Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 26.-st novembrist toimetaja Mall Mälberg. NATO kaitseplaneerijate hinnang Eesti senisele on äärmiselt positiivne. Eksperdid toonitavad, et riigikaitsekulutuste viimine kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust on Eesti jaoks endiselt üks tähtsamaid riigikaitselisi ülesandeid. Täna on kodanikupäev aastaga omanikuks, tunnistati sportlane Jüri Jaanson. Koht kodanikupäeva ürituste vastu tundi kõikjal suurt huvi. Rahvusraamatukogus toimus täna Eesti õdede liidu kongress, kus rõhutati tõed Pole enam ammu pelgalt arstide abilised, vaid nad ka vastutavad patsiendi ees oma töö tulemustega. Uus roll nõuab aga suuremat väärtustamist ühiskonnas ja paremat palka balti riikide, avalik-õiguslike tele ja raadiokanalite ebapiisav ja liialt lüüa. Rahastamine teeb muret nii Eestile, Lätile kui Leedule. Samas võiksid Baltimaad omavahel palju Ena programme vahetada, tõdeti tänasel tele ja raadiojuhtide kohtumisel Tallinnas. Üks eilses plahvatuses viga saanud politseinik sai täna haiglast koju. Täna esitleti Tallinna suutia kaunist raamatut Eesti luule kuldne klassika. Selles on 1000 luuletust 10-lt eesti klassikult. Täna õhtul Draamateatris esietendub William Shakespeare'i näidend Suveunenägu pakub teatrisõpradele võimalust unustada praegune aastaaeg ning siseneda muinasjutulise maailma. Venelased kõvad opositsiooni meeleavaldused Kiievis on saabunud hulgaliselt välisriikide poliitikuid, et aidata presidendivalimiste kriisi lahendada. Homme on meil pilves peamiselt sademeteta ilm, külma tuleb üks kuni seitse kraadi. Eestis viibivad NATO kaitseplaneerijad, et arutada Eesti riigikaitse arenguid. Meelis Kompus jätkab. NATO kaitseplaneerijad on Eestis esmakordselt selle aja jooksul, kui Eesti on NATO täisliige ja uudised on kõigile rõõmustavad. Ekspertide hinnang Eestile on ääretult positiivne ja Eestis tehtud töö vastab praegusele maailma julgeolekuolukorra nõudmistele. Nii kinnitas kaitseplaneerijate delegatsiooni juht Jon Kolstan. Samas tõi Kolston välja kolm teemade ringi, millest kõige olulisem on viia oma riigikaitsekulutused kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Mäletatavasti võttis Eesti suvel kasutusele SKT arvestamiseks uue metoodika, mis tõi kaasa SKT kasvu. Selle tulemusel saab vastavalt NATO määrusele järgmisel aastal kaitsekuludele eraldada 1,69 protsenti SKT-st. Kahe protsendini peaks jõutama 2010.-ks aastaks. Nii on lubanud endine kaitseminister Margus Hanson. See on kool, on aga rõhutas veel kahe olulise väljakutse on Eesti jaoks maavägede korraliku väljaõppe vajalikkust. Tema sõnul on oluline, et Eestimaaväed saaksid kogemust ka rahuvalvemissioonidel väljaspool Eestit. Samuti rõhutas ta tänavu Istanbuli tippkohtumisel sõlmitud kokkuleppe tähtsust, mille kohaselt NATO liikmesmaad peavad olema suutelised saatma välismissioonidele kuni 40 protsenti maaväest ning missioonidel peab pidevalt olema kaheksa protsenti maaväe koosseisust. Seal oli loomulikult ka balti riikide õhuturbega seotud küsimused ja seda seoses viimasel ajal aset leidnud mitme järjestikuse Eesti õhupiiri rikkumisega Vene relvajõudude lennukite poolt ja John Kolstoni kommentaar. Houstoni sõnul teeb NATO-Venemaaga kõige tihedamat koostööd nii poliitilisest kui sõjalisest vaatepunktist lähtudes. Samas on NATO soov, et Venemaaga oleks alliansi partnersuhe ja mitte ei tekiks vastandamist. Selles valguses ütles ta ennast uskuvat, et ida poolt ei lähtu ühelegi NATO liikmesriigile mingisugust ohtu. Kodanikupäeva tähistati täna mitmesuguste ettevõtmistega, välisministeeriumis oli lahtiste uste päev. Kohal käis Vallo kelmsaar. Tänavuse kodanikupäeva tunnuslause on tugev pere rõõmus rahvas eeskätt seepärast, et tegemist on pereaastaga ja välisministeeriumi suures saalis oligi pärastlõunal palju rahvast erinevas vanuses küsimusi tuli ohtralt, päriti, miks on Eestil Venemaal kolm välisesindust, kuid kõigis Lääne-Euroopas vabariikides oma esindust ei ole. Miks kajastavad ajalehed vähe Eesti presidendi välisvisiite ja küsiti ka tuberkuloosi ning aidsi leviku takistamisega seonduvat Eesti ja Venemaa suhete ja piirilepingu kohta ning loomulikult seda, miks on Eestis nii palju mittekodanikke? Aga inimesed iseenesest ei ole ju milleski süüdi, et nemad on siia sattunud ja neid kindlasti ka rahvusvahelise õiguse mõttes ja ka sellesama Genfi konventsiooni mõttes ei saa kolonisaatorite nimetada. Kui. Prantslased. See oli üks ilmekas helikild õhkkonnast saalis. Veidi hiljem küsisin välisminister Kristiina Ojulandi arvamust tänase rahvaga kohtumise kohta. Ärme taastame, teeme seda välisministeeriumis ja minu meelest on küsimused läinud asjakohaseks. Ma täna ei olnud ühtegi niisugust küsimust, mis puudutab näiteks minu valdkonnast hoopis väljas olevaid asju, nagu näiteks pensionid või lastetoetused, on midagi niisugust, et selle üle on hea meel, et kodanikud, kes siia tulid, et nad tõesti mõtlesid juba eelnevalt selle peale, mida küsida ja, ja nad said ise. Ma loodan ka väga paljud targemaks täna siin käia. Sa said õieti vastuseid oma küsimustele, mis neid vaevasid. Paljud saalisolijad avaldasid tõepoolest rahulolu, et tänane küsimus, võimalus neile oli antud, aga kodanikupäeva kulminatsioon on veel ees. Õhtul kell seitse algab pidulik vastuvõtt, kus sõudja Jüri Jaanson kuulutatakse aasta kodanikuks. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo sõnul langes rahva valik täielikult ühte ka auhinna väljaandjate arvamusega. Priit on siis seekord väga meeldival viisil, nimelt me tegime ettepaneku Eesti rahvale vaataksid oma oma eelistusi nii-öelda ja need helistusi tuli üle 20 20 nime, keda nimetati samal ajal oma bürooskusege. Selline korraldav komisjon, kus käis, olime tegelikult hakanud oma mõtetega liikuma ka just Jüri Jaansoni poole. Ja kui me vaatasime siis rahva ettepanekud läbi, siis selgus, et Jüri Jaanson oli nende hulgas, kes oli saanud ka kõige rohkem rohkemate poolt esitatud. Nii see valitsus üldiselt korraldava komisjonis ja eesti rahva hinnang langes spontaanselt kokku, mis on väga meeldiv. Jüri Jaanson sobib ilmselt kokku väga hästi, tänavate kodanikupäeva moto kõlab täpselt nii. Tänase kodanikupäeva moto on tugev pere, rõõmus rahvas ja ja, ja selline tarne, tubli inimene, tuli Jaanson nii oma oma sportlikule erialal kui perekonnainimesena on kogu Eesti rahva lemmik, nagu me näeme. Ja meil on teile kuulata anda ka intervjuu aasta kodanikuga Jüri Jaanson, rääkis Toomas. Šalda. Jüri Jaanson, palju õnne, aasta kodanik 2004, milliste emotsioonidega selle teate vastu võtsite, täitsa üllatus, kiire päev ka natukene ja nii et otseselt emotsioonid ei ole pärale veel jõudnud. Aga loomulikult ma olen väga siiralt meeldivalt üllatunud tiitleid, on teil palju, nüüd ka aasta kodaniku aunimetus, millisele kohale selle tiitli oma karjääris elus panete? Need on täiesti erinevad asjad, et see asi on sporditiitel, aga see aasta kodaniku tiitel on märksa laiem asi, see, see väljub juba spordi raamidest ja selle võrra on see tunnetus teistsugusena määratu suur. Ma lihtsalt olen üritanud teha oma tegemisel nii hästi kui suudan ja aasta kodaniku tiitel on mulle tõesti selles suhtes üks tohutu tunnustus. Lühidalt lähituleviku plaanidest järgmisena Ta teen tippspordis kaasa ja sellele ma keskendun, samuti tahan pere ja tööasjadega joonel püsida ja tegemist mul praegu jätkub. Veel kord, palju õnne, aitäh. Edasi Päevakaja välismaalt Ukraina olukorrast annab ülevaate Kai Vare. Tuhanded inimesed jätkavad meeleavaldusi presidendivalimiste tulemuste vastu. Valitsushooned on blokeeritud. Vaatlejate sõnul näitavad ka politseikadetid ja telejaamad avalikult oma poolehoidu. Opositsiooniliider Viktor Juštšenko-le. Laguna president Leonid Kutšma kutsus üles niinimetatud revolutsiooni lõpetama. Täna kohtub ta nii peaminister Viktor Janukovitšiga Viktor Juštšenkoga. Kohtumisel osalevad vahendajana Poola president Aleksander Kwaśniewskil, Leedu president Valdas Adamkus, euroliidu välispoliitikajuht Javier Solana. Ukraina ülemkohus on keelanud keskvalimiskomisjonil võitjat välja kuulutada, kuna esmaspäeval arutab kohus opositsiooniga kaebusi valimispettuste kohta. Ametlike valimistulemuste kohaselt sai peaminister Janukovitš opositsiooniliider Juštšenko suhtes vähem kui kolmeprotsendilise ülekaaluUkraina. Parlament koguneb homme erakorralisele istungile. Parlamendi esimees rõhutas, et kujundatakse oma seisukoht, aga kummalegi kandidaadile toetust avaldama ei hakanud. Muuhulgas tehakse meeleavaldajatele ettepanek lõpetada riigiasutuste töö takistamine. Janukovitši toetajad on kogunenud Kiievi keskvaksali juurde. Kohal on erinevatel hinnangutel 10 kuni 20000 inimest. Janukovitš kutsus enda pooldajaid üles rahu säilitama ja ütles, et ta ei vaja võimu, kui see toob kaasa verevalamise. Janukovitš palus miitingulistelt mandaat tippkohtumiseks Juštšenko ja Kiievisse sõitnud teiste riikide poliitikutega. Janukovitši sõnul lähete kohtusse oma loba suudega, kes provotseerivad Ukraina seaduslikku võimu ja valijaid ultimaatumite esitamisega. Donetski oblastis teatasid Janukovitši pooldajad, et kavatsevad opositsiooni võidu korral korraldada referendumi autonoomia väljakuulutamise kohta. Venemaa välisminister Sergei Lavrov süüdistab lääneriik, et need üritavad Ukrainat endale eri tõmmata. Euroopa liit lükkas aga süüdistused gaasiEuroopa. Komisjoni esindaja rõhutas, et Ukraina ei pea tegema valikut Venemaa ja Euroopa liidu vahel, vaid on mõlemale partner. Ja uuesti Eestist Tallinnas õismäel ööl vastu eilset plahvatuses vigastada saanud kolmest politseinikust pääses üks täna haiglast koju põhja. Prefektuuri pressiesindaja Timo tarve sõnul lubasid meedikud pärastlõunal kodusele ravile 25 aastase konstaabli, kelle vigastused olid tema kolleegide omast kergemad. Kõige rängemalt vigastada saanud 39 aastase konstaabli seisund on raske. Pole eilsega võrreldes halvenenud. Mees on operatsioonide järel stabiilses seisus, kuid endiselt narkoosi all. 40 aastase politseiniku seisund on samuti stabiilne, mees on teadvusel ja paraneb. Tallinnas olid täna koos Eesti, Läti ja Leedu avalik-õiguslik tele- ja raadiokanalite juhid. Meelis Kompus käis uurimas, mida arutati. Selgub, et nii mured kui rõõmud on kolmel riigil üsna sarnased. See, et raha on alati vähe ja võiks rohkem olla, ei üllata enam kedagi. Küll aga soovivad meediakanalite juhid, et rahastamise suunad oleksid selged pikema aja peale. Eesti Raadio juht Margus Allikmaa võttis kolme riigi seisukoha kokku. Vastamine ei ole stabiilne, rahastamine on selline iga-aastane otsus ja see on tehtud valitsuse poolt. Me teame, et avalik-õigusliku ringhäälingu ideaal, reaalne rahastamisotsus oleks siis selline, et need otsused tehakse pika aja peale ette ja et selline sisuline ja, ja põhjalik diskussioon rahastamisele toimuks parlamendis. Ka Läti Raadio peadirektor retsentriscoolats kinnitas, et Lätis on olukord küllalt sarnane. Samas võiks tema hinnangul kolm riiki senisest palju rohkem koostööd teha selles, mis puudutab programmide vahetamist. Kuulates teie esile näiteks uudistesaadete kokkupanemise palju kurdetakse selle üle, et infot laiast maailmast on palju. Naaberriigis toimuvast teame vähe. Seega kui näiteks Eestis midagi pöördelist peaks toimuma, võiks kolleeg objektiivse info saamiseks helistada kolleegile naaberriigis, selle asemel, et naaberriigi kohta agentuurides teavet otsima hakata. Margus Allikmaa näeb programmi vahetuse esmasperspektiivi aga siiski muusika vahetamisel. Selliseid sõna saata, et noh, kõigepealt praktiliselt tõlkimist, eks ole, ja, ja täna meie raadio- ja teleprogrammid on suhteliselt päevakajalised ehk nad räägivad omadest asjadest väga lühikeses ja perioodis ja selle tõttu Läti aktuaalsed probleemid ei ole kindlasti huvitavad Eestis ja, ja vastupidi, Eesti aktuaalsed probleemid tõenäoliselt see, et Tõnis Palts ütleb, et Tartu ülikooliga midagi juhtub kunagi, ilmselt ei huvita väga palju lätlasi ja leedulasi. Veel üks ühine arutlusteema tulevikuks on digitaalraadio ja televisiooni käivitamine. Praegu tõdeti, et üheski riigis pole käivitavat jõudu, mis tegi ülekande loomisega aktiivselt tegelema hakkaks ja teisalt puuduka kanalitel endal huvi. Meie Levira on pakkunud võimalust, eks ole, kommertskanalitele ka ja meilegi minna digitaallevisse teha esimesi katsesaated, eestitelevisioon ühe aasta on olnud tasuta digitaallevis, aga kommertskanalid ei ole kaasa tulnud. Tulevik on selles suhtes suht-koht tume. Rahvusraamatukogus toimus täna Eesti õdede liidu kongress, kus räägiti meditsiiniõe uuenenud osast Euroopas. Õhtul võeti vastu deklaratsioon, kus õed tõid välja oma kutseala suuremad probleemid. Kadriaalne vahendab. Eesti Õdede Liidu presidendi Ester Pruudeni sõnul on seoses Euroopa Liiduga liitumisega meie õdede roll muutunud. Õde ei ole pelgalt assistendiks tervishoiusüsteemis ei ole pelgalt abiliseks arstile, vaid tal on ikkagi täita oma kutseala piires iseseisvad ülesanded ja ta vastutab oma tegude eest patsiendile. Ester Pruudeni sõnul ei väärtustata Eestis piisavalt õe kutset ning selle tulemuseks on õdede massiline välismaale tööle siirdumine. Kuna õe pädevus on selline, nagu Euroopas on nõutud, aga meie töökorralduskohtadel on tihtipeale veel vanaaegne, siis õed ei leia oma tegevusele väljundit. Euroopa tasandil osutab tervishoiuteenust meie patsiendile ja seetõttu on paljud õed võtnud ja välismaale siirdumise tee jalge alla. Pärnu haigla vanemõde Margit Seppik ütles, et nende haiglas õnneks keegi välismaale tööle minna ei soovi. Aga paljudel noortel kolleegidel on selline soov olemas. Soov on olemas, õnneks on meil tänaseks näiteid, reaalsed näited on vähe, meie õppekavad vastavad täielikult Euroopa Liidu nõuetele, nii et selles mõttes see tööjõu vaba liikumine on õdede puhul täiesti arvestatav oht. Suurt osa õdesid hoiab tööl missioonitunne, ütles Pärnu haigla vanemõde Margit Seppik. Selline tänutunne mitte patsiendile silmist on näha see hoiabki õdesid oma ametipostidel. Töötingimusi kommenteerides ütles Margit Seppik, et nendel ei ole praegu põhjust nurisemiseks, kuna peagi saavad nad uue haigla Aune samas probleeme on ikka. Töö väärtustamise probleemid jäävad, et kas ühiskond meid piisavalt väärtustab ja, ja kas see palk, mis täna õdedele makstakse üle Eesti, kas see on piisav selle vastutuse ja töö raskuse juures? Õdede liidu president Ester Pruuden ütles, et kuigi palgatõus, mis septembris tervishoiutöötajatele järgnevaks kaheks aastaks lubati, ei ole märkimisväärselt suur, on see õdedele lootustandev kiir edaspidiseks. Praegu on õdede tunnipalk 25 krooni, järgmiseks aastaks on neile lubatud 34 kroonine tunnitasu. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Kadi Pärnits ütles, et raha palgatõusuks tuleb leida. Kui õdede palgad tõusevad 30 kuni 50 protsenti siis selline palgareform vajab ikkagi väga ja väga lisarahasid, kui mitte riigieelarvest, siis stabiliseerimisreservist riigieelarvevaidluste ajal seda lahendust valitsus leidnud ei ole, see ei ole hea. Palgatõus peab tulema, valitsus peab lepet täitma, kui seda lepet ei täita, siis töörahu katkeb nüüd teine asi, kui haigekassast kõik need vahendid leitakse sisse läheb ravi kättesaadavuse arvelt, nii et nii ehk naa peab valitsus ikkagi nüüd ennast kätte võtma ja leidma selle lisavahendite rahast. Täna esitleti Tallinnas seisi kirjastuse uut raamatut Eesti luule kuldne klassika. Esitlusel käis Vallo kelmsaar. Raamatu paksus on 1280 lehekülge ja trükis on esinduslikkus nahkköites. Raamatukaante vahel on luuletusi 10-lt eesti klassikult, need on Lydia Koidula, Karl Eduard Sööt, Juhan Liiv, Anna Haava, Ernst Enno, Marie Under, Gustav suits, Henrik Visnapuu, Betti Alver ja Artur Alliksaar. Raamatus 100 luuletust. Kirjastaja ja projektijuhi Urmas Oti sõnul oli valikut koostöö põhimõttest lähtudes juba lihtne teha. See on see eesti luulemüür, millele kõik ülejäänu toetub. Kui oleks olnud, ütleme 12 inimest, raamat oleks liiga paksuks läinud, oleksime kindlasti tulnud juurde Heiti Talvik, ütleme Ridala võib-olla abson Adamson. Aga Need on vaieldamatud liidrid, luuletuste kohta tahan ma öelda seda, et nii naljakas kui see ka teile võib tunduda on eks ole paika pandud raamatu struktuur autorit igal 100 luuletust, et ei tekiks seda küsimust, et öelda on 60, teised 141 on ikkagi parem kui teine. Sate tervis annab absoluutselt kõikidele võrdsed võimalused. Meie eelista mitte kedagi. Nii naljakas kui see võib-olla tundub luuletuste valikul ei olnud seda probleemi, et oi kui palju väärtuslikku ja head materjali jääb välja, kui kahju, et meil on sellised mahud ees. Pigem võib-olla mõne puhul vastupidi, kõik väärtuslik, mis nende inimeste loomingust meile oli kättesaadav on, on selles koguteoses olemas, selles võite kindel olla. Luuleraamatu eessõna on kirjutanud poeet Paul-Eerik Rummo. Jäiga autori loomingu ees on ka Impressioonid Viiu härmilt. Nende arvamus. Ma oma suureks üllatuseks avastasin seal palju selliseid luuletusi, mida mina ennast kõrgelt informeeritud inimeseks eesti luule suhtes pidanuna paremini tundma sfäärinud, väga põhjalikult ära unustanud, nii et seal oli täitsa suur üllatus, nii mõnigi luuletus seal ja ma ka oma saatesõna raamatule kirjutasin lähtuvalt ühest Anna Haava luuletusest, mida ma päris kindlasti kunagi varem ei olnud lugenud, nii et üllatus oli kõigist saaremaalastest likese Kaebehäält jälle avastad, et, et küll on tore häid luuletusi lugeda. Eesti Draamateatris esietendub William Shakespeare'i näidend Suveunenägu. Etenduses näitlevad lavakunstikooli 22. lennu tudengid lavastaja Priit Pedajase käe all. Karja mäletab. Näidend pakub tempokat tegevust, muinasjutu müstikat, armastuse, kirge ja koomikat ning kaunist laulu. Hiljem on. Suveunenägu on üks mängitavamaid minema Shakespeare'i näidendeid, mis viib vaataja Jaaninasse. Inimesi vallutavad looduse ilu ja meeletungid. Lavastaja Priit Pedajas. Suveunenägu on üks kõige populaarsemaid, üks nendest kõige populaarsematest näidenditest, mis puudutab niisugust mängu armastusega just nimelt suvisel pööripööriööl kusse. Suured inglise keeles öeldakse selle vööri kohta seal, nagu sõnul on nagu hullusele ja, ja see pööriöö siis seitspiril ongi niisugune, kus mitmed armastajate paarid lähevad sassi. Nii, see on, niisugune lõbus, väga kirglik, samas ka fantastiline lugu, kus on nii nii, nii haldjad mängus kui haldjate omavahelised vaenud ja armastus, et kui kui, siis inimesed on oma arvamustes ja ühtset. Urmas vannub truudust neiule ja järgmine hetk, kui nad on ära võlutud, ta vannub teisele, täpselt samamoodi ja niisugune pöörane kirgede möll. Lavakunstikooli 22. lennutudengitele on tänane esietendus, esimene suurema publiku taastumine. Siiski on Priit Pedajas kindel, et see saab olema päris rõõmus kohtumine. Lavakunstikooli tudeng Lauri lagel ütles, et tema on laval ennegi olnud, kuid sellegipoolest tekitab tänane esietendus veidi närvikõdi. Kõige tähtsam on meeles pidada lavastaja näpunäiteid. No kõigepealt värss, et rääkida värss niimoodi, et inimesed, kes sind kuulavad, vaatavad, saavad sellest aru nagu lavastaja meile ütleb, et tuleb öelda, mitte rääkida. Et kuidas ütelda projekti siis nii arusaadavalt. Samas jääks rütme alles, et ta ei muutuks roosaks üldsuse tüki rütmese tempoyas. Lust. Suveöö unenägu pakub Priit Pedajase sõnul võimaluse unustada praegune aastaaeg ning siseneda muinasjutulise maailma. Eks me tahame ise olla nagu hästi-hästi, helged, heledad ja unistada sellest kõige heledamast ajast sellel ajal, kus see tume taevas meid nagu vastu maad. Ilmateade eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Kirde-Eestis võib paiguti kerget lund sadada. Kohati on pinnatuisku. Puhub loodetuul neli kuni 10, põhjarannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Külma on öösel neli kuni 10, kohati 13 kraadi. Homme päeval on samuti vähese vahelduse, vahelduva pilvisusega ilm peamiselt sademeteta. Puhub loodetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja külma tuleb üks kuni seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 15916. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.