Kui hea on nüüd minna mööda kevadist linna mitte põrmugi see mul iluhõlma alla. Sõbrad uskuge kevad, ornaku kui meeletute Kübara kuid ei puudu selle püüdmiseks lust ning ma märkan, et loigud, mis kõikjal oli mind mahurrex Ja kui maha rammis Maie käega löön jalgsi edasi, läen siis mööda kihutava auto. Võitmatu ju ikka. Käib Jõgeval ikka poriga koos ja mis heledast mantlist. Nad, uskuge, kevad on hurmav, milleks mõelda Louis ka hinges? Kuigi päike ega voolavad veed Kui hea on nüüd minna mööda kevadist linn? Ikka edasi ma kõnniteel käin ja kui ohus on Saatetund Georg Otsa estraadi repertuaarist kannab mõttelist alapealkirja noormees kammipilliga vallatud lood täiendavad paraadportreed sametise häälega lauljast suurte preemiate ja kõige kõrgemate aunimetustega pärjatud ooperi- ja operetitähest. Kui aastakümneid tagasi arutati, et kas Georg Ots ikka peab kõiki neid laule ja laulukesi esitama, mida talle pakutakse, siis nüüd tundub iga allesjäänud salvestus nagu pärl. Esimeseks pärlite seas valisime Edgar Arro laulu Kodulinn Tallinn mille kohta Georg Otsa meenutus kild kulle raigi raamatust Saaremaa valss. Ühel oktoobri õhtul 1944 laulsin Draamateatri laval meile nii armsaks saanud laulu. Laulsin kogu südamest. Arvan, et kodulinn Tallinn kõlas siis tõepoolest sisendusjõuliselt. Minu nooruse näitelavaks oli sõda. Parimad aastad möödusid selle varjus. Sõda võttis meilt meie lapsepõlvekodu. Kui tagasi tulin, oli sellest järel üksnes varemete hunnik. To do kui kahvatu Kas. Või? Hääletoas oo. Ilu. Joroga Tanitega. Äravooluaegne. Võõras aias kõnnib üks noormees õhtutunnil ja mängib kammebelli. Seal omane jõule ei mängida trombooniflööti saksofoni, ta mängib kammipilli seal oma jõule. Ta mängib seal. Meelis näinud on ka. Näe, võõras aias kõnnib üks noormees õhtutunnil ja mängib tammepilli seal humaanne jõule ei mängida, tron paaniflööti saksofoni, ta mängib kammipilli seal oma jõule. Ta mängib seal. Kammipilli polka lauldud koos Aino Lõhmusega viib meid, rajas 1950.-te aastate teise poolde aega, kui algasid Georg Otsa kontserdireisid Soome põhjanaabrite armastus Georg Otsa vastu purustas kõik mõeldavad ja mõeldamatud piirid. 1900 kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel, kui ühegi esinemise kavast ei puudunud Raimond Valgre. Vaeva õhtuse gaase, kui nendes vajutatu vana. Aga kes sidus, ta laseb õnne vaid kauguses kukkuva k o r lennuta linalakk, kel silmist nii kelmikalt säde, meil, sellist küll maailmas kusagil idu kui Saaremaa heina matsiooni. Ei sellist küll maailmas kusagil. Kui Saaremaa heinamaal jooni. Hämaras toome, kuulume nabale, on sinule hõiska vaid ööbikuid. Miks muidu su huuled ja tappa nii nagu sarnane? Ei keeruta, lennuta linalakk? Kel silmist nii kelmikalt seal meid. Ei, sellist küll maailmas kusagil. Või Saaremaa heina matsiooni. Ei selles maailmas kusagil Saaremaa heinamaad jooniliku. Oi Saaremaa niitude aastases üleöövaikuses lauludes helisev nurm orbiiti vedas, lendab taevas ja kirgliku soodumuse esmane õhku. Keeruta lennuta linalakk. Sel silmist nii kelmikalt. Maailmas kuulsa kelle või Saaremaa heina matsiooni seemnest maailmas koosa või Saaremaa. Just sellise lehe heinamaal peamegi pidu, kus hämari toidule ulatab. On mõtteid ja toimi kössi, toonsed ööde onni. Rõõmudeküllane Ma. Laekudroodsa kavalat juttu, muld, tärniga nooruke ess ja mees. Ööd on nii valged ja kuluvad ruttu. Lina natukene sidusa püüda ei saa. Ööd on nii valged ja kuluvad ruutu seina Laekene saab hüüda. Mis on Georg Otsa hääles sellist, mis soomlase tähelepanu äratab, küsib kulle raig oma raamatus ja laseb vastata Soome dirigendile. Ozzy Runnel. Arvatavasti polnud meil Soomes seda tüüpi häält. Selles hääles oli Soome rahva jaoks ehtsust ja Teisklematust. Georg laulis intiimselt lähedaselt. Just see tagas talle soomlaste suure lugupidamise ja armastuse. Lapsena koos vanematega Soomes elanud Rein Lang aitab elustada neid elamusi, mida soomlased Georg Otsa esinemistes veel praegugi mäletavad. Vastab tõele, et me elasime Soomes aastatel 62 kuni 65 ütleme otsa suurhullustus tuli ikka veidikene hiljem. Aga jah, seda ma isegi lapsepõlvest mäletan, et Soomes tema käis ja tema laulis kuulsaks sellise laulu nagu ragastan ele mäe. Ehk kuidas eesti keeles see pealkiri, elu armastan sind. Ja nii kummaline, kui see ei ole, see oli üks laulmist läks soomlastele niimoodi hinge. Et seda lauldi praktiliselt igal pool. See kujunes täiesti ootamatult vasakpoolsed soomlaste selliseks hümniks. Kõik sotsialistid, kes ennast sotsialistid pidasid, laulsid millegipärast seda elu, armastan sind. Ja veel mõnda aega hiljemgi, muide, kui president Ahtisaari valiti presidendiks esimest korda siis sellel õhtul esitas ta ise selle laululaval. Ragastan ele mäe. Nii et see, see on omaette fenomen, nii et ots oli jah, ma arvan, et seda seostategi just eelkõige selle looga, no siis tulid teised hitid pisut hiljem järgi. Seal oli eriloojaks põhiliselt siis Rauno lehtine, kes ka spetsiaalselt tema jaoks kirjutas ühteteist. Kulle raig meenutab oma Georg Otsast kirjutatud raamatus seda, et kontserdil ikka väga sageli lõppesid Saaremaa valsiga. Soomlased nägid Debora Vaarandi tekstis sümboolikat, linalakk neiust nägid nemad eesti maade kuldtähega sõduris, okupantid, Venemaad, kes küll keerutab linalakk neidu, aga päris omaks mitte kunagi. Seda neiukesed ei saa. No mida, mina ei mäleta, seda ma ei mäleta, et ma need Saaremaa valsi lugusid ei, ei tea, tähendab lapsepõlvest ma võin rääkida seda, mis on olnud hiljem. Ja see Saaremaa valitsus muidugi on järgmine fenomen muide sellel Saaremaa valsi fenomenile Georg Otsal baseerub omamoodi umbes poolsaaremaa tänasest majandusest. See soomlaste sinna jäetud raha on pannud aluse kogu sellele tänasele Saaremaa turismimajandusele. Ja ma julgen siiski väita, et kui ei oleks olnud Saaremaa valsi, siis väga paljud soomlased ei oleks ka Saaremaale mitte kunagi tulnud. See puudutab just seda põlvkonda, kes täna on kuskil 60 70 vahele. Jah, see on Saaremaa valss, Georg Ots ja soomekeelne versioon Saaremaa valsi, seda on olnud eesti turundamisel Soomes tõenäoliselt rohkem väärt kui paljud teised asjad. Sellest on muide tulnud ka Saaremaa viin, mis tänaseks päevaks on soomlaste omanduses olev kaubamärk. Georg Otsa teab praktiliselt iga vanema põlvkonna soomlane. Raske on leida seda, kes Georg Otsast mitte midagi ei tea. Kui inimene isegi ei ole mingi muusikahuviline, siis perekonnas kindlasti keegi on, kes on olnud. Ta on olnud Eesti kõige parem saadik Soomemaal. Täiesti vaieldamatult kõik teised tulevad hoopis hiljem. See on omamoodi fenomen ja tema kujunemisele, no ma kujutan ette, et siin võib teha tuhandeid oletusi, miks teisteks oli ta muidugi äärmiselt kena mees väga hea häälega, väga sugestiivse esinejana. Nii et seal on oma põhjus, aga just see ühe loo valiks see fenomen, see vägastan, eleme, eks ole, see, mismoodi see läks soomlastele hinge, see on fenomen. Et kas See. Igapäevaelu. Jagagi. Mütsilodu lausa nõrgu poole kodujalg juba käimas tõrgu luitunud kasti maast hiilgubi raevu. Tuul rebib kuuesiilu. Harri. Armuda noori ümbanina vanapaaril pilk rändas müüdud siis niiske, aga tõmbus vargsi, kui ta väitis kordonovaltsigarni. Ei ole. Kas seal, kus seisa kunstidele pühendatud? Südamest süttinud. Georg Ots meenutab, mis juhtus 1950.-te aastate lõpus Lenfilmis tsirkusprintsessi võtete ajal. Leningradis filmiti tsirkusprintsessi ja seal oli Restoranis roheline papagoi, siis oli kohale toodud ka papagoi. Terve võtteajalisi papagoi oli seal puuris ja tavalisest selle filmivõtted, need venivad alati alistike režissöör, tol korral vene režissöör temaati, hüüdis Vumust jomm ikkagi ärritatud, keda me ootame, kab hammust jõummiga, teine sõnal ikka kommunisti. Jälle tekkis pausid jälle asi, jääb seisma valgusele puhkust ja miski asi seal puudus ja ja see oli öine võte. Hommikuks olid juba terve, grupp oli niivõrd väsinud, et tekkis seal kuskil kella nelja ajal üks niisukene väsimuse pausi keegi rääkinud, vaikus. Paviljonid siis äkise papagoi ärkas, kes oli kõike seda asja kuulnud, äkki tuli papagoi puuris kõvasti? Kõik siis pahvatasin naerma. Nii ootamatu pomm, et nii kaua võeti papagoi, õppis käär. Elav. Jaa. Georg Otsa on kokku lugenud, et tema repertuaaris on laule rohkem kui 20. keeles. Kõikjal armus publik lauljasse, kes suutis kasvõi ühe laulu nende emakeeles laulda. Aastasse 1963 jääb Georg Otsa esinemine Moskvas ülemaailmse naiste kongressi delegaatidele. Helga Tõnson raamatust loeme. Vene, saksa, hispaania ja inglise keeles esitatud Solovjov tohi laul õhtut Moskva lähistel haaras kõige erinevama ist maailmakaartest kokku tulnud naisi sedavõrd. Nad spontaanselt püsti, tõusid teineteisele käed, ulatasid mind koos Georg Otsaga laulma hakkasid. Saadu. Oh niimoodi. Lõbusaid lugusid Georg Otsaga meenutab Estonia teatri kauaaegne kontsertmeister Viive Ernesaks. Oli niisugune aeg, selgus printsessi lavastus, siis oli temaga niisugune lugu, et ta pani peaossa Hillar tarava, ise oli lavastaja, aga Nathan pidi ise ka ikka lõpuks mängima. Ja siis ta ütles päeval, et kuule viivaid, ma pean ka ikka nüüd proovi hakkama tegema, et midagi teha, aga sõnade ja päevade pani siis selle prooviaja. Mina lähen proovisaali, laviin kaasas, Georg tuleb sinna käed tagumiku peal, kõnnib edasi-tagasi seal ja ja ütleme niimoodi, et kuule ma ei taha siin laulda sinu juure nõmmele, sul oli kodus klaver? Mõtlesin, no okei, lähme. Lähme nõmmele. Seal kõnnib mõni aeg tagasi ja ütleb, kuule ta, sul ei ole selle vastuvõetav. Tema ema elas ju koos selle endiste balletitantsijate üle vainu Eike joasoo ja nendega koos ja nööriga meie perekonnatuttavad Sakala tänavat. Kutsume äike ja, ja Erkaga kaasat lämmaps Võsule Võsule suvilasse. Et aga sina istu autos minu taha sinna ja mina laulan ja sina ütle mulle sõnu, et, et mul on sõnade ja viisi ammu meeles, eks ole, sõnade ja päev ja nii me ka tegime. Aga samal ajal see oli Georgi elus see, kui ta oma naisest oli juba lahku läinud aastast aga Ilonat veel ei olnud ja enne seda Georg oli just tulnud Mongooliast ja tal oli siis kellelegi ei olnud ju nahkpintsaku idega, temal olin aksoninak, pintsak, see oli tal siis seljas, seal oli niivõrd heas tujus ja üleüldse oli väga lahe. Ja siis me sõitsime Võsule niimoodi, et Georg ühe käega hoidis, oli teises käes, oli ka müübudel, soni oli sinine ja siis, kui tal järsku tuli tuju nägi kedagi tee ääres, siis ta tõmbasele soni silmadele, tegi autoukse lahti, võttis mängupüstoli väljas käed üles. Nisukest Georg Otsa ei tea praegu mitte keegi. Ja siis niimoodi me sõitsime Trallale, allalaad Võsule, eks me jäime siis natukene seal veini ja mõtlesime, et üldse nii väga igav on ja et lähme sinna nähtumise pidu panema. See pidu panemine oli siis niimoodi, et Georg oli enne käinud Egiptuses selle suure kanali avamisel ja ta oli sealt toonud ühed väga huvitavad siidikombel, need rippusid tal seal Võsul aknas, Nerne, tõmbasime aknast ära. Georg pani need endale ümbert, mina panin omale selga Georgi, suured kalamehesaapad ja selle suure kampsuni ja siis silmini tema selle kalamehemütsiga veel. Ja niimoodi me läksime. Vot see, need on niisugused asjad, mis on ilmselt keegi nagu ei tea, ma ei tea, kas keegi peab seda teadma, aga ma usun, et, et see on tore meenutada. Ja järgmine päev me siis sõitsime Käsmu ja olime Käsmu, lähme Käsmu mereranda, järsku mul tuleb meelde, mõtlen Georg mehed, mis te elektripliidi sisse. Kuramus, ja oli jah, ja me saime viimane minut, kihutasime tagasi, saime seal elektripliidi, siis sealt nüüd läheb edasi. Kaks päeva maeti Estonias, peab tulema see tsirkusprintsess Georg Otsaga. Kui on kõik maali täis välja müüdud. Meil ei ole sõnum väelasega midagi kergkratsib kukalt ja, ja siis me mõtlesime kerge niisuguse asja välja. Meil oli üks abistamise kassa, vanake oli Estonia teatris, kus me kõik raha laenasime, selle nimi oli Jüri Kivi temale voni mängija temale all orkestris ja siis lasime maalrisaalis suurte plakatite peale kõik Georgi sõnad maalile ja Jüri kivi seitseks alla. Laulis tähendab selle suure inimese väljapeetus ja andekuse ja kõiges olin temas midagi õudselt sooja. Minul on au olnud, seda elus läheb, kõik oli muidu ülivõrdes, et ta oli kohe nii palju, oli siiski üks tore lõbus poisike. Nüüd. Kindlasti mäletavad paljud Georg Otsa laulmas koos pojaga Ostrovski laulu, olgu jääv meile päike. Täna kuuleme Aarne Oidi lugu vestlus tütrega, kus tütre partiid laulab omaaegne lapstäht Marika Tomberg. Reketi oled mängima. Mina peale ru jätanud oleni. Sõbra. Vähen unesmäega. Voldemar Panso on kuulsa halloomehe Felixi moori surmahaiguse kohta öelnud lühidalt täpselt. Vähkistus kõris, kus siiani olid laulnud ööbikud. Georg Otsa pikki aastaid vaevanud peavalude põhjus selgus alles 1973. aastal. Põsekoopavähk oli haaranud selle suurepärase hääle, nii-öelda kõlakasti resonantsi, ruumi loeme kulle raigi raamatust ja sealtsamast. Filmi režissööri Mati Põldre meenutuse ütles mulle, et kui saaks olla kasvõi 10 päeva elust ilma peavaluta, siis võiks jälle vanaviisi edasi elada. Ta palus vaid hetkelist kergendust. Ligi neli aastat pidevat peavalu. Võib ette kujutada, mida see tähendaks ükskõik kellele, seda enam lauljale. Tal oli uskumatu enesevalitsus. 1970. aastal küsib ajakirjanik, missugused oleksid Georg Otsa kolm soovi kuld. Galakesele soovid on lühidad. Väga suured. Haiguste vastu on kõik haigused terveks ravisid. Teiseks, ma sooviksin seda mütsi, mis, kui paned pähe, siis muutunud nähtamatuks. Ja kolmandaks ma tahaks seda kotti, kus kaikad sees ongi kõik kallale kipud läbiklubist. Mudel. Otse sinu. Ees. 1975. aasta septembris pani noormees kammipilli taskusse lõplikult. Aga Georg Ots tuleb meie juurde iga kord, kui paneme peale plaadi tema lauludega, vaatame teda filmis. Kui me meenutame teda. Saabunud aga see Aasta möödunud külmaga. Ja need Toodavad? Põdesse nii selles mullas Astume koos. Iga. Õnn ja meie ma ei. Ma. SMS-e. Ju. Olles mida on need aga siis? Siis. Ja siis. Hervisiimult VII, kuus. Mida? Aga siis juurde saabun. Saatetunni Georg Otsa lauludest panid kokku Kaja Kärner ja Anna-Maria Currel. Abiks olid Age Raa ja Kiira Kahn. Raadiosaated Helga Tõnissoni ja kulle raigi raamatut.