Tere, ma olen Tambet Tuisk ja te kuulate uunikumi. Tambet Tuisk lõpetas 2000. aastal lavakunstikooli 19. lennu professionaalse näitlejana, alustas Tartu Vanemuises, ent liikus sealt edasi teatrisse NO99. Vahepeal tahtsin ilgelt ajakirjanikuks saada, on Tambet Tuisk rääkinud, rõhutades sõna ilgelt. Teater siiski võitis. Hiljem ei ole ta sellele küll mõelnud, et justkui oleks vale ameti valinud. Tambeti lemmikväljend on põrge, tuleb alla, mida ta on kasutanud ka ühest oma muusikalemmikust. David põuist rääkides. Aga mida pakub ta meile välja unikumiks? Muusika oli selline, et mul isale meeldis kuulata taksost laagreid ja ma rohkem neid saksakeelset muusikat väga ei taha kuulata pärast seda. Vend kuulas mingit skorpionid või midagi taolist valimast vanem, eks moodi, kuidagi venna pink Floydi ja nii edasi, sealt venna järgi ma arvan, hakkasin kuulama väga paljusid asju. Ma ei saaks öelda, et ma väga jõuan kursis olla mingi muusika nagu jõuab kuidagi väga palju läbi filmide mingid heliloojad, kes jõuavad kuidagi, ma ei tea mu teel ette, et aga me teame, on mingi hetk, ma olen tundnud nagu tohutut vajadust minna kirikusse kas mingit orelimuusikat või mingit sellist kontserti kuulama kirikus on või, või samas ja üle tee töö juurest üle tee Estoniasse, et kuidagi vastu võtta sellist kunstiliiki, natuke teistsugust, et tekivad vabadasatsioonidega, ma ei oska muusikat kuulata ja ma ei tea muusikast midagi, ma nooti ei tunne ja laulda ei oska, aga aga seal on kuidagi niimoodi kuulates kontsert teevad seal tekib nagu mingi teine assotsiatsioonide rida su ajus. Tihtilugu olen nagu selle, ärge nagu puudust tundnud. Ma hakkasin mõtlema, et mingi lugu mind on kummitanud, ma mäletan seda, kui umbes isa või ema, keegi lapsena teisele plaadi koju vinüülmängija peale siit õnneks siis midagi läheb edasi. Ja siis see lugu jäi sellest lugu mind kummitama, miks ta mulle meelde jäänud või MSNi lõikavalt kurb lugu seal kurb on, see, mis voodis vees seda laulab. Prantsuse keelt ei oska, pole ka enda jaoks neid sõnu otsast lõpuni ära tõlkinud, aga kuidagi ma lapsest saati mäletan mingit kurbust selle looga seoses, et mismoodi see Melchiori esitab, et see mul kuidagi meelde jäänud. Mitte et mul praegu kurb meeleolu oleks või midagi, aga et mingi selline asi on kuidagi mingisugune emotsioon on veel selle looga. Pseudosajand, kelle soontes voolas juudi ja prantsuse verd, sündis Ameerika Ühendriikides juba varases nooruses, sattus taga perekonnaga kolima paigast paika Euroopas. Pärast õpinguid Šveitsis ja USA-s kolisin Tassaan Prantsusmaale töötades kohalikus raadiojaamas saidaplaadikompaniilt ettepaneku ise laule salvestama hakata. Ehkki põhiline osa tasandi repertuaarist on prantsuse keelne ja populaarne. Just Prantsusmaal polnud tal Põllu klotina probleeme laulmisega. Saksa, Hispaania, Vene-Itaalia, Kreeka ja inglise keeles. Laul, mille Tambet Tuisk uunikumiks valis on pärit Joe Tassaani 1975. aastal ilmunud 11 10.-lt stuudioalbumilt. Viis aastat pärast seda, veetes puhkust Tahiitil Tassaaenn suri, olles vaid 41 aastane. Ilmselt 70.-te keskpaika Tassaani karjääri kõige helgemaks jäigi. Perioodi juhatas sisse suu Hitel ET indienn, millele järgneski, et Cithnexipa.