Keskööprogramm. Keskprogramm öeldakse ju, et veri on paksem kui vesi. See kehtib nii perekondlike kui ka rahvuslike sidemete kohta. Ülemöödunud sajandil Abhaasiasse rännanud eestlaste noorem põlvkond on jõudnud otsapidi tagasi oma esivanemate põlise kodumaale. Nad on eestlased, aga neil pole automaatselt Eesti kodakondsust. Nad on eestlased, kuid vahel võetakse neid kui võõraid. Miks tulevad noored Abhaasias sündinud eestlased lõunamaalt tagasi? Põhjamaale, mida nad arvavad siinsest elust ja mille poolest võivad Abhaasia eestlased end meist karikamateks pidada, räägivad neli aastat tagasi Eestisse kolinud Arnold rutta ja temast 10 aastat. Me oleme siia tulnud, täditütar Anne Plado. Ja milline on elu Musta mere ääres Abhaasias, kirjeldab meile Arnold, rutta vanaema, Salme Reiljan. Õunama eestlastega vestleb saatejuht Meelis Süld. Arnold Ruto elab, õpib ja töötab Tartus, ta on 23 aastane ja tuli Eestisse neli talve tagasi kelleks ta võõrsil sündinuna end rahvuselt peab. Abhaasias kui palju on neid nii-öelda väliseestlasi seal, kes siis kokku hoiavad ja omavahel suhtlevad. Ma arvan, et võib-olla mingid alla 500 nüüd on praegu juba sest seal elab vanem põlvkond, kes siis, kuna seal eestlased elavad juba 125 aastat ehk siis nende nii-öelda esimese põlvkonna eestlaste järeltulijad sest seal juba inimesed, kellel on umbes 75 85 aastat et ikkagi ikkagi neid on vähem ja nende nende lapsed, kas nad on võib-olla väga tugevalt integreeritud juba? Ma ei tea, kas siis vene kultuuriruumi või, või pigem siis võib-olla siia kultuuriruumi, kuigi Abhaasias on selle nagu mitmekülgne kultuuriruum, kus Salon jääb Haaslasega armeenlasi kui ka kreeka kultuuri mõju on tunda ikkagi kui seal Kreekas juba suht vähe elab. Ma vaatasin, et Eesti külalised on olnud viis tükki Abhaasias? Jah, et. Ja muidugi tekstides paralleeli nagu Tallinna Tartu. Et Sist ideaal, mingeid väike võistlus käib, samamoodi on nagu humi eestlaste laadija siis Sulev talveküladest siis need, mis on nagu vene piiri äärde, jäävad aga Summis humi eestlastest praegu on niimoodi, et nende ülemlende Salomon lind, aed on nagu kolisid ikkagi elanikud kolisid ikkagist homisse elama praegu nii-öelda kui lugeda seda, et kui palju seal eestlaste külas jäi, et need külalised tegelikult ongi. Mul on kaks tükki, siis suve ja talve see Estonia küla, mis oli päris seal Kadriorus Gruusia läbi lähedal, et kahjuks sõja tõttu ta sai nagu võib-olla rohkem kannatada kui ülejäänud külad. Kui minu informatsiooni põhjal, mida mina valdan, seal elab ka veel üks eestlane, mis külas sa ise oled pärit? Ma olen Sulevi külast ja võrreldes. Teiste küladega, mis mõttes see võistlus seal siis külade vahel käib? No nagu Tallinna ja Tartu, et kes, kes teeb paremini ja uhkema pidujaid oleku, vanasti olid olemasolev küladel omal ajal võib-olla ka selle väikevõistluse hetk oli, kui korraldati mingit kasvõi mingeid laulupidu või veel mingid juubeli puhul mingit pidu, siis oli ka niimoodi, et siis saamegi harrast endast põrandaga Lähme sule külastades, et sealhulgas külas oli kunagi ka kirik ja siis siis endale korralisel nagu umbes jutumärkides öelda, et linna staatus see rohkem kui Sulevi küla. Aga Soome eestlastele eelmise sajandi alguses kutsusid enda enda laulupeadele eestlasi, vanasti oli niimoodi, et suht palju suhteliselt nagu väliseestlased omavahel, kes elasid seal Kubanis, Krimmi eestlased siis seal nii-öelda Abhaasia eestlased, et isegi minu vanavanaema on ka Krimmi eestlastest, et tema, minu vanavanaisa võttis teda seal nii-öelda abikaaslaselt krimi eestlastest, siis ta tuligi Abhaasiasse elama. Ma tahtsingi küsida sinu perekonna ajaloo kohta, et sa pead ennast ju ikkagi täielikult eestlaseks, et kuhu need juured sul siis ulatuvad? Juured ulatuvad nii kaugele, et ka praegu mainisin seda, et mu vanavanaisa võttis endale ka väliseestlased abikaasaks Kubani eestlastest Traccinofaasiasse elama, siis pärast kolisid sinna ka Eestis tema vanemad. Tema vennaga kolisid sinna, tender sündiski viis last. Eks nendest ongi minu vanema, kes, kes võib-olla on õpetanud mulle lapsepõlves rohkem eesti keelt kui võib-olla vere sees räägiti, või kuskil teises kogukonnas Glax õppinud juurde ja siis nii isa kui ka ema poolt, et kõik, kõik nagu esivanemad, on ka eestlased. Kui palju on sulle räägitud sellest, missugune on selle küla ajalugu, Sulevi küla ajalugu, kuidas üldse Abhaasiasse tekkis? Ma tean, et mingid reformid olid siin Eestis, kui ma ei eksi, talupoja-del oli maaküsimused, kus nad hakkavad elama ja harjuma, kasvatama midagi, et siis oligi see oli Türgi ja Venemaa vahel seda, et miks need teedki vabaks, sest siis kuna seal kunagi elasid muud hõimud ja muud rahvused, siis sõja käigus nad maa teevad tavaks üks eestlane, kes oli ka tolleaegses tsaarisääres, siis ta saigi teaden pead, maad on seal vabad ja siis siis ta korraldas mingi ekspeditsiooni sinna ja siis nad tulidki sinna, et vaatasid, mis seal on, selgus, see, seal on vabad maad, et sinna võib tulla elama ja siis niimoodi hakata tegid tasapisi Eestist kolima, et ma tean niimoodi, et koliti kas läbi Kubani või läbi krõmmi siis mõnede loomulikult käivad ka sinna kas Ukrainasse Krimmi elama või siis Kubanisse sa nimetad seda lõunamaaks? Jah, et minu jaoks ta on ikkagi lõunamaa, sest võib-olla võrreldes Eesti, Eesti loodusega meil kasvavad seal panid ja palju moosi, eksootilisemaid juur- ja puuvilju ja Eestisse otsustasid siis rännata neli aastat tagasi, miks? Krõmu on juba võib-olla lapsepõlves, mul ta kasvatas mind selliseks eestlaseks, tuleks kunagi parawehile Eestisse ja siis oli niimoodi, et siis oli korraldatud rahvuskaaslaste konkurss, mis oli korraldatud haridus teadusministeeriumi poolt. Ja siis ma osalen selles konkursse siia tulingi Eestisse õppima. Jah, ma pean Tartu Ülikoolis kolmandal kursusel psühholoogiat. Kui ma arvan, et seda konkursside oleks, siis ma ikkagi tuleks Eestisse. Milline on Eesti ühele väliseestlasele, kes on sündinud Abhaasias? Kui räägime mingit kultuurišokist, mida ma olen Eestis võib-olla saad kui ma arvan, et ma ei ole saanud seda võrreldes teiste riikides, kus ma olen käinud, et seal ma olen kindlasti tugevam osa kultuurišoki saavad, kui siin Eestis, aga vanemana on elanud Eestis 50-lt aastatel ja ma arvan, et tolleaegse mulje võib-olla oli natuke teistmoodi, millise, nagu vanema nägi seda eesti tekstis viiekümnendatel aastatel. Et kas siis oli juba esimese Eesti vabariigi kultuuri mõjuli nagu on või suurem kui praegu üheksakümnendatel aastatel kahe tuhandetel aastatel juba kuna mu vanem on rääkinud seda mulle, et kui tulevad Eestisse Siis ma mingi pääst ei leidnud sellist Eestis nagu mu vanaema rääkis mulle. Aga, aga ma arvan, et selles asjas on ka oma positiivne külg, sest kultuur ei saanud seista kogu aeg ühe koha peal, et Eesti minu jaoks on kindlasti selline riik, kus peaks lugu kelladest ajades tuli kokkuleppele, sest lõunamaa lõunamaalt kui tuua paralleeli nagu sellest, et lõunaMosoftisti lubatakse kõrvadeks näiteks. Täna ja homme, et ja kas üldse kunagi on, et Eestis ma vaatan isegi kasvõi ühistranspordi aegadest, et bussijuhid kindlasti teavad kelladest lugu, et olevat ikkagi kas siis hiljem võib-olla võiks minut, aga seal graafikus on lubatud. Kas sa oled perekonnas ainus, kes on tulnud Eestisse? On Eestisse tulnud 96. aastal, mu täditütar, aga enda enda perekonnast ja siis ma olen nagu ainuke, mis keelt kodus räägiti. Kui ma olin vanaema juures või vanem oli meie juures, siis me rääkisime ainult eestikeelsest. Lähme räägib, ta räägib vene keelt, aga tal on ka väike aktsent ikkagi tunda vene keeles. Vanematega maal on nagu suht tihti ikkagi suhtlevad vene keeles ka. Kas eesti keelt tuli uuesti õppida ka Eestis? Jah, sest kindlasti see eesti keel, mis meil on seal lõunamaal, saan nagu natuke erinev seal eesti keelega, mis on Eestis ja räägitaksegi sellest vanast arhailist eesti keelt, ehk siis pole mingit intervjuud kuulnud Kanada eestlastelt, kes on mingid rohkem kui 100 aastat. Tänane meie Abhaasia, eesti keelega, kus räägitakse neid kasutades neid vanu vanu vorme, siis tuli, vaade oli, vaataksin, keel on natuke pikema kunagisi kõhjeldadesse sõnu aga faasi keel. Ma arvan, see on väga, väga raske ja keeruline, sest. Räägi kas või võrreldes, eks tuua valimised, mis olid 2005. aastal ja siis neli kandidaati läbinud veel ta eelvoorus, sest nad ei vaadanud riigi sealt vastavalt tasemel. Abhaasia keel on, võib-olla nende grammatika ei ole. Nende tähestik ei ole kõige vanem, sest üks vene teadlane teisigi nendel seda tähestikku kirjutas mingeid viiekümnendatel aastatel, kui ma ei eksi, siis nendel keelena informatsiooni kandja on nendel kindlasti väga vana, sest Abhaasia kuningriik oli rajatud juba. Kui sa vaatad seda konflikti, mis praegu on Gruusia ja Abhaasia vahel, siis milliseid mõtteid tekitab sinus? Don selliseks latentseks varjatud konfliktiks muutunud ehk siis ma ei saaks öelda, et see on nagu Abhaasia-Gruusia vahel konflikt, pigem see võib-olla on juba nende Venemaa Föderatsiooni vahel ja Gruusia vahel konflikt. Et see, mis Venemaa tunnistas nüüd vabariike nii Lõuna-Osseetiat, kujaga, Abhaasiat. Et kui mingid riik otsustab mingit välispoliitilist otsust teha langetada eriti sellist otsust, kus ta tunnistab mingi teise riigi suveräänsust siis kindlasti on mingid oma huvid ja ja oma soovid selle taga, kui tõsiselt on rekond, kannatavad nende konfliktide tõttu. No kasvõi vaadata statistikat Elanikkonna arv 1989 s oli tsirka 530000 ja siis 2005 siis oli inimesi ligi 205000 siis ligi 325000 inimest, Ta on nagu kadunud, aga ma arvan, et sa surema kindlasti põgenemiseks need etnilised grusiinid seda ka ümber asustati Stalini totalitaarse režiimi ajal 34.-st aastatest alatest siis nende nende esivanemad ja nende järel järeltulijad, et suurem osa ikkagi lahkusid riigist kas või sammas, sule, saame küladest. Mida sa ise oled nendest konfliktidest pidanud kogema. Kui meenutada minu enda lapsepõlve, siis ta pole olnud kõige selline rahulikum sõjalises mõttes. Et kas nad jäävad püsima edasi või mitte, sest hakati Abhaasia keelsed koolid sulgema üle riigi. Ja siis Abhaasias nägid selles sõda, et Gamsahhurdia režiimi luban endale nagu ja ta püsima nagu rahvale, siis nad otsustasidki nii-öelda avaldasid soovi Kremli poole, et nad tahavad jätkata ja ta nagu nõukogude liitu. Ja see oli ka kindlasti üks selline terav küsimus, millega ei olnud. Ta nõustab grusiinlased, kes elasid juba Abhaasias, sest nad tahtsid olla nagu kais seisus liikus gruusia riigiga. Ja siis pärast tekkis konflikt, aga ma arvan, konflikti põhjus kindlasti ei olnud ka selles, et Nõukogude liit lagunes. Juba vanast, nõukogude liidu tekkimise algusest saanud nüüd väiksed allikad. Miks see konflikt tekkis, et samamoodi võib-olla paralleele tuua ka Lõuna-Osseetia kohta, et kunagi pakuti Gruusia tolleaegse gruusia riigile astuda Nõukogude liitu, siis oli vaja millegiga nende meelitada teda sisse. Ja siis pakuti. Elanikkonna vahel aga ma arvan ja isegi seda, et ta möödus, ta võib-olla ei olnud nii õudne, kui, kui need blokaadi aastat, kus oli nii majanduslikult kui ka lähvad riigisse saanud, lihtsalt väljuda, sest vene piir oli pandud kinni Gruusiaga, mitte mingid suhted ei olnud, et siis siis oli väga-väga raske riigis elada, et jällegi samamoodi, et mina peaks tulema Eestisse, siis ma pidin endale tegema vene kodakondsuse. Kuigi Ma ei ole kunagi Venemaal elanud, kas sündinud ka teist võimalust ei olnud Eestisse tulla, sest sest Abhaasias väljastada dokumente, mitte üks riiki tunnista nuut lähemalt, valesti. On nähtud nii tanke kui ka seda, kuidas naabrimaju põletati ja nii edasi, et et kindlasti. Ma ei ole nagu otseselt näinud seda, et kuidas üks sõjaväepool ja teine 100 pool nagu lahingus lasevad 11 maha. Aga, aga seda, et kui näiteks üks ja osa nagu tuli nagu võimule hetkeks siis systeeritud maksimaalselt ära kasutada oma võimupositsiooni, ütelda teise etnilise poole-le kuuluvad mingeid asja kinnisvara ja nii edasi. Ja siis, kui tulid grusiinlased ühel hetkel seal nii-öelda positsioonile, siis nemad hävitasid ratastele kuuluvad majad siis pärast kaaslased tulid võimule, siis nad hävitasid brasiillaste majad ära. Et siis oligi selline. Ja kindlasti oli iga iga sõjaga kaasnevad ka sellised asjaolud, et kus, kus röövitakse ja nii inimesi kui ka nende kinnisnendele kuuluvaid asju ja nii edasi. Et see oli kindlasti võib-olla kõige ebameeldivam kogemus minu elust, et kus, kus on ka meie majas käidud ja aga midagi pole parata, selline ongi seda, mis siis ära viidi. Kui meie majasse alguses ronitis nii-öelda tungiti sisse, siis siis otsiti relvi. Aga kuna seda ei saanud, siis lihtsalt mind ära. Aga teist kord, kui oli ju sõja lõpus, siis siis oligi niimoodi, et siis ei olnud nagu tavaliselt lihtsalt toitu olemaski, kauplused kinni, kõik olid ja Nad ei olnud kinnipudelid röövitud ära purustatud ja nii edasi. Aga siis lihtsalt dist, kord õldi, siis, siis me olime väiksed, siis ema meid aja tähenduses ülesse ja siis me põgenesime majast lihtsalt käidi mingit toitu otsima ja nii edasi, et lihtsalt mingeid tavaliselt muretöörid. Et elu oli siis nii karm, et isegi süüa ei olnud inimestel. Ma arvan kindlasti, sest see oli niimoodi. Kui sõda algas, siis oli niimoodi, et minu vanaema tuli meile suledas küll jalgsi järgi, siis minul oli mingid viieaastane, siis minul oli seitsme aastane, siis jalgsi, läksime Sulevist vanaema juurde, brasiillaste ajasta nimetati lisse liidseks. Et siis säärasel hirmulaskab Haadlaste ajal son lihtsalt show. Ja siis me läksime vanaema juurde siis, kuna tal oli võib-olla nõnda talveks tehtud rohkem toitu. Olime mõni aeg tema juures. Pärast kui hakkas, tähendab, hasart hakkasid rohkem nagu sõjas võitlema, siis siis oli võib-olla juba rahvusvaheliste organisatsioonide poolt tähelepanu ka rohkem suunatud konfliktipiirkonda, et siis sai, sai mingid mingid abi sealt ka kindlasti. Kas see, et sa oled näinud suhteliselt sellist julma elu lapsepõlves, on pannud sind ka kuidagi teistmoodi hindama elu Eestis ja hindama võib-olla siinseid võimalusi rohkem. Minu eluväärtused, võib-olla natuke teised, võib-olla, kui nende eestlaste või võib-olla nende noortel, kes elavad siin Eestis siis me kindlasti väga vardast on need suhted, mis mul on vanematega ja lähedastega ja ja kindlasti on selline üks asi, mida, mida seal mingeid raha eest osta ja mingeid võimupositsiooni kasutades saada endale ka mitte. Aga rääkides sinu perekonnast Abhaasias oled rääkinud oma vanaemast, millega ta tegeleb. Minu vanemad on alates juba pärast Nõukogude Liidu öelda lagunemist või kuidas seda võiks nimetada, siis ta on alustanud ja ega ta tegeleb nõnda lillekasvatamisega ja lillemüügiga, ehk siis nende lilleäriga, nagu ma seda suht tihti nimetan. Pärast seda oligi selline raske olukord, et kus inimesed pidid millegiga tegelema, et seada nende ellu siis mu vanema otsustada, ta jätkab enda noorusajastada hoopi, mis tal olijate kunagi kasvatas lilli ja siis oligi pärast seda seda hakkaski kasvatama, lilled viisid riigile, olgu see siis oli, seal pole mingit, aga hooaeg siis nagu kaheksandaks märtsiks seda teha. Aga pärast ta siis hakkas tegelema vannitoalillekasvatamisega, kui ka aastaringselt nende lilledega tegelema, sest ta kasvatab ja müüb, et et kindlasti, kuidas siis sellega, et 90.-te aastatel oli pension, oli kaks rubla, ehk siis Abhaasias on paljud, ta on ikkagi Venemaa rubla ja siis kahe rubla eest sai osta ühe pätsi leiba kuus ja siis oli niimoodi, et siis siis oligi testi oli vaja millegiga tegeleda. Aga minu vanemale küllap mitte ainult loomulikult lilleriga, sest ta laulab ka Aasias asuvas lastekooris ja nii-öelda laulmisega ta tegeleb võib-olla juba viimased 64 aastat. Helistasin Abhaasias sündinud eestlase Arnold, rutta vanaemale Salme Reiljanile ja palusin tal kirjeldada, kus kaugel need eestlased seal lõunamaal siis elavad. Aga naabrid on ka veel eestlased. Üle aia Sulevi küla on siin vaid need on nii väheks jäänud juba? Jah, väga väheks, ma küll täpselt ei tea, palju neid on, aga siis niimoodi on väga väheks jäänud ja suhu, mis on ka eestlasi punas lagedal on eestlasi. Millega eestlased tegelevad Abhaasias enamasti, millega nad ära elavad? Aga ma saan aru, et te tegelete seal natukene lilleäriga. No minul on küll, et jah, ma lilledega tegelen praegu niimoodi, et ma ikka möönias kaasnatukene juurde seda raha. Ja need müüte siis Venemaale või? Ja kas siis iga päev tuleb käia üle piiri või? Ah ikka peetakse ka jah, nii. Põllumajandusega tegeletakse seal. No mina oma oma jaoks ikka teen natikeneks kartulast maha. Kas eestlased Abhaasias koos ka käivad omavahel? Ega nüüd on vähem, seda varem oli ikka rohkem seda. Aga millal te viimati ise Eestis käisite? Nüüd Kose laulupidu oli viimane laulupidu, neid, mis oli möödunud aastal. No väga-väga ilus oli, väga-väga meeldis mulle väga meeldis. Kas endal ei ole olnud sellist tahtmist, tuleks äkki Eestisse elama? No ei tea, et ma olen, niisugust tahtmist küll ei ole, selle, et mina olen siin nagu harjunud ja selle kliimaga ei pead, ei, ei ole mõtet. Kas te olete ise ka sündinud, siis seal Abhaasias? Siin minu papal oli 16 aastat, kui tema tuli. Ta on 86. aastal sündinud ema, ema, minul oli kobalistel selle tükist, sealt sellest ka eestlane. Kas isa on rääkinud ka seda, miks ta, miks ta otsustas Eestist välja rännata üldse? No siis oli, siin anti seesamane luba maa nagu, nagu Eesti ostis ära külma jõenesid meil seal järgmine, siit ongi see külm ja diisel nimetatakse külmajõeni eesti vorstist puhta kulla eest ära, vaat siis oli niisugune asi see. Siinpool on meil muidugi see jõgi, kus meil piir on nüüd selle Venemaaga. Aga siinseid sinna noh, Kaagribole ütelda sealt siis puhta kulla eest õieti jah, niimoodi, et sel korral nagu Eesti ostis ära sellega, eestlased tulivad siia. Omal ajal on neid eestlasi päris palju, siis olnud seal. Meil oli varem siin jah, üks see noh nagu klubi juhataja või niisugune ja sellega siis me käisimegi koos rohkem ja oli niisugune ikka tehti neid näitemängud ja kõik, aga nüüd noh, suri ära põlejana. Noh, nagu on ikka otsida eestlasi ikka, kui on abi vaja, siis ardistavad ikka ja. Eesti keelt rääkida siis väga palju, vist võimalust ei olegi enam? Kuidas muidu eestlastesse on suhtutud Abhaasias läbi aegade? Me ei ole, oli ka väga, väga hästi ikka jah. Head kaaslased ka peavad nagu meistikast lugu ikka, et me oleme. Kuidas muidu need Venemaa ja Gruusia vahelised konfliktid, kas need on ka mõjutanud elu? See ei jää, niisugune oli siin, nüüd tegi gaasi oma rumalusi jälle sõjast pagabcial. Et vene tuli peale vene tuli peale, tuli ja tapeti juba see ära, mis siin kõiki anti televiisorist kõik üle, seda noh, ja siis tuli välja, et seal kõik vale. No ja siis nüüd on niimoodi Nobotivad siis ruutu poodides kõike seda kraami ja kõik niimoodi. Sõda hakkab seda sõda pult kuskil olemas, kes pidi neile peale läikega midagi, noh vaat nemad teevad niisugust. Gruusia juht on ka niisugune, et ta on ikka vähe joolite oma rahva eest, midagi seal. See oli see viimane näide, eks ole, meediast, kus valeuudis tekitati. Kas Eestisse on muidu lihtne reisida praegu või, või on see ikkagi keeruline, et Eestit külastada? Ei, no meil on niimoodi, et passid on meil mesi, käime üle ikkagi noh, kontrollitakse muidugi piiri peal. Midagi meile ikka halba ei tehta ja väga niimoodi võib ikka elada. Ma saan aru, et praegu te olete ikkagi rahul sellega, et teie esivanemad omal ajal natukene soojemasse kliimasse kolisid, seal väga rahul, jah, ma ei tea, millega te tagasi meeritute selle noorema põlvkonna, kes on nüüd Eestisse rännanud. Oma elu läksivad Eestisse, mõned, jah, ja niimoodi siin tuli üks pere tuli tagasi siia, noh, töötasid seal kuse siinse sõjaasi või hakkas siis läks ja Eestis nüüd tulivad tagasi siia, noh, neil oli oma maja siin ja võib-olla veel mõni tuleb sealt tagasi, aga noh kellel on omal majad siin võib-olla, jah, niimoodi. Mis te arvate, kas sellel piirkonnal, kus nüüd eestlased praegu on, on ka selles mõttes tulevikku, et võiks olla selline turismipiirkond? No ei tea, kuidas on, aga noh, teate, see praegu on need piirid niimoodi, nad ei julge ju jätta seda piiri vabaks ka sellepärast et praegu on seda asja väga palju, siinse, need niisuguseid, kes tulevad, teevad seda alates sellest, kui hakkab see meil siin, see olümpia 14. aastal, võib-olla siis läheb ehk piir ka lahti Hitleri Vene ja Abhaasia vahel. Aga seda piiri lahtiminekut siis, nagu rahvas ootab või. No selge, aga suur aitäh. Abhaasiast Sulevi külast pärit eestlane Arnold Ruto mainis, et tal tuli teha Eestisse tulekuks Vene kodakondsus. Mida see tähendab teha Vene kodakondsus ja milleks ikkagi? Jah, sest sest teisiti ma lisaks Eestisse tulla, et kuna kuna Eesti riik kindlasti tunnistaks mitte ühtegi Abhaasiast väljastada dokumente, et siis siis ma pidingi endale kevadine Kodondsusega, aga nagu tavaliselt need asjad käivad nii Vene riigis kui ka Vene föderatsioonile esindustel kuskil mujal riikides, et on vaja nii-öelda kas maksta mingeid altkäemaksu või mingid muud asja teha, et saada nagu kiiremini midagi muud asja teha. Et siin tekib küsimus, mida ja aga ka jah, et ma olen nagu mitu korda maksnud rohkem seda riigilõivu, mis on nagu ette nähtud nii-öelda hinnakirjas. Et siis alguses, kus saada kodakondsuse ja siis pärast seda taotleda endale välis välispassi. Et muidu oleks Rickenud aeglasemalt Jah, aeglasemalt või, või ma ei tea, mingeid veneva esinduses võidakse küsida, nad kõik ju maksavad, et mille poolest ei ole erand. Aga Eesti kodakondsus, kas selle saamine on siis võimalik? Ma arvan, et see ei ole võimatusest, kuna kodakondsuse seaduses on ette nähtud viis aastat elada, siis tehti talle elamisluba, käisid nelja aastat, et pikaajalise elamisloaga Eestisse siis sooritada põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ja siis keeleeksami, ehk siis minu arust see oli algtase, kui ma ei eksi, kas ka üks või kaks ja siis pöördutakse juba kodakondsus-migratsiooniameti poole ja siis nemad saadavad taotluse valitsusele, kes otsustas, kas ollakse või mitte, nii et jäi veel viis aastat elada, et kuigi minu poolest. Ma arvan, et ma olen kõik teinud, sest seaduses ei ole ette nähtud seda, et isik ei või sooritada põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami varem, kui ta näiteks on elanud üheksa aastat. Et kui ma elasin Eestis poolteist aastat, ma juba ma arvan, see oli selline väike väljakutsed, ma mõtlesin, kas teen seda ära või mitte, siis ma tegin ikkagi ära ja siis on seal sajaprotsendist 100. Ja sa oled eestlane ja sul pole ikka veel eesti kodakondsust. No ma arvan, see Marwan mina enda vormistanud, maksimaalselt ära teinud, kuigi kodakondsus-migratsiooniameti vanasti oli kodukontserdi sademed, et siis ma olen kindlasti sõltub ka inimestes, et mõned on nagu suhtunud positiivselt üritanud seletada mul mingid asjad aga kuna mu esivanemad ei olnud esimese Eesti vabariigi kodanikud, siis ei saanud ka endale seda kodakondsust nõnda taastuda. Ja see ei loe, et sa näitad ära selle oma sugupuu, et, et inimesed on pärit Eestist, kes, kes siis kunagi on välja rännanud. Jah, et kahjuks sellest ei piisa, sama küsimus, mandaan on katkestatud Kanada ja Ameerika eestlaste poolt, kelle vanemad on siin natuke varem rändanud enne seda, kui Eesti vabariik on tekkinud. Ja neid on neid tavaliselt kindlasti rohkem kui, kui laugule siin üksi Eestisse tulnud või nii-öelda pahade eestlased. Aga minu teades, et see küsimus ei hiilinud siiamaani lahendust Kas see tähendab ka seda, et on võimalik olukord, et praegu sa oled küll Eestis ja sa õpid ja töötad siin, et ühel hetkel sa ei saa siia tagasi tulla, sest sul pole kodakondsust? No ma arvan, olukorrad võivad kõik tekkida, sest suht tihti mõned otsused ei sõltu ainult meie eest, kuigi me võimelised maksimaalselt panustada sellesse, et sellist olukorda ei tekiks. Aga bürokraatia bürokraatia on, mõnikord, on selline, mis see sõltu meie lahest. Tahad sa Eesti kodakondsust? Ma arvan, et võib-olla seal oleks ajalooliselt õige, et kui mina saaks nagu kodakondsuse, kuigi jah, sest samal ajal võivad kohalikud eestlased öeldi mulle, minu vanemad ei elanud Eduard Eesti vabariigis. Ja kuna ma olen lihtsalt võib-olla kasvatanud selliseks selliseks eestlaseks Aga nooremad inimesed lahkuvad siis nendest piirkondadest. Ma arvan, noorte inimeste jaoks suurem osa ikkagi nagu läheb sinna, eks samas otsi otsi poole või kuhugi mujale riikidesse edasi õppima ja töötama. Sest ma arvan, et seal tulevikku vaadates võib-olla mingid perspektiivid on. Aga kuna see riigi põhiseadus on tehtud sellisena, et et kui sa ei ole nagu Vates kuigi Abhaasia nimetab end demokraatlikuks vabariigiks, mina ei oleks sellega nõus, sest põhiseadus on pandud kirja, see, et riigipea peab olema võib-olla täpsemalt ainutab Haaslane päris rahvusest. Ja siis see tähendab seda, et muud muud rahvused, kes elavad Abhaasias võivad kindlasti mingit kohaliku omavalitsuse tasemeni pääseda, aga edasi kindlasti mitte. Kas sul ei tekkinud mõtet, et võiks sinnasamma Sulevi külla jääda ja siis seda välis-Eesti elu edasi arendada hoid alles seda, mis veel alles on. Kindlasti on mitu korruselised mõtted tekkinud mul siis, kui ma elasin seal. Aga praegu, kui ma arvan, kui meil on siin Eestis, et siis kindlasti, kui ma läheks pensionile, et siis ma tahaks kindlasti olla seal elada seal soojemas kliimas, soojemas kliimas ja, ja enda esivanemate majas. Ma arvan, et Eestis on rohkem selliseid võimalusi end harida ja koolitada. Ja sellised võimalused on näiteks Abhaasias, ma arvan, kas nad absoluutselt ei ole neil, kel endal mingit piiratud kogukonna jaoks kes riigis parasjagu võimul on, aga Eestis kindlasti. Ma arvan, et siin on nagu rohkem ka, ma olen väga tänulik oma seal elavale eesti keele õpetajale ja kahjuks eelmine aasta suri mu esimene eesti keele õpetaja ära. Aga ma olen kindlasti on endale väga tänulik selle eest, et nad õpetasid mulle eesti keelt ja tutvustasid mingil määral ka eesti kultuuri. Siis. Ma arvan, kui sa oled kuskil välisolid eestlaste kogukonnas, et nad on väga suured Eesti vabariigi patrioodid ja ma ei tulnud, nagu saab, elades väliseestlaste seas. Ma ei tundnud seda, et ma olin kuskil mujal riigis, et mul on alati Tuleb meelde, samal ajal kui ma käisin siin Tartus kaubanduskeskuses olid korraldatud Tartu rasvase tehase mingeid näitus ja seal olid samad mänguasjad, mis olid mu lapsepõlves ja siis ma sain aru, kui, kui tähtis oli see, et ma olin kuskil välisriigis, aga mul olid samad asjad, mis olid ka eesti lastel. Et siis mul kohe tekkis selline väga Kus sa õppisid? Appisin alguses õmblesin Sulevi algkoolis kuni neljanda klassini ja pärast ma läksin Salme küla keskkooli eest, seal ma õppisin juba kuni 10. 19. klassini vene keeles ja seal oli nagu vene keel ja. Õppisingi inglise keele tunnides eesti keelt. Kuna meil direktor pole mingil määral ei lubanud nagu väljastpoolt tunne plaane teha mingit eesti keele tunde siis olin, ma pidin nagu ära kasutama mingid võimalused õppida eesti keelt. See oli siis nagu salaja. Tunnistusele pandi ka siis eesti keel välja või see oli midagi sellist, mida sa lihtsalt teadsid. Kuidas see rahvusvaheline läbisaamine Abhaasias üldse on olnud, armeenlased, grusiinlased, Ahaasid, ka eestlased külades. Aga ma arvan, eestlastesse suhtumine on paremini suhtlemine leiab haalsuste koha armeenlaste poolt kui võrrelduseks tuva obaalsuste armeenlaste omavaheline suhtlemine, et eestlastesse suhtutakse natuke paremini, võib-olla meelas kogukond kui kaaslaste kogukond, sest ikkagi vaatamata sellele, Me elame seal juba 125 aastat, me oleme ikkagi nende jaoks mingil määral eurooplased. Sest need vaat mis vanasti eestlased said endale ja kus nad praegu elavadki. Et nad olid lihtsalt tühjad ja ma olen isegi saanud suht positiivse tagasiside enda ajaloo õpetaja poolt, oli armeenlane, sest ta ütles seda, et see oli selle väga võib-olla selle julge otsus tulla kuskilt mujal riigis nii kaugele ja alustada mingeid nii-öelda uue eluga ja siis sest testida Kas need maad kuuluvad Kanada eestlastele? Riigimaad ikkagi riigimaad, sest riigis on võimalik osta maad, kas siis 49 aastane ära või siis 99 aasta peale. Päriselt need maad välja osta ja riigis ei ole võimalik. Mis siis, et eestlased on seal 125 aastat elanud, aga ajalooliselt kindlasti, kui pöörduda tagasi, siis vestlust, aga kindlasti oleks vähenenud, vähenes selle käigus, kus oli tolleaegse Stalini poolt viidud läbi puhastused või ma ei tea, kuidas nad ajaloolased jätavad, kus olid nad Stalini repressioonid ja et kui siin Eestis seal on hiljem, siis Abhaasias baasiasse sellega alustasite natuke varem. Ja suurem osa Abhaasias elavate eestlaste intelligentsist oli lihtsalt ära hävitatud ja siis oli viidud Siberisse või helistad kuskil mujal juba maha lastud. Nii muusikat vaata et kui ka kirikuõpetajad ja matemaatikaõpetajad, raamatupidajad ja ja isegi isegi mu vanaema-isaga oli viidud ära. Et kuigi teda ükskord üritati päästa. See oli võib-olla see on üks koledam. Ma arvan, et südamesse Abhaasias isegi see ei olnud nii nii õude kui kui nüüd Stalini repressioonid, kuigi ma ei ole neid näinud, aga aga ma olen kuulnud nende vanema käest hästi palju selle kohta. Arnold Ruto juba ütles, naasis Abhaasiast esivanemate kodumaale Eestisse ka tema täditütar Anne Plado. Temast 10 aastat vanem. 90, kuuendal, novembris 13 aastat, siis 14 saab, sellel aastal korjasin koplid ja tulin. Miks sa selle otsuse tegid, tol hetkel noortel ei olnud seal midagi, et ega praegu ei olegi eriti muutunud, et seal ei ole nagu noortel haridust omandada ja head töökohti leida, et suhtes otsustasin, et ma arvan, et siin on nagu parem. Milline oli tol ajal olukord üldse Abhaasias, kui sealt otsustasid Eestisse tulla? Kehv oli, piir oli kinni, mehe lisanud üle piiri käia, et ainuke ainuke siis võimalus oli naistel käia üle piiri, et kuna Abhaasias ei olnudki nagu mingit võimalus tööd saada ja ka koolid olid ka põhimõtteliselt poolelt kinni, et siis raske oli ja siis oligi, tuligi see otseselt võiks ikkagist Eestisse tulla. Aga mehed ei saanud, sest tol ajal üle piiri Ei ei saa panti piirid kinni ja minu meelest oli ligi 10 aastat piir kinni. Et naised said piiri ja said tööl käia Venemaal ja kes, kuidas, et põhiline sissetulek oligi see, et nad müüsid puuvilja-juurvilja, et kuna seal on hea kliima, et põhimõtteliselt istuta, mida tahad, et kõik kaasa ei peagi eriti vaeva nägema, et siis oligi ainuke sissetulek. Põllumajanduset, head töökohta ja head haridust oli praegugi, on nagu raske saada ja 10 aastat olid mehed nii-öelda kinni, et nad ei saanud kuskile liikuda. Millega seda põhjendati, et mehed üle piiri käia ei tohtinud? Ega Venemaa eriti põhjendage et nendel on oma seadus, et täna on esmaspäev, täna on üks seadus, homme, teisel päeval teine ja et üks päev elastat naisegi vee üle piiri, teine päev oli marjakoristust päev viljast või ka kedagi üle piiri. Kunagi ei teadnud, kas sa teadki täna üle piiri või ei saa, et noh, väed piiri peale, siis keerad otsa tagasi, et ei saagi üle, aga kuna Venemaalt nagu sai osta toitu ja muud asjad, siis siis see oli väga tähtis, et oleks piir lahti. Millega vanemad tegelevad praegu siis Abhaasias? Ema on pensionär ja isal on eestlased, nagu nad on tööinimesed, isal on nii-öelda oma firma, et nendel on siis riigi riigi käest renditud hästi palju maad. Eestlastega nad on siis teinud oma firma ja tegelevad põllumajandusega, siis teevad heina. Et nendel on oma kombainid ja müüvad seina seal kohalikutele, et kuna teised ei viitsinud nii-öelda heina teha, et kõikidel on lehmad siis nendel on päris päris palju klientidele, et nagu ei peagi eriti reklaamima oma heinaküüni ukse taga järjekord. Et eestlane igal pool hakkama. Eestlased ikka oskavad heina teha, aga mikskipärast okaalsus hoiavad eesti palju lehmi, kitsi, aga ise ei oska heina teha. Et siis ongi nagu nemad ongi põhilised kliendid. Aga sa ütlesid, et sina ei tundnud, et seal oleks midagi teha olnud seal noore inimesena. Ei olnudki midagi sellist teha nagu noh, noored inimesed ikka tahavad nagu midagi uut ja huvitavad, aga seal ei olnud nagu seda võimalust. Kas sa kaalusid ka mingisuguseid muid variante, kuhu minna edasi? Jah, Venemaal on ka see, see võimalus nagu ei pakkunud pinget, et et kuna mulle Eesti meeldib aega, ma olen siin käinud tädi juures, et siis ma mõtlesin, et tädiga muidugi saatis mulle kutse juba, et tule, tule, tule. Ja siis ma otsustasin, et ma tulen ikkagi siia ja ma olen väga rahul siin eluga tagasi, nagu ma praegu küll ei plaani elama minna. Sa oled sündinud Abhaasias, kuidas sa tunned, kas sind on võetud omaks? Siin? Ma ütleks jah, et noh, eks igal pool on nagunii-öelda. Ma olen ka pettunud muidugi inimestes vahelt, aga üldjuhul ma olen hästi palju sõpru ja kellele võib toetuda ja selles suhtes ma arvan küll, et mind on peetud. Aga mis on pannud siis näiteks pettuma inimestes? Noh, võib-olla alguses oligi, et see kultuur on nii erinev, et kuna ma olen kasvanud teises kultuuris, et siis ma ei osanud nagu alguses pole siin arvestades selle teise kultuuriga, et eestlane on natuke võib-olla kinnisem ja võib-olla liiga see otsekohesus või ei olnud nagu kõige-kõige targema Ütles, et julgelt välja, mida sa arvasid? Et noh, praegu ma olen nagu targem, ma elan julgelt välja, ei ütle. Enne mõtlen ikkagi kest, kas ikka tasub. Sinu kodune keel, kui sa Abhaasias üles kasvasid, kas see oli eesti keel või vene keel? Ei, see oli vene keel ikkagist, et ma eesti keele õppisin ikka täitsa siin ise ära, et et ma tulles eetide, May osalgeeti keeld, eriti ma sain nagu aru, aga ma ei osanud nagu vatt rääkis midagi. Et õppisin ise ära ja lõpetasin TTÜ kooli ja minu meelest ei ole üldse raske keel, et kättevõtmise asi. Ja võib-olla ka, et ema ema, isa on eestlased, et et nemad räägivad ka eesti keelt, ise on mul ka, lõpetan siin tippi, et et isa räägibki ainult eesti keelt, et minuga ei räägi vene keelt. Vanemad siis praegu suhtlevad ikkagi vene keeles. Abhaasias. Ja nemad suhtlevad vene keeles ja nemad on sõbrad, kellega vene keeles, et noh, seal on ikkagist, emakeel on vene keel või Abhaasia keel. Kuna nad Abhaasia ja keelt ei oska, et siis peavad ikkagi vene keeles. Et omavahel muidugi eestlased omavahel ikkagi suhtlevad veel eesti keeles, aga eesti keel on veidikene natuke teistsugune. Et mõned sellised sõnad või slängid, mida nagu pole nagu sind võru keel, et seal on siis oma nagu eesti keel, et teistsugune, natuke. Aga laulavad eesti keeles ja jaanipäeva saadakse kokku ja lauldakse ja istutakse koos ja räägitakse eesti keeles, et selles suhtes Aga milline on teie perekonna lugu, et mismoodi siis välja rännati üldse? Oh, see oli väga ammu, minu vanaisa siis jäigi kas selle 1900 või 1800 lõpp koosis teiste eestlastega, rändasid sinna ja, ja omasid testi palju maalsed, Salme küllalt, ja siis hiljem jagati see lihtsalt laiali nagu teistele, et siis kui hakati sele sisse tooma nagu teisest rahvusest inimesi, Grasiine ja et siis jagati sema lihtsalt laiali, aga alguses oli vist siin plaan nagu minna soojale maale elu proovida. Kujutelu 1800 lõpp vist oli, millal nad siis läksid nagu koos teiste eestlastega? Oled sa mõelnud ka vahel, et miks need esivanemad tegid sellise otsuse rünnata, väljasid? Ja ikka olen mõelnud et siis oleks nagu lihtsam praegu, et noh selles suhtes, et ei oleks pidanud nagu siia tagasi tulema. Et ikka olen mõelnud, aga see otsus, et tol ajal oli seal hea elu et nemad olid väga rahul ja et keegi ei tea, mis tulevik toob. Ja mismoodi sa vaatad, jälgida uudiseid, mis kõnelevad Gruusiast, milline on sinu vaatenurk? See on poliitika et igaüks keerab nii, nagu tahab neid niite, kellele on vaja ühele poolele, kellel vaja teisele poolele. Praegu ma ei ole ka Abhaasia pooltega Gruusia poolt selles suhtes, et ei, ma pean nagu Abhaasia poolt, sest minu vanemad elavad seal. Sest mina nagu ei näe tulevikku, kui see läheks uuesti Gruusial, siis puhkeks seda kindlasti ja saaks palju inimesi surma. Noh, ma olin neljateistaastane siis, kui sa seda hakkas. Sellist nagu päris, nagu otseselt sõda ei ole näinud, aga nelja aastat oli esimesed neli aastat olid ka väga rasket, et see andis ka tõuke, et või noh, ma ei tahtnud enam seal nagu elada, et tudengi nagu Eestist ära. Et õnneks mul nagu ei olnud, aga mul on onud sõdinud. Üks on nagu haavata saanud, et selles suhtes, et mul on sugulased, näinud seda Mida on andnud sulle see, et sa oled sündinud Abhaasias eesti juurtega, nüüd elades Eestis, mida see on andnud sulle juurde? Et sa oled tegelikult sisserännanud väliseestlane. Mida ta on andnud keelde? Või kas sa tunned, et sa natukene mõtled teisiti kui siinsed kohalikud eestlased, suhtumine vanadesse teemadesse ja eluolusse? Oskad nagu väärtustada seda head ja turvalist elu, mis siin on, et ma ei oskagi öelda, kindlasti see on turvalisem elada ja noh, me oleme juba Euroopas ka, et et selles suhtes Abhaasia sellise raske, et hommikul ärkasid ja sa ei teadnud, mis nagu päev toob, et et kas õhtul on elektrit kodus. Et selles suhtes nagu suht raske, et kas on nagu toitu lauale pannes? Kas see olukord on praegu ka veel vanematel seal sarnane? Ei ole, praegu on ikka elu palju-palju parem, et see raske olukord on või elu on nagu mööda sammu, et praegu nagu nendele hästi läheb Kõnelesid Abhaasias sündinud eestlased Arnold Ruto, tema vanaema Salme Reiljan ja viimaks täditütar Anne Plado. Lõunamaalt pärit rahvuskaaslastega ajas juttu Meelis Süld.