Nonii selge, siin pole ka midagi, siis teeme ühe perepildi. Tulge. Pere filmida, kuulata teine kuulamist. Laboratooriumis, palun koguneme kus ema on oma selge tähelepanu, köik nardoderne supp hotell ei mõjuta jah, no nii, tema tähelepanu. Tere, armsad kuulajad, mina olen Tiina Vilu. Täna on mul teile perepilt isast ja pojast ja õppima õppimisest head kuulamist. On mõnus päeva päikeseline lõunaaeg ja mina lähen kokku saama. Reigo, ah, ja üks väike poiss on seal ka mind ootamas. Tere, kas ma olen õiges kohas? Kuidas ma sisse saan, lihtsalt lükkama seda väravat majutama, midagi. Tõmbama peab, oi aitäh, minu nimi on Tiina. Mis sinu nimi on? Uppu Oliver on sinu nimi. Hea küll, lugu Oliver, kas ma tohin teile külla tulla ja sinuga issiga jutt rääkida ja kas te käisite õues issiga parasjagu või? Mõnus täna on nii tore ilm, kas lähme edasi? Nii tee mingi ees, sest mina ei teagi, kuhu me minema peame. Mani, tervist. Kas ma tohin siseneda? Tore küll. Niisiis istume nüüd Uku Oliveri ja tema isa Ahvenaga ahvenal on teine nimi, kaaslane, nimi on Reigo aga öeldakse, ikkagi ahven. Istume Reigo Ahven, istume siin mõnusasti toas ja meid vaatab kõrvalt Uku Oliveri tädi Liisi, kes võib-olla räägib ka sõna sekka, me veel ei tea. Kas tänane päev on selline täitsa tavaline päev teie jaoks, et kui on pühapäev ja väljas on päike, et saate olla Uku Oliveriga koos, kuidas Õnnofon? Meil sebra päev täna on ju veel sõbrapäev ka, muidugi, aga räägi mulle, kas see, et te saate niimoodi pühapäeval mõnusasti koos olla, tavaline? No mitte liiga tavaline tegelikult, et sooviks saada tihemini pidada sellist pühapäeva, aga natukene TÖÖ loomusest tingituna ei ole salati võimalik. Ja teiselt poolt on ju ka hea, kui mul ei ole selline päris tavaline graafik, et meil saab olla mõni teisipäev, võib olla näiteks pühapäev oleme koos ja toimetame, teisipäeval teeme pühapäeva asju. Räägi, Uku Oliver, mis sa täna teinud oled, mis need pühapäevased asjad on, mida sa teed tavaliselt kui sa issiga koos oled? Emme läks ära või? No räägib, läks puhkusele. Mul on kaustava jäänud selleni, Emmett oleks tagasi. Kas ootad seda juba ja mis sa selle aja jooksul teinud oled, kui enne puhkusele on? Väga vali, äsja näiteks mänginud numbrimängu. Ma olen natuke udu, ei ole, ei ole niimoodi niisaga vibu ja kõik jutud. Ja ei ole, et nende peale minema laskma neid, sest nad on pool, kas on arvutis? Selge, aga räägi mulle seda, mis sa täna issiga koos tegid. Täna hommikul rääkisime juttu, sõime ja siis tuleme siia. Kas see on mõnus, kui saab issiga hommikut juttu rääkida ja süüa koos? Mis jutud need on, mis te tavaliselt issiga koos räägite? Ma ei tea, see vist ei ole tore jutt, kui issi ütleb, et Uku Oliver, mine pese käed ära, sul täitsa igav jutt, Marwan, aga millised on sellised toredad jutud, mida sulle meeldib rääkida? Igasuguseid toredaid asju, ahven, mis sina ütled, kuidas on selliseid jutte, mida lapsevanemad peavad lastele ütlema, ilma milleta ei saa, aga mis pole tegelikult kuigi huvitavad, vot just seesama, mida tegema peab ja ei pea või või mida võib ja ei või, aga mis on sellised mõnusad jutuajamised? Ma ei oskagi eristada mõnusaid siis vähem mõnusalt, sest mulle tundub, et mind on kohutavalt õnnistatud, et on selline selline laps, tore, tore laps, mulle meeldib rääkida nendest asjadest, mis natukene olulisemad pikemas perspektiivis ka ja siis sellistest asjadest, mis ei ole nii olulised, aga mulle tundub, et kõik on kasulik. Ei ole üldiselt, kuna inimese hääl on eriline, asi on ju, ja lapsel ja tema vanematel on tänu sellele erilisele elemendile selline spetsiaalne suhe. On tõestatud, et meeletust, mürast inimene ikka tunneb ära selle nende väga lähedaste hääle, kuigi nagu tegelikult ei tohiks tajuda siis millest tahes, siis arutledes salm üksteisest kogu aeg teada. Aga mulle täna meeldis see, et Oliver oli nõus, kui me läksime sealt vanaema juurest ära tagasi, tegi mõlemale kalli, sest vanaemasid ja vanaisasid ja emme-issi tuleb armastada, teostada. Ja mulle meeldisid õli, preili, nõus, ma ei pidanud isegi käsi väänama. Kas muidu tead, ta on päris isepäine, mis mulle meeldib, mõnedes usub lihtsamalt, mõnedes mitte nii väga, nõuab tõestust. Uku Oliver, kui vana sa oled? Viieaastane Viieaastane oled juba ma vaatasin, kui sa siia niimoodi mõnusasti maha istusid, sa võtsid sellise toreda istumisasendi, mis asend souli rätsepistes ja käed olid seal ka kuidagi mõnusasti põlvede peal ja näen, ma näitan sulle midagi, näitab Uku Oliver jooksis kuskile. Võttis aknalaua pealt, mis on siin üks kivi, millel on augud istuma. Sul on istunud. Ahven oskab meile lahti seletades on rätsepistes istumine ja, ja niimoodi käed on toredasti põlvede peal ja sõrmed on ka kuidagi. Ja sul ei ole päris õiged sõrmed koos, tegelikult oleksid need, kust ma saan aru, et see on selline esimene. Silmade puhkamine. Nojaa, aga see on nagu meditatsiooni jaoks selline esimene vist kõige levinum siin meditatsiooni soodustav asend, kus keha on parasjagu pinget parasjagu lõdvestunud. Uku Oliver, mis seal muusikatunnis teeb, kas te istute terve tunni läbi niimoodi? Vahepeal tantsime? Mitte vahepeal laulame, vahel mitte. Aga praegu pole ju muusikatund, miks sa siis kohe niimoodi istusid, seal oli mõnus või oli see, kes pole näinud, kellele käitlemmi minu jaoks istusid, et mina näeksin, et nii on mõnus istuda. Petroovidega. Jah, ma teinekord proovin, ma praegu kohe ei saa, mul on mikrofon peos ahven. Sa ütlesid, et on selliseid sinu jaoks olulisemaid jutuajamisi ja vähemolulisemaid jutuajamisi. Millised need olulisemad jutuajamised on? Ukolideniga? Kõige olulisemad küsimused on sellised, mis puudutavad autoriteeti sest see on üks väheseid selliseid telgesid, mis kuidagi distsiplineerivalt inimeste tegevust kogu tema elu. Ja see on paraku midagi sellist, mida väljastpoolt ükskõik missuguse forsseerimisega tegelikult luua ei saa seal miski, milleni peab aitama inimese jõuda siis piisavalt varajases eas ja sa saad panna ainult noh, teha selliseid lumme ees, et tuleks endale järgi ja siis nagu ärritama. Püüa leida jõudu praeguses sellises maailmas, kus kõik tahavad olla originaalne, maalsed, ainulaadsed, kõige rikkamad, kõige võimsamad provi leida jõudu, seista vastu ja uskuda kellegi autoriteedi. Ja siis saabub Ma arvan, et mingil hetkel olukord, kus siis kui inimesel ei ole kõik nii hästi, et siis tal on kellegi poole pöörduda või, või kellelgilt šnitti võtta, sest et mis siis saab, kui kui inimene on, on enda jumal ja siis ja äkitselt tema enda kõikvõimsus kaob ja valikud osutuvad mitte nii õigeteks. Ja siis, kui ta on nii tugevalt iseenda nagu maailma tipp, et kelle poole siis pöörduda või, või milles? Väga Uku Oliver puhkas vahepeal voodi alla ja võttis sealt spathermannik sussi. Veidemani Pätu peab olema ikkagi olemas, oli veel, aga kas ka sinu jaoks, Paidermann autoriteet? Oliver, mis on autoriteet või kes on autoriteet, esimene häälne, vot nii, aga kuidas sa räägid afon Oliveriga autoriteetidest, kuidas ta sellest aru saab? Oliver, aga, aga kas sa tead, kes on dinosauruste uurija endale no vot, et see, et tal viis ei tähenda mitte midagi, mitte kuskile ei Niinutada lennutada lapsi niimoodi nagu meie sellises Lääne kultuuriruumis. Üks väga tore inimene juhtis tähelepanu sellele, et kui näiteks indiaanlaste lapsed teevad pättusi, siis neile räägitakse muinasjutte. Et neid muinasjutte räägitakse selliselt, et et seal ei seal ilusti, et ta midagi midagi ei jäeta välja vaid laps õpibki läbi selle tekstilise osa maailma modelleerima ja kogu aeg ollakse laste vastu ausat ja otsekohest peaaegu et ei tea ühtegi teemat, millest ma Oliveriga ei saaks rääkida ja sellest tulenevalt ka nendest kõikidest teemadest tuleb rääkida sellepärast et, et kui tekivad need kommunikatsiooni lõged lastevanemate vastu, see on seotud sellest, et see viitsid ikka liiga pikk, räägitakse asjadest, kas, kas liiga pealiskaudselt räägitakse lihtsalt liiga hilja. See ma arvan, et on väga oluline, kes on praegu Uku Oliveri jaoks autoriteedid, ma loodan, et, et just Mulle tegelikult ei meeldi Eestisse või üldse nagu praegu kuidagi, mis valdab, et inimene, kes läheb näiteks üle 40 piiri või, või üle 50 piiri, siis tema on, põhimõtteliselt on juba selline pensionieelik ja ta ei ole enam nii kasulik. Vastupidi, mulle meeldib Aafrika lähenemine, et kõige vanem on kõige auväärsem ja see on lihtsalt sellepärast, et kogemus ongi kõik. Nüüd, kes on autoriteet Oliveri jaoks, ma loodan, et tulevikus on niimoodi, et näiteks seal on minu jaoks autoriteet, sest mõnede asjade koha pealt on nii-nii vahetu. Ja nii kompleksivaba, et või meeldiks seda, näeks Austrias väärsust nii endast, vanemates kui endast nooremates. Aga praegu peaks olema selline tingimusteta usaldus ema vastu, isa vastu tädide vastu ja vanavanemate vastu on ju lasteaiakasvataja vastav. Need näitavad ka kuulama, onju, ja uskuma, mida nad sulle räägivad, seda tahavad sulle head õnne. Novot. Istun siin ja vaatan ringi ja mulle vaatab vastu mitmeid trumme suuri väikseid. Ma saan aru, et see on ka üks osa teie koosolemisest läbi, mille maailm ka jälle selgemaks saab, on niimoodi. No nüüd ma näen juba kahtes Paythermeni sussi. Kas need on sellised sussid, millega sa mööda seina üles ronida, kui on vaja, või ma arvan aga et seal meiega koosolemise vahend, aga veel rohkem paraku paraku andsime eraldi olemise vahenditest ja minu elukutse ja küllalt vaikne elukutse siiski ei ole. Ühelt poolt õnn ja õnnetus, aga et me oleme teadlikult Maiforsseeri, seda, et ta peaks vaid vastupidi, et ma tahan, et see isu tekiks tal hoopis nagu seestpoolt. Et ma loogilise selliseid keskkondi talle, kus, kus ta puutub tsemendiga kokku aga mitte ma loodan, et ta ei taju seda selliselt, et see on kuidagi nagu survestatud tegevus. Ma puutusin sinuga kokku, ahven ühel koolitusel, kus sa olid lasteaias rääkisid vanematele läbi trummide, sellest, kuidas võiks lastega koos olla ja loovust arendada, sellepärast mulle tundus nagu väga loogiline, et küllap sa teed seda oma Uku Oliveriga ka, nii, kui ma vaatan ümberringi trumme, siis ma kujutan ette, et kui ikka on kodus mitmeid trumme, no siis mingil hetkel ju ometigi tekib ju huvi, et mis asi seal nurgas on. Olgu, kas sa tead üldse, sinu pärast on nüüd 14000 last mänginud trumme, aafrika trumme detsale vaata, sul oli vaja jõuluvanale mängida, trummionju, mäletad, siis ostsime sulle pisikese trummi, harjutasime natukene ka ja siis sealt tuli mõte, et võib-olla siis mängida lasta, ega igal pool trumme ja nüüd üleeile sai 14000 last sai täis, kes said aafrika trumme mängida? Kas see tähendab seda, et issi käib mööda koole ja lasteaedu, mängib lastega trumminaine? Sul on jäänud. Mängimata natuke jah, mina väga tahaks kuulda. Oliver, kas sa võiksid mulle natuke näidata, kuidas te mängite issiga koos trummi? Uku Oliver saab sellise väikse aafrika trummi praegu jalgade vahele ja isa ahven võtab koti seest välja hoopis suurema. Sellel trummil on nimi ka kembed tsembe just nii, et siin on suur ja väike tsembe. Kohe kuuleme, mis siis nendega koos tehakse. Uku Oliver istus peagu trummil otsa, ütleks ma. Ja ahven niisamamoodi. Siis, kui me kõige esimest korda hakkasime Oliveriga vaatama ka, et mida me siis jõuluvantsile peaksime tegema, onju siis Oliver oli, oli see aktiivsem liige? Mina olen selline taustatantsija, nii. Nüüd mängisid koos suur ja väike trumm ja isa ja poeg, aga kui te mängite eraldi, mis hääled siis tulevad Uku Oliver teemale näiteks sinu tembe häält, ütlesin õigesti. Detsember. Väga tore ja silmad läksid mõlemal kohe särama. Mis arvad lukku, Oliver, miks inimesed üldse trumme mängivad, miks sinu issi näiteks armastab trummi mängida ja selleks käetele. Aga ta võiks sama hästi olla ju trollijuht, see on ka töömiks, ta trummi mängib ennast rõhken käel. Jah, aga ma mõtlengi seda, et miks talle just see töö meeldib? Sellepärast, et jäärohke. Tead, mina arvan, et kui ta teeks mõnda muud tööd, saaks palju rohkem raha kui trummimängijad. Aga miks talle see trummimängimine meeldib? Ma küll ei tea, Sa ei ole mitte kunagi mõelnud, miks ta kogu aeg kõnnib ringi, trummid kaasas, ta vist ei liigu ilma trummideta kuhugi. No ma ei pea seda kärjego trummide ja aga kas sa seda oled uurinud tema käest, et millal ta trummi mängima hakkas? Ta oli sama väike kui sina, seda ma üldse ei tea, küsime tema käest, kuidas see nii läks, ahven, kas sinul oli kogudus trumme ja siis tekkiski huvi? Mul oli pisut teistmoodi pisut teist sorti Pillak. Alguses voh, aga hea, et te olete minu isa, oli tegev klaverivabrikus käis seal siis kõik need erinevad, sellised nagu ametipostid klaverivabrikus läbi jõudis kõige altis kõige üles välja ja tihtilugu siis lohistas mind sinna kaasa, kuigi ega lapse koht klaveri abiks võib-olla noh, ei ole, otseselt on ju, mulle väga meeldis, et ta võttis mind kaasa ja et see on tema jaoks nagu väljakutse vaadata, et mingi viie aastane kaduma ei läheks sinna suurde vabrikusse ja siis seal vaatasin, kuidas klaverit häälestatakse ja sain ise mingit kannelt häälestada ja magasin kuskil klaveri all, seda Clymerdati ja väga põnev oli, mulle väga meeldis ja siis mind pandi klaverit õppima, kui olin kuuene. Ja mul oli ääretult äge õpetaja, kelle meetodit ma kasutan praeguseni, kui ma õpetan. Tema oli selline käsitööhuviline ja selle just selle trilli huviline, et, et kõik, kõik, mida me tahame hästi teha, omandab käsitöö nagu mõned parameetrid. Aga igatahes Kristo joogi juures õppisin klaverit ja siis klaveriõpinguid laste muusikakoolis läbi said, siis, siis ma läksin otsa kooli trumme õppima. Mul olid seal väga toredad õpetajad, olid Eno Kollom, Toomas Rull ploompuusepp härra suvistanud ja siis pärast otsa kooli tekkis selline imelik periood, kus ma läksin õppima Tartusse lihtsalt semiootikut ja mängisin trumme. Vabakutselisena mitte nagunii eesmärgistatult. Seal on õpingute käigus olnud mitmeid autoriteeta mitmeid eeskujusid, kes, kes on sind innustanud edasi mängima ja üks oluline on ilmselt ka see, et isa võttiski sind kaasa sinna keskkonda, kus oli nii põnev. Kindlasti ja, ja siis sealt edasi ka on nagu cool soodustatud seda tegevust ja, ja ma innustaksin lapsevanemaid ka, et tihtilugu need sellised ajalised rahalised investeeringud ei olegi nii suured ja nii matvad, kui, kui võiks mõelda, onju et tegelikult lastega tegemiseks on vaja võib-olla natuke jälgida laste, vaata, mis, mis teda käivitab. Me saame väga vähesega praegu muuta oma laste käekäiku kunagi. Ma ma ei kujuta ette, võib-olla ainult siis, kui tõesti arvad, et laps võiks hakata F1 piloodiks, on ju, et siis võib lekkida mingisugune rahaline probleem on ju, aga kõike muud ma ei näe, näe takistusi, mis ei oleks ületatavad väikese nuputamisega. Kui sa tahad, et su laps õpiks ratsutama, siis sa ei pea tegelikult ostma, talle on ju ratsaspordibaasi, vaid sa võid lihtsalt teha ettepaneku, et okei, et kas me võiksime tuua teinekord kuivikuid, ma ei tea, kuhu veskimetsa ratsaspordibaasi natukene vaadata, kuidas seal asetatakse ja Ma arvan, et paari kuu pärast laps oskab juba hobuseid puhastada toimetada ja ta on täisväärtuslik selline liige, kelle käest ei küsita mingisugust Raheda, saab vabalt oma unistusele nagu lähemale minna. Nii. Ja see on ainult üks näide. Ma ei tea, 1000-st võimalikust tegevusest on ju, ma arvan, et mitte ükski jumala täielik Eesti tippvõi, Euroopa tipp ei löö nina ees ust kinni ükskõik mida, mida nagu tahaks teha, kui, kui on näha, et lapsevanem tahab oma lapsega tõesti nagu sellesse temaatikasse süüvida ja seda põhimõtteliselt nüüd me hakkame rakendama seal Viljandi Ramla abis ka, ehk siis Viljandi linn andis meie kasutada ühe sellise ägeda juugendstiilis vana teatrimaja ja nüüd me seal loome sellist trummihariduskeskust. See ongi selle mõttega, et nii lapsed kui, kui täiskasvanud saavad tulla ja tegeleda millegi sellise loomingulisega, mis, mis neid lülitab võib-olla argielust natukene korraks välja ja tänu sellele võib-olla et kui nad pärast lülituvad sisse, neil on mingid uued lahendused, mingid uued mõtted ja teeb lihtsalt võib-olla nende elu nagu lihtsamaks võib olla annab, annab metoodika üldse leidagi lahendusi oma probleemidele. Miks sa hakkasid käima mööda lasteaedu ja mööda koole, et koos laste ja vanematega trummi mängida? No Oliver ongi selles süüdi, me käisime tema lasteaias mängimas ja siis oli niimoodi, et jõuluvana sai hoopis vähem tähelepanu pärast seda, kui me olime mänginud seal trumme kui meie, et siis täiskasvanud tahtsid mängida seda suurt trummi laustased mängida väikestumi, jõuluvana istus üksinda suure kommikoti osas, keegi talle trumme ei andnudki, talendiga võimalus pani need Ave sai, sest seetõttu nagu ma ei olnud selle peale tulnudki, et lastel ei ole seda väljendit, onju, et oma jõmm on isegi pilt, kui ta oli seitsmepäevane, tal olid pulgad peos juba, nii et ta on nii palju elanud, et nagu ei pannudki tähele, et see võiks vist tegelikult huvitatud nii paljusid lapsi ja siis seda võimalust lihtsalt pole ja siis kirjutasin sellise ringkirja, toimetasin. See oli ka tema lasteaias ja tegin sellest mõned pildid ja siis saatsin kõikidele Eesti lasteaedadele ja siis sadakond neist võtsid vedu ja siis olen käinud. Et see initsiatiiv on tegelikult ulate võib-olla nende muusika õpetajatelt, et et ma otseselt, nagu seda kellelegi peale ei suru, et kõigil tase, enda vaba valik ja see, ma arvan, et ongi meie üldises tegevuses elus on nagu kõige olulisem, et lihtsalt tahta midagi seal kõige-kõige tähtsam ja kõige olulisem motivatsiooni, kui inimene näiteks on, on hädas sellega, et ei tea, mis on eluõnn või mis on elu mõte siis kallid kõik kuus miljardit inimest maamuna peal, nüüd tuleb talle vastus. Elu õnn on midagi tahta. Midagi sellist nagu tõeliselt soovida, mitte see ei ole nagu uuem saksa päritolu auto või midagi sellist, vaid selle soov midagi saavutada, midagi juurde õppida, soov kuhugi jõuda ei tohi seda segamini ajada selle asja päriselt saamisega. Et tegelikult on oluline protsess ja nüüd me jõuame tõeni. Et elu õnn on kirg millelegi või kellelegi vastu. Kuidas sinul selle eluõnnega praegu on, mis see siht on, mis see soov on? Ei kommenteeri. Uku Oliver, kas sina tead, mis asi on õnn? Muidugi, mis asi see on siis armastus? Källi? Kõige tähtsam on armastuse asi seal õnne, mida sa armastad, emmekesed kõiki sa särad küll niimoodi, et sa oled vist hirmus õnnelik laps, mis siis teha, kui inimene ei ole üldse õnnelik ja parasjagu väga kurb, kuidas õnnelikuks saab? Uku Oliver pani näpu suu peale ja väga kavala näoga, mõtleb nüüd, mis sa välja mõtlesid? Ilma ütlemata Liiselt tuleb, pole varem tulnud. Kosiin ja see väralleeennelik. Rõõmupall vaata, seleta nüüd natuke lähemalt. Ma võin seda, see oli niimoodi, et siis kui keegi on kurb, siis keegi peab ilma sõnadeta sellest aru saama talle viima lilleonju. Sa oled seda proovinud? No muidugi, ahven, kui sa käid mööda lasteasutusi ja suhtled lastevanematega, mis sulle vastu vaatab, kas seal on õnnelikud vanemad näiteks viitsivad tulla trummi mängima sinuga? Kõik kogu see palett on esindatud, et on olemas skeptikuid, on olemas voolavaid, entusiaste on ja, ja nii edasi, et et ma ei, ma ei loo mingeid illusioone, sellepärast ongi nii tore oli, mis sa teed? Oliver võtab väga suurt raamatut praegu raamatukastist lällavad raamatut, ma saan aru, et tegelikult on nii, et need inimesed, kes minuni jõuavad, nendel on, ikkagi on see selline sisemine soov ja selline draiv, kuidas eesti keeles on miski, mis neid ajendab ja on sees ja, ja see ongi kõige tähtsam ka, et keegi, ma arvan, et keegi ei peaks tahtma olla lapsevanem, kes kõike kõigest teab, peaks olema lihtsalt soov olla lapsevanem, kes tahaks proovida olukordades piisavalt invarianselt käituda. Et leida see oma olukorrast sobivaim lahendus, et teades nagu laste kasvatamise metodoloogia raamatute tarkusi peast ei pruugi meie tegelikult leida lahendust antud olukorrale, mis puudutab omaenda last, on ju sellepärast, et maailm on üks põnev koht. Uku Oliver tahab mulle väga näidata suurt atlast, mis räägib inimesest ja inimese kehast. Näiteks on siin suur pealkiri, sinu luud on kõvad ja siis saab sikutada ja. Ja tirida ja pildil olnud luukere saab näiteks riided selga ja siis saab veel panna kolm. D prillid ette ja vaadata igasuguseid asju, mis siin toimub. Räägi veel asja vaadata, näed siinne niukseid äsja nüüd vaata, mis toimub sinu sees, ütleb suur raamatu pealkiri. Uku Oliver on, mis selle kõik läbi uurinud, kas sa oled suur raamatute sõber Uku. Millised raamatud sulle meeldivad? Väga põnev, mis see kõige tähtsam asi on, mis inimese sees on? Kohe näeme. Miks see süda kõige tähtsam on? Seisma jääb see, see inimene sinadel lihtsalt, kust sa seda tead, kas keegi rääkis või sa oled siit raamatust ise õppinud ja vaadanud raamatust igaks juhuks vaatan seal laste asjad veel meeldivad peale raamatute, kust on hea õppida ja targaks saada. Lugemine, kas sa oskad lugeda? Ma arvan, et mis asju inimesed õppima peavad, miks õppimine üldse vajalik on selleks, et aru saada, miks palgad peame olema, äkki võiks niisama lihtsalt olla sellepärast et olla tubli. Ja et kui ma olen tark, siis ma olen tubli. Aga kas sa seda oskad öelda tavaliselt viieaastased? Lapsed on väga targad ja väga tublid ja oskavad öelda, mis see kõige tähtsam asi, mille selgeks peaks saama issi näiteks sul on igasuguseid asju elu jooksul õppinud autosõitu ja trummimängu ja klaverimängu ja veel mingeid asju enne on hoopis teisi asju õppinud. Ilmselt kõik tähtsamad asjad on ka kõike ei jõua ju maailmas ära õppida. Minu Arbotest inimesele on kõige tähtsam seda süda. Ahven, mis sinu jaoks kõige tähtsam asi on, mis, mis sa elus õppinud oled ja mida sa õppida tahaksid? Ma tahaksin õppida õppima, sellepärast et ma tunnen, et minu funktsioon võib-olla rohkem kui enamus muid asju on õppida õppima ja siis õpetada õppima inimesi sest mulle kuidagi tundub, et kuigi ma ei ole nagu väga resultatiivne, et ma olen päris kaua juba ülikoolis ikka nagu pisut poole peal see asi, aga mulle tundub, et näiteks ma olen päris palju tegelenud täiskasvanutega ja läbi selle, et ma õpin neid erinevaid õpimetoodikaid ja näen, mis inimesele üldse ei sobi ja siis ma näen ka seda, et talle surutud valetab ainult hoolikalt peale ja talle tegelikult see õpiprotsess ei maitse, on ju. Ja nüüd olen sellest natuke teadlikum ja ma suudan leida sellise sobiva õppemetoodikas, ma näen, et inimene lihtsalt muutub õnnelikumaks, tema suudliku, Sulev Oliver, naba paigast ära venita. Ja ma näen, et see, see ongi minu võib-olla Anne ja tööd motiveerida inimesi katsetama asju, mida nad veel ei oska ja sellest mitte Frostreeruma. Laias laastus ongi minu, ma arvan, et selline nagu soov ja, ja soovitas ka, et kui te leiate midagi, mille peale teil on kuidagi soont siis otsige üles, tegelege sellega ja võib-olla nagu see ei peagi mõtlema, kui praktiline, efektiivne see on, vaid küllap see see pool ka nagu kompenseerub, äkki, aga põhiline on leida endale see osa, milles nagu oled andekas ja jätkusuutlikum on teoses ja mulle tundub, et see, see õpetama õpetamine mulle maitseb. Ahven, kui sa viis aastat tagasi said isaks kas sa siis avasid uue peatüki, kas hakkasid õppima seda, kuidas olla lapsevanem peab seda õppima? Ma arvan, et seda ei tohi ala väärtustada. Ehk et, et see on väga oluline natukene uurida maailma asja. Kõige rumalam on arvata, et sa teadki Aga hakkasid nagu teadlikult kuidagi huvi tundma või oli nii, et Oliver, nii nagu ta kassas, nii tema õpetas, tekkisid olukorrad ja need, need õpetasidki sind või, või sa proovisid ikkagi ise ka arvanud seda, et lapsevanem peaks ennast ise ka harimat, kuidas, kuidas olla lapsevanem? Mul oli väga hea õpetaja, oli, oli Uku Oliveri ema Anu Ahven, kes konkreetselt uuris raamatuid ja, ja toimetas ja siis tihtilugu näitab näpuga, nüüd loe see läbi, näiteks kuna see läks ka minu ülikooli ainestiku kokku, siis ma tegelikult nagu proovisin täiendada teiselt poolt sellega, mida ma sealt avastasin. Nii et et üllataval kombel seda toodet on isegi saanud raamatutest uurida päris palju. Aga noh, lapsed on kõige paremad õpetajad. Aitäh, et sa oled mind õpetanud lapsega. Lastega suhtlema tuleb välja, et sina oled isa, õpetaja, kas sa seda tead? Hea, vaatame, vaatame neid siia. Uku Oliver on väga sihikindel, et sa ei jäta, kui sa oled ikka võtnud ette, et nüüd sa tahad õpetada meile seda, mis selles raamatus on, siis niimoodi on. Ja kõige tähtsam asi on siin praegu värviliste tingmärkide selgitused. Ja mis siis nüüd punane punane näitab, et ei tohi neid rohkem jahtida. Õige, äärmiselt ohustatud liigid. See on siis loomade raamat ja kinni siin on kergesti haavatavad. Sul on nii hästi meeles, sa oled ikka väga palju kordi kellegagi koos seda raamatut lugenud ja siin on hästi vähe neid loomi veel. Täiesti õige, kas see on kohe selline oluline lehekülg sulle selle raamatu juures tingmärkidest ise võtta? Puku oli veel, kas sul on mõni oma lemmikloom ka? No kes see on, kas, kas sellest raamatust on sul mõni oma lemmik? Lemmik teine lemmikloom, elevantkilpkonn kelkonnaligise oligi elemendil. Ahven, mis sa teada oled saanud lapsevanemaks olemise aja jooksul, kuidas kõige parem on õppida lapsevanemaks olemist? Ma arvan, et võib-olla niimoodi, et tuleb proovida, kuulata, mis laps räägib ja siis vaadata, et mida laps teeb, selle läbi saabki temast midagi teada. Kõik inimesed on need tekstid on ju näha, et kas nad tahavad, ei, nad ei taha, Nad ütlevad hästi palju sellega, kuidas nad on, mida nad teevad, kuidas nad liiguvad, mida nad tegemata jätavad. Ja keegi teine sulle ei saa öelda, mis sinu laps tahab või mõtleb, et nüüd iseasi on see, kas neid kõiki, neid võimalusi on võimalik luua. Mõnes mõttes ikkagi peab saama laps aru, et on olukordi, kus kus ei ole võimalik kõike täpselt selliselt seada, nagu laps tahaks. Samas on väga oluline, et, et vahel oleks võimalik. Mulle tundub, et kõige tähtsam see oli veel, ütlesin, aga see on kõige tähtsam see, et lapsel, et lapsega arvestatakse vahel Vaatame leoparde. On veel ahven, et lisaks sellele, et ta armastatum trummimängu ja õpetada õppimist ja õpetamist käid ja suhtled sa nende lastega, kes on eluga natuke jänni jäänud. Ja ta ilmselt nende vanemad kunagi ei ole vaadanud kui põnevat teksti ja püüdnud lahti mõistatada, mida nad tahavad ja mida nad soovivad. Sa oled laste turvakeskusesse, tegeleb lastega ja missugune maailm vastu avaneb, mis, mis nägu need lapsed. Nad on meie enda laste nägu, nad on meie enda lapsed, meil kõikide laste sees on erinevad lapsed ja ainukesed mõju olid tõeliselt olulised. Rööpas jäädi, et oleme me ise tavaliselt lapsed lihtsalt natukene andekamad, kui võib-olla on Harju keskmine ja kuna nad on andekad ja sellised loovad ja neil ei ole seda väljendit või sellist nagu vaba aja sisustamise formant paati, siis nad teevadki seda, mida nad näevad, nende vanemad, koolikaaslased või siis lihtsalt mingid kogukonnakaaslased ees teevad. Ja kuna see võtab neilt võimaluse kujuneda niimoodi õiges rütmis ja siis põkuda probleemistikega nagu parajas eas, siis, siis nad jäävadki natuke lihtsalt jäävad alla, sest on olemas jõud, mis on tugevamad kui, kui meie, see on fakt ja seda me näeme uudistest ja ja Ello kirjeldusest iga päev, et on mõned asjad, millega ei maksa jamada ja ükskõik, kes oled sa president, trummiõhtuni igalühel on needsamad nagu väljakutsed, millega saame võidelda, ainult nagu tegelikult ise on ju. Et nende asjadega toimetulekuks peame tagasitoomisel autoriteedi küsimuse juurde. Et lapsel peab olema võimalus pimesi kedagi usaldada kellegi arvamust. Mis sellisest lapsest saab, kuidas see kõrvalt näinud oled kelle vastu vanem ei ole nagu iial huvi tundnud ega pole mõtisklenud nende teemade üle, millest me rääkinud oleme, et tal võiks olla mingid autoriteedid ja ja vaadanud temaga koos suurt raamatut inimese kehas. Nendest lastest, nad on seal väga iseseisvad ja nad, nad tulevad toimelatel meeletult head semiootikud, kõik nad näevad kõiki oma neid grupikaaslasena peavad ellujäämine NATO ise analüüsima neid ja tegema õigeid järeldusi, sobitama ennast sellesse gruppi, onju mina, lähenen oma tööle niimoodi, et igast lapsest saab asja, ma pean niimoodi mõtlema. Ja muideks tõde on selles, et kui laps teeb mõned väikesed otsused õigesti, siis temast saabki väga palju asja. Ma nagu ei tahaks väita, et sellised lapsed on lootusetus seisus. Et pigem vastupidi, et nendel lastel on antud väga korralik selline nagu päästerõngas. Ja ma mesilas jälle nimelt nende laste vanematega ei ole nii, et nad ei ole kunagi huvitanud, vaid vaid võib olla näiteks on kohati ka see tohutu ebastabiilsus, mis paneb lapsed nagu kuidagi sellisesse olukorda, et nad ei saa aru, mida nad peavad siis täiskasvanutelt ootama. Ja usaldamatust täiskasvanute vastu ongi üks peamisi probleeme, millega me seal tegelema ja, ja siis selle nagu ülesehitamine ja siis seeläbi, et nad nad näevad, kuidas täiskasvanud nendega manipuleerivad, siis nad on päris sellisteks kohalikeks ekspertideks saanud. Nii mõnigi nende vanematest on ise olnud lapsena samasuguses olukorras on sattunud ebastabiilsetes oludes ja niimoodi on see ratas käima läinud, kui lapsevanem saab aru, et ta vajaks tuge ja ta tahaks tegelikult teistmoodi suhelda oma lapsega ja tuua last tagasi stabiilsematesse oludesse, aga selleks ta peab ise kõigepealt olema tasakaalus ja rahu siis enda maailmaga. Mida siis teha? Millest, millest alustada? Trummimängust? Nii et aitäh, et küsiti, mina tean, et tegelikult on niimoodi, et inimene on täpselt nii õnnelik kui tema tahtmised. Kui inimesena standardit paigast ära, siis ta ei saagi olla õnnelik, kui ta ei ole nagu õnnelike balansseeritud asjaga tegeleda enda ümber olevate inimestega. Ja see, seda räägin, see ei tähenda, et ja see, et ma arvan, et ma tean seda, see ei tähenda seda, et mul on need korras, lihtsalt lähevad, et ma tean, ma sinnapoole peame püüdlema. Et nüüd on, on niimoodi, et kui inimesel on sissetulekud 3000 krooni kuus siis tuleb kalibreerida oma soovid vastavalt selliselt kõik eluks oluline mahub selle sisse ja kõik ebavajalik ei tule isegi meie tahtmist ja selle siis arsenali. Sellepärast et niipea kui me tahame midagi, mida me ei saa endale lubada näiteks ma tahan endale suurt omanimelist maakonda kuu peal osta, on ju mul mitte kunagi ei ole seda raha ja kui ma selle pärast nagu kogu aeg vahetasin ja ja muserdunud ja unustan oma ümbritseva reaaliaga tegeleda, tänu sellele on ju siis ma olengi õnnetu ja ei, mul ei ole fookust lastele ja nii edasi. Küll need, aga mõte jääb samaks, et et kui me nüüd jälgime reklaame, proovime tahta kõiki neid asju, mida meile surutakse peale, onju, ja paraku nii heade vahenditega, et me jäämegi uskuma, et venelased on vaja, tegelikult üldse ei ole. Siis meil tekibki selline ulmet, meil ei ole raha isegi Neid fiktiivseid vajadusi täita. Seega kui me oleme lootusetus seisus, siis me ei saa ka lapsele muretseda neid asju, mida me arvame, et tal on fiktiivse ta tegelikult ei ole. Tal ei ole vaja neid asju, kõikide nende vajaduste rahuldamine õnnestuks palju väiksemate vahenditega, kui me endale ette kujutame. See ongi nagu see probleem, mida ma lastevanematele, kelle lapsed on nagu need kuidagi poolel teel soovitaks nüüd nüüd unustage ära kõik need asjad, mida, mida te saate muretseda, need asjad ei aita teid ka siis, kui te olete, on ju mingisugune kõik või sultan on maast laeni kulda. See ei tähenda lapsele mitte midagi, ta oskab samamoodi kalibreerida oma tahtmisi jõuab lõpuks sinna, mida te ei suuda talle osta, on ju. Seega võib selle probleemistiku kohe alguses kõrvale jätta ja tegeleda selle peamisega, et lihtsalt vaadata, et oleks mingeid ühiseid huvisid, et oleks lapsel oleks võimalik usaldada sind, õppida sinult, et tal oleks võimalik lihtsalt koostegemisest ammutada seda rõõmu, mida näiteks koos millegi ostmisest ja umbes mingisuguse jupi saamisest elu sees seisa. Tehke koos asju. Ma ei tea, tehke kasvõi koos mitte midagi, kas istuge, et hästi, hästi keskendunult tehke mitte midagi, see on kohutavalt hea ja seal on muideks väga odava ja ma ütlen, et see, see annab rohkem kui kõik maailma legod, mis koju osta ja siis kähku kuskile ära minna on ju? Ma arvan, see stress lihtsalt sellest nagu vananduslikust sellisest kihilisusest jäi siis noh, kõikidest nendest näilikest vajadustest nagu pärssinud selliste normaalse pisikese soodsime loomist, mida nimetatakse koduks, onju. Et kodu ei pea omandama sellest marmor, Pramatena. Tavaline. Kas sinu sedalaadi mõtted ja tarkus on rohkem tulnute neist koolidest, kus sa elu jooksul õppinud oled või on selles hästi suur osa ka sellest, mis oma kodust kaasa said? Oma vanemate tarkusest? Ma ei tea, mul on väga mõistlikud vanemad olnud kogu aeg, nad on parasjagu toetanud ja parasjagu jätnud hätta selles mõttes, et kõiki asju, mida pähe tuleb, ei ole saanud niimoodi, et naks ja valmis, et kui me ikka midagi väga tahan, siis pean ma tean neid tingimusi, millistel ma neid saan. Ja need hättajätmised on olla sellised poolikud, et nii, et need on need vahendid, need on, see on see stardipositsioon, aga nüüd see kala püüa ise kinni, need antakse, ongi nii ja korras. Ja samas need mõned kriisiolukord on näidanud. Selline seljatagune mul nende inimestega ja siis seotult on, kui suur on tegelikult see tugi, mida me vajame ja kui suur on see tugi, mida ma olen saanud ja siis kui paljust tegelikult jäävad paljud ilma, kellel ei ole sarnaselt nagu läinud, kui lihtsalt ei ole vanemaid, on ju, või ei ole õdesid-vendi. Et siis on, et see on ikkagi muidugi meeletult suur eelis, kui on selline sootsium, aga aga mida ma püüan näitaja, viimased kuud tudeerinud, kuidas aafriklased elavad? Meie probleem on praegusel ajal, mulle tundub kõige rohkem see, et mitte manud argutaks, aga mulle tundub vaielge vastu, kui tahate, et me oleme erinevad eriti kuidagi Ameerika filmidest tulenevalt investeeringu kogu oma selle läheduse vajaduse nagu ühte inimesesse. Ja noh, kuna see on nüüd nii suur lähedusvajadus, mida nüüd investeeritakse siis ükskõik kellele inimestest see on lihtsalt liiga suur koorem ja sellest tulenevalt siis need lähisuhted pannakse nii suure pinge alla. Rõhk ja see suhe ei saagi, kestab. Nii kui nüüd teha nii, nagu Aafrikas tehakse, et elatakse koos, vanemad nende 5,7 last, kes meil kodus on ju siis nende vanemate vanemad, nende vanemate õed-vennad, nende lapsed ja siis mõned sõbrad, et on kuskil 25 30. seltskond on ja ma ei tea, kirjandusest, räägitakse Ühe inimesega ja, ja armastusest räägitakse oma väljavalituga ja laste kasvatamisest ja siis muusikast räägitakse kellelegi, ma ei tea oma isaga ja nii edasi, et Need lähedused ja need maailmad jagatakse natukene laiemalt, seda ühte inimest survestada nii kohutavalt. Sellepärast et kui nüüd see kahelt poolt on nii nagu meeletult vanused pannakse sisse, siis ei saagi, see peab kuskilt rebenenud, on ju nii, kui seal tekib mingisugune virvendused, et leitakse keegi mõttekaaslane ükskõik missugusest soostaga ei ole, siis tekib mingisugune ebavajaliku ja selline nagu konkurentsitunne, mis tegelikult see on olematu, selline nagu emotsioon tegelikult peaks olema selline võimalus, et inimene investeerib oma nagu mõtet mingisugusele suuremale lähisootsimile. Mulle tundub, et see on loogiline. Meie pered võiksid olla suuremad ja me võiksime peresiseselt kõik tihedamalt üksteisega suhelda, et oma mõtteid raamatutest, muusikast, millest tahest autodest võiks ka vahetada näiteks oma vennaga või isaga või emaga või lastega mitte ainult loota naisena mehe peale või mehena naise pääl. Et see on see mõte, et praegu on tegelikult tohutult oluline, on inimese jaoks see ja see on tegelikult standardiseeritud selle noh, mingi filmide ja siukse pehme kirjanduse poolt, et et kui sa oled 25 ja sa näiteks oled kuidagi sugulasega kellelegi sugulasega oled natukenegi rohkem seotud kui kaks korda kuus, siis sa oled memmekas näiteks või sa saad õdedega kokkuvõttes, mis, mis ta pole ikka sõpradega ja pane pidu. Pole on ju pildilt on ju siis sa oled edukas ja õnnestunud ja kõik on hästi absoluutselt ebavajalik, minu arvates vanavanematele peaksid olema nende lapsed toeks ja mitte ainult üks laps, vaid nagu rohkem lapsi ja kuidas, kuidas saab toimida, on need sidemed, on tihedamad. Et praegu lõigatakse liiga liiga ruttu sidemed liiga läbi, et mulle kuidagi see sootsiumis nagu suurendamine, me tõmbaksite lähedaste ringi natukene laiemaks. Ma arvan, et see mõjub igasugustele Kas sa ise oma elus püüad niimoodi teha, täna? Leidsin tädi Liisi vaatab vaikides mõõtke kõrvalt. Kas sa ise püüad suhelda, siis rohkem? Proovime parandada seda olukorda. Kas Liisi on sinu õde või Anu õde? Natuke minu õde, kaaslasi? Muidugi, Liisi, mis sina sellest arvad? Kas need suhted ja sidemed pere sees on Eestis hõredad ja võiksid nad olla tihedamalt? Võiksid olla muidugi, kuigi ma enda pere pealt arvan, et on nagu ideaalne isegi, sest et meie suhtleme ikka väga palju. Omavahel näen seda küll teiste perede pealt, kus see suhtlemine on ikka väga hõre ja ja see üksilduse tunne on nagu väga haarav mõndade seas, kellel ei ole seda peret, aga ma olen täiesti nõus sellega, et see on täiesti probleem küll jah. Kõrvaldamata toimimast siin Reigatja Uku Oliveri, millised nende suhted võite kirjeldada? Minu arust on Reigo nagu üks väga hea isa eeskuju, ma ütleks. Ma ei ole ammu näinud ühtegi isa käest nagunii pühendunud alati oma lapsega tegeleb, et kuigi just tema elukutsest on see, ta ei saa nii tihti iga pühapäeva hommikul pannkooke ka teha, eks ju. Koos, et siis siis kui nad on koos, siis ta on väga pühendunud, et milles seisneb. Kui nad on koos, siis nad on konkreetselt koos, et et ei ole nii, et, et need on täna laps minuga, et laps mängib omaette ja tema teeb oma asja, nad teevad alati asju koos ühe teise nagu tähelepanemine ja just see kuulamine on, on väga paigas neil, kuidas sina ennast näiteks hädine tunned. Milline sinu kui tädi roll ansi nuku Oliveri kõrval. Noh, mina olen viie lapse tädi juba, et tädi kohustuste roll on päris oluline siin meie peres, et ma võtan seda, kui teagi, õnnistas ta. Ma ei teagi. Oliver on muidugi eriti õnnistatud, Allan, eks ole, kuus tädi ja neli ema poolt ja kaks isapoolsed. Oliver, miks see on? Inimestel tädid ja onud on lihtsalt on ja milleks neid vaja on? Seal ja üks hetk, kui vanemad ei saa võtta. Ja vanaisad ja vanaema, et keegi muu ei saa võtta ainult need tõdede jalgadel last ei ole ja tööpäev on teistel sees. Tädid, lood, aitäh. Kui sul iganes elus ja on ja vanemad või vanavanemad ei saa seda miskipärast anda, siis sul tädid olemas. Vot selline lugu. See on hästi põnev, sest näiteks Aafrikaga koguna ideel natukene pärit tegelikult teie perekonna toimimisest, et selliseid sidemeid nagu nagu teil on õdede vahel vanemate vahel siis onude-tädide ja siis ka vanavanemate vahel, et kuidagi hästi eluterve see, kuidas 11 toetatakse, et see, kui on tavaliselt mingisuguse kellegi sünnipäev, mida kõiki tähistatakse, kood, mis on äge. Ja siis arutatakse alati maailma asju ja seal läbi üllatavalt nagu vahetult kõik annavad oma arvamused, löövad letti, nii on lihtsalt kogu moos. Ja, ja see on nagu ülikool iga kord alati kohutav praktikum, kõik julgevad oma seisukohti seal kaitsta, ei ole sellele linnule ennetamine, kui midagi ikkagi ei meeldi, siis pannaksegi paika, kui proovitakse vähemalt nagu seisu panna nagu teha selgeks. Ja seeläbi tulevadki mingid tõed. On ju mingid elutõed, mingit maailmavaatelised, kontseptsioonid tulevad välja ja kõik võidavad sellest, kõik saavad endale rohkem kontseptsioone, kui ainult see üks mees on enda peas. Ja mulle väga meeldib, pöidlad püsti, super. Aitäh teiega oli väga tore juttu ajada ja kokku saadaksite lõpetuseks mulle natuke tühistatele trummi. Mingi laul, mida tehti jõuluvanale Saate tegid Tiina Vilu ja maris kamba perepilt on jälle teiega järglasena.