Täna räägime elust ja inimestest eesti staažika fotograafi kalju suurega. Kuigi sa ise esitled ennast naljatades. Eesti vanim päevapiltnik. Nojah, midagi peab ju olema. Päevapiltnik on ilus eestikeelne sõna ja seda palju ei kasuta. Sellepärast mina ütlen seda, et ma olen maailma parim päevapiltnik, teised fotomeistrid ja fotokunstnikud. Mina olen päevapildiga ainus ja seega parim. Kui sa oled ainus, siis pole midagi muud olla parim. Kaua sa seda aparaati oled kaasas kandnud? Pidevalt kaasas kandmist, peaksin ütlema, et seal 56.-st aastast, aga 52. aastal ostsin aparaadi esimest korda Raparaadike, pilsin 50., mis Varnikeseraasi küll. Fet oli esimene võõras aparaat, ise ostsin sorki mis ära varastasid, ostsin kaelefekti. Eile Kiiev ja siis nii edasi. Kui palju neil päevil on, kui sa oled ilma fotoaparaadita kodust välja tulnud? Nüüd haigusperioodil on ka neid päevi ka ridamisi, millal ei ole aparaadiga, muidu ikka eelneval ajal oli nii, et ma ei tea, millal pilt tuleb vastu. Ma lähen välja, kus mina tean ega võib tulla lihtsalt vastu kaunis teraga. Mullu võib tulla pilt, vastus, midagi muud. Kuidas sa seda lähedaseks, millal see pilt tuleb osta? No see on hetke tabamise harjumus vaadelda, eluaparaat on õpetanud. Ja aparaat on õpetanud jälgima humoristliku motiive ja momente seon. Kingitus silmadele. Muidugi iluga. No sa oled oma olemuselt niisugune huumorikallakuga inimene, sa suhtud ellu kuidagi väga rõõmsalt. Püüan, aga alati see ei õnnestu miks alati musitada või, või tujud seda, kui on olemas palju, mille üle saab nii-öelda lusti lüüa silmadega vähemalt kui sulab alati kaasas ei ole, siis on tuline kahju ka, kui jääb. Mõned üksikud korrad on olnud, aga nüüd on rohkem harjunud, sellega. On juhuseid, kus aparaati kätte ei saa, lihtsalt ei jõua momente ära, kiiremini, silmade jõuavad pildistage aparaadi kätte saada kas kotist või kasvõi ütleme mantli all rinna peale, aga moment on väga kiire, Läks lendas, mõnel korral on niimoodi, et kui kutsutakse pildistama taha minna, tahaks ikka rohkem ise. Kuid tuli mõnna vahest pulmadesse pildistama. Vanasti olles üsna levinud nuia pulma, ikka kutsutakse fotograaf, kuidas seda sündmust muidu jäädvustada, eriti siis ei olnud mingit videot. Ja kinodes ka rääkimata. Mina päris punu vilt kõik ei olnud, kuid mõnikord kassis suguvõsa või tuttavate poolt ettepanek ja ei suutnud ära öelda. Ma ütlesin, et mul on viis tingimust. Mõlemad siis ostsid pruutpaar. Mõtlesin, mis asi see joonid. Oodake nüüd ma räägin, esiteks mina ju ühtegi napsu, ise oled loll, teiseks ei tee ühtegi pilti, kuidas nii hakkama kingin filmid, tehke ise ega seest. Üks võtab naise ja mina peaksin sellepärast vehkima. Ja kolmandaks oleks nii, et mõned kaadrid lõikan omale, kogun pulmakombeid. See ongi põhjus, miks ma pulma hea meelega minema olid nõus, just see tähendab. Ja peale selle veel, et neljas tingimus, et tasuda ei ole võimalik. Naljata peigmees votab, mindi natuke kahtlaselt, mis asja jamad. Aga kord oli isegi nii, et pruutpaar otsustasid, et nad teevad laboris aitavad pilte valmis teha. Beekmesistuse muidugi. Minu kõrvale ilmute vannide juurde ja pruut minust kaugemal pimedas muidugi põlvei kasus. Kinnita vannidel, see ütleme niuksed, kummaline moment oli, aga viies tingimus, mis oli mulle? Peaks olema pulmas ka piima, siis ma saan puhtpari terviseks juua. Ja kord oli niisugune pulm kus maal väikene maja pidama aianduslehma ei olnud, toodi kuskilt naabrusest lehm ja siis anti piima sealt teistele ka. Ja pikk pulm oli hommikul lakas magades kuulsin järsku üks hele lapsel hõiskab. Tule sooja piima ju, maafotograafi jaoks toodi lehm pulma. Ta toodiga oli lehm, seal käies. Ei, Lehtoodi lehmalüpsiseal, no seal olid naised, see oli sümpiad, vana lauda varemete kohal või müüride kohale tõmmatud kile, niuke, suur pulma majali, selliselt pirakas vahva pulm oli. Nii et see oli mulle muidugi piima lesid, jäin vaescamorsiga tervist, aga kunagi joodiale, kokatädid jõid jälle külmkapist minu piima ära, ütlesid pärast keskööd muljed ei maksnud piima kinni, mõtlesin issakene piimamaksete kinni. Hakkad siis õlut jooma või? Sa oled põhimõtteline karsklane? No mul oli tarvis, sest et ma tean, et mina ei lähe lolliks ka, ei hakka tigedaks. Aga mul ei ole tarvis, ma saan kõik rääkida ilma napsu abita. Sa oled nii palju naisi pildistanud. Ütle mulle, kas sul on mingi ettekujutus, mis on naine, on see ilus naine? Vähemalt sinu sees siis ma kõigepealt ma ütlen, selle põrand, see kõige rohkem olema pildistanud lapsi. Teiseks olen ma pildistan väga palju kultuuri nii oma tarkusest ennem kultuurilehte minekust kui ka kultuurilehes töötajad sirbis 14 aastat. Aga naiste kohta on väga raske seal definitsiooni öelda ilu kohta. See on nagu armastus defineerida. Ilus peab olema terviklik. Mis siis on ilusad silmad, missugused need on, silmad? Kõigepealt hinge peegel, nagu rahvas teab. Ja teiseks silmad on mitte ainult, et nad suured, nendel on värv. Ja silmad oskavad naeratada. Nii et nendel on mingisugune jutustus, võime ka nii, et näoplaan. Ja kunagi ütles üks kirjamees mulle vastu tulles. Kuule, räägitakse, et sina oled seelikuid. Ma ütlesin, olen küll, aga ma hakkan silmadest pihta. Ja kui ma vaatan näoplaani jõuan riides olevale või kaetud rindadeni. Jah, et lõpebki ots. Tema hakkas naerma, ütlesid ikka, parandamatu. Ma pean ütlema, et ma vastu pole mõtet. Aga siis momentidest on igasuguseid olnud. Ma jutustan ühe niisuguse loo, mis ma kaugel Siis oli mul niuke tobe mõte. Võtsin kaasa pika teleobjektiivi Tair kolm, 300 millimeetrit, kui asjatundjad teavad. Ja ise lugesin seda niukseks õnnetuseks, mis ma vean teda. Aga ühes peatuskohas, see oli kail haka ürgorus, kus olevat Dell. See on niisugune Paikus, juba vanad roomlased olid teinud kindlustused ja asutuse asustuse. Selles olukorras oli muidugi palju ka turistidele vaadata. Jalutasin siis vabal momendil kee serpentiini mööda mäenõlva alt üles öelda, jahile pikk toru kaasas. Ja enne sealt tuligi pilt. Nimelt vaatasin rebrile püüdjal puude latvade orgu ja tühja basseini juures olid turistid, kes olid roninud tarri pukkidele. Ja väike grupp oli seal ka kohtuniku redeli juures. Ja hüppevalmis seltskond vist poseeris pildiks neile, kes seal olid. Aga mina sain parema pildi, sest minul jäi kaadrisse tühi bassein tervikuna. Ja ebasportlikult riides tervisetaotlejad Neitakseeriv seltskond. Tundsin kohe nagu mõnusat surinat läbi kukla arvastini välja. Missugune pilt. Ja kohe oli ka pildil nimi, homme lastakse vesi ka siis. Edasi tuli objektiivi kaasas kandnud terve risu. Ühe pildi sain, tasus vaeva ära. Ja seda ma loen üheks nii klassikasse kuuluvaks pildiks. Kui ma juba rääkisin momendist, mis olid turismimatkal, siis räägime teisest. Olin fotonäitusega Varssavis sealse sõprusühingu külaline külalisena, üks daam saatis mind tema lahendada, kõik nagu ikka, majandusprobleeme toitis restoranides ja käisime külalisnäitustel ja teatris ja nii edasi. Selsamal ajal oli siis nii, vabal õhtul ytlesin sele, tähendab daamist vabal õhtul üritasin õiendega oma koduseid asju ka vaeva, muidu viidete kogu aja minuga. Las ma hulgub ringi poolt päeva, vaatan raamatuid seal poes ja nii edasi, linna. Tahtsin üle tee minna ja peatus, trump. Jäänud teeservale seisma, kõnnitee servale. Trammist hakkab väljuma, eks, noor kena daam. Noormees ulatas käe, aitas välja, suudles käte, oleks trammi. Ilmselt olid nad võhivõõrad, mina vaatasin, issakene, kui ilus pilt, aga see pilt, see oli terve kino episood. Kuna juba on nisust turismi Vatkades, siis ma ühe korra ütleme niisuguse ilusa pildi, mida ma nägin Budapestis. See oli ka siis, olin oma näitusega Budapestis ja ma olin seal nii-öelda, mitte nii nagu Varssavis, et kogu aeg mind Maialdati, vaid anti mulle lihtsalt päeva raad ja majandab ennast ise. Aga see jutustusel mitte sellest, vaid jutustus sellest, et ma tahtsin üle minna ristil Budapestis tänava. Ja vaatan, vastaspooles, peatas üks kaunitar, tal oli kas maksimaalne mini või minimaalne Maxi või olid ilma särteta lühikesed püksid täpselt ei jaganud kaugelt ja kahel pool olid lapsed ilmselt minilapselast see kodu, lapsehoidja kahe ühelt poolt, kaks last, teise põlgolm ja kolmest keskmine hakkas minema üle tänava, tema testist emakene natuke pöörles tõstis oma ilusa pika sihvaka sääre sellele linnaga, et minul oli pilt, tõstsin aparaadi, sain apartheidi silma ja üks pikk furgoonauto sõitis ette. Pilt oli ära, nii kaua siis auto sõitis ära, ma ei võtnud isegi karistuseks seltskonda ülesse ka. Nii oli see, nüüd jäi jälle pildistamata pildi lugu, seda jalg oli siis Kebuueksana pommiks olid lapsel ees ja midagi ta siis muidugi seal temale moraali luges ka do, no mina ei kuuld ja ei tunne sa keelt, mis nad seal rääkisid? Münte on igasuguseid ja veel üks niisugune moment, mida testi abil mulle lavastati, nii-öelda lavastati. Räägime siis Eestimaa peal oli. Rannamõisas oli muidugi see ilus kohvik merepiiga. Ja sealt oli muidugi alla ranna juurde, kus oli meri vahepeale kasvanud padrik, suured puud. Ja see oli niisugune minu üks lemmikala pildistamiseks. Ja kord selles lõigus, kus oli liivakalju juba ühel pool on seal see lubjakivid, seen teispool liivakalju, nagu kummaline kohvikust alates oli teineteistmoodi rand ja liivakalju poolulises. Kui kuulus sügistorm oli, oli seal murduvad maha puid ja õõnestanud koopaid seal liivaseina sisse. Jõle romantik paikkolisi pildistamiseks. Läksin sinna ja modellike võttis riidest lahti ja sellel ajal tuli sinna lähedal üks seltskond. Nendega kaasas olev vanem meesterahvas kepiga märkas meid ja tuli kiirelt. Noh, nii palju, kui te liikumidele võimaldas, meie suurte mõõtsin tütarlapsele tõmba midagi selga, et tuleb üks messija. Tema siis hakkas püksikuid jalga panema, mina vaata issake kui ilusas seal mahalangenud puu, pooleldi niisugune ülevalt kõrguv ja sel ajal katkine lemmis poi ja selle tagatüdruk sain moment, sain pildi. Ja see on ka mul pilt, mis on mitmel pool olnud näitustel ja isegi väljamaa välja läks. Nii et ja ka selle rannajoonel nimetan selle pildiga. Aga tänu sellele meesterahvale, kes tuli, siis ta oli pintsakus, väärikas mees ordenilintidega vaata seal tähtsalt ringi. Kuna meil midagi muud ei olnud, kui super. Siis see teda ei huvitanud, läks ära, meil läksime kaugemale. On sul vahel olnud pahandusega aktidega või aktide pildistamise pärast? Tähendab üks niisugune pahandus oli küll. See oli. Mul tuli vastu tänavale kaunitar, blond ja tema oli mul modelliks olnud üks kord akti pildistamiseks ja kuna ma läksin skavama poole ja seal oli energiakohvik, mõtlesin, kas ma lähen kohvikusse enne pärast kaua või, või vastupidi, munad Ta daamikeni tuli vastu, ütlesime, et lähme energiasse Lääne temaga. Siis ootasime selle aja Schweitzeri saime sisse, temake läks helistama ja mina tellisin siis lauale kohvi ja koogid. Ja kui ta tuli lauda, siis vaatan abielusõrmus Issak mehele ja kus mees teine vahetuste maha. Siis ma tellisin ühe torni tükkivist juurde, sest ma napsu ei telli tüdrukutele. Ja õnnitlesid. Kui hakkasime väljuma kohvikus, siis seal seisis suur mehemürakas. Tema küsib, kas te olete Kalju, Suur patsin ja see tekitab asjast pornograafilisi pilte. Vabandust, Ma ei tee pornograafilisi pilte, ma tegelen avalikult aktidega. Sellepärast on pornograafia mul välistatud. Ja teiseks ta ei olnud siis teie naine vaid vaba tüdruk. Ja kolmandaks, isegi teie tugev mees ei suuda motelli hoida paigalaparaat ja modelli vahel mitu meetrit. Siis ta taipas, ütles, kuule, sa ise nõus. Ja hakkasid nemad ragistas, mina ütlesin selle peale, et ärge muretsege, ma hävitan need fotod ja negatiivid ära. Ja läksin vaikselt-vaikselt tasakesi eemale. Kuid nii kui nöögiks, umbes nädal hiljem tuli see noorik uuesti mulle peaaegu samas kohas vastu, märkas mind ja viskas nina püsti, nii et rahvakeeles öelda, tal oleks võinud vesi sisse sadada. Surevad Ani ja, ja panin minust mööda mühinal. Ega ma teda ära ei tunneks, kuid see tähendab seda, et inimene, kes on olnud niisuses, modelliks neiu ja ei tarvitse ju lõppude lõpuks selle süütu patukese õrnushoogude vahel üles tunnistada Nonii nii Murmanskis oli Stomi grupinäitus, ma viisin selle sinna. Ja siis tol ajal oli seal range. Kui ma tulin lõunatamas tagasi, vaatasin, komisjon vaatab pilte, pildid juba kahte lehte, ma ei teinud väljagi, võtsin seda pilti, teist pilti ja tõstsin, rääkisin, see on seal saanud preemia, seal trükitud, toon seal premeeritud avaldada, nii edasi iseloomustasid neid pilte aktipilte eriti? Jaa. Et noh, teil on ka sadamalinn ja rahvusvaheline seltskond käib. Nii et kasutage juhust, pange ilus pildinäitus väljanäituse ülespanemise järgi oli seal ilus pilt Audrey Tobrovolskil, tema üks sugulastest oli Talle poseerinud 16 aastane tüdruk agdalises aktina. Ja tema oli väga ilusad rinnad ja nii kui öeldakse, et ei mingit maa külgetõmbejõujälge rindadel. Ja siis tuleb üks noor naine ema väikese lapsega, umbes niisugune koolieelik, mingi. Ja tüdruk läheb sinna, põleb siis oma sõrmekese madalamale pildile ja. Ema näed, tissa. Naine punastas, võttis tüdruku käest kinni ja jooksid mõlemad ära. Ma ei tea, kas ta hiljem tuli uuesti vaatama näitust siis kui tüdrukud kaasas ei olnud. Oled sa mõnikord sattunud ka täiesti ootamatult niisuguse situatsiooni peale ja sul ongi aparaat kaasas. Ja sa oledki pärast õnnelik, et enne tabasin õigesti. Ma räägin selle kohta poliitilise anekdoodi sa minu raamatus ka kirjas. Tähendab noh, aparaat oli muidu kas peaaegu alati nii ja olin kohvikus saia käigus saia kangel ja nimetan seal oma kõrval olevale tütarlapsele, kes sõi aknalaud, oli seal püsti kohvi ja ütlen, et see on siin televiisor. Ja siis joon kohvi ja kentser läheb mööda tema, kas kõik ketser? Ma vaatasin, rutta aparaadis kaks kaadrit, tollifilmi, vahetasin filmi ära, mõtlesin, kuhu nad ikka läksid. Ja kentseri Lennart Meril sinna ajaloo instituudi pojale poole ja mina muidugi järgi. Kummaline küll, autodelt seal kaares. Ühtegi turvalist trepil ei olnud minul aparaat rinna peal aparaadi kott oli õla peal ja marsin ülesse, nii kui koridori jõudsin, kentser tuli parajasti välja. Mina lasin välku, jõudsin välgu perekonna lasinal välku ja siis tuli meri tema tagant, ütle mulle tere ja pakkus kätt ja mina tervitasin. Muidugi ta ütles meile. Tehke Mulletised, tehke üks ilus pilt meist merikotkas ja, ja kentser. Noogutasin rääkinud midagi, läks neist mööda alla, nemad seisid trepi peal, aga see pilt läks uut, esimene, sest sealt tuli taga mingi turvamees või keegi heledas mantlis see pildiga kokku kuidagi sobinud. Mööda ruttab inimene täitsa pooleldi kaadris seal või seal pooleldi selja taga veel. Nii et siis nad tulid alla ja meri aitas oma pika väikse sõrmega stane rõdu poole, mis on seal vene saatkonna küljes, kus kunagist taanlase tahaksin riiki pöörmas käis. Ja mingistki kummalist kolonni vastu võttis nähtustega. Nii, ja nemad istusid autos, dubleerisime teise ülevalgustusega, istujate autod sõitsid ära, aga anekdoot sõidab selles, et hommikul, kui kentser tuli lennuväljal ei lastud ühtegi fotomeest. 50 meetrit ligemale. Turvamehed tahtsid isegi meie Mark Soosaare ära arreteerida, seda oma kaameraga ligi kipub. Nii et ongi nii ja minul ei midagi, olin lihtsalt paigas ja öeldi, et tehke üks ilus pilt ja seekord pilt tuli õnneks välja. Ja mis sellest edasi sai, kas sa kinkisid selle pildiga siis Merile näiteks? Ei saa, see isegi. President helistas mulle, õieti kantseleist helistati, öeldi, et president tahab rääkida ja siis rääkis Lennart Meri. Me oleme temaga ammust aega tuttavad, kuna see oli kirjanik ja mina olin kultuurile piltnik. Ja siis tema ütleb mulle, et on sul seda pilti, mõtlesin Onjaldatgencer tuleks siia, et ma tahaks kinkida klaasjale raami sees. Ma mõtlesin, et peaks olema ja mis ei ole, andsin siis selle. Muidugi lapselaps kuulis, et ma räägin siis see oli, mida esitades. Kas sina räägid Lennart Meriga? Suu peale vaid siis muidugi andsin selle järgmisel hommikul edasi. Piret Saluri ja siis, kui see kentser oli ära läinud, siis mõned nädalad hiljem jälle kantselist helistati. President tahab teiega rääkida ja süverites, et ma vabandan, ma kohe tänanud. Aga selleks hästi korda lasime sinna passport to peale veel tekstiga panna, ma ei tea, mis tekst, see oli ju midagi muud ei jutuga siis nii palju, et ta oli küsinudki sellelt, kas tal on palju pilte teistest poliitik, sest nendega koos tehtud pilte ja kentservisler vastanud. Kui külla tuled, siis näed, mina siis torkasin vahele, võib-olla sena ilus. Hakkasin naerma. Sellega jutt lõppes. Aga sa oled nende pikkade aastate jooksul kogu Eesti kultuurkihi, ütleme siis niimoodi salvestanud fotodele need kaheksa raamatut on põhilised kultuuritegelased, eks ole? Neli on puhtalt, mõnedes teistes, on ka kultuuritegelasi seal neljas raamatus kui ainult 1001 100 kultuuriliseks nime nägudega, see on väike kogus. Kuid kui ta tippudest võtta, siis tunduv osa nendest, kes on selle viimase 25 aasta jooksul või pikema aja jooksul siin olnud paljud neist kadunukesele seda olen jäädvustanud ja neid võiks siin kaante vahele veel panna. Aga ma olen palju pilte laiali jaganud ja mul on palju negatiivi kahese uputuse ära hävinenud laboriuudised. Ja nii et see Ütleme osaline või ei saagi jätkata, siis ma oleks pidanud olema ainult selle peal koos laborandiga, et mitte ise tee pilte, valmised, pildistad laborant pilte teha, pildistad laborante pilte, siis oleks olnud võimalik palju suurem ampluaa võtta neid, sest näitlejaid on ütlemegi, Dudaat, muusikuid on mitu 1000. Kirjanike kollektiiv on tillukene, kunstnikke on ka väga palju. Heliloojaid on, ütleme, need mõned alad on nii, et mis on rohkem protsentuaalselt võetud, aga teesi pealegi ma eriti palju väljapoole Tallinnat ja pildistan. Ja mõned on siis vast siin külaskäigul olles mulle aparaadid sattunud või mingi muul põhjusel kuskil mujal pildistada. Sa jälgid pidevalt kultuurisündmusi, kultuurielu, on sul mõnikord vahel ka niimoodi, et tuline kahju, et mõni inimene, keda sa arvad, kes peaks olema sinu raamatus sees jääb kuidagi tabamatu. Oi mul on kahju, praegult oli. Klaverikunstnik meistervirtuoos sealt välismaalt tuli siia, võttis kontserti osa, mina nüüd silmade pärast ei vaata üldse televiisorit. Ja Ma ei tea, kuidas ma lehest ka ja selle maha magasin. Ja meie, maestro Lääne-Saksamaalt ennem oli Jugoslaavias, vald maksab. Ja ja tema tihti jäi tegemata ja ma ei tea, kuidas mul oli nii, et jäid lehed vahele vehklema kirjustus probleemidega. Ja tagantjärgi ma olin nii kahju, sest ütleme juhul, kui oleks võimalik teha uut raamatut, milleks materjali und siis oleks tema sobinud. Mul hiljuti kaanepildiks. Nüüd ma ei tea, keda paneksite siis ta peab olema rahvusvaheliselt tuntud või Eestis väga tuntud inimene. Ja seejuures eriti ja et olles eelmistes raamatutes, olemata. No ikkagi on ta praegusel kujul kõige enam talletatud kultuurilugu piltides. Ja seda muidugi, sest see on ikkagi, piltide arv on nelja raamatu kohta on 1045 ja kaheksa raamatu piltide kogus 1584 natuke vähe inimese kohta ja nelja aasta jooksul kokku pandud. Nii ütlen siis veelkord aparaadi olemasolu kohta ühe lookese. Einestasin kohvikus õde, kas, mis nüüd kahjuks on hingusele läinud. Istusin vitriinakna juures ja vaatasin välja. Ootamatult ma vaatasin, et seal kaks paarikest ilmselt Soome, Soome noormehed ja vene neiud, oletan, Nende kahe embava paari vahel seisid kaks pudelit. Nii ilus kompositsioon, vaatasid ohoo, võtsin pildid, mul oli pooltele Taaniel 11 Zeniti aparaadi ees. Võtsin sellega pildi mõlemad paarid maadelt sisse, siis vaatan issakene, üks paarikestest. Ta võtab oma embuses oleva või vastupidi. Nii, sellelt mehelt tagataskust rahakoti välja tegin järgmisega fina nägitaga forced ajal, mina nägin ilusti külje pealt, seda võtsin, jäädvustasin sellega. Muidugi nemad läksid ära kaadrist. Ilmselt ta siis jättis selle mehe rahule, sest mis väikesele Tühitaskuga meiega Divihkleid, noh, see põhjus, mille mitmed, et ma pean sinna või koht tähtsuse kohta minema ja ongi nii, kui välja tulin, vaatasin, ei mingeid paarikest kuskil, need olid ammu ära läinud, ta sai rahakoti, sõnased, ilusa pildi ja see oli öelda nii amiseerimine Avantsiga eaga avanssi. Tasustamata ilmselt. Nojah, igasugust juhuseid on olnud pika elu jooksul üks ilus lugu on mul. Üks noor proua helistas mulle koju ja helistas ja ütles lühikest sõnu, tead, ma tahan Essabils Fintaktina. Ma olin üllatunud, noh, tead sellepärast, et sa oled proof, mõtlesin emis profaga kogemusi, natuke rohkem on. Ja noh, teeme selle ära siis ma vaata, mille kunstiakadeemias meie klass vaba. Seal pildistasin, tahtsin pildistada seal, sest ma olin kunagi pildistanud seal kunstiakadeemia, küsis mult sealt, küsis, teeksin aktide poosid, raamatu jaoks pildid, otsi modellid ja pildistasime õige mitmeid seal erinevaid tüdrukuid. Ja kui pildid peaaegu et valmis said, siis partei otsustas seda raamatut vaja, neil üks saksakeelne raamatuga aitab küll. Nii et mul tööliaks tühja. Sa tellisid sinna, aga siis ma tahtsin sinna temaati b miks sinna mehega rääkisin, kodus laupäeval teda ei ole ja tuled. Ja siis mina muidugi haigena Maat lilli kaasa võtnud, võtsin kommid kaasa ja tema küsis, kas teed või kohvi, jõime teed. Siis viskas ära oma ilusa hommikumantliga imeline figuur. Mina muidugi. Olin täitsa rahul. Pildistasin poolteist filmi täis, mõned pildid, kordasin asjata, näiteks seal ma pildistada tema Sublipportreeliselt. Need pildid lähevad emale koosnegatiividega põhiliselt nii ja mulle uima pilgutasid. No mis tähtsust ei ole, mul jäi lihtsalt see mõeldud pilt, et duši all teeks ka, jäigi tegemata. Film lõppes otsa ja sellest ma muidugi sain ühe kaadri humal, mina ütlesin ja seda ma olen mitmel pool näitustel kasutavad, see on saanud tunnustust. Nii et selline juhus oli. Ja tagantjärgi ma sain teada. Mitmed kuud hiljem kohtusin temaga, temagi oli natukene tüseda, otsin, kas sa ootad, tema jakk paistab välja, otsib, muidu paistab teisiti, eks ma olen ju kogenud vaatleja. Ja teiseks ma natuke rohkem näinud kui teised, nii et ma võin aimata. Jah, jaa, mul jäigi sellest mulje, et nemad, noor abielupaar, otsustasid, kuna ta ilusa figuuriga pärast last võib vahetevahel juhtuda võib-olla tihti juhtuda, et figuur muutub lopsakamaks ja teisiti on teine võib-olla ka ilus, aga võib-olla mitte nii. Nii et ühesõnaga otsustasid nemad otsust, et selle ilu peab jäädvustama ilus otsus ja mina olen abivahendiks. Aga kas sulle ei tundu imelik see, kui ta kutsub koju aktid pildistama? Mul on kaks korda olnud olnud sellist juhust. Üks oli kunstnik, tema tahtis abimaterjalil tööks. Ja ma ei, mis seal imelikud. Ja, ja, või noh, mingil muu sündmuse puhul, kuigi ma eriti ei taha, et mind kutsutakse, mulle meeldib rohkem, et et mina võiks ettepaneku teha või kohal olla. Sest et reporteri asi on olla õigel ajal õiges kohas. Et see ole plussiks ja kuna mul on neid asju juhtunud, siis muidugi on niimoodi Ja mul oli üks niisugune jälle ütleme niisugune väike Äpardunud moment haigena. Oli aparaat oli kaasas kotis ja vaatale seal leiborboy juures. Üks isa, kahe lapsekäruga. Kampsekud, kahe käru, kaksikud tähendab lai, ei olnud üks kärus ja teine on puu juures nabast kuni põlvini paljas ja pissib vastu puud. Minul muidugi nagu lahinguratsu, läksin põlema, hakkasin aparaati koukima, sealt kotipõhjast sain kätte, panin kaela, sättisin valguse aja ja siis partsti vaatal. Poiss oli juba kärus ja sõidetud. Ma mõtlesin issakene mitt küliisaibanteist, poissi pildil pissile minu pildi jaoks. Aga nii see oli ikka nii väike löök, et ma ei jõudnud õigel ajal taparsi kaasas olemine, alati ei ole jope Kiisleriga olemas, kaparatii aparaat on kaasas rinna peal olev nagu turismimatkal. Kodulinnas, kus sul on igasugused kompsud kaasas, muret kaasas, siis ei ole alati pildistamise valmis. Veidi aega tagasi oli ju peapostkontori vastas üle teeklaasist söögikoht inglisekeelse nimega, kuna me mina keelt ei tunne, ise õõnes kirjasega hääldamisenes, mina nimetasin seal Kibulaks. See toitluskoht oli sellepärast vahvaid, seal võis ka saada kartuleid küüslaugu kastmega. Lõhna jää ja mõnus ehk kerge eine. Ühel korral einestasin ja viska sõnu topsiku ja taldriku ära ja lähen mööda vaatoniks. Tuttava näoga daam, ütlen lühidalt, jätkulee püüad päeva. Temake noogutas ja aitäh. Ja läksin välja, panin kindad kätte, siis külm oli mütsi pähe ja siis oma kepi najal keksisid, keppisin trepil, siis ta alla ja lähen edasi, kui jõudsin Narva maantee nurga juurde kuulen, tippivad sammud ja see daamikene koputab mulle õlale. Ja. Annab mulle pistab tasku välistasku 25 krooni. See oli hea iseloomu eest. Ma ehmatasin ära. Ja tahtsin ümber pöörate, tänud, aga tema juba tippisima kõrgetel ilusatel jalgadel sinna peapost 1000 hoone poole ja tuli üks humorist mulle kõrvale. Ma ütlesin, tead, mis on üllatus. Et ma ei tea, kust tema teab, et mul hea, ise. Tahaks kangesti kohvitassi taga sellest rääkida. Ja tol momendil veel nagu nüüdismul just üle 800 krooni. Ma pidin kunstnikule tema tasu maksma. Raamatutöö eest antakse raha. Ma ei tea ma iseenesest nii hädine välja paista, aga see oli tõesti imeline üllatus ja pai mind muhelema mitu päeva, et mõelda vaid. Väga mõnus on neid lugusid kuulata ja ma arvan, et me kuuleme neid kunagi veel edaspidigi, sest sinu fotograafi karjäär ju jätkub.