Tere kõikidele kuulajatele selle aasta kolmapäevastes reporteritundides, kuhu me oleme palunud rääkima ministrid oma valdkonnast on igas saates olnud põhiliseks jututeemaks raha. Raha on muidugi vähe ja selle vähese jagamine tekitab alati pingeid, see ajab muidu kenad inimesed omavahel tülli ja ja rahapuudus takistab iga valdkonna arengut. Me ei pääse raha jutust ka täna, kui külas on kultuuriminister Laine Jänes. Tere. Tere kõigile. Mina olen saatejuht Kaja Kärner ja sama oluline kui raha, aga ma arvan, et tõenäoliselt veel olulisem on iga eestlase jaoks eesti keel ja eesti kultuur. Raha tuleb, raha läheb. Aga kui kultuur kiratseb? No siin võib võrrelda ka veel hariduse ja arstiabiga, siis selle kiratsemise järelmõjud kestavad mitu inimpõlve. Kuidas ministeeriumisse praegu paistab ära, kas Eesti kultuuri elujõu pärast on põhjust muretseda? Ministrina ma kindlasti muretsen selle pärast, et võimalusi ei ole enam nii palju, nagu need on olnud mõni aeg tagasi. Aga üldiselt me oleme realistid ja ma arvan, et ega kultuurivaldkonna inimesed ka kõik vaatavad asjadele väga reaalselt aru saades, et me ei saa olla nii-öelda riik riigis või üksikul saarekesel, kui meie ümber toimuv on kõik, kõik eluvaldkonnad on, on tõesti kannatamas ja kannatanud selle nii-öelda masu käes. Aga siiski, vaadates meie võimalusi pean ma veel kord ütlema, et ma olen erakordselt tänulik nendele poliitikutele, kes omal ajal suutsid ellu kutsuda, rakendada Kultuurkapitaliga seotud seadused. Ja praegust on see, et Eesti Kultuurkapitali sissetulekud võrreldes võib-olla paari aasta taguse ajaga on vähenenud, sest laekub vähem rahaaktsiis ja hasartmängust. Hasartmängumaksudest on siiski see meie päästerõngas ja meie ehk nii-öelda elujõu või, või üleelamise jõuks perioodil, millal riigieelarves ehk seda raha nii laialt ei ole. Nii et kõik see, mis Kultuurkapitali ümber toimuv toimub, on täiesti mõistetav, et inimesed muretsevad selle pärast, kuidas sinna laekub, kas laekub ja kuidas seda raha kõike jagatakse. Ma tooksin näiteks Läti meie naaberriigi aastal 2004 otsustati Kultuurkapitali seadusest loobuda ja lubati, et antakse raha eelarvest, sama on püütud siin meil teha, et noh, et lõpetame selle otselaekumisele ja et küll me eelarvest teile eraldame ja juhtunud on see, et keerulisel ajal on jõudnud käesolevaks aastaks kultuurkapitali raha Lätis miinus 80 protsendi peale võrreldes näiteks paari aasta taguse ajaga ja juba küsitakse, et aga milleks seda kahtekümmend protsenti seal enam hoida, et võib-olla peaks ka selle ära likvideerima. Seda ma küll ei sooviks, sellist saatust Eesti Kultuurkapitalile. Räägime Kultuurkapitalirahadest. Kultuuriminister on alati ju ka Kultuurkapitali nõukogu esimees. Kui 2008 oli Kultuurkapitali eelarve suurus umbes 200 miljonit ja 2009 oli see 100 miljonit, siis kuidas on 2010? Kus see seisuga on niimoodi, et 26. veebruaril on kogunemas taas Kultuurkapitali nõukogu ja Me planeerime kinnitada selleks eelarveks 250 miljonit krooni aastaks 2010, see on prognoos. Tegelikult on niimoodi, et igas kvartalis jagatakse konkreetselt laekunud raha, aga peab ütlema, et aktsiisidest on laekumised olnud eelmise aasta lõpus erakordselt jõulised ja praegused prognoosid lubavad ka väita, et see olukord paraneb. Kuigi me ei saa hõisata, on olnud, et ju kultuurkapitali eelarve näiteks aastal 2007 oli üle 350 miljoni, nii et tõesti see vähenemine on päris suur. Aga Ma usun, et see paranemise tendents annab meile kõigile lootust. Muidugi see, et raha on vähem kui muidu, sunnib põhjalikumalt läbi vaatama siiski kõiki taotlusi olema järele andmatum, täpsem võib-olla kriitilisem otsuste osas. Aga see ei ole sugugi paha. Aga hasartmängumaksuseadus, mis möödunud aastast jõustus, on kinni pannud väga paljud kasiinod, niisugused väikesemate, väiksemate mängupaikadega mängupõrgut. Kuidas te ennustate, kuidas hasartmängumaksu laekub? No näed, ma pean ütlema, et ega see mind ausalt öeldes ei kurvasta, et hasartmängukohti on jäänud vähemaks sellepärast et puhtinimlikult võttes ega, kui niisuguseid ahvatlusi võib-olla nõrgematele loomudele on liiga palju, iga nurga peal ja, ja elumajade keldrites ja nii edasi, et ainult koju minnes vastu Ma korraks sisse jätta sinna suurem rahasumma, siis see kindlasti meie niukse sotsiaalsele elule kasuks ei tule. Noh, teisalt vaadates seda, et hasartmängumaksu laekumine on seotud kultuuri toetamisega, siis see muidugi kurvastab nii palju raha ei tule kultuuri valdkonda, kui soovi oli nüüd hasartmängumaksust põhiline osa raha, mis laekub, lähebki nii-öelda betooni, ehk siis me maksame meie muu nii-öelda laenu, me maksame seda veel järgmise aastani ja siis on see makstud. Need graafikud on praegust tehtud vastavalt uutele laekumistele, nii et me oleme omadega täiesti ree peal, need graafikud on natukene pikendatud ja, ja seeläbi siis on muutunud veidikene ka Eesti Rahva Muuseumi rahastamise graafikud, aga eks sellest saame ka rääkida. Nii et tegelikult see pehme raha, nii-öelda programmi raha, mis kultuurkapitalis jagatakse seitsme sihtkapitali poolt see on ikkagi kõige rohkem seotud alkoholi ja tubakaaktsiisiga, suurem osa sellest, nii et seal peaks asjad siiski olema natukene rõõmsamad. Kultuurkapitali tegevjuht Raul Altmäe on öelnud, et praegu kõige suurem probleem tõepoolest ei pruugigi olla Kultuurkapitali laekuva raha vähesus vaid see, et autorid ja loojad ei leia raha omafinantseeringuks ja ei leia raha täiendavaks kaasfinantseeringuks. See tähendab, et kui igasuguseid projekte, näitusi ja festivale Kultuurkapitali kõrval aitasid toetada veel, kas riik, omavalitsused, erasponsori, sponsorid ja erasektor, siis nüüd sealt enam raha ei tule. Mis tähendab, et, et autorid enam ei taotlegi, esitati kultuurkapitalile taotlust, vaid jätavad oma projektid ja etendused ja filmid ära. Kui pikaajalist mõjude. Niisugusel olukorral näete meie kultuurile. Kas see vastab tõele tõepoolest, et kultuurkapital on oma põhimõtetes lähtunud sellest, et raha lisaks antakse siis, kui eelarves on näha ka oma tulud? Muidugi, oma tuludena saab käsitleda ka näiteks sissetulekut teatud sündmusel, kui müüakse pileteid või midagi niisugust, ka see on tegelikult omatulu. Aga see on raske aeg olnud, ma arvan, et aastal 2009 oli tegelikult kõige raskem selles osas ütleme, et kui tuleb mingisugunegi positiivne informatsioon majandustõusu kohta, siis juba taasfirmad soovivad siiski taas näha oma logosid erinevate kavalehtede peal näiteks ja nii edasi ja nii edasi, nii et et ma usun, et see aasta 2009 oli pigem niisuguse emotsionaalses mõttes kõige suurem nagu seisak. Sest palju pessimismi ja ütleme, kui loominguliste inimeste hulgas valitseb pessimism, siis et ei saagi ju asju tehtud ja ei tule inspiratsiooni peale või vastupidi on see nii muserdav, et see looming, mis, mis sealt nii-öelda nagu nagu peegeldub, on on väga maagiline. Aga ma ütlen jällegi, et midagi ei ole parata, et me peame selle reaalsusega tegelikult olema silmitsi, sellest aru saama, seda mõistma. Et kui niisugune olukord valitseb üle riigi tervikuna, siis tõepoolest eriti suuri erandeid noh, ei ole võimalik teha, et et nüüd näiteks jääks kultuurivaldkonnas nii-öelda kõik nii nagu, nagu ta oli kaks aastat tagasi ja, ja kõik muud, et noh, mulle on ette heidetud tegelikult, et kultuuriminister ei võitle piisavalt oma valdkonna eest. Aga, aga kindlasti ei tähenda võitlus kisa, mis kõva häälega karjumist rusikaga laua peale löömist ja mingisuguste ja küünte taga taha ajamist kusagile. Kui valitsuskabinet, et asju arutab, siis tegelikult informatsiooni valitsuskabineti liikmetel kõikide valdkondade kohta on kindlasti rohkem, kui ütleme ühe või teise valdkonna esindajatel, kes ootavad toetust või raha. Ja, ja tõesti ka väga kurbliku situatsioone nii tervishoiu või päästeteemadel. Ja, ja siin tuleb nagu ikkagi vaadata riigimehelik, kõiki valdkondi, ka kultuuriminister peab arvestama sellega, et et päästeametil peab olema vahendeid, et, et välja saaks sõita tuletõrjeauto. Et see võib olla drastiline, niisugune võrdlus ja ja see ei pruugi paljudele meeldida, aga me mõtleme selle peale sel hetkel, kui meid tabab üks, teine õnnetus, kus siis unustatakse see, et kas on vaja teatrisse minna või on tarvis oma oma tervist näiteks ravida. Nii et tuleb vaadata asju kompleksselt ja me püüame kõike teha, me püüame üht, mitte ühtegi asutust sulgeda meie valdkonnas, me püüame aidata, leida võimalusi läbi rääkida leida niisugust lisapuhkuse aegu ja nii edasi kuidagi seda graafikut töögraafikuid paindlikult, et teha ja otsidagi võimalusi ühele teisele etendusele või kontserdile või, või, või veel mingile spordivaldkonnale, hasartmängumaksu nõukogust, kultuurkapitalist ja loomulikult on jäänud alles ju ka kultuuriministeeriumi enda nii-öelda projekti ja programmirahad. Nii et see rahastamine on erinevatest allikatest, ta on vähenenud, aga ta ei ole kadunud. Räägime nüüd veel sellest, et see rahapuudus on sundinud Kultuurkapitali muutma rahastamispõhimõtteid ja detsembris üsna ootamatult sai teatavaks, et enam ei saa tegevustoetust küsida riigiasutused, avalikud-õiguslikud organisatsioonid ja äriühingud riigiasutustele. Kultuurkapital ei ole vist ka varem kunagi toetust andnud. Ja täiesti õige, see sai sätestatud, eks oli seotud ka erinevate auditite ka ja tähelepanekutega ja ka, ütleme rahulolematusega kultuuriüldsuse poolt ka varasematel aegadel, kui muretseti sellepärast, et kas nii-öelda riigiasutusi liiga palju ei toetata või nende tehtavaid projekte läbi kultuurkapitali, et see kultuurkapitali raha põhiliselt peaks olema ikkagi nii-öelda kolmanda sektori või siis üksikute interpreetide autorite ja nii edasi selliseks toetamiseks projektipõhiselt paindlikult aasta sees, kui see ei pruugi olla seotud eelarve, seal eelarvet hakatakse väga vara tegema, mis puudutab nii-öelda riigieelarvet ja nii edasi. Nii et et praegu niisugune olukord on ja, ja tõesti, kultuurkapital on loodud selleks, et toetada erinevaid projekte projekti sees, kindlasti on olemas ka projektis osalejatele teatud honorar, nüüd siis need vanurid on loomulikult legaalsed ja kõik täiesti toetatavad ja need võivad seal jätkuvalt olla, aga niisugust pikaajalist tegevustoetust ei ole kultuurikapitali põhimõtetes olnud olnud ka juba varem on tehtud, mööndusi, on võimaldatud. Kust on olukord niisugune, et kuna me täpselt ikkagi ei tea, kuidas see raha laekub ja kui otsustatakse ära terve aasta peale, et nii-öelda tegevustoetus ja poole aasta pealt selgub, et laekumised on drastiliselt vähenenud, siis ausalt öeldes seesama kollektiiv Seatakse väga ebamugavasse olukorda ta nii-öelda oma poole tegevusaasta pealt järsku leiab, et see kõik ongi juba väga ebastabiilne, pigem on nii, et kvartaalselt iga kvartal tehakse projektitaotlus ja igas kvartalis, siis arvestatakse oma tegevusi vastavalt sellele, kuidas raha eraldatakse. Otsusega. Üks kõige tuntum kollektiiv, kes selle rahastamispõhimõttelise muutusega nüüd on sattunud löögi alla, on hästi pika ajalooga eraõiguslik kontserdikorraldaja Corelli Music. Ta on saanud aastaid selle tegevustoetusega arvestada, aga nüüd, kui, et ta seda enam taotleda ei saa vastavalt rahastamispõhimõtete muutmisega, siis nüüd ta on sunnitud kontserdi ära jätma ja ei ole ka mingit alust sõlmida sügiseks artistidega lepinguid. Corelli Music ise on teinud ettepaneku, et kas ei võiks rakendada riigi ära teatrite riik kliku toetamise süsteemi, mis kannab lõhendi nime aita ka kontserdikorraldajatele, sest et Kultuurkapitali toetused, et ei ole sageli piisavalt samamoodi see projektipõhine, millest te just hetk tagasi rääkisite. Need võiksid jääda niisuguste suuremate ühekordsete eriprojektide toetuseks, aga seda aita süsteemi laiendada. Oleks vaja teha üks väike täiendusetendusasutuste seadusesse. Mida te selle kohta ütlete? Jah, kõigepealt seda, et Corelliga ja selle juhi May'l Sildosega oleme väga põhjalikult sellest kõigest rääkinud ja ega ei saa nüüd öelda, et kultuurkapitalist üldse midagi ei saanud, teatud projektide peale ta siiski raha sai. Ta ei saanud seda nii-öelda aastast tegevust toetust ja selles osas juba otsitakse lahendusi nii-öelda. Et ka siin raadiokuulajale, kes kellele meeldib barokkmuusikat kuulata, siis rahustuseks, et kindlasti neid võimalusi otsitakse. Aga no mis puudutab ettepanekut aitade süsteemi osas, mis täna teatrite nii-öelda etendusasutuste puhul kehtib, siis noh, tuleb öelda, et selle aitade süsteemi nii-öelda tõid maale diaatrid isenud, õppisid tundma Soomes sarnast toimuvat süsteemi ja meie süsteem täna Soomes valitsev süsteem on erinevad, tegelikult igal riigil on oma spetsiifika ja kultuurielul see süsteem ei sündinud, lihtsalt sündis väga suurte vaidluste tulemusena, seal pidid kokku leppima omavahel riigiteatrid, sihtasutused, projektiteatreid, püsiva trupiga erateatrid ja siis teatrid, kes teevad, tõesti, pole ainult aastas paar üksikut asja, suvel näiteks. Nii et, et seal on niisugune põhimõte suures plaanis välja töötatud. Siiski tuleb tunnistada, et nüüd paar aastat on nii-öelda toiminutega rahul, ei olda ka teatrite poolt ikkagi tundub, et üks või teine asi tahaks veel täiustamist või, või näiteks mõned teatrid mis on mitme zhanri diaatrid Rahu jälle üldsegi selle süsteemi alla ja nii edasi, et ma ei hakka kõike seda spetsiifikat siin tooma. Aga kindlasti on muusikakollektiividel muusikanõukogul ma loodan Endal tarvis võtta see initsiatiiv ja ja võib-olla õppides tundma sõdiaatrite, aitate süsteemi luua, luua oma mingi sarnane süsteem, et see on kindlasti väga hea mõte ja muusikanõukogu on esinenud ka ettepanekuga suhteseadusesse teha parandusi, täiendusi ja selle seaduse kallal kultuuriministeerium hetkel töötab, meil on selle aasta tööplaanis täiesti see sees, aga noh, seaduste muutmine ja parandamine ei ole niisugune kiire tegevused sõrmenipsuga, see ei käi nii, et see võtab natukene aega, aga me oleme nende partneritega täiesti läbi rääkimas ja ja see niisugune rahumeelne loominguline protsess, mis loodetavasti päädib ka sellega, et me saame nüüd pragmaatilise praktilisi muudatusi sinna sisse viia. Lisan veel juurde, et kultuuriminister Laine Jänes on nõus ka meie kuulajatele kultuurialaste küsimuste peale vastama. Aga läheme, ja siis selle teemaga, mis on jõudnud täna lehtedesse ja lähtub riigikontrolli järeldustest kus lisaks väga mitmetele muudele etteheidetele lisaks ütleb riigikontroll, et ministeerium siis kultuuriministeerium järgi teatritele ja kontserdiorganisatsioonidele toetuste eraldamisel etendusasutuste seadust, et kuivõrd me just sellest etendusasutuste seadusest rääkisime selle täiendamise võimalustest, mida riigikontroll täpselt ministeeriumile ette heidab, selles osas? Tegelikult on ju see analüüs ja see riigikontrolli audit olnud kultuuriministeeriumiga läbirääkimistel juba juba siin viimased kolm-neli kuud, et see ei ole mingi niisugune üllatusuudis, mis täna nii-öelda kapi otsast alla potsatas. Ja, ja meie nii-öelda vastavad osakonnad, juriidiline osakond, eelarve osakond, asekantslerid on väga põhjalikult seda püüdnud riigikontrollile kõiki teavitada. Samuti informatsioon selle kohta, et etendusasutuse seaduse sisse kindlasti neid märkusi riigikontrolli poolt tehtud märkusi ka on võimalik osaliselt arvestada nii et, et väärtuslik lisamaterjal ja, ja selle eest suur tänu riigikontrollile. Siin riigikontrollil on, on tõepoolest üsna mitmeid etteheiteid. Ja keda huvitab, see on võimalik tänastest lehtedest ka lugeda, aga see, mis tõeliselt revolutsioonilisena mõjub, on see kultuur, vabandust, riigikontrolli järeldused. Kuna Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali ja hasartmängumaksu nõukogu toetustel ei ole selgelt üksteisest eraldavat rolli ja kontrollisüsteemid ei suuda alati tagada raha õiguse sihipärast kasutamist siis riigikontrolli hinnangul ei ole küllaldast põhjust kolme eraldi süsteemi üleval pidada. Mida sellega. No siin tahaks küll vastu vaielda, päris selge on see, et niisugune toetuste süsteem on euroopaliku tava järgi olnud siin käimas Eestimaal ka päris palju aastaid ja mida rohkem on erinevaid nii-öelda võimalusi otsustada toetuste jagamise üle, ehk siis hasartmängumaksu nõukogul on nii-öelda oma meeskond, mis millel on oma nii-öelda valitavuse aeg ja, ja ta on seotud, et ka siis riigikogu valimistega Kultuurkapitali sihtkapitalil vahetuvad iga kahe aasta tagant. Nad on samuti esitatakse siis loomeliitude poolt kandidaadid ja neid kaalutakse. Mul on ka seadus, et ei tohiks inimene olla kauem järjest kui kaks nii-öelda valitsus valimiskorda ja kultuuriministeeriumi juures jagatav raha, mis ei jaga mitte minister ega nõunikud ainuisikuliselt, vaid ministri määrusega. Aastaselt pannakse paika uuesti komisjonid, mis varieeruvad ja mis on jällegi oma valdkonna ekspertidest, spetsialistidest koosnevad, nii et ma tegelikult ikkagi leian, et mida laiapõhjalisem ja erinevad kohad, kus neid projektide osas otsuseid tehakse seda demokraatlikum on see süsteem, et ma ei kujuta ette, kui see kõik panna kokku ühte kohta, siis seda subjektiivsust otsustamise osas on ju palju rohkem, siis siin muretsetakse selle pärast, et et ühed samad inimesed, no see ei vasta tõele, tegelikult need komisjonid on väga erinevad, vaat samas, kui Eesti riik on väike ja loomeinimesi meil ka liiga palju ei ole. Et püüame ikkagi leida erinevaid esindajaid erinevatesse komisjonidesse ja kui vahest tuleb ka niisugune olukord ette, mis võib juhtuda Kultuurkapitali sihtkapitali otsustamise jagamise puhul, et et mõni projekt, mis on seotud ühe või teise komisjoni liikmega, tuleb arutlusele, siis järgitakse kindlalt korruptsioonivastases seaduses sätestatud põhimõtteid kus isik, kellega seotud taotlus on laual, ei osale arutelus lahkub ruumist ja otsus tehakse ilma temata, annab siukse allkirja isegi selle kohta, et ta ei osale ja nii edasi, nii et tegelikult noh, midagi ei ole teha, meil on, on ikkagi vähe tegijaid suures plaanis ja, ja need inimesed tihtilugu võivad kohata toda, aga siin tuleb seadust järgida ja, ja seda on, on ka tehtud. Nii et vot niisugused teemad muidugi võib-olla inimeste poolt, kes kes numbritega palju tegelevad, et neile võivad tunduda mitmed asjad ratsionaalsed, et kui kokku lüüa või et vähem rahvast on otsustamise juures ja hoiab kuidagimoodi kui ja võib-olla aega ja raha mida iganes, et aga ma arvan, et sellesse kultuuriprojektide toetamise juures see ei saa ilmtingimata nüüd mõelda selle peale, et hoiame aega kokku või inimesi, mida rohkem inimesi neid arutab, seda demokraatlikum son. Kultuurkapitali sihtkapitali ide kõige põhilisem ülesanne toetada eesti kultuuri jaoks olulisi sündmusi ja olulisi kultuuritegijaid. Et kui me nüüd võtame mingi tõesti hästi olulise kultuurisündmuse mis tahes, no võtame näiteks Pimedate Ööde filmifestivali, sest seda teavad kõik on oluline, kultuurisündmus peab toetust saama ja kui ta saab toetuse Kultuurkapitalist hasartmängumaksu nõukogust ja võib-olla veel Kultuuriministeeriumi mingist eriprogrammist, sest ta on tähtis, siis võib juhtuda, et mingi väike kultuuriprojekt, millel oleks ka sisu saada ükskord suureks ja oluliseks lihtsalt jääb välja. Nojah, tegelikult on ikkagi niimoodi, et selle otsustamise juures on teatud subjektiivsus, nagu me võtame PÖFFi konkreetselt, siis ma ei kujuta ette, kas meie hulgas on kedagi inimest, kes ütleb, et jäägu PÖFF tegemata. PÖFF kasvanud täna suureks võimsaks sündmuseks ja ühelgi nendest institutsioonidest, mida ta äsja nimetasite, ei ole nii palju raha, et rahastada teda täielikult ühest kohast, eks ole. Et siin tuleb proovida palju kordi, eks. Nendel, kes kunagi Pöffka väike PÖFF alustas, täna meile tundub, et, et see on suur ja siin kõik tal on roheline tee ja nii edasi mõtlema selle peale, kuidas omal ajal see tiim alustas siis ka läksid uksest, visati välja, läksid aknast uuesti sisse, püüdsid leida sponsoreid ja usaldust nii-öelda maailma filmimaailmaturul, eks selle jaoks, et nendega arvestataks ja nii edasi, et ega see kõik ei ole tulnud üleöö. Nii et noh, Ma ei oska muud öelda, kui ikka tuleb ennast tõestada ja pingutada ja võib-olla esialgu selle jaoks nähtavaks saada, tõesti leida ka erasponsoreid. Et see on väga subjektiivne öelda kindlasti ei ole see ministri tase või öelda või ühe inimese üleüldse öelda, et see nüüd on oluline see. Sest kellelegi meeldib film, kellelegi meeldib muusika, kellelegi meeldib teater, keegi ütleb, et ma ei ole kordagi seal PÖFFil käinud, et mis te tast üldse toetate, aga ei toeta siin. Näiteks ma ei tea mingit kaasaegse muusikasündmust, eks ole, miks te seda ei toeta, nii et noh, et kultuuri maailmas, maitseid on nii palju, otsustajaid on õnneks ka palju ja ja siiski, kui me vaatame ümberringi, siis sündmusi on väga erinevatest valdkondadest toimumas, kuulutusi on taas tooni ja, ja vahest on päris keeruline otsustada siis, kuhu täpselt minna. Et mitmed asjad toimuvad ka ühel päeval, tegijatel on raske, mõtlen, ma tunnustan, keegi ei peaks praegust raadiokuulajatest arvama, et minister siin istub roosade prillidega ja arvab, et et roosamanna on ümberringi ja kõik on väga hästi. Ei ole, noh, inimestel on keeruline, aga nad teevad ja ma tunnustan neid selle eest, ma olen tänulik. Kui vaadata, siis tõepoolest teatrid mängivad igal õhtul näitused, toimuvad festivalid, kontserdid, aga võib-olla see on niisugune pealispind, et äkki seal all on siis veelgi siiski veel mingeid hoovusi, mida peaks märkama. No muidugi, ega tegelikult näiteks lõpp lõpmatuseni ei saa lõpmatuseni ei saa öelda teatritele, et ärge tehke esietendusi, et kui mängitakse nii-öelda kokkuhoiu huvides kogu aeg olemasolevat mõnes teatris on isegi ju niimoodi, et muidugi vanu etendusi ei saa vaatama, piletite järjekorrad on nii palju aega ette, et mõtled, et kuhu see uus etendus veel mahuks, aga me peame arvestama sellega, et teater ainult näitlejad laval. Et need on ka töökojad, kes valmistavad, eks ole, etendus ja nii edasi, nii edasi, nii et see on terve suurmehhanism, mis on terve suur süsteem ja ja seetõttu tuleb tunnustada neid teatrijuhte, kes ikkagi leiavad isaduse võimaluse olevat välja tuua ka uus uuslavastusi. Nii et see annab tööd mitte siis ainult ja põnevust nii-öelda külastajale ja, ja tööd näitlejatele, vaid tööd tervele süsteemile, mis praeguses olukorras on erakordselt tähtis. Muidugi need hoovused on, aga ma tõesti loodan, et harjusime heaga ära. Tähendab, ega väga paljud kultuurikollektiivide juhid ütlevad ka, et teate, et aastasse 2007 2008 algus, et sel nii võimas ja vägev rahalises eelarve oli selles mõttes, et, et noh, see kukkumine on lihtsalt liiga suur, et ega tegelikult jäi rahakest oli ikka päris palju ja täitsa rahulikult sai sellega toimetada, tunnistavad täna inimesed. Aga me oskame hinnata seda siis, kui ma seda enam ei ole. Sel hetkel, kui see oli, ei hüpanud keegi vaimustusest õhku, et oi, kui palju meil seda kõike on ja et ega meil rohkem tarvis ei ole, et nii need asjad on üles-alla ja ja võib-olla aja pärast osatakse hinnata väiksemaid võimalusi, kui oli aastal 2007 juba väga heaks. Näiteks kui me saame järgmisel aastal öelda, et me ei pea eelarvet Tema juba seegi on hea uudis. Jah, tõepoolest, kui ma hakkan mõtlema, siis kõik ministrid, kes siiamaani on kolmapäeviti käinud Vikerraadios rääkimas kõik kordavad nagu kokkulepitult ühte lauset, et me oleme hea ka headel aastatel väga ära harjunud. Nüüd veel siin on siis ühesõnaga riigikontroll teinud ettepanekuid mitmeid muutusi sisse viia laiemas mõttes, kas kultuuriministeerium kavatseb midagi muuta senises rahastamissüsteemis ja põhimõtetes? No suures plaanis need üldised põhimõtted, et me ikkagi loodame rahastada jätkuvalt kultuurkapitali, hasartmängumaksu nõukogu kui ka omaenda programmide põhjal ja me püüame seda tõestada ikkagi riigikontrollile, et see on oluline ja vajalik, eks see ongi niisugune protsess, et see on niisugune kahepoolne koostöö ja Ühed, leiavad rahulolematust, teised peavad tõestama, miks see ikkagi oluline on, et me püüame endast ikka võidelda, mis puudutab ja seal teatud noh, seadustes või, või mingisuguseid asju, mida me saame parandada ja, ja mis on ratsionaal ideaalne, siis kindlasti me kindlasti me seda ka teeme, me jäärapäiselt siin nüüd ei ütle Teie rusikaga rinda ei too, et et nüüd me ei kuula teid üldse, et kindlasti on tähelepanekuid, mida tasub arvesse võtta. See, see nimekiri on tõesti väga pikk ja seal on palju nüansse, kindlasti mõtet raadiokuulajad sellega siin tüüdata, aga noh, see on vastastikune protsess, et kindlasti ei saa öelda, et selles kõiges oleks midagi kriminaalset ja pigem see on niisugune aluspõhimõtet üle arutelu, aga eks seda on arutatud ka päris palju aega. Et see ei ole nii-öelda viimase ministri ega või viimaste paari aastate jooksul tekkinud süsteem, see süsteem on loodud juba siiski 90.-te aastate keskel, enam-vähem, kui see on hakanud niimoodi minema, et et ma usun, et me leiame siin siiski vastastikuse sellise arusaamise. Eesti Rahva muuseum, see sõna käis siin ühes teie vastuses juba läbi. Siin on olnud pikki aega kahtlusi, kuidas seda ehitust rahastada. Missuguses seisus ERMi uue maja ehitus praegu on? Rõõm on tõdeda, et eelmisel nädalal, kui Eesti Rahva muuseumi ehitamise sihtasutuse juhataja Peeter Maurer ja Eesti Rahva Muuseumi direktor proua Krista Aru käisid valitsuskabineti liikmetele tutvustamas projekti mälestuste väli siis tõdeti, et on väga suur töö ära tehtud siiamaani ja ja kõik see ettevalmistusprotsess on võtnud kaua aega, et see ei ole ainult see, et meil on siin maatükki, aga nüüd maja ehitama. Lisaks kõigele muule on raadi endine lennuväli väga reostatud, tud väga palju on pidanud investeerima sinna keskkonnainvesteeringute keskuse raha, mis ei paista kohe silma, et katsuda võimalik, et kas siia on kuskile midagi kerkinud, puhastatakse, tiike, puhastatakse põhjavett kõik kõik need pinnast tähendab võetavate veteAga pinnast ja, ja luuakse neid süsteem, et sinna peale tahaks hakata ehitama maja. Loomulikult väga pikk protsess oli see, et kui oli ideekonkurss ära ja, ja oli rahvusvaheline meeskond, kes oli võitnud selle konkursi, siis väga palju pidiga selgitama nii-öelda meelses kultuuri, traditsioone ja kultuurilugu, et saada kuidagimoodi sünkrooni kõik need muuseumi tegelikud vajadused, siis autorid Te ideede fantaasiatega, seda tööd on Krista Aru. No niivõrd hästi juhtinud kindlakäeliselt teadest temale suur tänu kõige selle eest me oleme jõudnud olukorda, kus sai presenteerida väga ratsionaalselt hästi läbimõeldud ruumiprogrammi, kõiki vajadusi ja me ei ehita ainult Eesti Rahva Muuseumi sellises mõistes, et on üks saal, kuhu pane mingisuguse püsinäituse tulevad, vaatavad natuke triibuseelikuid, see on terve suur haridus- ja kultuurikeskus. See on oma konverentsisaaliga, see on ajatsoonidega seon oma raamatukogu ja internetivõimaluste internetipunktiga. See on suurte fondidega, kus on kaasaegset kliima, tingimused, mis aitavad säilitada meie vaimu ja vanavara ja, ja meie rahvakultuuriväärtust. See on suur kompleks, mis on ümber selle maja, see on kõik see 60 hektarit, et loodust ja kõike, seda, mis saab eksponeerida siis nii-öelda vabas õhus võib olla niisugune väike talu talu aja või talukultuuri, niisugune väljapaneku hoopiski ja nii edasi. Nii et et see töö on päris kaugel, praegust on lõppemas, projekteerimine, mis on ka kestnud väga kaua aega, sest see, see on niivõrd tehniline süsteem, et seda lihtsalt ükski normaalne inimene ei suuda isegi uskuda esmapilgul vaadates kõiki neid map on tehtud Euroopa fondide tootlus 500-le miljonile kroonile. Kogumaksumus, suurusjärk miljard. Me oleme kõvasti tulnud ratsionaalsemaks ja alla sellest, mis oli nagu esialgu planeeritud ja, ja ülejäänud raha osas on siis jällegi riigieelarveline raha, pluss siis Kultuurkapitali kaudu laekuse sama hasartmängumaksu nõukogu tooni niinimetatud betooni raha, mille osas on ka palju vaidlusi olnud. Siiski viimases kabinetis kiideti väga siis Eesti Rahva muuseumi juhtkonna ja ehitamise sihtasutuse juhtide tööd, võeti see informatsioon teadmiseks ja, ja leiti, et selle projektiga tuleb jõuliselt jätkuvalt edasi minna ja ja, ja mitte nii-öelda koonerdada või mitte kokku hoida selles mõttes, et me pärast peaksime jällegi vaatama, et kas me oleme mingisuguse vea või eksituse teinud või või selle suure ma ütlen, sajand ehib kütuse osas midagi kahe silma vahele jätnud, et seal siis nii-öelda meie pärand kuidagimoodi viga ei saaks. Et hästi hea meel on valitsuskabineti toetava hoiaku üle, et ta tagasi pööra pöördumist siin enam olla ei saa, väga palju on tehtud tänu kõikidele toetajatele, kes siiamaani on nii-öelda ka rahaliselt kaasas ja juures olnud mõistvalt suhtunud hea koostöö Tartu linna Tartu vallaga. Suurepärane. Sest kõik need planeeringud ja see on osaliselt on muideks valla territooriumil osaliselt linna territoorium, seal on palju niisuguseid nüansse ja kõik see on kõik see on kestnud, et ju tegelikult selle sajandi algusest selle konkreetse maja ehitus, aga kui me mõtleme sajaaastasele Eesti Rahva Muuseumi ajaloole, siis on püütud seda oma maja selle 100 aasta jooksul päris mitmeid kordi ehit alustada. Mis on praegu need kuupäevad, mis on paika pandud nurgakivi pidulikuks asetamiseks ja Eesti Rahva Muuseumi uue hoone pidulikuks avamispeoks? No päris nurgakivi panemise päeva ei oska ma küll öelda, ehitamise algus on planeeritud käesoleva aasta oktoobris 2010, oktoober. Niisiis ehitamise alguses nurgakivi päris esimesel päeval ei panda, nii et sealt läheb natukene aega edasi. Ja praeguse seisuga on siis planeeritud ja kooskõlastatud ka valitsuskabinetis, et see on aastal 2014 juuni, kui siis peaks olema see Eesti Rahva muuseum avatud, nii et loodame, et nii läheb. Ja ega see 14 ei olegi ju enam kaugel. Me ei saa tänases saates kuidagi mööda minna niisugusest probleemist, nagu on ühendmuuseum siin viimastel aastatel on peaaegu iga ministeeriumi haldusalas midagi kokku pandud, on kokku pandud maksu- ja tolliameti üheks ametiks kokku pandud piirivalve ja piirivalve ja politseitelevisiooni ja raadio, nii et kõiki asju pannakse kokku. Nüüd siis see ühendmuuseum on algusest peale saanud muuseumi töötajad, et mitte väga vaimustunud avaldusi, aga, aga missuguses järgus see, see ühendmuuseum praegu on, ma tean, et põhimäärusesse on muuseumid saanud ise teha täiendusi, parandusi, lisandusi, missugustega, ministeerium on saanud arvestada missugustega, ei ole saanud arvestada. See on olnud väga pikk protsess, ma arvan seda saateaega jätku, et jutustada ära, mis kõik on täpselt olnud, eelmise aasta septembrikuust läksid tuli siis nii-öelda see esmakordne teave, et sellega hakatakse tegelema ja vastuseis. Ja niisugused rahulolematus tulid kohe sellepärast. Miskipärast arvatakse, et kui ministeerium mingi asjaga välja tuleb, et siis on otsustatud ja tehtud juba nii-öelda ja teistele jääb ainult üle konstateerida fakti, et nii läks. Meil oli asi tegelikult teistmoodi, et see idee käidi välja muuseuminõukogu kiitis heaks mitte juba selle nii-öelda ühendamise, vaid selle selle kaasavat tööd tegema hakata, vot ja siis alustati lisatööd. No ütleme, igasugused muudatused tekitavad inimestes hirmu ja ütleme nii, et ega see tõde ju koorubki nendes vaidlustes, kuna mitte keegi ei pannud, et nüüd täpselt selline skeem on ja nüüd hakake ma ka selle järgi elama, siis, siis tegelikult vaidlustes õieti sündiski alles see mudel, millise nii me oleme täna jõudnud? Ettepanekuid on tehtud terve selle arutelu aja jooksul ja detsembriks oli muuseumi direktorit test koosneb niisugune ajurünnakurühm välja pakkunud siis nii-öelda kompetentsikeskuse temaatika, mis siis, mille me siis liitsime juurde kogu selle muuseumi ametnike ja, ja, ja nii-öelda ekspertide poolt ette pandud süsteem ja ma pean ütlema, et võib-olla väga ei saagi võrrelda, et neid liitmisi, mida te siin esmalt ette lugesite, sest see ühendmuuseum tähendab seda, et olemasolevat telemuuseumitele, mis on erinevates maakondades erinevates linnades, tekib niisugune administratiivne, ütleme ongi see, nad nimetavad ise seda kompetentsus keskuseks, eks ole, et see on, see võib olla pikk ja lohisev sõnaga tähendab, tähendab niisugust niisugust katust, et kus on olemas erinevad tugistruktuurid, mis aitavad ka väikestel muuseumidel, kellel ei ole väga suurt meeskonda ellu jääda ja täita muuseumiseadust selles mõttes, et muuseum ei tähenda seda, et on hommikul keeran ukse lahti, inimesed võib-olla tulevad, võib-olla ei tule, õhtul keerame kinni ja võib-olla mõni nädal ei tee üldse lahti, et et muuseum tähendab ka kogude täiendamist, teaduse tegemist, uuringuid, etnoloogia, etnograafia, arheoloogia, koostöö, muinsuskaitseametiga, nii et see osa, mis külastajatele paistab, on tegelikult nii-öelda selle jäämäe ainult veebi reaalne pisikene, pisikene osakene ja muuseumid on meil ebaühtlaselt ülejäänud, sest maakondadel on olnud erinev jõudlus. Kuna need muuseumid on kuulunud maavalitsus alla eelnevalt ja aastast 2008 on nad õieti alles tulnud siis riigi muuseumiteks Kultuuriministeeriumi alla ja, ja me püüame lihtsalt koostöösse. Eesmärgiks on siis see, et kõik muuseumid jääksid alles, et nad jääksid ellu, et nad saaksid hakkama ka sellise meeskonna väikse arvuga või siis sellise väikse eelarvega nagu nii mõnelgi muuseumil alla miljoni terve aasta peale. Ja paljusid tegevusi, mida see muuseum ei suuda endale ise tellida. Koolitus, kõik needsamad asjad, mis ma juba siin nimetasin, IT projektid, digitaliseerimine, et see kõik jääks nii-öelda siis selle katuse koordineerida. Ehk siis muuseumid jäävad oma kohtadele, alles, majad jäävad alles, kogusid ei viida kokku, selle härrad jäävad alla, eelarved jäävad alles. Ja kõik see, mis puudutab selle uue struktuuri tegemist, see on meil täna lisa, see raha tuleb lisaks raha on eelarves juba olemas. Siin hirmud, et kellegi käest võetakse midagi ära või oma tulud võetakse ära, ei vasta tõele ja nüüd needsamad asjad ongi sees selles põhimääruses kuidas omatulude jagamine endal käib, pedagoogiline tegevus, kuidas kogusid, korraldatakse kuidas tehakse selliseid suuri ühisprojekte näiteks? Ju ka mingite näituste korraldamine ja, ja liigutamine mööda seda võrgustikku, et saaks ratsionaalsemalt näeksid erinevad inimesed ühte ja sama niisugust liikuvat näitust ja nii edasi ja nii edasi, nii et direktorid jäävad kõik alles muuseumitele jäävad samad, direktoritel jääb, on ikkagi nimetus direktor ja nii edasi ta kindlasti saab tegeleda oma personaliküsimustega, aga mitmed niisugused suured teema, nii et ma usun, et Me oleme sellised suuremad probleemid või hirmud suutnud maandada. Ja noh, muidugi ma ei saa väita, et see kohe paugust esimese päevaga kõik hakkab funktsioneerima siis esimene juuli 2010, me me soovime, et, et see võib-olla saaks esimene juuni, et saaks, saaks esimene juuni praeguse seisuga vaatame, tähendab see ei ole ka niisugune dogma, et esimene juuli vähemalt poole aasta pealt on seda asja lihtsam teha, muidugi mis on hea uudis, mis kindlasti rõõmustab paljusid. Ta on ratsionaalselt siis läbi arvutatud, et kuhu see keskus peaks siis tegelikult tulema ja selgus, et ega Tallinnas selle keskuse pidamine on küllaltki kallis ja, ja praegust sinna põhimäärusesse on siis sisse pandud, et see keskus võiks tulla Tartusse kus on ka juures niisugune väga tugev musioloogiline võrgustik teiste teiste asutuste kaudu, ülikoolil on väga tugevad muuseumid, seal seal nii-öelda tõesti Eesti Rahva Muuseumi lähedal olemine ja, ja võib-olla sealt mingisugused lingid siis ka nendele maa muuseumitele ja nii edasi, nii et liigume edasi praegust ja ja ootame siis kooskõlastusi, ettepanekuid omavalitsustelt ja maavalitsustelt, et niisugune asja kord ja praegu on see siis kooskõlastusringil ja ei ole veel alla kirjutatud. Aga ma loodan siiski seda lähiajal teha. Jah, ma võin täiesti teiega nõus, et Eesti elu on liiga Tallinna-keskne, aga saate lõpetuseks me ei saa Tallinnast mööda, sest tulemas on aasta 2011. Ma tean, et Ta on väga palju ja väga inetuid vaidlusi olnud kultuuripealinna Tallinn 2011 rahastamise asjus ja ma ei tahaks siin neid hakata teie suu läbi kordama, aga aga mis seis praegu on? Siis on praegust väga optimistlik ja positiivne, et tõesti oli palju sellist arvamist igasugust arvamist ja ja, ja hirme jällegi ka selle teemaga seoses. See võis olla nii, et kui antakse vähe informatsiooni, siis tekivad igasugused ettekujutused. Praeguse seisuga on niimoodi, et aastal 2010 on kultuuripealinna kontekstis oluline, detsembrikuus toimub filmiauhindade gala, mis peaks olema siis avapauguks kogu sellel aastal ja see kindlasti eriti linna ja riigi koostöös saab toimuma eilne linnapeaga kohtumine andis sellele kinnitust ja see möödus üldse väga rahulikus ja niisuguses tendist mõistvas õhkkonnas võib niisugust kantseliiti kasutada, aga täpselt nii see oli. Ja, ja see aasta on meil ettevalmistusaasta, kindlasti on oluline turundustegevus, ma leian, et hästi oluline on seda teha Eestist väljaspool et Euroopa kuulaks ja saaks teada, et see siin toimub, sest ega meie ka ei ole liiga palju võib-olla kuulnud Euroopa kultuuripealinnadest, mis on kusagil kusagil mujal olnud, et see info nii-öelda Euroopa, teiste riikide nii peaks jõudma. Selleks on muidugi vaja eelarvet ja raha, aga on palju ka teisi võimalusi. Meil on olemas kultuuriatašee võrgustik, Eesti instituut, kellel on omad võrgustikud ja kõike seda saab nii-öelda kasutada ka kodanikualgatuse korras samuti palju väljaandeid, kes on valmis kirjutama sellest erinevates keeltes üle üle terve maailma, nii et see on kindlasti väga tänuväärne materjal ja selle kallal, no ma loodan, sihtasutus ka töötab. Järgmine aasta eelarve järgmine aasta siis 2011 on ju see, kus tegelikult need sündmused toimuvad. Praeguseks on meil ülevaade olemas nii-öelda planeeritust, mida siis loominguline komisjon on välja pakkunud. Jaa jaa, võib-olla ei saa tõesti kõik 250 sündmust läbi viia, et saab, saab sealt vähem teha, aga igal juhul valitsus positiivne, omalt poolt märtsikuus otsustatakse ära see suurusjärk, missuguse aga me saame siis garanteerida kultuuripealinna sündmuste toimumist aastal 2011 ja see tuleb nii-öelda Kultuuriministeeriumi kaudu eelarvele nii-öelda lisaks. Loodetavasti vähemalt niisugune on praegu kokkulepe. Ei, peame seda omaenda baaseelarvehulgast hakkama nii-öelda eraldama, nii et valitsuse seisukoht on positiivne, kindlasti olema sellest huvitatud. Ja lisaks sellele eelarvele, mis läheb sihtasutusele ja kogu nende sündmuste toetamiseks on sellised toetavad sündmused nii riigi kui linna poolt veel lisaks mis võib-olla ei kajastu sihtasutuse eelarves. Aga mis kajastuvad sihtasutuse poolt korraldatavate ürituste loetelus, noh lihtsalt näiteks laulu- ja tantsupidu. Siin on linn abiks läbi oma teenuste, olgu koolimajades, ööbimine erineva seal toitlustuse küsimused, linnatransport ja nii edasi, nii edasi ja noh, riik on, eks ole, siiski rahastamas seda, seda suurel määral, et see säästi saaks läbi viidud, suurusjärk on, eks ole, 20 miljoni ringis ja, ja see on kindlasti üks tähtsündmusi, nii et ma usun, et kui niimoodi mõistlikult vaadata Ta asjadele, siis saab rahulikult vastavalt olukorrale ja võimalustele kõik need asjad tehtud. Ja kindlasti tahan öelda veel seda, et Brüssel ei ole kusagile kellelegi ette kirjutanud, kui suured peavad olema eelarvet, mida täpselt tehakse, see on väga paljus riigi ja linna enda vastutus ja otsustada. Meil on hea kogemus ja me oskame kultuurisündmusi korraldada, mina olen täiesti veendunud, et sihtasutus saab sellega hakkama, sinna on kutsutud loomingulised ja tugevad, tugevad isiksused tööle ja, ja tahame valitsus kindlasti ka omalt poolt kaasa aidata selle õnnestumisse. Lugesin ühest maakonnalehest, et teil on kõikide esietenduste ja näituse avamist kõrval aega käia ka mõne väikese lastekollektiivi kontserdil. Kui palju teil jätkub aega ja jõudu osa saada ka sellest kultuurist, mida me ei nimeta kõrgkultuuriks? Püüan ikkagi sellepärast, et no kuna võib-olla ma olen natuke teistmoodi, kuna ma olen pärit tark just ja, ja, ja elanud ikkagi suurema osa oma elust just nimelt Tartus, välja arvatud siis kõrgkooliaeg, millal ma elasin Tallinnas siis siis tegelikult, et olen ma alati tundnud, et miks Tallinnast ei märgata paljusid asju, mis toimuvad Tallinnast kaugemale, et juba 20 kilomeetrit Tallinnast eemal siis see tundub olema niivõrd kaugel ja kõrgel, et, et ja kas see üldse kusagile kostab. Ja oma selle tööaja jooksul, millal ma siin olen, olen töötanud, olen püüdnud külastada esiteks kõiki maakondi ja kui vähegi kutsutakse, käin erinevates teatrites, olgu Viljandis, Pärnus käin erinevatel sündmustel, see, millest te rääkisite, toimus Valgas või sa piirilinnas meil ja, ja tunda annet, et kui, kui seda tähelepanu osutada või, või kui seda tähele panna, et see on palju suurem tänu ja tunnustus nendele inimestele, kes seda tööd teevad koha peal. Nad tahavad tähelepanu ja märkamist saada. Et muidugi raha on ka oluline, aga selline inimlik emotsionaalne tunnustus ja see, et sa olemas oled, sind märgatakse, see on erakordselt tähtis. Ja just just niisugustes kaugemates paikades, kust võib-olla inimesed ise ei saagi väga tihti Tallinnasse kohale sõita, ootame Saaremaa, Hiiumaa, Narvas käisin just äsja. Niiet ja see on kindlasti üks minu prioriteetidest. Tuur ei toimu ainult Tallinnas, terves Eestis tehakse väga leidlikult, tegijad on tublid, nad teevad väheste vahenditega, nad ei virise ja nad saavad hakkama kama, nad tahavad pakkuda nendele oma lastele või, või kellega nad siis tegelevat. Sellist emotsiooni ja parimat, sest, sest lihtsalt kõik ei saa keskusesse kokku tulla. Jätkuks ainult aega ja jõudu. Jah, seda seda oleks tõesti väga vaja ja jumal tänatud, siiamaani on jätkunud. Soovin ka edaspidiseks aitäh intervjuu eest, Laine Jänes.