Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast esimesest detsembrist. Toimetaja Mall Mälberg. Tartu ülikool tähistab täna emakeelse tegutsemise 80 viiendat aastapäeva avaaktusel promoveeriti kolm Audoktorit, nende hulgas Soome president Tarja Halonen ning kuulutati välja ülikooli asutatud rahvusmõtte auhinna saaja, kelleks on kirjanik Ilmar Talve. Eesti majanduse olukord on hea ja oodata on viie-kuueprotsendilise kasvutempo püsimist, kuigi märgatav laenukasvukiiruse pidurdumist on see teema eraisikute osas endiselt ajakohane, märkis Eesti pank täna avaldatud majandus. No siis. Eesti Haiglate Liit leiab, et septembris sõlmitud meditsiinitöötajate alampalga kokkuleppe täitmine on ohus ning Eesti tervishoiu sattunud kriisi. Nii sotsiaalminister kui ka haigekassa juht kinnitavad, et palgaleppest peetakse kinni. Samas ei ole võimalik arstide kõikidele ootustele ühe korraga vastu tulla. Täna on ülemaailmne aidsivastase võitluse päev. Eilse seisuga on sel aastal Eestis diagnoositud 661 HI-viirusesse nakatunut. Narkootikumide salakaubaveos süüdistatud Toomas Helin pääses leebe vanglakaristusega. Ukraina parlament tagandas valitsuse eesotsas peaminister Viktor Janukovitšiga. Viimane taotleb presidendivalimiste teise Turu tulemuste tühistamist. Meeleavaldusel Tallinnas Raekoja platsil avaldas mitusada inimest toetust ühtsele ja demokraatlikule Ukrainale. Homme on meil pilves ilm, sajab lund ja lörtsi, saartel vihma. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Täna emakeelse tegutsemise 80 viiendat aastapäeva tähistav Tartu ülikool on muutunud tõeliselt rahvusvaheliseks rahvusülikooliks, kinnitas rektor oma aastapäeva kõnes. Toomas Kelt käis uudiste poolt aktusel. Akadeemiline Eesti on kantud maailmakaardile, ütles rektor Aaviksoo. Seda tunnistavad nii täna promoveeritud audoktorid 84 taktariga radisaajat ning mitmed tippteadlased. Samal ajal pole unustatud ka rahvusülikooli arendamist. Siiski tuleb Aaviksoo sõnul mõelda neil kõigil, kuidas ning kus me oleme ülikooli hoidnud, kas südames või taskus koos peenrahaga. Kas pole ta riiulist teiste igapäevaste asjade vahele mitte kaduma läinud või hoopis koos erastatud raudtee ja aidsiepideemiaga kuulub hoopis üheks tüütuks kippuvate probleemide hulka ja mida vastata võimu ja rahameestele, kes varastasid kooli ja endale uut ja uhkemat soovivad asutada, kas meil on vastaseid? Üks vastus veel ometi on. Mul on hea meel veel, et ülikooli nõukogu otsustas asutada Eesti rahvusmõtte auhinna. Meil ei ole puudu neist inimestest, kes seda auhinda vääriks. Ja vahest on see tõsiasi omamoodi julgustavaks vastuseks ka eelnevatele küsimustele. Kuni püsib Eesti ülikool, püsib ka eesti rahvas, ütles rektor Lehte Hainsalu sõnadega. Ka president Arnold Rüütel rõhutas oma kõnes Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli tähtsust. Tänast rahvusmõtte auhinna nominentide nimekirjas oleks pidanud olema ka ülikool ise, ütles president. Lisaks väljaspool Eesti piire tunnustatud teadusülikooli kõrgele mainele võime uhked olla Tartu ülikoolile kui rahvuskultuuri, teaduse ja vaimuelukeskusele. Tartu ülikooli puhul ei saa me rääkida Tartu linna ülikoolist, tegu on terve Eesti ülikooliga, rõhutas president. Audoktoriks promoveeritud Soome president Tarja Halonen lisas, et Tartu ülikoolil on väga oluline osa teaduse arendamisel. Tänase päeva ja tuleviku väljakutsetele võime me vastata vaid siis, kui arendame oma rahvuslikku omapära. Teeme panuse oskustele ja innovatiivse SUSE. Nii oleme avatud rahvusvaheliseks koostööks. Õigusteaduse audoktoriks promoveeritud Haloneni puhul tõsteti esile tema tegevust poliitikuna, aga ka sidemete arendamist Tartu ja Soome ülikoolide vahel. Ülikool andis aastapäeva aktusele esmakordselt üle ka rahvusmõtte auhinna. See on mõeldud inimesele, kes oma suulise või kirjutatud sõnaga on silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Auhinna saaja kuulutas välja ekspresident Lennart Meri. See eesti kultuuri seisukohalt nii oluline auhind on esmakordselt määratud minu heale sõbrale. Aga mis see siia puutub? Teadlasele ees, kujulikule, kirjanikule ilma talvel. Meri lisas, et talve on kirjanik, kes suutis Eesti eneseteadvust edasi viiaka sovjetliku okupatsiooni ajal. Emakeelse ülikooli aastapäeva üritused kestavad nädala lõpuni. Toomas Kelt, Eesti Raadio Tartu stuudio. Täna väljendusid Eesti Haiglate Liidu juhatuse liikmed ja eriarstide seltsid oma seisukohti haigekassa poolt välja töötatud tervishoiuteenuste piirhindade osas. Lähemalt kuulete Kadriaarnerilt. Septembris tervishoiutöötajatega sõlmitud palgaleppe jõustumise üheks tingimuseks oli vähemalt 365 miljoni krooni lisandumine eriarstiabi ja hooldusravi teenuste hindadesse. Selleks töötas haigekassa välja hinnakirja, mis peaks hõlmama kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid. See tähendab, et haigekassa võtab üle patsiendi kohustuse maksta tervishoiuteenuse eest. Haiglate liidu hinnangul ei ole haigekassa hinnakirjas lähtunud raviteenuste tegelikest kuludest. Hinnakirjas on lisaks tööjõukuludele vähendatud ka ravimite ja materjalide kulu. Nii on näiteks hinnakirjas röntgenifilmi hind ligi kaks korda turuhinnast madalam, ütles Eesti radioloogide seltsi juht Sergei Nazarenko. Haiglate liidu juhatuse esimehe Meelis Roosimägi hinnangul tuleb uute tervishoiuteenuste piirhindade rakendamine edasi lükata seni, kuni on olemas erialaarstiseltside kirjalikud kinnitused. Küsimus on selles vajalikud kulud tuleb määratleda ja seda ütlevad kõige täpsemini erialaseltsid ja meie põhiline postulaat ongi see, peab saavutama kokkulepped, need võivad olla rasked. Aga kokkulepe tuleb saavutada. Roosimägi sõnul ei ole võimalik tagada uuest aastast Eesti tervishoius töörahu juhul, kui hinnakiri praegusel kujul rakendub. Samas on ta optimistlik ning loodab haigekassaga läbirääkimiste teel enne uue aasta algust kokkuleppele jõuda. Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov ütles, et haigekassa peab palgakokkuleppest kinni. Küsimus on leppe tõlgendamisest. Ma arvan, et see variant, mis juhatus esitas nõukogule, mis toimub homme, vastab sellele palgakokku peale, sellepärast et seal on sees miinimumpalk arstidele 66 krooni tunnis 134 ja hooldustöötajatele 20 krooni tunnis ja on arvestatud selle nõudmisega palgakokkuleppest, et 365 miljonit krooni läheb eriarstiabi eelarve tõstmiseks 2005. aastal. Need tingimused on täidetud ja muid tingimusi seal palgaga kokkuleppes ei olegi, aga noh, igaüks tõlgendab seda erinevalt. Hannes Danilov ütles, et haigekassa ei saa kõikidele arstide ootustele vastu tulla. Nende prioriteet on teha raviteenused võimalikult paljudele patsientidele kättesaadavaks. Ka sotsiaalminister Marko Pomerants kinnitas, et septembris sõlmitud palgakokkulepet täidetakse raha meditsiinitöötajate palgatõusuks. Tuleb riigieelarvest. Probleemiks on küll tegevuspõhiste ravihindade kehtestamine, tõdes Marko Pomerants. Inimeste ootused ja lootused selle kohta, kui üks või teine asi tervishoiuteenuse osutajale haigekassa poolt makstuna maksma hakkab, vaat siin on nagu sellist rahul olema Tartust või, või lihtsalt ei ole võimalik kõikidele ootustele aastal 2005 võtta, küll aga on selge see, et kui me räägime tegevuspõhistest hindadest, siis kõik tegevused peavad saama teenuste hinnakirjas kõikide kulude katmisena kirjeldatud ja liiga saab olema. Lisame siia ka haigekassas ja sa tead, et haigekassa teatab, et Eesti perearstide seltsi hirm et haigekassaga sõlmitavate lepingute see ei kajastu perearstidele miinimum tunnitasu tagamine 66 krooni ulatuses, on asjatu. Perearstide seltsi juhi Madis Stigiga koostöös valminud perearsti kulu-tulu mudel, mille pooled allkirjadega kinnitasid juba 2003. aasta septembris tõestab, et esimesest jaanuarist 2005 perearstid miinimum tunnitasu samadel alustel teiste erialade arstidega. Seega kehtib nendele kiht 66 kroonine tunnipalgamäär, kinnitab haigekassas. Eesti pank avaldas järjekordse kvartali kommentaari ja prognoosi eelolevaks aastaks. See annab alust arvata, et 2007. aasta esimesel jaanuaril on Eesti valmis euro vastuvõtuks. Lähemalt räägib Vallo kelmsaar. Eesti Panga hinnangul on lähiaastatel oodata Eesti majandusele jõukohase viie kuni kuueprotsendilise kasvutempo püsimist ning pole alust prognoosida ka hinnasurve tugevnemist, kuid selle eelduseks on siiski mõõduka, kas sisetarbimine ja palgakasv. Samas on endiselt ajakohane üksikisiku laenu võtmisega seotud riskide maandamine, märkisid keskpanga asepresident Märten Ross ja president Vahur Kraft. Kui me räägime säästmisele orienteeritud poliitikast eraisikute puhul, siis kindlasti on see kohane ka riigi puhul ja see loob alusega säästmiskultuuri tugevdamisele ühiskonnas tervikuna. Me oleme rõhutanud, et kui näiteks eratarbimine on kiire ja genereerib rohkem maksutulusid, siis seda maksutulu ei peaks kohe võtma püsiva tuluneja ja uuesti lisaeelarvena ära kulutama, vaid vaid näiteks eelarve ülejääk on üks väike element, mis aitab kindlasti stabiilsust hoida. Kui eraisikud ja erasektor ei käitu niimoodi, nagu ta peaksid käituma tänu sellele, et reaaltulud on langenud, aga ta peaks tegema väikse pausi ka tarbimise kasvus siis sellel võib-olla paari aasta horisondis siiski päris tugevaid tagasilööke meile, sest see võib küsimärgistama usaldusväärsust. See, kas eratarbimise kasv pidurdub, ongi keskpangajuhtide arvates põhiküsimus ning selle prognoosi osas oli ka palju vaidlusi. Lõpuks jõuti seisukohale, et eratarbimise kasvu peaks vähendama reaalpalga kasvu ja laenamise pidurdumine. Näib, et eraisikute laenukasvu punkt on möödas, ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross. Samas on siiski vähemalt üks aspekt, mida pangajuhid praegu veel hinnata ei oska. Sepatööjõuturu avanemise mõju Eesti palgatasemele tõdesid nii Märten Ross kui ka Eesti panga osakonna juhataja Andres Saarniit. Muidugi, küsimus on selles, et kas me üldse kunagi saamegi nüüd aru, et kus kohas meie üldise palgatõusu või majanduse edenemise sees oli nüüdse turgude avanemine ja kust tuli lihtsalt majanduskasv. Aga noh, mingisuguse disti tulude jaotusele, palgatulude kapitalitulu vahel ta tekitada, võib-olla see on isegi hea, et vaadata uuesti üle, siis tulude jaotus. Kindlasti on tegemist väga raskelt ennustatava faktori jälgima, võib-olla see muudab järgmise aastal ka tõesti meie prognoosi elemente. Siiski on keskpank Eesti majandus- ja finantstuleviku suhtes optimistlik, kinnitas panga president Vahur Kraft. Meie riigireiting on tõstetud juba A tasemele ning ka välishinnangud Eesti majandusel on on soodsad. Võttes aluseks välja käidud prognoose, osi ja meie enda tasakaalustatud tegevuse võime lubada endale järgnevateks aastateks kingikotti, siis liitumist eurotsooniga hiljemalt esimeseks jaanuariks 2007. Edasi rahvusvaheliste sündmuste juurde Meelis Kompus annab ülevaate Ukraina olukorrast. Ukraina parlament tagandas ametist Ukraina valitsuse eesotsas peaminister Viktor Janukovitšiga. Janukovitši tagandamise poolt hääletas parlamendis 229 saadikut, mis on kolm häält rohkem, kui umbusalduse läbiminekuks oleks vajalik olnud. Saadikud hääletasid ka ajutise rahvusliku usalduse valitsuse moodustamise poolt. Debatti ja sellele järgnenud hääletuse ajal avaldasid kümned tuhanded opositsiooniliidri Viktor Juštšenko toetajad parlamendi ees meelt. Ukraina opositsioon blokeeris ka valitsushooneid, takistades ametnikel töökohtadele pääsu mitusada Juštšenko poolehoidjat moodustas hommikul valitsushoone ümber kordoni hoonele pääsenud lähedale ka bussid ja meeleavaldajad skandeerisid Juštšenko nime. Senise presidendi Leonid Kutšma sõnul on parlamendi otsus aga reaktsioon pingelisele poliitilisele olukorrale riigis. Kutšma ise lubas tegutseda vastavalt Ukraina põhiseadusele. Opositsiooni esindaja ennustab, et peaminister Viktor Janukovitši valitsuse tagandamise järel moodustatav aga rahva usaldus. Valitsuse tõenäoliseks juhiks saab praegune parlamendi juht Volodõmõr lõdven. Valitsus hakkab ellu viima Viktor Juštšenko poliitikat ja valitsus kavatsetakse moodustada veel selle nädala jooksul. Praegusel valitsusel on põhiseaduse kohaselt õigus täita oma kohuseid 60 päeva jooksul ja uue valitsuse moodustamise korral paneb senine valitsus oma volitused maha. Tagandatud peaminister Viktor Janukovitš esitas aga täna ülemkohtule tootluse presidendivalimiste teise vooru tulemuste tühistamiseks. Janukovitši väitis oma apellatsiooni, et valimiskomisjon moonutas tulemusi. Tema hinnangul on mitme Lääne-Ukraina valimisjaoskonna protokollides kirjutatud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele ega kajasta Ukraina rahva tahet. Samas otsustas täna Ukraina idaosas asuva donetski oblastinõukogu, et referendum piirkonna autonoomia üle korraldatakse üheksandal jaanuaril. Donetsk on ka üks selliseid piirkondi, kus valdav enamus inimesi pooldab just venemeelset Janukovitšit. Jätkame Ukraina teemat Tallinnas Raekoja platsil oli täna miiting demokraatia toetuseks Ukrainas. Kaal käis reporter Vallo kelmsaar. Ukrainlasi elab Eestis mitukümmend 1000, presidendivalimiste teises voorus käis neist Tallinnas hääletamas veidi üle 1000 ja rohkem kui 800 toetas Ukraina praegust valitsusjuhti Viktor Janukovitšit. Täna avaldati aga meelt opositsiooni kandidaadi Viktor Juštšenko toetuseks. Kell neli pärastlõunal oli raekoja platsil mitusada meeleavaldajat, keda muu rahva hulgast võis eristada oranžide, sallide ja lintide järgi. Oranž on Ukraina opositsiooni sümbol praegu nukralt minu jaoks väga raske aeg, sest iga hetk võib seal minna. Verevalamiseks märgiti sõnavõttudes nii ukraina, vene kui ka eesti keeles. Mitte ükski kodanik ei saa olla vaid üks ukrainlane üle kogu maailma, kastan ukrainlane, pool ukrainlane nagu mina, veerand ukrainlane või ta ei ole üldse ukrainlane, on vaba inimene, kes toetab vabadust ja demokraatiat Euroopas. Me oleme solidaarselt kõigi nende inimestega, kes vihma ja lume all on praegu Ukraina igal pool väljas. Vabaduse ja Demokraatia eest. Me võitleme kuni lõpuni, sest ühes suures Ukrainlastel olid tulnud toetust avaldama ka teiste rahvuste esindajad, oma lippudega olid kohal näiteks aserid ja grusiinid. Sõna- saanud gruusia kogukonna esindaja märkis, et pärast seda, kui ta kuulis Janukovitši pooldajate soovist Ukrainat lõhestada on ta kogu südamest opositsiooni kandidaadi Juštšenko poolt. Ukrainas on praegu käimas tõeline revolutsioon, tõdes valimiste ajaleht Metro Petrovskis viibinud Jüri Adams. Toetage Ukraina revolutsiooni, ükskõik mis konkreetsed valikud nemad seal parasjagu teevad meie näol peab olema kuulda, et säiliks Ukraina riik tervikuna sest praegusel hetkel on oht, et riik sisevastuolude ja välismõjude tõttu kisutakse tükkideks. Täna on aidsivastase võitluse päev Eestis on HI-viiruse kandjad paljudele lähemal kui osatakse arvata veel kord Vallo kelmsaar. Eilse seisuga oli sel aastal Eestis diagnoositud 661 HI-viirusega nakatunud isikut, nende hulgas seitse alla kaheaastast last ja 23 aidsihaiged. Aegade jooksul on HI-viirus avastatud rohkem kui 4360-l meiega kaasmaalasele. Aidsihaigeid on registreeritud 66. Need arvud ei kajasta kindlasti tegelikku olukorda, sest kõik spetsialistid on kindlad, et nakatunut arv on tõenäoliselt kuni poole suurem. Kõige hullem on olukord Ida-Virumaal ja Tallinnas, kuid maakondadeski pole AIDS ja HIV võõrad. Näiteks Jõgevamaal pole tänavu küll ühtki viirusekandjat registreeritud, kuid maakonna tervishoiuspetsialist tehanslan ei arva, et haigus kuskil kaugel olla. Piim on kohal, tänavu aasta ei ole ühtegi inimest avastatud, aga eelmine aasta üks, aga see on ametlik, tegelikku arvu meedia, kohutav on ka see, et vahele on jäänud juba seitse süstivad narkomaani ennetustööks tegelikult ravimiseks kulutatakse küll üle 50 miljoni krooni, järgmine aasta Eestis, et aga sellest on veel palju-palju-vähe, nii et, et ma ei tea, raha ei päästa, päästaks ikkagi inimeste eneseväärtustamine, noorte eneseväärtustamine ja meelekindlus, just et öelda ei. Eestis on olemas mittetulundusühing Espo, mis ühendab HI-viirust kandvaid inimesi, kes ei tarvita narkootikume. Selle ühingu liige Margus Raudsepp tõdes, et inimesed hakkavad kahjuks probleemile alles siis tähelepanu pöörama, kui see nende lähedasteni on jõudnud. Noored inimesed saavad nendest HIV-positiivsetest inimestest paremini aru kui vanem põlvkond et see on nagu hea näide ja näide on see, et kui saadakse teada, et inimene on töö juures HIV positiivne, siis võidakse teda hooldada. Ja need juhtumid ei ole vist mitte väga harvad Eestis. Ei, neid on Eestis olnud, aga nad ei ole nagu kohtuni jõudnud, saab üks asi on ennetustöö, aga me ei tohi ka ära unustada seda, et on juba inimesed, kes on HIV-positiivsed. Juhtub nii, et ühest otsast Me metsa kustutama ja teisest otsast ta põleb edasi. No üks asi on raha, aga teine on ka see, et peab muutuma ka meie riigi poliitika. Suhtuda tuleb mõistusega, mitte emotsioonidega. Tallinna linnakohus mõistis Toomas helina õigeks tonni marihuaana Eestisse smugeldamise süüdistuses, kuid karistas teda narkootikumide levitamise ja vanglas alkoholi pruukimise eest lühiajalise vanglakaristusega. Teemad jätkab Hanno Tomberg. Aastaid kuritegelike ringkondadega seotud Toomas Helin sai täna Tallinna linnakohtus võimalikust leebema karistuse, kuna kohus ei pidanud tõendatuks süüdistust ligi tonni marihuaana Eestisse toimetamises ja selle levitamiseks kuritegeliku grupeeringu moodustamises, jätkab prokurör Lavly Lepp. Ma ei ole rahul selle otsusega, loomulikult. Ja ma olen kindel, et ma kaeban selle otsuse edasi. Kohus väitis täna, et helin ei ole süüdi narkootikumide suures koguses Eestisse smugeldamise, kes väidetavalt on tegu ebaprofessionaalselt läbi viidud eeluurimisega. Kas see väide vastab tõele? Ma leian, et kindlasti see väide ei vasta tõele, tegemist oli minu seisukohalt põhjalikult läbi viidud eeluurimisega ja kõik need järeldused nii kvalifikatsioonide kui ka poolt küsitud karistuse osas ma leian, et vastasid kogutud tõesti, tegemist on tõendite erineva hindamisega. Kohus mõistis 38 aastase helina ja tema kaaskohtualused Indrek Sürje ning Märt Jolleri süüdi kergemas narkokuriteos. Kohus karistas helinat narkootikumide levitamise ettevalmistamise, organiseerimise ja vanglas alkoholi pruukimise eest nelja-aastase vangistusega, millest on tänaseks ära kandnud juba kaks aastat ja üheksa kuud. See tähendab, et pääseks vanglast juba 2006. aasta alguses. Olete te veendunud, et helin on süüdi narkootikumide Eestisse toomises? Ja ma olen veendunud selles, et see, mis temal oli krimineeritud ja ka tema kaasosalistele, selles on ta süüdi. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Margus Kurm kohtuotsust kommenteerida ei soovinud. Küll aga avaldas ta lootust, et prokurör kaebab otsuse edasi. Sellistes organiseeritud kuritegevusjuhtumite puhul ongi tõendamine väga raske. Ideaalse tõendeid ei saa me kunagi. Seetõttu vaatasin palju kohtu hinnangust ka sellest, kuidas prokuröril õnnestub veenda. Ja ilmateade eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ja olulise sajuta, võta ilm, paiguti on udu ja võib jäidet olla. Vastuhommikud jõuavad saartele lörtsi ja vihmapilved. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni seitse, öö hakul põhjarannikul edelatuul kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on pilves ilm, sajab lörtsi ja lund, saartel ja läänerannikul ka vihma. Tihedam on sadu Lõuna-Eestis. Paiguti võib jäidet olla. Puhub kagu ja idatuul kolm kuni seitse, rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhtu poole pöördub tuul Põhja-Eestis kirdesse ja õhutemperatuur püsib homme päeval miinus kahe ja pluss kolme vahel. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 15921. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kolmiseni.