Tere õhtust, kell sai kaheksa, võtame mõned 26. märtsi sündmused veel kord lühidalt kokku minale Mall Mälberg. Statistikaamet kinnitas, et Eesti eelmise aasta eelarve puudu jääk oli 1,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ehk oluliselt väiksem kui näeb ette euroga liitumiseks vajalik Maastrichti kriteerium. Saksa kantsler Angela Merkel kinnitas Euroopa nõukogujärgsele pressikonverentsile. Eurotsooni sisemised probleemid ei saa Eesti jaoks takistuseks euroalaga liitumisel. Emakeele selts tähistas täna üheksakümnendat sünnipäeva. Aja jooksul on selts seisnud selle eest, et eesti keelt võimalikult põhjalikult uuritaks ning selle iseärasusi kaardistatakse. Valge maja teatas, et USA president Barack Obama ja tema Vene kolleeg Dmitri Medvedjev kirjutavad uuele tuumarelvastuse piiramise leppele alla. Kaheksandal aprillil Prahas. Põhja-Koreas ranniku lähedal uppus Lõuna-Koreas sõjalaev. Homme on pilves ilm, õhtupoole hakkab alates Lõuna-Eestist vihma sadama. Sooja tuleb neli kuni 11, Lõuna-Eestis kohati 13 kraadi. Statistikaamet kinnitas täna rahandusministeeriumi prognoosi, mis lubab eelolevast aastast Eestis kasutusele võtta euro. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Statistikaameti kinnitusel Eesti eelmise aasta eelarvepuudujääk 1,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ehk oluliselt väiksem euroga liitumiseks ette Maastrichti kriteerium. Küsimusi ei tohiks olla ka muude oluliste kriteeriumite kohta, sest näiteks inflatsioonikriteeriumi täitis Eesti juba mullu, räägib Euroopa Parlamendi liige Eesti eurole üleminekuraporti autor Edward Sikluna mässab. Üldisse tõstics, Maastrichti kriteeriumid on äärmiselt selged ja mõõdetavad või statistika on tõene ja seda ma usun, siis saab eurotsooniga ühinemisel takistuseks ainult mingi muu suur probleem, et klassik, lõuna ja selles peavad Euroopa nõukogu ning parlament kokkuleppima tegemist olema tõesti suure probleemiga, millega erud saan hakkama ei saaks. Aga ma usun, et sellist küsimust ei teki ja soovin Eestile kindlasti kõige paremat, ütles Edwardsi Klona. Kuidas peaks Eesti oma eelarve poliitikat kujundama pärast eurotsooniga liitumist? Rahandusministeeriumi nõunik Sven Kirsipuu ütles, et nüüd tuleb järgida eelarve ülejäägi eesmärki. Praegustes tingimustes on meil langus tuludes, mis siis selle ühelt poolt seda eelarvepuudujääki põhjustab nii-öelda kulude poole pealt me oleme küll kulusid kärpinud ja seda eelarvepositsiooni parandanud, aga on selge, et majanduskriisi tingimustes väheneb tulubaas keskpikas perspektiivis majanduskasvu tingimustes, mida me tõenäoliselt näeme, need tulud jällegi kasvavad ja seetõttu seda nii-öelda eelarvepositsiooni parandavad selles mõttes otseseid, nii-öelda täiendavaid ütleme väga massiivsed meetmete sarnaselt, kui eelmisel aastal ei ole kindlasti vaja lähitulevikus teha selleks, et neid eesmärke saavutada, kui nii-öelda tavapärane majandusarengu selline stabiilne majandusareng ja majanduskasv jätkub, siis see tulubaasi kasv iseenesest juba seda eelarvepositsiooni parandada, mis ei tähenda seda, et ühtegi otsust ei oleks vaja teha ja tänasest alates on kõik korras. Vajalikud otsused teeb valitsuse eelarve arutelude käigus, küll aga on omapoolseid soovitusi andnud ka mitmed rahvusvahelised institutsioonid. Veel kord Sven Kirsipuu See ei tähenda seda, et me nüüd peaks need üksüheselt üle võtma näiteks maksusüsteemi puudutavaid ettepanekuid, kuidas maksubaasi laiendada, et see valitsuse eesmärk, mis on võetud, et Eestil peaks olema madalad maksumäärad ja lai maksubaas ehk siis võimalikult vähe maksuerandeid on saanud kinnitust näiteks aines ja Euroopa Komisjoni poolt ja teisest küljest on olnud ka ettepanekuid siin, et see maksubaasi muuta vastupidavamaks kriisidele ehk siis võib-olla kehtestada mingeid uusi makse, näiteks kinnisvaramaks mis on selline võrdlemisi stabiilne maksed, maksusüsteem, eriti on selline asi, mis, mis on pigem selline sisepoliitiline otsustuskohta sinna erinevad organisatsioonid soovitavad erinevaid lähenemisi, aga oleks kõige parem teadmine riigis toimuvast on olemas ikka pigem riigis endas. Aruande eestivalmiduse kohta teevad veel Euroopa Komisjon ja keskpank ning oma hinnangu peavad veel andma ka euroliidu rahandusministrid. Täna hommikul, enne Euroopa ülemkogu istungeid toimus Brüsselis peaminister Andrus Ansipi ja Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kahepoolne kohtumine. Merkel ütles, et eurotsooni sisemised raskused ei takista Eesti liitumist euroga võlaga. Ta kinnitas, et Eestit koheldakse võrdselt kõikide seniste liitujatega ning Saksamaa ei tõsteta ühtegi täiendavat kahtlust, mis puudutab meie eurovalmidust. Kadri Kukk jätkab. Peaminister Andrus Ansip kohtus Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga, et teavitada Merkelit niinimetatud otse allikast Eesti edust Maastrichti kriteeriumide täitmisel. Merkel kinnitas Euroopale mängujärgsel pressikonverentsil, et eurotsooni sisemised probleemid ei saa Eesti jaoks takistuseks euroalaga liitumisel. Lennodiilim, olgu hamba poenhattisianistki ennad. Mis puutub eurotsooni vastuvõtmisesse, siis mitte midagi ei ole muutunud. Midagi ei ole muutunud seoses liitumiskriteeriumitega. Eurogrupp arutab Eesti liitumist toetudes Euroopa komisjoni Euroopa keskpanga soovitustele. Eestit koheldakse võrdsetel alustel seniste liitujatega, nagu Slovakkia, Sloveenia või Malta, ütles märkel. Ta lisas, et Saksamaa ei tõstata ühtegi täiendavat kahtlust, mis puudutab Eesti eurovalmidust. Me ütlesime nütotüübiden, Ansip, kes pomm. Me kõnelesime sellest peaminister Ansipiga ja me oleme samal seisukohal. Ühesugused kriteeriumid peavad kehtima kõikidele liitujatele. Saksamaa osaleb samuti otsustusprotsessis, aga me ei tõstata ühtegi kahtlust. Teid koheldakse võrdselt seniste liitujatega ja õiglaselt, ütles Merkel. Andrus Ansip jätkab. Angela Merkel oli soovitus on meile täiesti mõistetav, et konservatiivse eelarve poliitikaga tuleb jätkata ka pärast seda, kui liitutakse eurotsooniga ja Eesti puhul ei ole ju kellelgi mitte mingisugust kahtlust, et me kavatseme kavatseksime oma senist väga konservatiivset eelarve poliitikat muutma hakata. Euroopa ülemkogul arutati Euroopa majanduse järgmise 10 aasta strateegiat mille eesmärk on muuta Euroopa majandust teadmistepõhisemaks jätkusuutlikumaks. Näiteks on kavas tõsta elanikkonna tööhõive 75 protsendini tööjõust ning viia teades arendustegevusele suunatud kulud kolme protsendini SKT-st. Oluliselt tähised strateegias on seotud ka kliima ja keskkonnaga, kus Euroopa Liit vähendab CO2 emissiooni aastaks 2020 20 protsendi võrra ning suurendab energiakasutuse efektiivsust. Juba juunis toimuval Euroopa ülemkogul on kavas kinnitada strateegia täitmiseks liikmesriikidele rahvuslikud eesmärgid. Rahvusringhäälingule raadiouudistele Kadri Kukk. Pressal. Veel välisteemadel Vallo Kelmsaar. USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedjev kooskõlastasid uue tuumarelvastuse piiramise kokkuleppe dokumendile kirjutavad nad alla kaheksandal aprillil Prahas toimuval kohtumisel. Lepinguga märgi vähendavad mõlemad riigid nii oma tuumalõhkepeade kui ka kanderakettide arvu. Eesmärk on luua tingimused tuumarelvastuse vähendamiseks kõikjal maailmas, märkis valge maja. Veelses mürsu eelduseks oli USA ja Venemaa tõhus koostöö on mõlema riigi ja rahva, aga ka kogu maailma julgeoleku huvides, ütles president Barack Obama. Venemaa president Dmitri Medvedjev märkis, et uues tuumarelvastuse piiramise lepingus on mõlema riigi huvid tasakaalus. Üksmeelt ei saavutatud alati kergelt, kuid läbirääkijate konstruktiivne suhtumine Venemaa ja USA presidendi isiklik aktiivsus võimaldas lühikese aja jooksul ära teha suure töö ja lepingu allkirjastamise jõuda. Nüüd peavad presidendid Medvedjevi Obama peamiseks ülesandeks lepingu ratifitseerimist, märkis kreml oma kommentaaris. Lõuna-Koreas ja võimud pole kindlad, kas sõjalaeva uppumine kollasel merele oli seotud Põhja-Korea tegevusega. Täna uppus vaidlusaluse merepiiri lähistel Lõuna-Korea sõjalaev. Laeva pardal oli üle 100 mereväelase ja arvatavasti on paljud nendest hukkunud. Esialgsetel andmetel avas Lõuna-Korea laev enne uppumist tule tundmatu aluse suunas Lõuna-Koreas ja kutsus juhtumi tõttu kokku julgeolekujuhtide erakorralise koosoleku ning asus uurima, kas laeva uppumise põhjuseks võis olla Põhja-Korea torpeedorünnak. Lõuna-Koreas armee teatas, et ei saa seda kinnitada. Põhja-Korea on viimastel nädalatel korduvalt teatanud, et tugevdab oma kaitset. Vastuseks Lõuna-Korea ja USA ühisõppustele. Tartus tähistati täna emakeele seltsi üheksakümnendat sünnipäeva. Oma pikategevusega Aja jooksul on selts andnud erilise panuse eesti keele uurimisse, seda ennekõike just murrete kaardistamisel ja noortes keele huvi sütitamisel. Seega on tehtud suur töö selle nimel, et saaksime täna rääkida eesti keele säilimisest maailma keelekaardil. Pireteerin preisi lugu. Keeled on kõik ühesuurused, aga keelte uurijate hulgad on erinevad, meenutas tänasel emakeele seltsi sünnipäeval eesti keelest rääkides kolleegi Henno rajanud ütlust Tartu Ülikooli eesti keele professor Helle Metslang. Keelel on palju rääkijaid, siis sealt tuleb ka igale alale palju inimesi, kaasa arvatud keeleteadusse, kui me mõtleme kasvõi inglise keele peale, mida uuritakse ikka üle maailma väga palju. Ja meil on siin kõrval soome keel, mis on ka väga lähedane eesti keelele, aga kus on ikkagi hea mitu miljonit inimest, kelle hulgas ka keeleteadlasi on rohkem ja, ja ütleme, soome keel on siiski näiteks rohkem läbi uuritud küll, kui eesti keeles. Just soomlasest keeleteadlase Lauri Kettuneni eestvedamisel asuti omal ajal ka emakeele seltsis eesti murdeid uurima ja süstematiseerimine. Õietis eesti murrete muude liigendus tekiks ka tegelikult selle emakeele seltsi poolt läbi viidud muude muude kogumise tulemused, et sai nagu selgemaks, missugused murded on ja mis missugused on erinevad alad ja kus nendevahelised piirid, et see esimene piiride jaotus, mis üldjoontes ka kehtib, ongi tegelikult sellest ajast pärit. Seltsi toon on eesmärk saada valmis eesti murdesõnana, raamat on aga tänaseni täitmisel. Eesti keele instituut on andnud murdesõnastiku seni välja vihikutena, millest osa on ikka veel ilmumata. Metslangi hinnangul on hoolimata Eesti rahvaarvu väiksusest eesti keel siiski võrdlemisi hästi läbi uuritud ning valgeid laike meie keeled teaduses pole. Seega võib eesti keel end maailmakaardil kindlana tunda. Ka eesti keel on ikkagi praegu tugevas positsioonis tänu sellele, et ta on riigikeel ja ta on Euroopa Liidu keel, et noh, eks meil siin mõnes valdkonnas võib-olla natukese inglise keel tungib peale, aga, aga meil on peagi valmis, aga seevastuvõtmise protsessis on Eesti keele arendamise strateegia või et eesti keele arengukava on ta nüüd järgmisteks aastateks ja, ja Eesti riik, riik kannab hoolt selle eest, et eesti keelega tõesti hästi läheks ja, ja sellises paindlikus arvestuses sellega, et me peame olema nii rahvuslikud kui rahvusvahelised, ma arvan, selle tasakaalu siiski leiame. Eesti keele heast käekäigust annab märku seegi, et keele hoidmist ja edasiandmist peavad oluliseks ka välismaale rännanud noored. Eriti Iirimaal, Hamburgis ja Hollandis, kus emakeele seltsi liikmed on käinud ka eesti keele uuematest arengutest lähemalt rääkimas. Piret Preis Tartu stuudio. Esimesest maist peaks Ruhnu saarega lisaks lennukile toimima hakkama ka laevaühendus. Paraku ka riigihange Ruhnu laevaliinil operaatori leidmiseks ebaõnnestus. Pakkumisel osales üks firma, mis ei kvalifitseerunud. Riik on eraldanud sel aastal Ruhnul laevaliinid tarbeks miljon 200000 krooni, mis on oluliselt väiksem summa kui varem, tänavovib Ruhnu liilile siiski tulla 42 reisijakohaga endisest dessantlaev laevast ümber ehitatud laev Soomest. Margus Muld osutas Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhatajat miga männikut. Me jätkame läbirääkimisi sellesama pakkujaga, kes meile kõiki dokumente esitanud, kuid meil on piisav alust arvata, et kvalifitseerimiseks vajalikud asjaolud on ikkagi olemas sellesama vedaja puhul või sellesama ettevõtte puhul. Esimesed läbirääkimised me üritame maha pidada järgmise nädala lõpus. Olen ise seda laevaga näinud, Soomes vaatamas käinud ja olen suhteliselt veendunud, et see on sobiv laev. Ja nüüd ka läbirääkimistega hankemenetluse juures on kindlasti ka Ruhnu vallavanem, kes siis saab oma sõna sekka öelda ja ruhnlastel huvisi seal kaitsta. Kas esimesel mail on Lavly, me teeme tööd selle nimel, et esimeseks maiks laev oleks liinil ka suveks, jääks siis paralleelselt lavil lennuk mõlemad jah, mõlemad, siis nii laevu, lennuk oleks siis 2010. aasta suvel transpordivahenditeks, millega saab siis Ruhnu saarele tagasi. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, öö hakul võib kohati vähest vihma sadada ja paiguti võib olla udu. Õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, õhtupoolikul sajab alates Lõuna-Eestist mitmel pool vihma. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb homme neli kuni 11, Lõuna-Eestis kohati 13 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast, ta väga hea. Mina olen Mall Mälberg. Kena õhtut.