Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused, lühidalt kohv stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Aastaga kodanikuks. 2004 tunnistati sõudja Jüri Jaanson. Euroopa Liidu liikmesmaad on otsustanud, et Eesti eesistumisaeg algab 2018. aastal. Vilniuses kohtunud balti riikide presidendid ei langetanud otsust tuleva aasta üheksandale maailm Moskvasse sõidu kohta. Venemaa avaldusse piirileppe sõlmimise kohta Eestiga tuleks suhtuda äraootavalt, leiab välisminister Kristiina Ojuland. Ukrainas jätkuvad meeleavaldused. Praegu kohtuvad Kiievis Lääne vahendajate juuresolekul konflikti osapooled. Vanemuises esietendub praegu Tšaikovski ballett pähklipureja. Homme on meil pilves peamiselt kuiv ilm, külma tuleb üks kuni seitse kraadi. Euroopa Liidu maad on otsustanud, et Eesti eesistumisaeg algab 2018. aastal. Hilise eesistumise plusse ja miinuseid ning põhjusi vaeb Hanno Tomberg. Põhjuseid on mitmeid, et meil oleks rohkem aega oma eesistumisperioodi ette valmistada et eesistumisaja keelongiks kokku riigi üldvalimistega, nii et me poleks koos naaberriikide esindajatega korraga eesistumist. Minule teadaolevalt on eesistujariikide järjestus tänaseks Euroopa Liidu suursaadikute tasemel lõplikult kindlaks määratud. Sellele peavad oma nõusoleku andma ka liikmesriikide välisministrid detsembri alguses. Esimesena alustab eesistumis perioodi uutest liikmesriikidest Sloveenia 2007. aastal koos Saksamaa ja Portugaliga. Leedu partneriteks on Iirimaa ja Kreeka, Lätil enne meid Itaalia, Luksemburg. Kuna Euroopa liidu tänased liikmed arvestavad 2007. aastal ka Bulgaaria ja Rumeenia liitumisega, siis on ka need kaks riiki kaasatud rotatsiooni. Eesti sai oma partneriteks 2018. aastal just Bulgaaria ja Suurbritannia. Läbirääkimistel osalenud Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Väino Reinart ütles, et Eestile sobib kindlasti eesistumisperiood, kus meie liitlasega maksupoliitika küsimustes Suurbritanniaga kindlasti saab Eesti oma eesistumisperioodi jooksul seetõttu ka tõsisemalt maksuküsimusi kajastada. Kuigi Eestis võib tunduda, et eesistumisperioodi tuleb liiga pikalt oodata, siis kinnitas Reinart, et see annab meile piisavalt aega ettevalmistuste tegemiseks. Et me peaks kostma, et me pole mõne küsimuse taustaga tutvuda jõudnud ja seetõttu isend küsimuste lahendamisel narri olukorda võiksime sattuda. Eesistumisega teevad kaasas rahalised kohustused, mida Eesti välisministeerium on hinnanud umbes ühe miljardi krooni suuruseks. Ka seda on parem kanda siis, kui oleme selleks paremini valmis. Lõppkokkuvõttes pole tegemist ju laulu või iludusvõistlusega, kes esimesena lavale pääseb ja kes seetõttu kohtunikele paremini silma võiks hakata. Tähtis on eelkõige ikkagi kvaliteet, mida me eesistumisperioodi jooksul hakkame läbi viima. Seega oodata on jäänud täpselt 14 aastat, kuni me oma eesistumist teostama saame hakata. Hanno Tomberg, Brüssel. Eile teatas Venemaa presidendi eriesindaja Sergei astusenski, et president Vladimir Putin on andnud välisministeeriumile korralduse alustada ettevalmistusi piirile lepingute sõlmimiseks Eesti Yaletiga. Samuti kutsus Venemaa riigipea balti riikide juhid Moskvas teises maailmasõjas saavutatud võidu 60. aastapäeva pidustustele. Sämpski sõnul ei seo Vene pool siiski omavahel piirilepete allkirjastamist Läti ja Eestiga ning nende riikide liidrite Moskvasse sõita. Välisminister Kristiina Ojuland kommenteeris Vene avaldust nii. Kõigepealt ei ole nagu mõtet seda väga palju üles kruvida ja vaatame, mis selle piirilepinguga edasi saab. Neid lubadusi piirilepingu suhtes on Eesti kuulnud aastate jooksul küll ja küll ka mina välisministrina olen neid väga palju erinevaid lubadusi kuulnud, nii et elame-näeme. Vilniuses kohtusid balti riikide presidendid, telefonil on nüüd Eesti president Arnold Rüütel, kellelt küsisime, mida arutati ja kuidas suhtuti Venemaa presidendi ettepanekusse külastada Moskvat üheksanda mai pidustuste ajal. Praegu ei langetanud lõplikku otsust ja eks me kohtume veel, sest et see aeg on kaugel pool aastat veel, aga arutasime ka mitmeid teisi küsimusi ja eelkõige just balti riikide koostööst nii majanduse kui ka poliitilistes küsimustes keskmisena oli arutlusel energeetikaküsimused, et ka integreerida elektrienergia tootmise süsteem balti riikide vahel, see ühendada Põhjamaade energiasüsteemiga ja samuti ka Euroopa energiasüsteemiga, ühesõnaga kujundada turg kaasaegsel tasemel. Juttu oli poliitilistel teemadel Moskvaga, suhetest Kaliningradi probleemist just eelkõige Leedu seisukohast ja samuti ka siis eest ja võimaliku piirilepingule allakirjutamisest ja nii edasi. Ukraina probleem oli omaette küsimus, meie asusime seisukohale. Kui praegune president istuv president ei hakkaks veel sellel kohal ja planeeritaks uued valimised, ükskõik, kas lugeda hääled ümber või püüda tuvastada reaalset olukorda, see on küllalt keeruline. Härra president, kas te otsustasite, et keegi balti presidentidest läheb Kiievisse hetkel? Meie seda ei otsustanud. Meie saadaksime enda esindaja, kuid juba rahvusvaheliselt oli täna öösel tekkinud terve rida läbirääkimisi, milles leiti, et Adamkus, kes on siin kõige lähemal, sõidaks sinna ja ta juba sõitis sinna. Viimaste tundide välisuudistest annab nüüd ülevaate Kai Vare. Ukraina president Leonid Kutšma kohtub praegu presidendi kohale pürgivat Viktor Janukovitši Viktor Juštšenkoga tekkinud kriisile lahendust otsida. Poola president Aleksander Kwaśniewskil esitas kolmepunktilise plaani kutsuda mõlemaid pooli üles vägivallast hoiduma, lugeda hääled uuesti üle ja algatada osapoolte läbirääkimisel. Tuhanded inimesed on Kiievi tänavatele, et protesteerida presidendivalimiste tulemuste vastu. Valitsushooned on blokeeritud. Vaatlejate sõnul näitavad ka politseikadetid ja telejaamad avalikult oma poolehoidu. Opositsiooniliider Juštšenko tänavatele on tulnud ka praeguse peaministri Janukovitši pooldajad. Janukovitš võitis keskvalimiskomisjoni andmetel presidendivalimised vähem kui kolme protsendiga. Juštšenko meeskond andis täna ajakirjanikele helisalvestised, mis nende sõnul tõestavad valimispettust. Ukraina ülemkohus arutab opositsiooni kaebusi esmaspäeval. Palestiinlaste Fatah liikumise liider Marwan parguti kaalub presidendiks kandideerimist. Fatah on selle vastu ja täna, kes palestiinlaste omavalitsuse minister kadurafares Iisraeli vanglas pargutiga kohtumas pargutiljon terroritegude eest mõistetud viis eluaegset vanglakaristust. Fatah presidendikandidaat on praegu Palestiina vabastusorganisatsiooni juht ja endine peaminister Mahmoud Abbas, kes on mõõdukamate vaadetega ning kellega Iisraeli ja USA loodavad rahu suhtes kogule peale jõuda. Paiguti on aga eriti nooremate palestiinlaste seas populaarne, võiks Abbasi võiduvõimalusi oluliselt kahandada. Iraan loobus oma nõudmisest, et ta võiks tuumaprogrammi lõpetades alles jätta 20 uraani rikastamiseks mõeldud tsentrifuugi, et kasutada neid teaduslikel eesmärkidel. Lääne diplomaadid jäid kindlaks, et tuumaprogramm tuleb täielikult peatuda, et hajutada kahtlusi, nagu tahaks Iraan endale tuumarelva valmistada. Täna on kodanikupäev, aasta kodanikuks tunnistati sõudja Jüri Jaanson, kellega rääkis Toomas šalda. Jüri Jaanson, palju õnne, aasta kodanik 2004, milliste emotsioonidega selle teate vastu võtsite, täitsa üllatus, kiire päev ka natukene ja nii et otseselt emotsioonid ei olepärane veel jõudnud. Aga loomulikult ma olen väga siiralt meeldivalt üllatunud tiitleid, on teil palju, nüüd ka aasta kodaniku aunimetus, millisele kohale selle tiitli oma karjääris elus panete? Need on täiesti erinevad asjad nüüd see asi on sporditiitel, aga see aasta kodaniku tiitel on märksa laiem asi, see, see väljub juba spordi raamidest ja selle võrra on see tunnustus teistsugusena määratu suur. Ma lihtsalt olen üritanud teha oma tegemisi nii hästi kui suudan ja aasta kodaniku tiitel on mulle tõesti selles suhtes üks tohutu tunnustus. Lühidalt lähituleviku plaanidest, järgmise aasta teen tippspordis kaasa ja sellele ma keskendun, samuti tahan pere ja tööasjadega joonel püsida ja, ja tegemist mul praegu jätkub. Veel kord, palju õnne ja aitäh. Täna esitleti Tallinnas seisi kirjastuse uut raamatut Eesti luule kuldne klassika uudiste poolt käis esitlusel Vallo kelmsaar. Raamatu paksus on 1280 lehekülge ja trükis on esinduslikkus nahkköites. Raamatukaante vahel on luuletusi 10-lt eesti klassikult, need on Lydia Koidula, Karl Eduard Sööt, Juhan Liiv, Anna Haava, Ernst Enno, Marie Under, Gustav suits, Henrik Visnapuu, Betti Alver ja Artur Alliksaar. Raamatus 100 luuletust. Kirjastaja ja projektijuhi Urmas Oti sõnul oli valikut koostöö põhimõttest lähtudes juba lihtne teha. See on see eesti luulemüür, millele kõik ülejäänu toetub. Need on vaieldamatud liidrid, nii naljakas kui see teile ka võib-olla tundub. Luuletuste valikul ei olnud seda probleemi, et oi kui palju väärtuslikku ja head materjali jääb välja, kui kahju, et meil on sellised mahud ees pigem võib-olla mõne puhul vastupidi, väärtuslikum, mis nende inimeste loomingust meile oli kättesaadav, on selles koguteoses olemas. Luuleraamatu eessõna on kirjutanud poeet Paul-Eerik Rummo. Jäiga autori loomingu ees on ka Impressioonid Viiu härmilt. Nende arvamus. Ma oma suureks üllatuseks avastasin seal palju selliseid luuletusi, mida mina, Ennast kõrgelt informeeritud inimeseks eesti luule suhtes pidanuna paremini tundnud, sfäärin väga põhjalikult ära unustanud temaga oma saatesõna raamatule. Kirjutasin lähtuvalt ühest Anna Haava luuletusest, mida ma päris kindlasti kunagi varem ei olnud lugenud, nii et üllatus oli kõigisse aastasse liikese jutt kahe päält jälle avastad, et küll tere häid luuletusi lugeda. Vanemuine tõi välja maailmas jõulueelsel ajal enim mängitud balleti pähklipureja, seekord rootslaste lavastuses. Teatris käis Vambola Paavo. Pähklipureja on algusest peale kantud jõulumeeleolust, imed ning unistused on sinna sisse kirjutatud maailmas mängitaksegi just jõulude eel ja ümberpähklipurejat pole Vanemuine Ki selles erand. Teatri balletitrupijuhi Mare Tommingas kinnitusel on täna õhtul esietendub klassikalisest versioonist paljuski erinev. Ta on väga sisutihe, tan originaal libreto le muusika ilu kindlasti see sisu ei kahanda, vastupidi ta võib-olla tõstab Tšaikovski muusika dramaturgiat rohkemgi veel esile ja avab mõnest teisest kohast. Tänase pähklipureja aluseks on rootsi lastekirjaniku Elsa Peskovi raamat Petteri ja Lotta jõulud. Siis on nagu kaks pealkirja, et Tšaikovski ballett, pähklikorra ehk Petteri ja Lotta üks ei välista teist ja meil on ikkagi omavahel side olemas. Kui ma hakkasin otsima külaliskoreograaf. Tollane Rootsi kuningliku balleti peaballettmeister Frank Andersen saatis mulle videokassetti pärisbergid, aga siis ma leidsin, et see kontseptsioon ja see sisu kõike on niivõrd arusaadav Eesti inimesele, et seal on näärisokk, on piparkoogid. Jõulumeeleolu on nii nagu eestlastel olnud vanasti, siis ma mõtlesin, et kui minu Pähkli pure aeg saab läbi ja on võimalus kunagi omada suurt truppi, et siis ma kindlasti kutsuksin päriisbergi meile pähkli põled lavastama ja nüüd on see juhtunud. Päris peri oli aastatel 1996 99 Rootsi Kuningliku ooperiteatri peakoreograaf. Pähklipureja esietendusega avab Vanemuine suures majas tänasest kuni 23. detsembrini lastele mõeldud Petteri ja Lotta jõulumaa. Jõulumaa raames tuleb pähklipureja ettekandele 25-l korral, jaanuaris mängitakse seda veel kolm korda. Mare Tommingas kinnitusel on taoline koormus teatri balletitrupile maailmas harukordne. See on selline tippsportlase koormus, mis tuleb väärikalt vastu pidada ja üle elada, kuigi Vanemuise kohta suure trupiga 40 tantsijat siiski maailmas nii väikse trupiga nii palju etendusi järjest ei anta. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo New Yorgist teatati, et Bahama saartel suri tuntud Briti USA kirjanik Artur Heili. Kirjanik oli 84 aastane ja ta suri öösel une pealt tema teostest, millest mitmed on muutunud bestseller. Esiteks on ühtekokku müüdud üle 170 miljoni eksemplari ja kõige tuntumad on k ekraniseeritud lennujaam ja hotell. Ilmateade. Homme on meil vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub loodetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja külma on üks kuni seitse kraadi. See oli kella kaheksane Päevakaja stuudios oli toimetaja Mall Mälberg. Kena õhtu jätku.