadikavas, aga siis kenaadiga pidasime kogu aeg kontakti, tema kirjutas mulle laule ja ja siis ütles, et tal oli ju see kuulus ansambel meloodia enne. Ja siis eta, loob ansambli naisansambli filharmoonia juurde, neiud esinesid esimest korda. Minu arust, kas oli 20. novembril või pärast pühi hari siis esimene laine soolokontsert lihtsalt kontsertsaalis, esimene poolerit, rahvalaulud ja sellised noh, lauludega Schuberti Beethovenit üks 20. juubelikavandiga ei ole esimeses kavas, Glasgidilond laulsid kohe kindlasti. Ja mina laulsin isegi Meriganda üksi istun ja tasalaulan ja teine oli veel Lembit Veevo romanss sinule, mis läks kordamisele. Nii et see klassikapool juba siis neil kavas mitte? Ei, kus oli algul kohe ja ma vaatan, et sul on nii hea mäludsa, raputame nagu käises neid fakte, samas kui laine lauljad pidid tükk aega meenutama. Kuigi neil on päevik olemas. Tõstalikud kaaslasel vili, tammik ja päeviku pidamine, oijah nad siin kunagi õhtulehes natuke vastasid seal üldse oma meenutustega. Aga sina oled läbi lasknud ja kaks laine koosseis? Tähendab jah, õiged sellist põhikoosseisu muidugi. Esimene see Gennadi polekski koosseis. Siis tõi Avar Arved Haug, tõi instrumentaalgrupi, tõi laine juurde. Ja siis 71 tuli juba Raivo Dixon. Ja siis ta seal tegi suuri muudatusi ja muidugi siis kena demoderskel juba, rahvalaulud olid hästi peeneseadega tehtud ja muidugi Raivo, see ületas kõik, sellepärast tegin nii keerulisi seadeid ja ometi neiud laulsid ära. Ja ja siis, kui läks juba see asi nagu šõu ja liikmespeale ja, ja siis tuli ka Tõnis Mägi. Pärast mind ja mina tulin ära, 77 detsember. Ja ma ütlesin, et ma lähen ära, 78 algul tegime veel lainega paar 12 kontserti Viljandis. Ütle, millega te vaba aega veetsite, no sina ei ole ju kuduja poiss, eks ole, seal puuduvad Kledeega, millega teised edasi õpetatud puudutus, millega neiud aegamisi Mõned orkestrid masinaga vaba vaba ajakirjanduses koperdasime mööda linnu kogu aeg, kus me olime reisil ja muidugi põhiline oli kino, sest sai ära vaadatud ikka mööda nõukogude liitu sõites või siis välismaale. Muidugi oli teine asi aga et seal imetlesid linnu ja aga sai Nõukogude liidus põhiliselt ikka kinos käidud, neid ilma piletita. Koojo. Aga noh, daamid, daamid oskasid käia ikka otsida, ma mäletan. Habarovskis kohe otsiti üles suur kingakauplus, mindi juhataja juurde, saadi sellised ilusad kingad ja mitte väga kallilt. Ja siis muidugi ta oma härraga siis istus ka haugu ühel kontserdil. Priipääsmed ikka olidki olemas igal kontserdil ja seda ikka anti neile. Kui sa nüüd mõtled tagasi nendele aastatele, milline laul sulle pisara Midagi lainega seoses? Oi, neid on palju laule. Mulle meenub 66. Oktoober Me olime Moskvas esimesel konkursil Nõukogude Liidu. Tähendab Nõukogude laulu parimale esitajale konkurss oli ja kui neiud laulsid ühte pahmutava laulu, siis. Publik oli haudvaikne, laul lõppes ära, aga see on juba näite või kui noh, kui hästi on see esitatud. Ja mulle see laul neidude esituses õudsalt meeldib suhediligampsamalts selle laulu nimi, aga võtiosof kadunuke oli tollal žürii esimees ja noh, tol ajal ei tohtinud žürii plaksutada, plaksutas nii kõvasti ja minul oli see muldonnis zemljanka, mida ta kah kiitis isiklikult, kes tänavas ütles, et ta ei uskunud, et eestlased midagi on võimelised nii Nõukogude laulu esitama. Ja mul on hea meel, et praegu ansambel Lindpriid teevad väga ilusti neid vene laule. Ja mis on kummaline? Tõesti, me oleme harjunud, et kui artist meeldib publikule, siis on meeletu aplaus ja vile ja näppude viskamine. Aga just teine poolus. Saal haudvaikne inimeste lähevad nagunii läbinal. Oli küll ja see oli puupüsti oli saal täis, estraaditeatris oli tollal. Aga no lihtsalt lainega kõik kontserdid tegelikult, mis me tegime, kõik olid ikka üllatavalt head, nii et ühtegi kontserti pole ära jäänud. Isegi siis, kui oli ansamblis kunagi 12 neidu. Laval oli ainult kas oli kuus vist millegipärast kõigile, oh ühel seda teisel jälle kontserdi ajal, äkki süda juhtus mind voodis, ma mäletan, sest mina jooksen ainult lava ja telefoni, vahetad kiir abitu kiirabi välja kutsuda. Noh, see on nii tore, meenutades seda. Olete kuulnud Vello Ora metsast, oli üks kena anekdoot. Kuidas parukas tuli, eks ole nädalda? Nad rekvisiidid jäid ühte linna nagu hiljaks ei, kontsert hakkas peale seda läksid põrukate lavale ja teiseks poleks jõudist kõik kostüümid kohale ja siis pärast esinemist tuleb üks vana mammikut passi põsakanud sõltuda katse lõissi, paljen, see paljas esimeses pooles laulis paremini kui teavet. Ei, see oli küll selline komme kui arumetsa tahtsime naerma ajada ja üks kaotas kinga ära ja siis andsidki käed selja tagant, andsid käest kätte ja Orumets oli käe käekõrval ja nad panid kinga aru, et talle pihku ehmatas nüüd laulja. Ja siis ühe satsi aeg, näiteks jällegi hakkasid nii õudsalt naerma, et vahepeal oli kolm, neli tüdrukut ainult laval, nii õudsalt näeksid, et ei saanud enam edasi tantsida, laulda. No see on veel Aero trump. Tihti arusaamatu, väga tugev sõnum on niisugune, et tihti tihti läks näiteks laulusõnad niimoodi, noh, nad on ju automaatselt pealse, kui järsku on kellelgi mingi vääratus, tekkis. Lumepall on niimoodi, et noh, piisab teisele pilku heita ka juba nüüd kellegi poole ei tohtinud. Või meil on niimoodi juhtunud, et Lea üksi laulab, sest tema oli sellepärast naeran, ütles alate. Lea üksi laulis ja meiega siis kolmekesi naersime. Raha jookseb ära, siis ronisime vahes, lõpetasime. Aga öelge, no me räägime ühisköögist ja naiste probleemidest seale, kui te nii kaua olete teel ja sõitsite nagu teie siin kolm, kolm pool kuud, et kas siis tekkis mingi saagimine ka naiste vahel või said ikka väga sõbralikult läbi? Esialgu sõbralikumalt, mida lõpu poole, seda närvilisemaks läks olukord, kõik tahtsid koju saada ja iga asi hakkas närvidele ja siis tahes-tahtmata tuli ütlemist. Aga räägime. Tunnete poolest ka, kui palju te siis ansambli liikmed ära võlusid ja palju selliseid? Merle näiteks ja meie koosseisus oli küll oma kolm-neli perekonda, vist tekkis seal või tähendab klaasid olid, eks ole, perekond, Naissoo tulid perekond, lille eetris perekond. Ja, ja ei ole praktiliselt perekond nad ka ikka. Sest meil oli ka Petersoni perekond Marta Marta Oja raporti Human ja oli perekond. Ja siis Mihhailova rootik trummile ja tal oli naine kaasaskoste märjaks. Nii et oligi avanenud, mõningad perekonnad küsisid selle kohta, eks ole, neid kuulsaid soliste küll, aga nemad annetesse kapson, sõjalaev oli ka, meil oli kapsoniga väga tähtis kontsert, ühe osa rigime meie ja teise poole vegi kapson, Jakobson sai seal mingisuguse vabariigi rahvakunstnikuks talviste kõikide liiduvabariigiga. Parteikongresside saalis ka Kariniga oli, saime ise katsuda, käes esimene mees, kes käis ära kosmoses. Ja, ja siis vaat siis oligi meil nime paned ka, siis mõtlesime, meil oli mitu varianti, kas laine panna või German T4. Aga. Ei olnud ning Eesti Eesti nimi jah, ja siis küsisime seal. Ta tuli parasjagu sealt liftist välja. Jah, ja siis me küsisime, mis temale, et laine kõlab hästi, laine, kui veetsime Valmaavel saatjana pesad. Eks me käisime mingisugust Poola televisioonis, eks ole, seal olid ju kõik sotsmaade esinumbrid. Kaarel kott ehk koti Karla nagu mees oli ikka, noh, niisugune suurusjärgu staar siis esimene vähemasti pas ja, ja siis leitigi messil, olime, eks ole, suur galakontsert kus oli seal igat värviseltsina Kanadas Kägottigar laevako ja me tegi tema koos filmiga Tšehhoslovakkias Kanadast kaadele, Kaarel hala oli Kaarel Ta oli siis noh, kõiki kõik C Tšehhoslovakkia suured tähed olid seal koos siis meiega seal oma väikse ansambliga, nagu siis olümpiamängude puhul me ju, kui Tallinnas oli Rekaid ka, eks ole, ja siis me esinesime Georg Otsa laeval, eks ole. Oli meil kõik need mängudest osavõtjad, eks ole, siis me käisime spetsiaalselt veel Moskvas lusikat Luzniki staadionil oli, eks ole, selle olümpia, Uno, seal olid need staare kindlasti ja siis mäletan, et mingi Regoti kontsert oli veel lauluväljakul, kus rahvas lausa hullus seal oli, noh, vaatasime, et litsutakse puruks lihtsalt kui need Sophie Rotaarude, kes need siin kõik esinesid ja meie lõpetasime kontserdi, Verson niukene, pikk lava oli tehtud sinna publiku keskele ja, ja me pidime seal algul tegime moedemonstratsiooni koos mannekeenid ja siis pärast teha olid need solistid ja siis rahvas hakkas kuidagi niimoodi servadele tungima peale nemad, need, kes seal lava ääres olid, need olid täiesti litsutud sinna lava ja sinna rahvamassi sisse, vaatasime sealt tagasi, ei tule lihtsalt ja eluga välja sellest olukorrast aga ja siis oli meil väga huvitav esinemine veel Düsseldorfi messil, 80. aastal oli Luksemburgi raadio tegi otseülekanne kaks päeva, siis oli meil juba Tõnis Mägi ja siis me panime ikka niisugust vingemat. Kui me kokku võtame, kõik need aastad oli ju kenad. Laine julges oma kahekümnendat aasta tegevuse möödudes tulla taas laval, eks ole. Oi, see oli kõige ilusam aeg, mu elu siis jah, julgesime kokkuvõte sinnamaani me tundsime, et me oleme koledad, inetud ja ei sobi enam lavale. Taastad läks mööda, siis mõtlesin, et täitsa vahval, lähme kaugest tagasi ja millist tööd Podolski tegi, jah, enne seda. Mitte enne seda olid sel ajal, kui me kokku tulime, 80. aastal ja siis sügisel uuesti, kui 20 aastat sai täis, hakkasime esinema. Millised laulud meil siis olid, need, mis ma tahtsin öelda, et väga soliidne kavalise klassikalaine käsi, maa ime sellise pealkiri. Viiul oli meil, Mati Kärmas solistiks siis oli, saime kraaning, tantsis meil õun, mängis flööti ja, ja need seadet? Ma praegu imestan, millised seaded pudelist kiruma pole kunagi kuulnud, niisugusse hoomanite, nii et pisar tuli silmi, kui lavale ja riigi näiteks läks sääriseks kriik kardamisele. Se solvuri näolisse, seal soolot. Ja siis me pärast seda ju tegime Bodeske autorikontserte 82. aastal Moskvas ja Stavropoli soli üks Stavropoli kevad oli niisugune festival, käisime seal Moskvasse, esinesime armee keskmajas, siis esinesime teatriühingusse saalis. Teatriühingu liidus aris. Kaks kontsert oli seal Moskvas. Kõik lõppes pudelist surma. Suri minu sünnipäeval just iga kord, kui mul sünnipäev. Mul on meeles, et Gennadi suris tegime proovi ja ta läks pärast seda Sauli juurde. Sõitis Sauli juurde ära ja siis järgmine päev saime teada, et pole. Peaks nüüd sajandivahetusel tegema oma show sõna meie eest on see juba ära tehtud, nii et meil on üks ansambel, kes meie laulab praegu, nii et ma ei tea, kas kulda ei laula. Küll aga meie laulutamisage nali või, või mis asi, see on paroodia või mõtlevad nad tõesti seda tõsiselt, mis nad teevad, aga noh, päris narrolk nendega võidunud uuesti laulma. No aga kui mingi teise kant? Laadal on võtnud teie need popviisi taga rahvalaule ja need nende hulka. Puudutada siis peaks olema üks mees, kes, kes need rahvalaulud uuesti üles võtaks, sest et meie ei ole rahvalauluseadete selleks peaks olema siis noh, niisugune hea helilooja või mõned siiski mul on, mõningaid noot on alles, meil on ka, aga noh, me, ma kujutan ette, et me ise ei ole, selleks peab ikka keegi olema, kes võtab, et nad tulevad kas niipalju kui esimesest koosseisust ainult tahtjaid ja meie koosseisus palju veel on neid, kes on valmis tahtnud suutelised laulma ja esinema jala, noor kokku ja ei, meil on seal eelmine aasta või üle-eelmine aasta, me tegime seda kokkutulekut, siis meil olime nagu isegi täisministrite inimeste Eesti kontserdimeeskonna saalist tegime kokkutuleku. Jah, liiatigi need suvetuurid, mis praegu käivad, et seal on küll niisugusi, mis vanemale publikule meeldivad solistid nagu sõidavad ringi, Orumetski laulab, eks ole, et miks mitte kasvõi koos orumetsaga teha sihukest, kas võiks kolmneli lugu. Novella Hanson, sina olid nagu viimane sild selle keskmise laine ja viimase laine koosseisu juures, eks ole. Ja siis ta ilmselt see muutus kaasa, et, et kuna seal muidu oli ikkagi naised ja ansamblis siis siin Alari ja Konstantini näol siis kaks meest ka. Ma usun, et see tuli asjale kasuks. Naishääled üks on igavad, minu arvates. Avariana Tamme, kostja, Konstantin tšenko. Eks see koosseis natukene, meenutas Manhattan Transfer ja. Raivo Tiks on, neil oligi arvatavasti eeskujuga käega olemas, meil endil ka ju muidugi ta meeldis. Siis neile, kuigi me ei, ma ei teagi, kuhu, kuhu kanti üldse nendeni küündisime, ei, mitte sinnapoolegi. Aga tahtmine oli tookord suur. Aga mis on kena, et kui laine esimene koosseis oli nagu rajategija lavalise liikumise juures, siis see keskmine koosseis oli juba suur šõu ja kas teil oli ka ikka laval väga tugev? Noh, nii vahelduse laulmine võimaldas selle pärast siiski Dixoni rasked sätted ja sinna tehtud, ega see nüüd nii väga, võib-olla vähem mängu vajalik halvasti lõikusin, hea sätitud, igatahes oli tähtis detaili. Aga keskmine koosseis, kus laulsid Lagle ja Merle ja sina olid ka lõpus, eks ole, seal seal oli ikka seda liikumist rohkematele. Jah, oli küll, tõepoolest oli, seal oli isegi meil seal võib-olla kui vähe ja siis Priit on siis ma arvan, et meil on seal mingi bäkki osa isegi täita. Vaheti jah, seal oli suureks sellele pandud ilmselt see film, mees nagu orkester mõjutas. Tookord, ma arvan nii. Aga kuidas toonane publik teid vastu võttis? Ma ma arvan, et see viimane kohe ei läinud sugugi nii hästi Ena peale, kui need eelmised, see oli ikka paremini meelde jäänud ja ma arvan, et Vello, arvame, et seal oli seal suur osatäitjad. Ta oli ikka nagu kõige populaarsem lülivast seal, ma arvan, nii. Ja sätted olid lihtsamad ja enamusel on ju, on ju lihtsam, on ju kergem aru saada. Eks ole. Nojaa, aga kui teie lõpetasite siis oli teine aeg, olid teised rütmid ja sellest lähtuvalt oli ka see kaval. Jaa, seda küll. Aga võib-olla ta oli natukene rohkem jäätsolikum. Ma arvan, ma ei eksi. Me ise arvasime, et on jääd sulikum nagu ma ei tea, kuidas meil see õnnestus. Aga sinnapoole igatahes me kõigi maitse oli selles mõttes ühine. Suund, et oleks tahtnud midagi niisugust teha. No ühest küljest on kurb see, et see viimane koosseis nagu raadiomajas ei ole salvestanud, aga see lint, mis mulle toodi, kunagi on tehtud linnahallis ja peale kirjutatud Laine viimane koosseis ja 1984 salvestus. Tõepoolest, Lähme, vaatame praegu seda aastaarvu siis muidugi ise. Ja iialgi ei kuule. Aga millal viimane kontserdis? Ja selle selle kohta seisuga kusagil sealkandis ta võiski olla seal, möönis, aga küllap küllap sealkandis mitte, kaugel sellest. 84.-st. Aga kes siis ütles, et nüüd on lõppenud? Ja me olime nagu linnahalli all, eks ole aga ma arvan selleks juhtkonnas midagi vast käest ära ja ja polnud nagu need esinemis. Esinemisi ka ei olnud eriti ja mingi teine aeg hakkas nagu tulema tänavus, asi tundub seal praegu nii naiivne, aga ilmselt lihtsalt aega nii tormakalt edasi läinud. Nii suured muutused on toimunud, et sellepärast tundub naiivne, praegu võib-olla isegi mõnikord poole silmaga võiks mõnda asja üle vaadata, aga siis nii. Nendele, kes veel keegi näeb? Ei tahaks eriti veel keegi näeks. Ei kuulegi vaenlase peale, seda läheb. Aga me kuulame neid viimaseid salvestusi. Need, kes ei pidanud juba läbi Ma kujutan ette, et kui te nende aastatele mõtlete, kus te olite koos, need on kõik kenad aastad, ega need ei ununeks. Ei, me ei lasegi neil, ei minul ega siis teeme omavahel päris meie koosseisust küll ja, ja käime kogu aeg kaasa sünnipäevadel ja siis nagu kokkutulek ka, vana arm ei roosteta ja mida vanemaks saad, seda rohkem mõtled, et jah, need olid elu parimad eks ole hea. Sest ega jah, paljudel ei ole vastu panna sellist reisikogemust ja just nüüd mõtled, et tänu tänutundega, et just Venemaa sain nii põhjalikult läbi uuritud, see on ikka üks kuuendik planeedist, eks ole. Kaug-Idas ei lähe mingil. Kuidas saha genile Kamtšatka magada Kesk-Aasia Šukotka, aegsena kohad ja Vladivostokis, no seal me käisime ju kaks kord aastas väest ja Kesk-Aasia ja üldse kõik keskno terve Venemaa otsast lõpuni, kõik liiduvabariigid nüüd läheks huviga, vaataks uuesti üle, et kas on midagi muutunud. Jalajäljed on alles? Ju ei teadnud, et need on elu parimad aastad, oleksime rohkem vaadanud ja uurinud ja kirjutanud kõik, et siis oli noor, oli veel kümneid kordi neid kohti ja suvel ja talvel elasin üle maa värisenud mised ja tärskendis kuid kapp hakkas kukkuma, öösel ärkad üles ja mõtled, et issand jumal saaks. See on veini liiga palju joodud. Millal ja kus meie sõitsime Kaug-Idas, kui olid need suured üleujutused, nemad lennuki aknast ikka muud ei paistnudki, kui vesi. Niisugune komsomolis glamuuri ja see oli täiesti vee all seal kohalikud siis rääkisid, et kodukülad on, nemad ainult kaseladvad paistavad vee alt käisid kodukülas kaatriga sõita. See on nii, et need pilte tuleb järjest rohkem ette. Temalt, sest et eakam saad ka kõik need vulkaanid vulkaan lennukiga selle üle ja kõik need lumetormid, Me olime lumevangis seal, ootasime kus me siis Habarovskis ja kus me olime, ootasime ülelendu mitu päeva ja ja siis, kui lõpuks sinna Kamtšatka saime, siis noh, viiekordsed majad olid lumehangedega, vot sellise kõrgusega lumehanged olid seal, et kui meil siin on niimoodi, et kui sõiduauto kinni jääb, siis on juba katastroof. Tallinn on surnud, eks ole, väljan surnud praktiliselt siis seal on niimoodi telefonipostid ei paistnud lumehangest välja, et busside jaoks olid sellised pikad koridorid siis noh, niimoodi aetud või lõigatud mingid sihuksed, erilised lumelõikamise masinad, mis selle lume nagu kaugele kuskile loopisid. Selliseid pildid, mina pildistasin muidugi tollel ajal väga palju oman diapositiivne sellest ajast noh, palju järgi niimoodi, et neid võiks kunagi vaadata koos, aga. Päevikut ei pidanud või nii nagu esimene koostis. No põhimõtteliselt meil on olemas kalendermärkmikud tollest ajast ikka kõik need reisivärgid, aga räägime erilisi emotsioone nüüd küll kirja ei pannud, niimoodi tuleb pilt meelde, kui nüüd just diapositiive vaatavad vanu märkmikku niimoodi, siis ikka tuleb see situatsioon meelde, aga noh, niimoodi neid nihukesi naljakaid juhtumeid ja erilisi situatsioon oleks ainult kirja panna, just see oleks olnud oluline niimoodi meenutada, sest praegu, kui me kokku istume, siis ühel tuleb üks asi meelde, teisel, teine, teine nagu pole kuulnudki, sellest, issand, ma küll ei mäleta, palju rahvast käis kontserdil, jah, praegu tehakse mingi tuur, suured reklaamid, tulge ometi ja siis ka ei tule veel keegi või sajab vihma või ma ei tea, mis toimub. Ka päev oli kuskil, kontserdisaalid olid täis ja kõigile ikka odav, praegu oli odav ja tõesti, me ju sõitsime igasse külla. Meil ei olnud nii, et me oleks ainult Tallinnas kond Tallinna laululavale kontsert teinud, me läksime ikka olica Rõngu kultuurimajas või kuskil Räpina kolimas, kuskil igal pool oli kui kontsert ja kaks kontserti päevas ja kõik saalid olid täis ja ükskõik kus, Venemaa küll, aga ega ainult suurtesse nendesse Lenini nimelistes ei olnud, ikka sõideti seal 200 kilomeetrit linnast välja, kuskile pisikesse klubisse ja seal tõesti ka kontsert ja inimesed istusid, mütsid peas ja vildikud jalas ja puhvaika seljas ja vaatasid ja plaksutasid. Ja naised panid silmad kinni, kui Ilona Spriit palja kõhuga laval tantsis, eks ole. Tulime, olime kala. Oli vist viiendat kuud rase ja ootas oma tütart ja, ja seal, kus me olime korkis Vistamise ja Karkis EDP asedirektorit, Anauastolstigaja, varastada soovijaid natoostingaja. Oleks palju aitäh nende toredate lauludest.