Reisipalavik noomimore nakkusraadioeetris. Tervist kõigile reisipalaviku listele. Doktor Henry kõrvits on taas eetris kaasas arsti õed, kel mälestuste näol kaasas erinevad ravimid teie haigushooge natukene leevendada saatejuhina tänan ka igasuguse tagasiside eest ja kutsun endiselt inimesi omas saatesse rääkima nendest huvitavatest paikadest, mis teil rännakutel tee peale jäänud. Samuti on tulnud palju kirju selle kohta, et on küll väga huvitav kuulata väga kaugete ja eksootiliste maade kohta, aga tahaks teada rohkem, kas naabrite või selliste iga-aastaste puhkuse maade kohta. Jagan täitsa seda arvamust. Inimene, kes erinevatel põhjustel tihedalt ei reisi, seisab tavaliselt valiku ees. Kuhu minna, kas Egiptus, Türgi, Kreeka või Hispaania? Millist täpselt valida, ei tea, sest reisibrošüüris fotode peal on kõik kuurordid ja kohad väga ilusad ja kenad. Sellest lähtuvalt valisin välja ühe praegu väga populaarse sihtkoha eesti turistide seas. Selleks on pisike Portugali saar madeira. Ja kindlasti on väga palju meie saate kuulajaid madeiral juba käinud, aga arvan, et sama palju ei tea sellest kohast mitte midagi. Madeira on Kanaari saarte naaber pisike Hiiumaa suurune saar Atlandi ookeanis. Erinevalt Kanaaridest, mis kuuluvad Hispaaniale, on madeira Portugali alla kuuluv autonoomne piirkond. Madeira Arhipe laad ehk madeira saart, 42 ruutkilomeetri suurust Porto Santo saart ja mitut asustamata saarestikku nimetatakse oma subtroopilise kliima kohaks, kus kogu aeg on kevad sest läbi aasta on seal mõnus pehme ilmastik. Madeiralt nimetatakse oma floora külluse poolest aedade Saarteks. Tänaseks on madeira pealinna fundschalli sadamast saanud aga üks tähtis peatus paik laevadele, mis seilavad Euroopa ja Ameerika vahel. Meie saatekülaline ja giid on tänases saates muidu oma igapäeva asju Los Angeleses Raadio kahe reporter Carola Madis, kes ühel oma harval visiidil ei pidanud paljuks tulla rääkima sellest suhteliselt kaugest, aga samas nii kättesaadavast kohast ennem kui Karola meile rääkima hakkab, et milline madeira on, mis seal näha ja teha. Valmistan teid reisiks ette pisikese ülevaatega selle saare ajaloost. Esimesi märkmeid madeira kohta leiame Survi purskamisel hukkunud Rooma impeeriumi filosoofi Gaius Plinius sekunduse märkmetest, kes arvas, et mütoloogiast tuntud õnnesaared asuvad kuskil seal, kus tänapäeval asub madeira ja Kanaarid. Õnne ehk õnnistuse saared oli koht kõikidele mütoloogilistele kangelastele, kuhu nad pärast oma vägitegude kordasaatmist saadeti jumalate poolt puhkama. Kuigi madeiralt arvatakse manitavat ka 12. sajandil nii inglaste ühes romantilises eeposes. Kui Firenze meremehed olevat saat juba ammu külastanud, siis madeira nii-öelda avastatakse eurooplaste poolt peetakse portugallase 1419. aastal. Sel ajal alustas Portugali kuningas Henry meresõit ja oma suuri vallutusretki, et luua esimesed Portugali asumad Aafrikas ja mujal. Hendry laevastiku kaks kaptenit. Ja Tristo vas teexeera jäi tormi kätte ja maabusid Porto Santo saarel, nimetades selle pühasadamaks. Järgnevatel aastatel saatis kuningas sinna mitu ekspeditsiooni ja kuulutas selle asustamata saare Portugali omandiks. Esimesed elanikud jäid saarele 1425. aastal ja 1433 Anti Saarele nimeks madeira või õigemini Illade madeira ehk puudesaar mis annab selge vihje, et saar oli kaetud paksult metsadega. Otse loomulikult, nagu sel ajal kombeks, võeti maha suur osa metsa ja loodi joogivee juhtimiseks kanalid või Levadad ja neid näeb hulgaliselt ka tänapäeval. Nagu kõikide troopiliste ja subtroopiliste saarte puhul, muudeti ka madeira suhkrurookasvanduseks ja tegemist oli ühe tähtsama suhkrutootjamaaga Euroopas. Pärast Ameerika vallutamist, kui kogu suhkrurookasvatus liikus Kariibidele ja Lõuna Ameerikasse, vähenes madeira tähtsus selles rollis oluliselt ja kadus üldse. Siis aga tõusis esile aga kuulus madeira vein. Madeira vein oli seitsmeteistkümnendal ja 18. sajandil Euroopa ülikute seas kõige luksuslikum jook üldse. Nii palju madeira ajaloost, sest aeg on liikuda tänapäeva ja rääkida sellest, mis madeiral näha ja teha. Reisipalavikusaade siis rändab täna sellisesse tuntud turismi kohta, kus on väga palju turiste, nagu me siin ennem väliselt teada saime ja ja miks seal on ja et miks need inimesed sinna lähevad, sellest räägib meile täna meie raadio enda kolleeg, suurem osa, Elleys elav Carola Madis, tervist. Tere. Kõik teavad, et sa elad Ameerikas, mis sa siin Eestis üldse praegu teed? Tulin tere vaatama põhimõtteliselt. No kuidas tundub, Sa ei ole tükk aega Eestis käinud, et on siin midagi muutunud, ka? Kõik on muutunud, ma käisin just eile õhtul Vabaduse väljakul ja ma ei tundnud seda ära ja seal liteed ümber tehtud, kinni pandud klubid olid uued, osad olid kadunud ja terve Vabaduse väljakul küünlaid täis, millegipärast ma ei tea millega. Ah soo, no vot, selle ma magasin maha. Aga hästi palju kogu aeg, aga ei hakka valetama. Ja ei, väga ilus oli, ma tahaksin näha seda päevavalguses ka. Tulin ju alles eile õhtul, nii et ma ei jõudnudki midagi teha siin tavavalguses, aga väga ilus sil. Kui välja arvata, see tänavad on sopased ja porised, siis kõik muu on ilus. Ja väga mõnus. Aga Elle-ist me täna ei räägi, räägime ühest kohast, mis mind on päris tükk aega huvitanud, aga ausalt öelda ma ei, ma ei ole ta kohta uurinud. Kuna tegemist on nii tuntud ja ihaldatud kohaga, kus käivad inimesed puhkamas, siis turismihooaeg kasin parasjagu käimas, et inimestel on vaja veel, ütleme, oma oma reisirahad veel kuskile ära kulutada, siis pidasin õigeks, et me räägime sellisest kohast, nagu on madeira ja ma tean, et sa oled seal käinud ja sellepärast ma sind siia saatesse kutsusingi natukene sellest kohast rääkida alustas kohe pihta algusest peale, et mis on madeira ja kus on madeira ja milline on madeira. Madeira on portugali saar, mis asub Portugalist umbes 1000 kilomeetri ja Kanaari saartest umbes 600 või 400 kilomeetri kaugusel. Ja on tohutult ilus koht, mulle väga väga meeldis seal, ma siiamaani arvan, et see on üks ilusamaid kohti, kus ma üldse olen käinud seal hästi käinud ja olen ka käinud, aga Havai oli minu jaoks nagu. No võib-olla ma käisin vahusaarel vahvus Aaron, hästi sarnane tavaliste ameerika linnadega, et ma võib-olla oleks pidanud kuhugi põlissaarele minema, et jah, seal oli ilus ja loodus oli äge, aga see nägi välja täpselt nagu iga teine Ameerika linn. Aga madeira asub siis 1000 kilomeetrit Portugalist edasi nii-öelda natukene siis edela suunas poole tee peal, ütleme Kanaaridele võib nii öelda. Jah, põhimõtteliselt küll kuskil seal peidus. Ja tegemist on lihtsalt siis ütleme portugali saarega või on seal mingi saarestik, on seal ka mingeid teisi või on lihtsalt üks selline saar? Giid rääkis meile, et see saar on Hiiumaa suurune aga samas, kui sa seal kohapeal oled, siis Hiiumaaga pole absoluutselt mingit muud sarnasust suuruse enam-vähem. Kui Hiiumaal sõidad ühest otsast teise samamoodi paari tunniga, siis seal on seal palju keerulisem, sest terve saar on põhimõtteliselt mägi ja sa pead lihtsalt sinka-vonka sõitma ja süda läheb pahaks ja siis mõtled, kas tee laguneb ja ja siis neil on ehitatud sinna hästi palju tunneleid, et inimeste elu oleks kergem. Ja samas, kui sa tunnelist sõidad, siis see nii väga seda saare ilu ei näe, nii et sa pead valima kas ohtliku tee või siis selle kindla ja natuke igavam. Kas seal on mingid vulkaanid või millised mäed on, et lumiste tippudega või metsaga kaetud või kuidas on? Lumiseid tippe ei ole, vulkaane on küll, aga need ei ole praegu aktiivselt, kuigi räägitakse, et võib-olla nad varsti jälle on. Mäetippude sõnul ei oska ennustada. Meie käisime kuskil 1600 meetri kõrgusel ja 1800 meetri kõrgusel, et et need on päris kõrged ja kui me sinna tippu jõudsime, siis temperatuur oli seal tunduvalt madalam. Et eile hotelli lähedal oli umbes 20 kraadini, saime päevitada, siis täiesti mäe tipus pidi olema jopega sellepärast et seal oli esiteks hästi pilvine ja seal oli umbes 10 kraadi ja seal loodus oli hoopis teine, seal olid nagu kadakalaadsed ja, ja muud siuksed, okkalised puud ja samas allpool on kõik sihuke troopika. Metsa seal kui sellist asja veel on. Ja mets on seal küll päris palju, kuigi samas, kui, kui te guugeldate madeira, siis on näha, et nad on ikka väga-väga tihedalt asustanud seal saare vähemalt osad, need linnakesed on väga tihedalt asustatud. Et kui arvestada, et see on umbes Hiiumaa suurune ja sellest nii-öelda pealinn on umbes, ma ei tea, üks kahekümnendik või ma ei tea, ma ei oska nagu arvestada seal suurust, see on väga väike, võrreldes saare üldsuurusega ja seal pealinnas elab umbes 150000 inimest, siis see on ikka väga tihedalt asustatud. Niuksed, mis seal pealinna nimi on milline see pealinn ja millised need teised linnakesed on, on ta nagu linn või on ta nagu ütleme siis pigem juba Eesti mõistes ka niisugune noh. Ta on rohkem nagu küla, Ma kõrgeid hooneid seal põhimõtteliselt üldse ei ole. Seal on hästi palju elumaju ja hotelle. Pakun, et üle 10 korruse seal vist küll kuskil ei ole, vähemalt silma ei paistnud. Need majad on siuksed, vanakesed ei ole just eriti heas korras. Samas osad villad nii-öelda seal kõrval on täiesti vastupidiselt imelises korras aga põhimõtteliselt linnapilt on selline, et sa näed maja ja siis sa näed tohutult palju aeda ja aed on väga metsistunud, hästi palju umbrohtu, mitu hästi palju erinevaid puid ja taimi, enamasti on kõik banaanipuud, avokaado-sid on seal igast igast põnevaid taimi on seal, mida näiteks meie peaksime poest kallinnast ostma, nemad lähevad, võtavad õues nagu õunu. Et see oli minu meelest üks kõige ägedamaid asju selle saare juures, et kui me läksime nüüd seda saart avastama, et me kõndisime hästi palju läbi, aga sõitsime hästi palju läbi, põhimõtteliselt ma arvan, et ta käisimegi peaaegu igas nurgas siis need külateed ja majavaheteed, mida paljud turistid võib-olla ei avasta, olid täis troopilisi puid ja meie muidugi kasutasime võimalust ära ja võtsime iga avokaado Sid ja banaane ja metsikut metsikult kasvavat tee ääres, aga sellega oli halb asi see, et et kuna see nii mägine ja kõik teed on hästi järsud, siis leb puud, olid täpselt seal selle järsaku peal, et kui sa sinna puu alla läksid, siis olid juba mingi peajagu selle teepinnast allpool, et jube raske oli neid kätte saada. Aga Puuvili oli seal hästi palju ja need olid tõeliselt maitsvad. Võrreldes ütleme saare suurusega ja saare kõrgusega 1800 vist on kõige suuremad, nagu sa mainisid, et kuidas sinna mäe tippu läksid, sa nägid praktiliselt üle terve saare, igal pool ümber oli ookean. Ah tead, oleks see nii, põhimõtteliselt see peaks nii olema meile giidid ja taksojuhid ja kõik rääkisid, et see peaks nii olema, aga siis, kui meie käisime tippudes, siis seal oli alati udu. No see on suurem osa mägedega, ongi see häda, et alati kui te kuskil reisil lähete, teile öeldakse, et minge kuskile mäeotsa, selle ala vajab ilus vaade siis tavaliselt, mida kõrgem on, seda harvemini, seda ilusat vaadet seal näeb täpselt. Reisipalavikusaade on siis täna toredal saarel keset keset aga üpriski kaugel Atlandi ookeanis, 1000 kilomeetri kaugusel Portugali saarel nimega madeira. Inimestele see madeira nii väga meeldib, on seal siis mis seal on ilusad rannad või on selle just selle mägise looduse pärast seal. Ilusaid randu seal tegelikult pole üldse? Absoluutselt mitte, võib-olla mingi paar maa lapikest on, kus põhimõtteliselt saaks pikali heita, aga me ei näinud ühtegi randa ja nad ütlesid ka, et ei ole, et et seda rannajoont enamasti ääristab kalju ja seal kalju peal on ka mitu teed ja siis hästi ohtlik on seal sõita, et et jah, randa eriti ei lähe küll, aga igal pool on basseinid hotellides. Eramajades eriti ei ole, välja arvatud nendes suurtes villades, mida on mitte just eriti palju, nii et inimesed, rist ujuma, kas seal eriti ei käi? Ei taha minna, palju turiste käib tõesti seal, muidu inimesi. Ja palju seal kokku elab, ma tean, et seal pealinna ümbruses ja, ja pealinnas peaks olema siis umbes 150000 aga turiste käib seal hästi palju, seal on tegelikult ka palju portugallase, kes tulevad nagu eestlasedki Hiiumaale. Et Soorm või Saaremaale, nad tulevad lihtsalt selle ilusa looduse pärast, pluss seal on peaaegu alati soe. Ka talvel on temperatuurid siiski keskmiselt umbes 18-l kraadi lähedal ja päikest saab võtta, sest tegelikult meil oli ka seal päris mitu päeva, 18 kraadi ja, ja päike paistis, et basseini ääres on ikka sama palav. Et võib-olla kuskil mäe otsas on jah, natuke tuuline, aga tegelikult 18 kraadi on ju väga soe. Ma mõtlesin ka just, et kuna ta asub ikkagi keset ookeani, et niisugune tunne, et seal on jube tuuline Paar päeva oli tõesti väga-väga tuuline, niimoodi, et see tuul puhus nii kõvasti ja, ja nii tugevalt, et et selline tunne oli, nagu see oli selline talvine külm tuul. No turiste on seal palju, nendest kindlasti räägime ka, aga kuidas, kes seal tegelikult elavad on seal ma tea, madeira lased või kes need päris portugallased elavad? Ja portugallased elavad seal nii palju, kui meie neid kohalikke nägime, siis enamasti olid kohalikud ainult taksojuhid, Ettekandjad, enamus nendest olid mehed, naisi oli seal suhteliselt vähe näha, välja arvatud hotellikoridorides, sest nad olid koristajad, seal paar tükki olid ka suveniiripoodides, aga põhimõtteliselt jube vähe on neid kohalikke seal küll näha, vähemalt nad ei näita ennast, et nad ju nad siis on seal majades peidus ja nagu meile räägiti, siis enamus ei pea üldse vajalikuks oma maalapil välja tulla, sest neil on kõik eluks vajalik seal maalapi peal olemas, nad kasvatavad endale ise toitu, neil on seal loomade ja põhimõtetel suhteliselt, linnas käivad nad väga harva ja hästi lahe on ka see, et seal mäed on, ju on väga kõrged ja need kohalikud on ehitanud oma majad mägede nõlvadele. Paljudesse kohtadesse vist ei saa üldse autogi ligigi ja neil on niimoodi mäe serva peale tehtud siukseid trepid, mis meile nagu tundusid täiesti ületamatutena aga nemad käivad säält alatasa põldusid Halimas, kusjuures põllud on neil ka viltuse maalapi peal ja kõik on põhimõtteliselt kogu aeg kaldes ja ma kujutan ette, et meil on päris head säärelihased ja tagumiku lihased, kui nad seal nii palju treppidest käivad, siis nad on konkreetselt ma pakun, et sellesse kõige kõrgemasse mäkke saab ka jala minna treppidest. Huvitav jah, et kuidas, nagu poes käivad, et kui võtad suure konksu endale, sa ütlesid, et nad ei käi poes käia, et neil on kõik nagu olemas käsitsi seal kuskil toidupoes midagi müügil ka või või ei olegi midagi kõigest kasvatavad endale ise asjad. Kärlete toidupoed olid siuksed, supermarketid, mis olid sama suured kui meil, ma ei tea, magamistuba tavaliselt ja kõike tavaari täis, et sealt põhimõtteliselt võis kõike leida. Paar suuremat poodi oli ka, kus olid, oli kallimaid kraami müügil ja firmamärke ja nii edasi, aga see oli rohkem turistidele mõeldud. Me käisime paaris külakeses, kus oli neid kohalikke inimesi näha küll, aga enamus kohalikke inimesi, kes seal olid, olid täiesti vanad. Või siis väga noored, et ma ei tea, kus need keskmised inimesed on läinud, kas Portugali maad avastama ja paremaid maid otsima, aga aga jah, et neid meievanuseid, noori inimesi seal üldse ei olnud, et et a'la välja minna vähemalt ei näinud jah, ma ei tea, kust nad olid, võib-olla tööl kuskil kus meie ei läinud. Aga jah, et poodides siis põhimõtteliselt müüdi seal kõike, aga tohutult kallis hinnaga, kõik oli eurodes, hinnad olid põhimõtteliselt sama kõrgelt nagu ma arvan, et igas teises Euroopa riigis ma ei tea toidupoes halba ka eriti ei saanudki muud aste kui ainult kõige lihtsamaid asju. Et mingeid makarone ja nii edasi, aga hotellituppa makaroni ostan ja siis meil oligi valik, kas osta saiakesi, mida me ka ei tahtnud osta ja siis ostsime enamasti puuvilju. Okei, et sa kohaliku eriti ei näinud, aga aga inimesi kui selliseid ikka liikus päris palju suurem osalist turistid mis maa, turistid käivad põhimõtteliselt materjal. No eestlasi oli seal tohutult palju, selline tunne nagu oligi, et ma olingi kuskil eesti saare peal, et. Läksid välja, öeldi sulle tere, läksid kuskile. Aga vot selles oligi asi, et inimesed nagu tere ei tahtnud öelda, et Elleris on niimoodi, et sa lähed ühe koridori pealt mööda, et isegi kui sa oled teisest kahe meetri kaugusel ja hakkad kogemata sammu teisele inimesele ette kõndima, siis öeldakse kohe uus, sorry, sorry ja, ja vabandatakse ja küsitakse, kuidas sul läheb ja mida sa teed ja ja siis, kui sa lähed eestlasega koridorist mööda, kus on põhimõtteliselt täpselt nii palju ruumi, et kahekesi sealt mahuta kõndima, siis nad vaatavad sul ikka õelalt see silma ja siis lähevad edasi, et et midagi sealt suust välja tuleks. Tere või vabandust või midagi sellist, on absoluutselt noh, keeld enam-vähem näidatakse keelt, et mul oli mitu korda selline juhtum ka, kus keegi lihtsalt nagu üks siis otsa, onju, ja siis sa oled nagu valmis ise juba vabandama. Oih, vabandust, et ma ette jäin või midagi, aga noh absoluutselt mingeid emotsioone ei tulnud, aga eestlasi oli seal jah, hästi palju. Ja ma arvan, et rand ei olegi kõige tähtsam, sest kaua sa ikka seal rannas viitsid passida. Basseini ääres oli juba pärast kahte tundi päris igaveses, hakkasin seal edasi-tagasi kõndima, et. Ma arvan, et siin on lihtsalt palju avastada, aga samas mitte rohkem kui nädala jagu. Et kui meie seal nädal aega ära olime, siis sihuke tunne oli küll, et need on kogu saal risti-põiki läbi käidud, et enne kümmet aastat ei tasu küll vaatama tulla, et mis siin muutunud on. Ütleme, kohaliku kultuuri kui sellist, ütleme, vana kultuuri ei ole ka midagi suurt nagu nautida, et äkki on seal mingisugune ööelu käsite kuskil näiteks väljas või ilge pidu käib kogu aeg ja, ja part. Spordijooki nagu ma sain aru, siis seal paati pardi on ainult reedel ja laupäeval ja kui sa need nädalapäevad maha magad, siis pärast seda sulle eriti kuhugi minna ei ole ja meie magasime maha, nii et meie ööelu eriti ei näinud, välja arvatud niipalju, kui me jalutasime tänaval eriti midagi ei toimunud. Ma arvan, et seal on pigem rohkem selline koht, kuhu sa lähed lihtsalt puhkama ja mingi ühelegi pidu panema kohtu puhkama ja see on tõesti üks ilusamaid kohti, need vaated, mis seal on iga nurga peal, on täiesti postkaarte. Mulle tohutult meeldis see loodus ja kõik need ilusad kohad, kus me seal käisime. Kuidas need kohalikega on need taksojuhid hotellipidajad, et sageli selline lõuna ja Euroopa, mille alla võib ka siis madeira liigitada, portugallased, et need sageli on sellised, et ilgelt palju aega nad ei viitsi eriti teatsüklomaniana. Kui sa neile pealegi, et siis nad nagu natukene nagu ärrituvad, et on need chillid ütleme või olid ka natuke siuksed nagu niuksed, temperamentsed. No nad olid suhteliselt temperamentsed. Seal on kas jestani, et päeval nad eriti midagi ei tee mis küljest 12-st kella kaheni, nad lihtsalt chillivad lõunapaus. Ma ei tea, me vaatame, ei käinud eriti poodides. Või noh, ütleme, mingisugused söögikohad ja kõik asjad Ja ma arvan küll, söögikohad on, aga need suured supermarketid ei ole, et need, kes tahavad ikkagi turistidelt raha saada, neid viitsivad ka selles Jesdalt ajal töötada. Aga need inimesed olid või need taksojuhid, näiteks, keda me kokku puutusime, olid ikka täiesti omaette trukid, et üritavad iga nurga pealt nihverdada samamoodi nagu Egiptuses, et panna sulle mingit, ma ei tea, mis miljoni hinda sinna ja nii edasi, et taksomeetrit käima pane, lepime hinna kokku, kaupleme ja nii edasi, et see oli õudselt tüütu, et, et istud autosse, pane taksomeeter põhje, lähme, et miks me peame mingi vaidlema siukse asja üle ja siis me olime umbes kilomeetri kaugusel botaanikaaiast, me olime just mäe pealt alla kõndinud, umbes mingi kaks kilomeetrit, ma mõtlesime, et mis see ikka on mingi kolm kilomeetrit kõndida jalaonju, aga see oli nii järsk keha, mis me kõik väsisime ära ja siis mõtlesime, et okei, me võtame siis lõpuks takso ja lähme taksoga selle viimase kilomeetrini, et muidu me peame veel üles-allamäge kõndima ja ja võtsime siis istusime taksosse, siis ütlesime, et ah, ütleme botaanikaaeda ja hakkab meiega vaidlema, et too, et ja et see on ikka nii kaugele, mõtlesin kamoon kaart ees, ma ju näen, kus ta on. Ja et ei, ei 10 eurot. No see oli teiste absurdne summa, sellepärast et 10 euroga sõidame mingi poolsaart läbi, onju ja siis ma ütlesin, et mis asja, et ära vaheta, et pane see taksomeeter tööle ja lähme selle järgi, onju, et miks on vaja naguniimoodi nihverdada ja taksojuht läks selle peale nii närvi, et ta sõitis meiega mingisuguse, ma ei tea, vähemalt viis minutit tegi mingi tohutu suured ringi, et oma mingit pointi tähistada. Viis meid tagasi sinnasamasse kohta, kus peale läksime, ütles, et te ju ei tahtnud 10 eurot maksta, mõtlesin, et issand jumal, et eks me siis maksame, nii et iga inimene peab raha teenima. Ma pean lihtsalt, miks sa pead niimoodi vahetavaine? Mulle õudselt põhimõtteliselt käib närvi, kui inimesed valetavad, on ja siis viis meid 10 10 euroga sinna kohale ja kui ta viis meid tagasi sinna punkti, kus ta oli meid algusest peale võtnud ja sealt hakkas sõitma, siis läkski põhimõtteliselt kogu sõit ainult kaks minutit ase ümber tiirutamine ja ma ei tea näidata, et ikka meil on nii rasket teed ja nii edasi. See lihtsalt võttis selle enamus aja, et õudselt närvidele käib, kui, kui sihukeseid suslikuid peab taluma puhkusel. Kuidas üldse see üleüldine elu-olu seal on, et tavaliselt sellistes turismipiirkondades on hästi palju neid, kes tead, tõmbavad sind varrukast tule osta seda ei ole ja ütleme, harv juhus, see, kui on hästi palju, ütleme, kerjuseid, kes ütleme, no mitte päris keerulised, aga noh, näha on, et nad elatuvad, et nad on kuskilt saanud, ma ei tea, mingisuguse mündikese ütled, osta ära, see on ilgelt tähtis ja lahe asi, et kuidas sellise asjaga seal oli. Tavaliselt need inimesed ei olnud nii agressiivsed, et kui taksojuhid olid sihukesed pealegi ja vaat siis need suveniiripoe inimesed olid tagasi siuksed vastuvõtlikud ja vaata siit sisse ja teretasid ukse pääl, aga keegi ei tulnud nagu otseselt midagi nina alla määrima. Ja täpselt selline nagu hästi nauditav, et lasti nagu ise vaadata ja otsustada, ainuke koht, kus põhimõtteliselt oli natukene pealetükkivus tunda, oli oli turul, aga see on ka sellepärast, et ma ise tunnen ennast imelikult, et kui mulle tullakse pakkuma mingisugust puuvilja proovida ja siis ma pärast midagi ei osta, on ju. Et siis mul hakkab endal juba piinlik, et nemad tahavad ka ikka raha teenida ja siis ma tulen nende pool õuna ära ja siis teist poolt ära ei osta, enam-vähem, onju. Nii et siis, kui nad seal pakkusid hästi palju neid, siis ma ise tundsin ennast ebameeldivate, ma pidin kogu aeg, ütleme ei ei, aitäh. Ei aitäh. Ei aitäh, ei tea. Aga ma arvan, et teistele kõikidele see meeldis, et nemad hea meelega sõid seal tasuta puuvilju. Nagu me siin Karola jutust aru saime, siis oleme väga populaarses eestlaste seas just populaarses puhkekohas Puhkesaarelt nimega madeira, Portugali saar ja räägi natukene sellest, mis seal siis teha, mis seal näha, mis seal kogeda, et pealinn, nagu ma mäletan, oli fun John. Ja seal põhimõtteliselt, kui, kui lennuk majandusse läheb fundschalli ja sealt sealt hakkad siis igale poole nagu väljasõite tegema. Põhimõtteliselt küll jah. Mis seal fundschalise endas nagu teha on, et on seal mingid vaatamisväärsusi ka mingid, et ma ei kujuta ette ajaloolisi või on seal midagi muud. No minu meelest kogu see saar on üks vaatamisväärsused, silmad lahti, vaatad ühele poole, on ilus, teisel pool on ilusat. Et minule just meeldis see loodus seal kõige rohkem, seal on paar siukest kirikukest, mis on hästi pisikesed, mis on aktiivselt kasutuses. Seal on hästi ilus vanalinn, vanalinna teed näevad välja nagu kellelegi vannituba väikestest mosaiikidest kokku pandud tohutult ilus. Põhimõtteliselt see vanalinn ongi enamasti seal selle pealinnas see kõige populaarsem turistipaik ja sealtsamast vanalinnas saab sõita, vaata nagu need suusaliftid on, aga kuidas need ka peenikesed on? Ütleme seal kohtuõhu trump õhutramm täpselt jah, et õhutrammiga sai linna sealtsamast Funchalist üles mägedesse, kus oli erinevate troopilised aiad ja botaanikaaias orhideeaiad ja nii edasi, et põhilised vaatamisväärsused on seal siiski seotud loodusega ja siis vanalill ka ja ja samuti ka need jõekesed, mis on seal tõesti iga nurga. Fundschallis kohe ütleme siis linnast vanalinnast otse läheb see õhutramm kuskile mäkke. Jah, see on suhteliselt vanalinna kõrval, põhimõtteliselt see on mere ääres, mere ja vanalinna vahel, ma ei tea, kust see täpselt see vanalinna piir läheb aga kõik on seal jalutuskäigu kaugusel ja loomulikult on seal ka McDonald, nagu igal vanalinnal kombeks. Fundschallist siis sõitsite te ise ka selle draamikesega. Sõitsime see tamm läks täpselt üle nende kohalike majade ja siis ema mul just kommenteeris, et oi, vaata, kui hea on siin lähedal elada, nii privaatne ja siis mul veel kommenteeris selle peale jah, mõtle, kui tore kogu aeg, inimesed sõidavad sul üle ja vaatavad nagu rõdust sisse. Et jah, põhimõtteliselt oli kõike näha, mis neil seal rõdude peal oli ja see oli noh, suhteliselt inetu ka mingisugused katkised potikesed ja, ja ühel oli katus pandud peale õllekastidega niimoodi, et õllekastid olid nagu nende plekki või savist nende poisikeste peal või kuidas neid kutsutakse, kõik need asjad, mis kaugelt vaatad, et oi kui ilusti sa nägid nagu detaile juba palju, et seal oli suht räpakas siiski. Ja kuhu see õhutramm siis nagu täpselt, läheb mäkke ja siis saad seal mäe peal on ilus vaade või, või, või on seal veel midagi teha? Jah, lähedal on ilus vaade, aga järjekordselt me läksime sinna siis, kui oli natuke pilvine, et kunisele mäe piirini oli põhimõtteliselt tohutult ilus, kõike siis, kui me sinna tippu jõudsime, siis läks kõik väga uduseks, tulime sealt maha, siis seal oli botaanikaaed, troopiline aed, neete troopilises aias oli põhimõtteliselt kõik need asjad, mida me olime juba kuskil ise avastades näinud, nii et sinna sisse me ei mõelnud, mõtlesin, et ei ole mõtet minna, aga need inimesed, kes ise ei viitsi avastada, nendele on kindlasti parem minna sinna neid troopilisi taimi vaatama. Siis sealtsamast kõrvalt läks alla üks kelk või õigemini mitu keldri, puidust kelk ja selle kelgu taga otseselt kaks kohalikku ja sisse vist sai istuda maksimaalselt vist neli inimest siis selle kelguga niimoodi, et need kohalikud on sul seal taga lastakse mäest alla, mina selle peale igaks juhuks ei läinud. Sellepärast, mis, mis mõttes kelk, mille perse alla laseb? Lihtsalt nagu tee peal lastakse alla kelguga ja see meenutas mulle hästi seda olümpiaõnnetust, nii et ma igaks juhuks sinna ei läinud, kuigi vanaema meil oli 70 aastane, väga Äksis sellest ja tahtis tohutult minna, ma siiski nagu hoidsime teda tagasi. Puust kelk, puust kelk. Seal Irid asfaldi peal Ealdateid. Teisest küljest ma praegu ei kujuta küll ette, inimesed läksid sinna peale, sõitsid mööda asfaldit puust kelguga mäest alla. Ja kohalikud oli ka seal, kes, kes nagu juhtisid seda kelku, et Ma ei tea, see kogu see üritus tundus liiga ohtlik, mulle tundub, kui kiiresti sa nägid ka kusagilt. Keegi vist ütles, et umbes 40 kilomeetrit tunnis võib ka minna. Et oleneb nagu sellest teest kogu seda teed muidugi ei näinud, et, et ma ei tea, kui kurvilisel ja teed on seal väga sirged olla lähedased. Aga kusjuures mingisugune osa sellest oli sirge ka, et nagu sai selle hea hoo sisse küll. Aga ma igaks juhuks ei hakanud. Vähemalt me teame nüüd, et marjast saab ka koht, kus saab puukelguga asfaldi peal alla lasta. Jah, põhimõtteliselt küll, aga ma ei tea üldse näite turisti asjade vahel tunduvad mulle palju ohtlik, et kui ise avastada, et mu velg käis sellel džiip safaril ja ja nende kõrval oli olnud üks džiip, mis sõitis samamoodi nagu nemad, sõitsid kõik mäest üles-alla ja siis kukkus ümber ja kõik eestlased kukkusid sinna kokku, kõigi šoki saanud kriimustada ja jope katki ja nii edasi, et ma ei tea. Ma küll ei taha sihukesele safarile minna, pigem lähen jalutan ise või sõidan autoga aeglaselt, et et ei ole mõtet. Ta hakata eluga riskima seal niimoodi. Reisipalavik on siis täna madeira saarel Portugali saarel, Atlandi ookeanis. Meil on külas Carola Madis kes on madeiral puhkamas käinud ja oleme teada saanud, et pealinnas on kena tore vanalinn ja sealt saab minna õhutrammiga, sõita alla õhutrammiga üles mäkke ja alla sõita puust kelgu mis tundus nagu päris uskumatu asine. Sa käisid terve saare läbi, millistes kohtades veel käsitaja, mis seal huvitavat olid? Me alguses sõitsime läbi ja põhimõtteliselt kogu idaosa ja siis paar päeva hiljem käisime ka lääneosas ja keskosas. Ma pakun, et see idaosa läbisõitmine võttis meil aega umbes kella üheksast neljani, nii et palju see siis on seitse tundi või umbes seitse tundi põhimõtteliselt seitsme tunni jooksul nägi ka kõike, et et me jõudsime minna mäe tippu, käisime seal söömas, käisime teisel pool saart, näiteks siin peaks Santana Santana juhtus niisugune huvitav asi, et seal olid siis näidatud need, kus need kohalikud elavad või ela siid umbes paarsada aastat tagasi, et, et need kohalikud majad nägid välja nagu kolmnurksed nukumajad. Midagi nagu meie vabaõhumuuseum Rocca al Mares Ei, tead, need olid rohkem siukseid turistika maadel, nad olid just erksalt värvitud ja silmapaistvad, et need päris majad oleksid õlgkatusega ja ja siuksed pisemad, aga need seal Santana sellid linnavalitsuses tehtud kõike ilusasse parki ja, ja nii edasi, et inimesed said kõrvale minna, pilte teha ja kusjuures naljakas on see, et jah, seal oli ilus park ja seal oli ka linnavalitsus kohe kõrval, aga täpselt selle taga, nii et kui sa läksid sinna tagaotsa, nägid sa ühte Ranti maja, kus oli kartulipõllud ja kitsa ja mingi paar looma veel. Et see on hästi kontrastne seal. Millised on vanade madeira lastemaja? Sellised kolmnurksed näevad välja nagu nukumajad, ma pakun, et nad on laiad, umbes ma olen 160 sentimeetrit pikk, ma arvan, et minust umbes samapalju veel juurde umbes kolm meetrit kõrged ja äkki mingisugune kolm meetrit laiad ka. Kui see on võimalik, nad on, noh, suhteliselt kolmnurksed, lähed sinna, see pea on ikkagi natuke niuksed natuke Küürakat sisse minema, sina peaksid eriti. Kõrge uks on ikka ju selles suhteliselt, vaata kui ta on kolmnurkne, on ja siis keskel sa saad olla seal tükkidega. Sest sa pead ikkagi küürutama, et ja need uksed olid väga väikesed, nii et ma kujutan ette, et need inimesed olid siis vanasti väga väiksed või ma ei tea, mis muul põhjusel ukseni väikseks tehti. Ja meile räägiti, et seal, nendes majades elasid siis suured pered, seal oli mees ja naine ja umbes seitse last. Ja siis, kui lapsed sündisid, siis ehitati sellele kolmnurgale nii-öelda teine osa ka nagu Loht sinna ülesse lapsed, siis käisid kõik seal üleval magalased pool kursi pool korrust ja, ja, ja seal majas sees, põhimõtteliselt neil midagi muud ei olnud. Sest köök oli kuskil eraldi nagu niisugune väliköök, et kes see ikka nagu teeb majas tuld, eriti kui sul on õlgkatus, onju ja, ja WCd olid ka kuskil kaugemal ja need ei olnudki WCd, vaid oli seal mingi nurgake, kus mindi häda tegema või oli lihtsalt auk maa peal, kus olid maa sees, kus olid natuke kaasaegsel. Aga need majad, mis seal Santanas olid, need olid väga erksate värvide ja me läksime sinna ette pilti tegema. Mina kükitasin ühe maja ette maha ja toetasin siin ukse peale ja tõusin püsti ja mul oli terve selg punase värviga koos, et nad olid just värskelt seda värvinud, aga silte kuhugi välja pannud ja siis ma läksin muidugi sinna linnavalitsusse. Kahesel kõrval ja ma ütlesin, no näed, vaadake, mis sul juhtus, kõigepealt silte välja seal ja et noh, et pange need silt välja on ja siis hakati kohe vabandama ja oldi hästi vastutulelikud, kutsuti keegi sealt tagant välja ja kellega ma siis tutvusin, ainult ütlesid, et kirjutage avaldus ja ja mõtlesin, et okei, et ma siis kirjutan, et nad siis maksavad keemilise puhastuse kinni, aga siis tuli välja, et see värv ei tule maha enam keemilises puhastuses ka ja esindajad lubasid kompenseerida mu riided. Siis olid rikutud. Ja seal oli seljas 20000 krooni naaritsakasukas. Oleks see nii olnud, ei, mul oli, mul oli nahktagi ja kleit ja ja vöökott oli ka, aga noh põhimõtteliselt midagi nagu tohutult kallist ei olnud, aga hästi vastutulelikud inimesed olid, ma ise ka imestasin, et nad nii kiiresti reageerisid ja ise nagu pakkusid välja, et nad kompenseerivad kõik need kahjud ja, ja siis hotellis töötajad aitasid hullud seda sebida ja, ja helistasid sinna linnavalitsusse ja siis öeldi, et nad helistavad nüüd president peale. Ja siis annavad oma otsusest teada ja siis ma mõtlesingi, et kes see president on, et kas seal linnavalitsuses nad kutsuvad enda linna linnapead presidendiks või ma ei tea, ma siiamaani ei tea, kes president oli, kellele helisesid Portugali presidendile ja et, et põhimõtteliselt nad siis said selle nõusoleku. Et mul need asjad kompenseeritakse. Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Natuke väiksemal kui Hiiumaa suurusel madeiral elab pea 250000 inimest, mis teeb sellest kohast suhteliselt tihedalt asustatud kohad. Siiski leidub saarelt ka ilusat puutumata loodust. Madeira asub 420 kilomeetri kaugusel Aafrikast ja 1000 kilomeetri kauguselt Portugalist ja tänu sellele on sealne loodussegu Põhja-Aafrika ja Lõuna-Euroopa omast selle kõige paremas mõttes. Madeira saartel leiab veel piisavalt Emmdeemset niisket subtroopilist metsa, mida nimetatakse Lauri Silva metsaks. Selliste metsasorti, kus kasvab näiteks teiste seas loorber leidub ainult madeiral Kanaaridel ja sooridel kudumeid. Eira Lauri silmametsad on maailma suurimad ja kuuluvad sellega Unesco maailmapärandi nimekirja. Just tänu sellele üliharuldasele metsale on madeira elukohaks näiteks kolmele linnuliigile, keda mujalt meie maamunalt ei leia. Nendeks on näiteks madeira elav madeira loorberituvi imepisike madeira, pöialpoiss ja kajakale ja Alba trossid madeira ehk siino tormilind, keda arvatakse olevat vaid 400 isendit. Kõikide Ragnofoovide hirmuks elab ka kämbla suurune Euroopa suurim Tarantel madeira saarestikus siiski ainult asustamata kõrbekliimaga väikesaarel desertöör. Ka asub seal Euroopa suurim kalju, mis otse merre laskub sangaabogi rao mis oma ligi 600 meetrise kõrgusega saab võistelda vaid Preicestoleni kaljuga ras jazz, Lieve liid, kaljuga Iirimaal. Midagi on siiski madeiral ka maailma suurim nimelt uue aasta esimestel sekunditel vastu taevast tulistatav ilutulestik, mis 2007. aastal sai ka Guinessi rekordite raamatusse. Kui madeira suhkrurooistandused, suled, Tip Sis emigreerus sealt suur osa inimesi Havaile. Ja just need mad eiralased tõid Havaile väikese kitarri, millest hiljem sai maailma tuntud Havai ukulele. Ukuleeled, mis tõlkes tähendab hüppama. Kirpu sai oma nime selle järgi, et teda mängides hüppab üks sõrmpillil ja see meenutavat hüppavad kirpu. Teine legend räägib just Havaile saabunud madeira lastest, kes maabudest rõõmust uue elu üle hüppasid. Sadamakail nägu kirbud ja mängisid kitarri. Kuulus meresõitja Christoph Kolumbus elas mingi osa oma elust madeira ja Porto Santo saarel. Porto Santo saarel abiellus taga kohaliku kapteni Bartholomew press trello tütrega. Madeira oli ka kuulsa inglise riigimehe Winston Churchilli üks lemmikkohti. Ta veetis seal palju aega, maalides kohalikku maastikku ja nimetas madeiralt Atlandi pärliks. Kõige kuulsam madeiral tänapäeval on aga maailma enimtasustatud jalgpallur Martriidi reaali Cristiano Ronaldo, kes sündis viiendal veebruaril 1985. aastal madeira pealinnas fundschallis. On saar, millel me täna viibime oma reisipalaviku saates Meil on külas Madis, kes madeiral viibinud on. Rääkisime nüüd natukene sellest ringisõitmisest seal ja täpsustaks paari asja rääkisid sellisest asjast nagu varing. Ma sain aru, et seal on väga käänuline, väga mägine, mis teeb väga ohtlikuks, et oli ka palju selliseid asju, et näiteks noh näiteks 100. seal vihma, teil olid tee peal, ütleme, väike kiviklibu või, või mingi muda, et ei saanud nagu edasi või midagi taolist. Üks päev 100. seal tõesti vihma ja see oli täielik padukas. Muidugi sellel ajal, kui see kõige suurem vihm tuli välja, siis me tegime mädal peatuse ja läksime restorani sööma ja selleks ajaks kui me lõpetasime, oli see suht läbi. Aga põhimõtteliselt oli seal igal pool selliseid kivi klipukesi. Jaa jaa. Muda oli ka hästi palju mäenõlvadelt maha voolanud, et oli näha, et seal oli, seal oli just alles hiljuti üks suur veeuputus nii-öelda. Ja siis muidugi turistikohtades oli seal kõik korralikult ära puhastatud turistid võib-olla nii väga, ei saanudki aru, aga kui sa lähed kuhugi kaugemale, siis on näha, et et mägi on nii palju varisenud, et üleval mäe peal on puujuured, on täiesti väljas ja nii edasi, et. Nii et see toob omakorda veel ohtlikumaks kogu selle sõidu Ja, ja kusjuures seal olid paljud teed ka niimoodi täiesti täis kukkunud ja, ja näiteks, kui me läksime sinna põhjaossa soovinud seente ja Portomoneesi poole, siis siin me sõitsime enamasti selle maantee peal. Aga seal kõrval olid väikesed teed, mis olid kinni pandud, sest kui me nägime neid väikeseid teid, siis nad olid täiesti täis põhimõtteliselt kõike, mida võib mäenõlvalt alla kukkuda. Kuidas selle loomastikuga on nii, kui pimedaks läheb, hakkavad igasugused suured loomad tee peale ette jooksma. Küsisime, et kas seal on suuri loomi ja nad ütlesid selline nii naljakas, ta ütles, et jah, meil on küll suuri loomi, lehmad, et seal mäenõlva peal elavad lehmad ja on suured sildid ka väljased, siin on nüüd lehmad, olge ettevaatlikud ja sõnnikut on teed täis ja nii edasi, et põhimõtteliselt seal siukseid kiskjaid ei ole, eriti kui siis ma arvan, et väiksem mingit rebased või midagi ikka onju. Aga seal mäenõlvade peal on tegelikult tohutult ilusaid. Kui sa lähed sinna, siis seal on siuksed rohelised aasad mis on ümbritsetud põõsastes ja roheliste aasade peale, on siis paar lehma korraga ja ja kõik söövad seal rohtu ja noh, tohutult ilus, ma kujutan ette, et nende piimja ja üldse nende liha ja kõik on üldse värskemast värskem. Ma lugesin, et madeiral on päris ilus linnuriik, et seal on päris mitu liiki linde, mis kuskil teises maailmakohas üldse ei ela, et oli seal midagi sellist, mis jäi sulle nagu silma, et siin on ilusad linnud lendavad või, või ütleme, eksootilised või, või on see kuskil inimsilma alt väljas rohkem. Me metsades niimoodi eriti ei näinud, neid lindusid küll, aga me käisime botaanikaaias, kus olid linnud ka ja need olid tohutult lahedad papagoid, et seal oli nii palju erinevaid sorte, seal kõndisid need paabulinnud ringi inimestes ja kohalikud ja need vist ma arvan, papagoid võib-olla isegi on, et seal olid mingisuguseid hästi palju erinevaid sorte, pole kunagi nii palju erinevaid papagoisid näinud ja seal oli, ma pakun, et mingisugune ma ei tea, 30 40 erinevat puuri ja igas puuris oli siis igast papagoisid mingisugune kolm-neli tükki, osad kudrutasid, osad kaklesid ja lendasid ringi ja hästi-hästi ilusad ja üks nendest oli eraldi tõstetud, rääkis inimestega juttu ja ütles neile hoolaja hällow ja tegi, tegi järgi, mida iganes nad seal karjusid talle. Oleme nüüd käinud pealinnas, Funchealise oleme läbinud, saime teadet oma seitse tundi, läheb aega, et idapoolne saare osa läbi sõita ning Santana linnas, kus siis näeb ka, kuidas kunagi muistsel ajal madeira alased elasid. Millised on veel kohad, kus sa käisid ja mis huvitavat sealt näha või kuulda saab? Me käisime siis paar päeva pärast seda, kui me olime idaosa läbi käinud lääneosas ja keskosas näiteks soovin seintes ja Portomani siis ja põhimõtteliselt kõik need suuremad kohad, mis siin on, on meil läbi käidud. Ja kui ma enne ütlesin, et et randasid ei ole ja inimesed kuskil ujusin, praegu tuli meelde, et et siiski on siukesed nagu merevee basseinid näiteks porto maa nii siia ja sinna soovinud sellesse, et et sa lähed sinna ranna äärde, igal pool on kaljud, aga kaljude sees on ehitatud bassein ja siis seal on merevesi sees. Ja kui meie seal käisime, siis me nägime konkreetselt, kuidas see need lained, need lained lõid nii tugevasti, et et see vesi pritsis üle nende Kallaste ja otse sinna basseini, nii et inimesed, kes seal olid ja just hetk tagasi olid sealtsamast kõndinud basseini ääres nagu ringi oleksid võinud väga vabalt viga saada, selle suure lainega ja sinna sisse kukkuda ja võib-olla äragi uppuda, et see oli noh, suhteliselt ekstreemne. Need basseinid ongi ehitatud selleks, et seal saaks käia ujumas. Suplemas. Ja aga ma ei, ma ei ütleks, et seal kohalikud käivad, et see on vist ikkagi tehtud rohkem nendele turistidele, sest mulle tundus, et Soome turistid olid seal sees. Okei, aga kui sinna aeg-ajalt mingi ulmelaine tuleb ja viskab sinna vett nagu juurde, siis sa pead nagu sellega arvestama, et lihtsalt teisel pool basseini. Okei, on seal mingi veesüsteem ka või, või ongi, et see bassein täitub niimoodi neil tänu nendele ainetele, mis sinna üle tulevad? Ma arvan, et et seal mingi süsteem kindlasti on, et juhul, kui neid laineid mitu päeva ei tule ja nii edasi, et midagi seal kindlasti peab puhastama seda ja et see oleks ikka sanitaarne ka, onju, aga enamasti tuleb seal neid laineid, siis tuleb lihtsalt hoida teisele poole basseini, kui on laineline päev ja, ja laineline päev või. Et see bassein tegelikult Ta näeb väga kihvt välja, et seal on kaljutükikesed igal pool ja, ja noh, ma arvan, et seal on lihtsalt on see vist laavakivi, mis seal on, mul on tunne basseini osa, noh, see on lihtsalt nagu kinni, ehitajad tuleb. Kõik muu tundub suht naturaalne. See on hästi ilus. Rääkisite siin linnadest nimega Portomoniis soovid seente, et mis, mis linnad seal on, mis, mis need endast kujutavad? Savins sente on suhteliselt, vaata nad kõik on siukesed, äärmiselt pisikesed, kus on mingisugune paar suveniiripoodi, restoranid ja nii edasi, onju kusjuures sõime soovil Seltes lõunat, seal oli niisugune mõnus mereäärne, et kui sa vaatad siin kaardi peal, siis see punane tee on ju sellest teest põhimõtteliselt eriti rohkem merele lähemale ei saa minna, kui sa just ise roniselt väikesest nõlvakust alla ja ei lähe jalgu vette toppima või seal ääres on lihtsalt nagu niisugune riba mis on täis umbes neli restorani ja kolm suveniiripoodi ja seal käivad kohalikud söömas ja ja vaade on seal tohutult ilus, mäed on ringi, et see on lihtsalt ilus koht, kuhu minna ja lõunat süüa, aga ega seal muud ei ole teha, ausalt öeldes et ma pakun, et me olime seal poolteist tundi ja siis juba noh, ei olnud enam midagi teha ja sõitsime edasi mööda neid tunneleid, nagu siin kaardi pealkiri on näha, on pool teid tunneleid, kusjuures naljakas on see, et paljusid teid ja tunneleid ei olnud siin kaardi peal on märgitud, et pärast seda, kui see kaart on välja on antud, on siia neid juurde ehitatud ja ja noh, tunnelis muidugi midagi ei näe, käisime ka siin seik Salis, siin on siis neid seik, seal on siis väike linn Portomoneesi ja soovin seinte vahel, kus on samuti palju sihukeseid ujumiskohti kuigi see ujumiskoht on suht nagu sadama kõrval, eks ma ei tea, mina ei tunne küll ennast mugavalt, et et minna ujuma kuhugi, kus teisel pool seda sadamakai ja et teisel pool sadamakaid on laevadel, et see ei ole minu meelest eriti puhas. Muidugi samas eks vesi igal pool ringleb, aga minu jaoks sellise suht niisugune vastuvõetamatu, aga paljud inimesed käisid seal ujumas ja paljudele meeldis ja veetemperatuur oli seal umbes, ma pakun need 18 kraadi ja nende jaoks oli seal piisavalt soe, minu jaoks oli jällegi liiga külm sealt edasi siis põhimõtteliselt Läksime jälle mööda tunneleid, sellepärast et mingit muud teed seal lihtsalt ei lähe. Jõudsime Portumuniisi, seal oli samamoodi selline linnake, kus oli siis restorane ja turismipoode ja baar basseini ja ja, ja see oli tohutult mägine, et seal seal oli nagu väga raske liikuda, et meil on niisugune tunne, et kuule, sõitsime autoga mäest üles, siis me veerem sealt alla ka samamoodi, et Need rendiautod, mis seal antakse, on kõik nii väikesed ja meil oli Reno Clio ja me olime viiekesi autos ja siis oli, me sõitsime mäest üles, 20-ga, sest ta lihtsalt ei võtnud rohkem välja. Ega ta seal, noh, Nendel kiirteedel ka ei saanud eriti midagi muud välja võtta, sest need kiirteed olid ka mäe peal suhteliselt. Nii et kui te lähete modeirale ja tahate võtta rendiauto, vot siis arvestage, et rohkem kui kaks kolm inimest autosse ei pane või siis võtate mingi eriti võimsa mootoriga autolt, et arvestaks sellega, et autol on väga raske selle mägise tee peal üles-alla. Aitäh on veel mingisuguseid tähelepanuväärseid kohti, kus te käisite või mis, mis on selline kõige levinum peale ütleme niisama puhkamise mingisugune tegevusala, mida teha näiteks? Hästi populaarne on seal matkamine, et seal on mitu matkarada, Levada, matkad, sa lähed sinna, kõnnid mingi 11 kilomeetrit ja siis tuuakse sind tagasi hotelli. Me üritasime selle matkarajale minna, meil meil võttis tohutult kaua aega, et sinna lähedale jõuda ja siis, kui me lõpuks jõudsime mitme mingi mäe ja ja tagasipööramise ja valesti sõitmise, noh, kui me lõpuks jõudsime sinna lähedale, siis tuli välja, et seal tuli just mingi varing toimunud ja siis ei saanudki siit minna, et tulime kogu selle tee siit niimoodi hästi pikalt. Siis siin öeldi meile, et minge tagasi, see tee on kinni. Ja siis põhimõtteliselt teine tee sinna minna oleks olnud kas siis tohutu ringiga visiit tohutu ringiga sinna lõpuks ei jõudnud. Ehk ehk raadiokuulajale ka, et selge see, et meil on sul madeira kaart ees, et et sõitsite keset madeira saart seal oli varingesite, pidid suure ringiga tagasi minema. Jah, et me lõpuks sinna matkama ei jõudnud, aga ma tean, et seal pidi olema niisugune tore koobas, kus on kottpime ja siis päris pikalt peab kõndima seal taskulambiga ja see on sama lai, et vaevu-vaevu kaks inimest mahuvad kõrvuti, nii et need, kes on klaustrofoobiline, nendele ei tasu sinna minna. Aga see pidi olema päris lahe kogemus. Me oleme päriselt, on mitu korda rääkinud sellest ringisõitmisest teede ohtlikkusest ja autolainetust, kui selline on see lihtne, on see kallis. Ma arvan, et on päris lihtne, ma arvan, et suhteliselt igas hotellis on selline võimalus, et nad toovad sulle selle ringi autoga hotelli siiski. Ja sa ise saad ka tänava peal võtta ja suhteliselt samad hinnad on, need ei ütleks, et hotelli tellides on kallim. Kõige odavamad autod algasid vist umbes 32 euro juurest ja päev ja seal sees oli juba kindlustus, et see ei olnud vist eriti kallis ja, ja samuti kallimaid versioone ja võimsama mootoriga autosid ja nii edasi, et seal oli ka 50 ja 60 euroseid, et kolm valikut on palju. 32 on see väikeauto, mis teie võtsite, millega eriti ei ole kõige mugavam mäe peal sõita. Ei, meie võtsime 47 eurose, sest kõik teised autod olid juba välja antud, et ma kujutan ette, et kellelgi siis läks veel halvemini kui meil ikkagi saanudki ja et kuna need tänavad on seal nii tohutult kitsad, siis neil nagu laiasid autosid, ei ole ühtegi summerit, näiteks seal ei näinud kõige suurema auto, mida ma üldse nägin olitsee ja seda oli ka ainult üks kord, et kõik teised on kas mingid väiksed peod või renood või, või enamasti tegelikult oli tänaval siiski motorollereid hästi palju ja mind üllatas see eriti, kuna mulle On öeldud, et ei, et ära osta mootorrollerite, tellisin nii palju mägesid, et sa ei saa mäest üles aga ma mõtlen, kuidas nemad siis sõidavad, kui neil ainult üks suur mägi ongi motorollerite all, võib-olla on siis seal natuke võimsam mootor. Jah, võib-olla tõesti seadused on erinevad, millise, kui suure mootorolleriga kuskil maal võid sõita, et osa osadel on vaja sul mootorrattalubasid osas on vaja, mitte kuidas sulle tundus palju, mingid asjad seal maksid? Suhteliselt kallis oli, et isegi kui me läksime täiesti suvalistesse kohtadesse, kuskil tee ääres tegime väikese peatuse, siis ikka olid need hinnad laes ja ma arvasin, et see oli võib-olla sellepärast, et need olid ka ainsad kohad, mis üldse nagu selles piirkonnas olid ja ega kohalikud seal eriti ei osta, sest kodus olemas onju ja kui turist tuleb, siis nendelt tuleb ikka väga palju välja pigistada, et kui, kui lähed näiteks restorani, siis paarteist eurot kindlasti läheb normaalse toidu peale ja kallimatest kohtadest läheb 30 40 eurot ja nii edasi, et et kui sa tahad ikka mingit ilusat õhtusööki endale teha, siis tuleb arvestada, et see on üpris kallis. Kui me siin juba söögist räägime, et oli seal mingeid huvitavaid toite, ka saar kindlasti hästi palju kala, mereande. Ja seal olid kala, oli palju, kõik mereannid, mis meie seinad olid tohutult head ja värsked neil neil on hästi populaarne lihavarras, nii tavaline loomaliha kui ka kana, mis on tohutult hästi maitsestatud. Et kui sinna minna, siis tasub kindlasti seda kohalikku rooga proovida, mille kallal annaks vinguda peale selle, et nagu liha on muidugi super ja ja kala ka mereannid, aga see, mis sinna kõrvale topitakse, on küll naljanumber, et et pakutakse muidugi riisi ja kartulit, onju ja kui me läksime ühte restorani ja ma ütlesin neile, et et ärge mulle riisi ja kartulid pange, pange ainult kõik juurviljad, siis toodi meile hunnik herneid ja kaks porgandit sinna kõrvale, et et sihukeste noh, juurvilja, eriti seal ei pakutud siukest normaalset. Aga ma saan aru, et puuvilja on seal kõvasti, juurvili ei ole nii topp. Ja juurvili eriti popist ei ole, aga puuvilja on seal kõvasti ja ja minu meelest oli kõige lahedam see, kui me läksime turule ja siis meile pakuti maitsta selliseid asju nagu banaanijõul või õuna banaan. Niimoodi, et seal oli näiteks ristatud õun ja banaan, see nägi välja nagu banaane, palju paksem ja maitses nagu õuna banaanisegu. Ja siis seal oli ristatud banaan ja passion, fruit, bossioon, passioon, banaani passioon on ju ja see nägi välja nagu sihukene teenib munakollast värvi, lõigati pooleks, seal keskel olid seemned, mis olid hästi hapud ja seal turu peal serveeriti seda siis suhkruga Stelliliga Abbott siia niisama ja seda koort ei söödud ja siis seal oli tomati ja tassin flöödisegu ja see oli, nägi välja nagu tomat, ainult et otsast natuke terav. Samamoodi lõigati pooleks, serveeriti suhkruga, et oli niisugune hapu siis seal oli üks hästi lahe. Lahe niisugune vili, mis nägi välja nagu Lui oli rohelist värvi. Niisugune. See oli, see oli selline Loi, et sa pealt vaatasid, et seal nagu käbi, aga samas ei olnud ka, et oli roheline ja pike siukene. Hästi imelik, kui sa selle lahti koorisid, siis öeldi, et see oli banaani ja ananassisegu ja siis nad olid nagu maisihelbed, nagu need maisi, need tükikesed olid seal sees ja need kõik olid väga huvitavad maitsed, aga ma ei tea, kes nagu selle peale tuleb, et hakata seal ristama neid erinevaid puuvilju. Et see see valikul. Tohutult suur banaani-ananassi ristsugutis on, ma arvan, et äkki neil on lihtsalt need aedades ise ise omavahel paarid. Kogemata ja aga ei leid kusjuures neid kasvavas vabas looduses ka, et isegi ja ma mäletan, et noh, meil on vanaema, hull siukene aiaarmastaja ja ema samamoodi ja ma ise juba vaikselt valgunud ka samasse kategooriasse kahjuks või õnneks, et neil oli loomulikult vaja kõike näppida ja katsuda ja proovida ja siis mina muidugi esimestel päevadel keelasin neid, et kui vanaema võttis ikka mingi naljaka kollase vilja kätte ja hakkas seda suhu toppima, siis ma panin vastu näppe, et kuule, et mul ei ole vaja mingi pool aega traumapunktis kuskil veeta, et, et igaks juhuks ei proovinud, aga samas kui turule läksime, siis saime neid samu asju proovida ja tuli välja, et nad on ikka täitsa söödavad, niiet et, et jah, seal oli tõsiselt lahedaid asju, kasvas lihtsalt tänava peal. No mina nii reisipalaviku saate tegemise ajal ei ole küll sellist asja kuulnud, et selliseid asju saab seal kuskil kohas süüa, et üks asi, mis kindlasti madeira külastajate inimestele, et need peaksid proovima neid ristsugutis puuvilju kindlasti. Ja raudselt need on väga huvitava maitsega, enamasti küll hapud, aga, aga kindlasti seda väärt ja kõige lemmikum puuvili, mis seal üldse oli, näeb välja nagu artitš Lucia käbi ristsugutis. See on väga huvitava välimusega, et kui te saate, siis guugeldage Anona vähemalt niimoodi seal kutsuti seda. See on niisugune nagu pallikene rohelist värvi, kuid küpsis ta natuke pruul. Ja kui sa ei teaks, et on puuvili, siis sa arvad, arvaks, et ta on ala mingi naeris või midagi, millele on noaga tehtud nagu salgukesed sisse nagu lõigatud tükikesed välja, sest tal on mingid imelikud nurgad. Ja siis me nägime ka kuskil tänava peal seda, siis me mõtlesime, et mis asi see on siis tädi andis meile proovida, see oli nii hea, et me ostsime kaks tükki Eestisse ka kaasa ja, ja see on põhimõtteliselt siukse samasuguse sarnase tekstuuriga nagu avokaado ja seal on suured mustad seemned sees ja see puuvili ise on valge, et on niisugune magus. Ja, ja ma pole mitte kunagi midagi sarnast saanud ja seal tohutult hea siis, kui ta on valmis muidugi toore näidata. Aga see oli nagu magusa laiali. See oli magus, see oli täiesti selline magus ja mõnus hästi-hästi niisugune noh, ma ei tea, äkki seda kuskil saab veel, et ma hea meelega teeks seda uurimustööd natuke, et äkki seda müüakse kuskil muudes riikides ka või, või, või mis selle päritolu on või mis iganes, et see on, see oli väga huvitav ja maitsev. Meie madeira saaretuur koos meie giidi Carola Madisega, kes seal on puhkamas käinud, hakkab otsakorrale jõudma. Millistele inimestele sa soovitad madeiralt puhkama minna ja äkki oskad neile mingisuguseid veel vihjeid kaasa anda, et millega sa arvestama peab, näiteks ma küsin kohe ära, et kas see on koht, kus peab kindlasti võtma sularahaga kaasa või näiteks, kui sa käid kuskil saarel ringi, saab seal kaardiga näiteks maksta igal pool või on selline pool, ütleme siis ATM-id või nüüd sularahaautomaadid. Sularahaautomaate on palju, kaardiga saab enamustes kohtades maksta, aga natuke oleks sularahaga ikka vaja, et tippi jätta ja nii edasi. Nendele inimestele. Tipi jätmine, kui selline on seal ikkagi tavaks. Jah, minu meelest võiks tippijate, ükskõik kus sa oled siis need klienditeenindajad oleks ka palju rõõmsamad kohe, aga ma soovitaks sinna minna inimestel, kellele meeldib matkata, näiteks inimestel, kes ei oota rannas peesitamistesseid randasid, on seal vähe. Loomulikult ma ei tea, mingi kolm-neli päeva saab ikka ujuma minna ja päikest võtta ja nii edasi, aga päikest saab võtta ka liikudes. Et pigem ma soovitaks seda inimestele, kes tahavad avastada uut kohta ja ja teha palju ilusaid pilte ja videosid ja ja lihtsalt näha ilusat loodust ja katsetada huvitavate puuviljadega ja ja nii edasi, et kui sa, kui sa tahad lihtsalt päevitama minna, siis minu meelest see ei ole kõige õigem koht, sest päevitada ei tea, saab solaariumi skaalal. Peab kuidagi inimene mingi natukene spetsiaalsemalt oma reisi moderale ette valmistama, et on sul mingeid nippe või, või ütleme, soovitusi anda veel inimesele, kes nüüd plaanib madeiralt minna. Võtke kaasa kaart, hea oleks ka kompass, kuigi ma ei tea, kas seda tänapäeval kasutatakse. Kindlasti võtke kaasa matkamis kingad, et plätudega ei ole just eriti mugav seal mägede peal käia. Põhimõtteliselt enamuse saab seal kohapeal kaasa võtta. Kas kindlasti peab arvestama väljaminekuga, et tuleks auto võtta, et seda saart avastada või, või piisab ka sellest, et ma lähen pealinna fundschalli käin seal selle õhutrammiga sõitmas ja ongi kogu moos. No põhimõtteliselt selle õhutrammiga saab ainult väga lähedale, et sinna saab, põhimõtteliselt saad ka kõndida, ilma seal õhutrammid, jah, aga kui sa tahad ikka minna teisele poole saart, siis sul on mitu võimalust, kas sa lähed enda selle reisipakkuja kaudu, ostad reisi kuskilt tänava pealt? Loomulikult kui sa oled piisavalt hakkaja ja usaldaja, eks ole, et kunagi ju ei tea kindlalt, kes sulle mida pakub ja mis raha eest või siis võtad ise auto, et kui sul on ikka viis inimest seltskonnas, siis sul tasub võtta auto, sest see on kõige soodsam ja sõita ise kaardiga läbi, aga siis tuleb ka kindlaks teha, et see kaart on värske ja enne tuleb kindlasti uurida, et millised teed on kinni pandud, sest neid teid on seal vähe. Ja kui üks tee on kinni pandud, siis sedasama teed pidi tagasisõit on ikka väga igav ja üldsegi mitte meeldiv, kui sa oled pool sellest ajast hoidnud oma suurt suud kramplikult kinni, et ega me siit nüüd alla ei kuku. Kas kütus ka selline on seal, kallis, mäletad sa seda? Ei olnud, me panime umbes 10 euro eest bensiini sellesse autosse, mis me rentisime ja samas selle summaga tuleb tagasi viia, kui nad sulle annavad selle ja selle 10 euro eest. Me sõitsime läbi kogu lääneosa. Ja see oli umbes seal 70 180 kilomeetrit. Et kuigi mägedes kulub palju kütust, on see hind ikkagi suhteliselt soodne, kui 10 euroga saab käia kogu selle poolsaart läbi. Kas inimene, kes nüüd on natukene kokkuhoidlikum, kas temal on võimalus, ütleme, saar läbida, aga seal bussiga panna oma telki üles matkaraja peale või kuskile kaljunõlvale? Jah, ma arvan, et kindlasti on, et kõige kitsamatele tänavatel käisid kohalikud bussid meie nendega, eriti tegelikult me üldse ei sõitnud nendega, aga ma tean, et see on kuidagi võimalik ja kui vaata nende plaan, siis kindlasti saab ka selle bussiga selle seeläbi teha, aga ma arvan, et see võtab rohkem aega. Ja ma arvan, et paljudel inimestel pole selle vastu midagi ja telgi saab ka suht ükskõik-ist nõlva peale panna mingi avokaadopuu alla ja süüa lihtsalt seda, mis looduses leidub. Igatahes tundub üks tuttav koht olevat ja nagu me aru saame sinu jutu järgi, et väga populaarne ka eestlaste seas väga, aga selles mõttes, et see on tore, et sinna saab päris odavalt ja soodsalt kohale ja on paljud, kes ei ole nüüd sellest kohast kuulnud, siis siis on kindlasti üks variant minna kuskile suhteliselt hea hinnaga väga ilusasse kohta puhkama, et on ka teisi kohti kui Kreeka, Egiptus ja Türgi. Aga Karola, suur tänu sulle selle mõnusa jutu eest. Ma loodan, et inimesed, kes te kuulasite, olete nüüd jälle ühe koha võrra siin maakeral, targemad. Järgmine nädal. Me läheme uude kohta, saatejuht on ikka sama.