Tere õhtust, kell on kuus, 28. novembri tähtsamad sündmused stuudios on toimetaja Meelis Kompus. Kun sai täna Soomes maailmakarikasarja etapivõidu, edestades teise koha saanud tšehhitar Katariina Neumann loovad 13 sekundiga. Olukord Ukrainas püsib pingeline, venemeelsete ida ja lõunapiirkondade liidrid ähvardavad riigis autonoomia loomise üle referendumi korraldada. Opositsioon lubab väljaastumisi jätkata. Tallinnas on täna üldvalimised ja samaaegselt ka presidendivalimised, mis ilmselt jätkuvad kahe nädala pärast teises voorus. Eesti jaoks on täiesti sobiv juhtida Euroopa Liidu töö teisest eesistujana pärast 2000 kümnendat aastat, kinnitab Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Väino Reinart. Eesti saab kava kohaselt euroliidu eesistujamaaks teatavasti alles 2018. aastal. Eesti koore saatis Prahas advendi ja jõululaulude konkursil suur edu. Eesti televisiooni mudilaskoor Lii Leitmaa juhatusel toob koju hõbediplomi Viljandi maakonnakoor Toomas Volli dirigeerimisel, aga kulddiplomi on esimene advent kõikjal. Eestis süüdati sel puhul esimene advendiküünal ja jõuluüritused saavad hoo sisse. Tallinna linnapea Tõnis Palts kutsus jõulude ajal kõiki üles mõtlema kodutute peale ja neile talveks sooje riideid annetama. Ilm püsib meil vahelduvalt pilves ja tuul on võrdlemisi nõrk. Öösel on külma viis kuni 10, kohati kuni 15 kraadi. Homme päeval läheb ilm pehmemaks. Alustame spurdiga. Kristiina Šmigun sai täna Soomes maailmakarikasarja etapivõidu, edestades teise koha saanud tšehhitar Katerina Neumann oodata 13 sekundiga. Läks tõesti ja nii sai selle võidu käteta seal rahu taganud Marit Björgen tuleb veel, see oli sekundite mäng, on tantsinud, lõbus midagi endale jätta. Ma tahan kõiki kõige tervitusi, aitäh veelkord. Kolmanda koha saanud sarja üldliider, norralanna Marit Björgen kaotas Šmigun-ile 14,4 sekundit. Šmigun seega karjääri jooksul võitnud 14 maailmakarika etapp. Kokkuvõttes juhib 310 punktiga Björgen, Šmigun, neil on 260 ja Neumanoval 225 punkti. Maailmakarikasarja meeste 15 kilomeetri klassikasõidu võitis aga ülivõimsalt sakslane Axel Taismann. Parima eestlasena sai Andrus Veerpalu 13. kohaga, kaotades liidrile 49,9 sekundit. Aga pikemalt tänasest suusapäevast kuulake vikerraadio spordisaates, mis algab siis kohe pärast Päevakaja? Edasi välismaalt Raina venemeelsete ida ja lõunapiirkondade liidrid ähvardasid, korraldavad referendumi regiooni autonoomia riigi jaoks halvimas poliitilises stsenaariumis. Oleme ühtsed ja otsustavad, kaitstes Ukraina rahva tahet, sealhulgas referendumi korraldamist Ukrainat administratiivse territoriaalse staatuse võimaliku muutmise üle. Nimeldi Seeberaal Donetski linnas toimunud üritusel tehtud avalduses. Ukraina presidendiks pürgivat peaministrit Viktor janu ohvitšid toetava riigi idaosa ametnikud taaga veel autonoomia väljakuulutamist. Nii teatas Luganski oblasti volikogu esimees Viktor Tihhonovi. Ta lisas, et autonoomia küsimust hakatakse võta oma vaid sel juhul, kui võimule tuleb mittelegitiimne president. Oinas autonoomia loomist pooldavad ametnikud on oht Ukraina territoriaalse terviku terviklikkusele ja nad peavad oma tegude eest kanna kriminaalvastutust, kinnitas opositsiooniliider Viktor Juštšenko. Riigi idaosas võitis presidendivalimised teatavasti konkurentsitult venemeelne Viktor Janukovitš. Katoliku kiriku pea paavst Johannes Paulus teine palvetas täna rahu eest Ukrainas. Ta pühendas oma palve Ukrainast pärit palveränduritele, kes on saabunud Rooma. Paavst ise külastas Ukrainat viimati 2001. aastal. Opositsiooniliider Viktor Juštšenko aga teatas, et protestijad ei kavatse lõpetada ette võimuhoonete juures. Sellega näidatakse seda, et me ei tagane nõudmisest tunnistada valimised võltsituks ning korraldada kordushääletus. Nii rõhutas Juštšenko taas. Ta toonitas, et opositsioon ei kavatse jõuga võimuhooneid vallutada. Ukraina julgeolekunõukogu kutsus täna opositsiooni lõpetama ametiasutuste blokeerimist. Juštšenkoga toonitas, et opositsioon lõpetab viivitamatult kõnelused võimudega, kui saab teada, et valitsus kavandab poliitilise kriisi lahendusena jõu kasutamist. Tema sõnul kavatsevad võimud veel täna õhtul teha katset Kiievi peatänaval asuvat opositsioonitelklaagrit laiali saata. Ta kutsus sõjaväelasi ja miilitsaid rahvaga mitte sõdima, samuti kutsus oma pooldajaid kuni võiduni iseseisvusväljakule ja tänavatele jääma. Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Toomas Hendrik Ilves kutsus ka Eesti avalikkust. Võtame Ukraina rahva demokraatlikke püüdlusi. Valimisfarss meenutab Eestis 1940. aastal toimunut, kinnitas Ilves oma üleskutses. Ta toonitas, et nüüd on eestlaste toetada palju kordi suurema rahvaheitlust valguse ja pimeduse vahel. Kui demokraatlik maailm lööb häbelikult silmad maha ja alistub valemängijate survele, siis tunnustab demokraatlik maailm Venemaa õigust määrata oma naaberriikide tulevik, rõhutas Ilves. Sotsiaaldemokraatide internetiaadressil on võimalik kõigil läkitustega ühineda ja kogutud allkirjad edastatakse Ukraina suursaatkonnale linnas, samuti Ukraina ülemraada-le ja k. Ukraina presidendi kantseleile. Rumeenias kestavad veel üldvalimised ja presidendivalimiste teine voor. Ligi 18 miljonit kodanikku saavad valida 12 presidendikandidaadi vahel. Kaks peamist kandidaati on ametist lahkuv peaminister Adrian nastase valitsevas sotsiaaldemokraatlikust parteist ning Bukaresti, linna ja, ja Paremtsentristliku õigluse ja tõe alliansi liider tra Jon basseisku. Kumbki neist tõenäoliselt ei saa piisavalt ralli võiduks esimeses voorus ja teine voor toimub kahe nädala pärast. Valimisjaoskonnad sulgetakse kell 19 ja Rumeenia valimiskomisjon teatas mõne tunni eest, et rahva aktiivsus oli esialgu madal. Valimas oli käinud pisut üle kolme miljoni inimese. Kuigi hääleõiguslikke kodanikke on Rumeenias ligi 18 miljonit. Eesti jaoks on optimaalne juhtida Euroopa Liidu tööd eesistujana pärast 2000 kümnendat aastat. Nii kinnitab Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Väino Reinart. Eesti saab euroliidu eesistujamaaks praeguse kava kohaselt alles 2018. aastal ja Hanno Tomberg jätkab seda teemat. Ajakirjandusse sel nädalal lekkinud kava kohaselt tasub Eesti täitma Euroopa Liidu eesistujamaa kohustus ja alates 2018.-st aastast eesti kohamäärast suu mitte saada eesistujamaa kohustust valimistega samal aastal samuti saada rohkem kogemusi enne vastutusrikka rolli täitmist. Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Väino Reinart. Kui me näiteks täna vaatame tõesti seda, kuidas mitmed vanad liikmesriigid, nende esindajad võivad täiesti vabalt peast tsiteerida mingisuguseid Euroopa Liidu põhidokumente, näiteks aastast 1972 dokumente, millest johtuvalt tehakse mingeid olulisi otsuseid, siis on selge, et meie täna seda ei suuda. Meie peame selleks märkimisväärselt teeme tööd tegema selleks, et tõesti orienteeruda kõigi nende otsuste, nende dokumentide virvarris, mida aastakümnete jooksul on vastu võetud ja mida kauem me siin toimetame, seda paremini me selles kõiges orienteeruda. Selles pole mingit kahtlust. Kui kaua Eestil kogemuste omandamiseks aega vaja võiks minna, Reinold täpselt öelda ei oska. Näiteks aastaks 2010 ma arvan, me oleme enamiku neist asjadest suutnud juba endale piisavalt hästi selgeks teha, mis tähendab, et kindlasti võiks olla mingi optimaalne hetk, millal me võiksime seda eesistumisülesannet täita, et kus see nüüd täpselt on? Seda ma ei oska öelda. Samas kummutab Eesti suursaadik arvamuse nägu saaksid liikmesriigid kasu varasemast eesistumisperioodist. Korrektsel liikmesriigil on oma rahvuslikke huvisid korrektsem ajada siis, kui ta ei ole eesistuja sest eesistujana on tema võimalused juriidiliselt piiratud sellega, et eesistuja peab olema neutraalne. Eesistujamaade määramisega on kiire, sest esimesena hakkavad seda rolli täitma Saksamaa, Portugal ja Sloveenia. Juba 2007. aastal. Eesti oleks eesistujamaa alates 2018.-st aastast koos Suurbritannia ja Euroopa liitu alles pürgivad Bulgaariaga. Prahas toimunud jõulu- ja advendilaulude koorikonkursi Grand Prix läks sel korral Singapuri, aga Eesti tuleb koju kaksikvõiduga. Eesti televisiooni mudilaskoor Lii Leitmaa juhatusel pälvis suurte koolide arvestuses hõbeda plomi Toomas Volli, Viljandi maakonnakoor aga kulddiplomipäevaga see kõigepealt rahast telefonile Lii Leitmaa, kes kinnitas, et võit tuli lastele väga suure üllatusena, sest ETV mudilased võitsid endast palju vanemaid lauljaid. Minu andmetel tõesti mudilaskoor vist ei ole ennem Eestit esindanud. Konkurss toimus paralleelselt kahes saalis olid siis suured koorid ja teises väikesed, et meie osalesime suurtes koorides võidu kõikide segakooride meeskooride, naiskooride laste kooridega ja noh, võib-olla raadiokuulajale meeldetuletuseks, et lastekooris juba on lauljat kuni 18. eluaastani. Kui te vaatate neid teisi koore üldiselt seda taset, siis kas oli, nagu ette aimata ka see, et see hõbediplomi ikkagi võib tulla. Ei, absoluutselt, et mõte, miks me selle reisi ette võtsime, oli ikkagi, et oma tublidele töötajatele väikestele päkapikkudel näidata väga ilusad prahvat ja viia need, ütleme selle muusika sisse, mille läbi ehk laps areneb ja, ja saab nagu teisele tasandile. No Eesti võib üritust lugeda enda jaoks ilmselt kahekordseks kordaläinuks sellepärast et Toomas Volli kooriu saavutas lausa kulddiplomi. Jah, kuulsin ka Toomase koori ja nad laulsid küllaltki tublisti. Ja ka Toomas Voll on Päevakaja telefonil. Ma pean ütlema, et selliseid amatöörkoori kohta väga-väga tubli saavutus, igal juhul me esitasime eesti muusikast Ester Mägi siis Urmas Sisaski teosed ja oli veel kavas üks Taani helilooja ja üks üks inglise teos. Ega ausalt öeldes ei julgenud loota, nagu sinna kullaliinile sattumist. Aga sedavõrd uhkem on see praegu nagu tunnetada, et et ju siis pidi nii minema. Mida see võit sellele koorile tähendab, kas tuli ka näiteks esinemisettepanekuid pakkumisi kontsertreisideks ka kuskilt mujalt? Ma ei oska selle kohta nagu midagi ütelda küll, aga meil oli meeldiv võimalus seal Prahas endas nagu esineda katedraalis ja, ja mulle tundus, et nagu need inimesed, kes nagu seal kontserdil olid, et need nagu olid niimoodi vaimustatud sellest esinemisest Täna on esimene advent ja kõikjal Eestis süüdati advendiküünlaid, Tartus sai alguse aga taas Jõulufestival. Vambola Paavo, vahendab. Mullu esmakordselt aset leidnud ettevõtmisega ollakse linnapea Laine Jänese sõnul tänavu mitmeti targemad. Seekordne festival on kompaktsem, on arvestatud inimest. Jalutamise soovi aegadega on arvestatud ka sellega, et iga päev oleks lastele midagi. Õhtupoolikul on avanemas siin üx advendiaken, mis sellest välja tuleb, see on juba ülla. Advendipühapäevad on jagatud ka temaatika järgi. Tänane oli valguse päev, milliseid nimesid kannavad järgmised, teine advent, viiendal detsembril. Tulepäev. 12. detsembril lust siia päev ja 19. detsembril päkapikupäev kõik leiavad endale siin palju mõnusat tegemist. Kindlasti tuleb ka selline jõululaada moodi üritus ja see on just siis mõeldud 18. 19. nädalavahetusel. Lapsed saavad sõita ka bussiga Elistvere loomaparki, see oli eelmisel aastal väga populaarne Aarne. Niisugune suhe elusloodusega on kindlasti väga soe ja armas tunne. Juba mullu teenisid linna jõulukaunistused palju tartlaste kiidusõnu, tänavu lisandub pilkupüüdvaid kujunduselemente veelgi esile tõstetakse ja väärtustatakse Emajõgi, katsume seekord jõuluehtesse ka mees. Lillad ehtida sillad ühendavad meil kahte linna poolt, nad on üle meie Emajõe ja ma arvan, et Emajõe tähtsustamine, Emajõe valgustamine ja kaunistamine koos nende sildadega on kindlasti üks niisugune tore mõte ja kaunistab meie linna veelgi. Ka Tallinna Raekoja platsil süüdati esimene advendiküünal, Kai Vare käis uudistamas. Tallinna Raekoja platsil sagis külma ilme trotsides hulganisti inimesi, uudistati jõuluturupakkumisi, kuuleti laste esinemist kuuse juures, laulis koor. Linnapea Tõnis Palts soovis kõigile kena advendiaega ja kutsus selle koduse püha ajal mõtlema neile, kel kodu polegi. Just ta ajal võiksime me kõik koos püüda teha rohkem kõike. Me võiksime võtta kodust, kes sooja teki, kestmine, moest läinud riide ja 500 kodutute varjupaika. Männikule kauge tänav neli. Tallinlane Margus oli abikaasa ja tütrega kuuske vaatama tulnud. Viieaastane tüdrukutirts julges öelda ainult oma nime, aga jõuluvanale esitatud soovid tuli ette lugeda. Isal. Tegelikult ma kirjutasin päris pikka kirja, aga saime kuus asja sinna tule ütleme siis me kirjutasime dinosaurused, dinosauruste filme, tiibadega üxorvika miskid, asjad olid veel, tegelikult oleks rahu lihtsalt selle hullumeelse stressis perioodi ja, ja selle lõppu, et lihtsalt oleks, oleks natuke lihtsalt rahul. Ka Merje perel on jõuluvanale soovikiri juba kirjutatud. Alice ja kui vana sina oled? Kaheksa, mis siin ei ole. Mulle meeldis nendega mängida, mitte farmid, seal juba on end hästi välja. Jõuluvana, no jämedaks, võib-olla rahapuud, esialgu, aga pärastpoole vaata mõne kodutehnika hakkab nagu välja minema ja samas on vaja suuremaid asju, aga noh, kõik selle hingerahu, see on kõige tähtsam. Ja nüüd veel ilmast. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab lund, puhub nõrk lõunatuul, külma on viis kuni 10, kohati 12 kuni 15 kraadi. Homme hommikul ja päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund. Puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kaks kraadi, saartel on homme kuni kaks kraadi sooja. Selline saigi tänane Päevakaja toimetaja. Ta oli Meelis Kompus. Jääme kuulmiseni.