Tere ja kaunist ilusat keskhommikut rahvateenrite kuulajatele. Loodetavasti on teid palju. Sest ilm veel esialgu soosib raadioaparaadi juures istumist ja, ja laupäeva hommikust mõtete võlgutamist koos meiega. Heidit Kaio, Eesti Ekspress, Neeme Korv Postimehes ja Aarne Rannamäe. Eesti rahvusringhääling ehk ETV on täna teile siin oma jutuga mõtteainet pakkumas. Nagu öeldud, kevadel murrab vaikselt sisse õnneks just nimelt vaikselt kardetud oodatud-loodetud, kes iganes ja kuidas. Muudatused on esialgu jäänud ära, meil ei ole nii hullu pilti, nagu on, on praegu Lätis ja Leedus eriti just Leedus. Ja, ja on, on hea, sest et kõige lisaks veel ka jääb palju raha omavalitsustele alles kardeti seda, et kui talvise nii-öelda lume koristamise peale läheb suur osa eelarvest, siis, siis nüüd teeb seda natukene alles, et, et see see vesi, poolakas maa sisse või, või siis läheb otse taevasse, nii et igal juhul siin Tallinnas ja kuuldavasti ka teistes Eestimaa suuremates linnades mingisuguseid ülejäänud ei ole. Kummikubuum on ka läinud üle, nii et elame veel. See on tore. Jah, kuigi seal võib olla eeskätt liiga vara, et lund on veel päris palju. Et see ujutus. Veel tulla ja mis aga puutub meie siis need on küll, et väga-väga sellises Eteldav nimelt need väga halvas seisukorras, sest et mina oma kõrges eas nii hullu Tallinna tänavapilti muidugi vaata, kus üks löökauk ajab teist löökauku taga ja ja ega ma siin ei saagi näidata vist näpuga kellegi muu peale, kui kui, kui mulle tundub, et ikkagi need asfaldiehitajad, asfaldipanijad ja asfalditootjad on, on ikkagi süüdi. Miks, aga meil Eestis ei osata ilmselt ikkagi õiget asfalti maha panna, mis õiget õiget aluspinda teha, mis, mis nagu asfalti hoiaks ka kevadel kevadisel ajal? Mul jäi selline mulje, et sellega on nagu meie poliitilise kultuuriga ja nagu valimiskampaaniatega tundub, et nüüd sel aastal on nüüd see kõige mustem ja enam kuskile põhja minna ei ole, leitakse jälle mingisugune uus uus käik, et noh, tegelikult sel aastal on tõesti see pilt suhteliselt õudne ja ja nii palju mina aru saan, siis see põhiline lõhkumine leiab aset just praegu, kui öösiti külmetab ja päeval sulatab ja ja noh, minul tahaks loota, et kogu sellele probleemile lähenetakse siis lõpuks kuidagiviisi süsteemselt näiteks lugupeetud seda näiteks Tallinnas, lugupeetud munitsipaalpolitsei töötajad, kes ju oma ametiülesannetest lähtuvalt sõidavad mööda linna ringi ka näiteks märgivad ära, et näed, siin on augud, kõik see informatsioon koguneb. See seda ette kujutada nagu muud ei näegi, kui ainult augud. Et siis see peaks olema mingisugune väga-väga tihe niukene, mustriline paber, kus on kõike geograafilised koordinaadid peale, et kõik need üksteise kõrval olevad augud üles üles tähendada. Paber peakski just olema, sellepärast et siis on nagu võimalik öelda süsteemselt läheneda asjale. Ma ei tea jah, ainus põhjamaa siin maailmas ja mikspärast meist põhja pool ja, ja lääne pool need need asfaldit püsivad, aga meil mitte, ma vaatan kas või seda, seda õnnetut teekest, mis, mida mööda ma iga päev sõidan, ehk siis seda nii-öelda Vabaduse puiesteed, mis lõpeb laagriga, viib laagrisse, et et suts tuus asfaldi maas ja, ja see on ikka nii koledad seisused. Et uuest asfaldist suured suured tükid on, on lahti tulnud ja, ja nüüd on nad veega täitunud ja kui sinna ikka sisse põrutad, siis ajab ikka vihale küll. Muide, kas see Vabaduse puiestee taas neljarajaline Ei ole veel ei ole, ei ole veel ikka kahe või kakli, ütleme poolteist ja poolteist. Mind autoroolist tabas päris tõsine ehmatus, kui sõidurada ühel hetkel lihtsalt otsa sai. Jah, sellepärast, et sinna oli maabunud lumehang. See nädal oli selline saatedokumentide vastuvõtmise või menetlemise foogt ja nädal. Ja eks meil Eestis ka riburada mööda jõuame rääkida, no ütleme, viimane uudis, mis, mis nagu otseselt nagu dokumentidega ei ole seotud, aga kaudselt ikkagi on, on siis nüüd see, et siis ta ei hakka täna pikemalt peatuma, aga, aga see, see Euroikova kallikene, et nüüd ikka tuleb kaks nagu alustele meie statistikaameti kinnitus, et meie defitsiit ei ulatu üle 1,7 protsendi SKT-st ja teine saabus eile Brüsselist, kus siis Saksamaa liidukantsler kinnitas, meie peaministrile? Poliitilised tõmbetuuled ei saa euro tulekul oluliseks ja, ja see, mis toimub eurotsoonis, samuti mitte ehk siis Kreeka ja teiste siga maadega toimuv. Ei, ei määravaks, et Eestis kui Eesti täidab kriteeriumid ja tundub, et nüüd ta siis ikkagi täidab siis euro tuleb ka. Kui nendest numbritest on siin varem ka juttu olnud ja, ja üldiselt ikkagi märgid kõik viitasid nende kriteeriumide täitmisele, siis siin Merkeli sõnad on võib-olla isegi mõnes mõttes olulisemad, sest selge on ju see, et küllap iga kuulajagi teab, millist rolli Saksamaa tegelikult Euroopas ja eurotsoonis mängib. Ja kui siin näiteks sel nädalal vist Financial Times vahendas seda uudist, et Kreeka peab Saksamaa soosingu saavutamiseks Ühe ja allveelaeva tehingugi taas nii-öelda päevakorda võtma, et siis noh, seegi näitab seda, et milline see Saksamaa roll ja positsioon tegelikult ikkagi on. Ja, ja need on, see ei ole kindlasti mitte mitte mingisugune nõrk avaldas, et ma arvan, et siin vähemalt seda poliitilist tuge võib, võib võtta, sest lisaks nendele kriteeriumidele on ju olemas ka nii-öelda see, see ikkagi see jätkusuutlikkuse küsimus, mis, mis mida võib ka nii ja naapidi tõlgendada. Ja mind, mind huvitab selle euro hind, sotsiaalses mõõtmed, et noh, selles mõttes, et, et meil on väga suur tööpuudus Euroopa suuruselt neljas ja suurem kui Eestis ei kunagi varem ja, ja, ja samas väga valitsust selle töö eest, mis on, mis on tehtud euro pole liikumisel ja nendel eelarve kärbetele, mis tehtud on. Ja samas mind natukene teeb murelikuks see, mis, mis, mis meil siin sotsiaalses plaanis toimuma hakkab, et, et on selge, et, et riik ei ole panustanud niukses sotsiaalne, sest see väär kuigi palju. Ja see tulevikus ei muutu ka, et ma oma isa omaenda olemuselt olema pigem liberaal ja Ma räägin seda, et inimesed saavad ise hakkama, aga aga ma kardan, et selle euro hind võib meil kujuneda kõrgemaks, kui me tahaksime. Tahaksime näha. Me tahaksime tunda, et seda seda hindama hakkame ilmselt siin aasta või kahe pärast rohkem nägema. Et me näeme seda. Toimeheidet siia vahele küsida, et sa näed nagu otse otseseost siis nii-öelda eurole pürgimise ja nende kärbete vahel selle olukorraga, mis meil nüüd nii-öelda põllu peal on, ehk 100000 Nojah, näen jah, selles mõttes näen, et, et on selge, et sotsiaalprobleemidega tuleb tegeleda, nendega tegelemiseks peab kusagilt raha saama. Ja Eestil seda raha ei ole olnud, selles mõttes on väga õiglane olnud või väga-väga aus, et meil seda raha ei ole ja me selle probleemiga ei tegele. Aga aga, aga, aga nüüd on see koht, kus, kus, kus me oleme käitunud tõesti, sellise talupojatarkuse põhimõte raha ei ole, sellega ei tegele ja samas on, on Euroopas enamik riike siiski selle nende probleemidega tegelenud, et okei, me võtame võlgu võime, võime. Praegu elame kehvasti, aga me püüame nagu teisi, kes veel kehvemini elavad seal selle võrra aidata. Et ma just eile võtsin huvi pärast lahti Eurostati statistika tööpuuduse suhtes. Armastus, see kuivõrd-kuivõrd, vähe on see statistika puudutanud teisi Euroopa maid, et seal siiski on enamikes Euroopa maades on tööpuudus alla 10 protsendi ja see on üsna no ütleme väär, nagu võrreldes eelmiste aastatega on väga vähe kõikunud. Et see, see samal ajal, kui me teame, et tööstus on kukkunud, tööstustoodang on kukkunud, et see peab olema mingisugune ju riigi sekkumine, siis nende inimeste tööturul hoidmiseks. Eestis selgelt ei ole tehtud, et, et jah, ma näen küll, ma näen siin otsest seost, et me oleme, oleme otsustanud hoida raha kokku ja seda teha. Ühelt poolt euro nimel. Ma olen nõus, et see on põhimõtteliselt tark otsus, et kui raha ei ole, siis me ei, me ei kuluta rohkem ja ma ei pea õigeks ka seda, need kreeka tänava mässe, kus inimesed tulevad, tulevad tänavatele õiendama, kus raha, kust selgelt raha on kordades-kordades-kordades rohkem puudu kui Eestis seda seda kunagi on olnud. Et, et seal loomulikult on mingi piir, aga, aga ma kardan, et siin, selle ütleme, et Eestis on tekkimas väga ilmekalt selline pikaajaliste töötute seltskond. Nüüd nüüd praegu juba on olnud, on küllalt suur hulk inimesi, kes on juba aasta olnud töötud, et väga suur, tõenäoliselt nad jäävad veel aastaks töötuks ja nende inimeste tööturule toomine saab olema väga suur välja. No see on kindlasti väga õige see, et nende töötute mis puutub sellesse, et nende töötute pikaajaliste töötutega, Ma arvan, suurenenud ja seda me võime ka sellest samast sel nädalal esitletud inimarengu aruande kaante vahelt neid neid tabeleid lugeda ja, ja, ja aga noh, ma siiski arvan seda, et ainult see euro kurss ei ole olnud, see et ikkagi põhilise osa sellest situatsioonist, kuhu me oleme saabunud, on andnud ikkagi see üleilmne majanduskriis Ja, ja teine asi, mis seal, kus ma tahan teile vastu vaielda, kuigi sul on osaliselt kindlasti õigus, Eesti ja Kreeka võrdlemine on nüüd natuke meelevaldne selles mõttes, et et kui on nõrgad riigid, nõrk, nõrgad oma oma olemuselt juba väiksed, eks ole. Et siis muidugi see majanduskriis lõi, lõi eriti valusalt, aga, aga noh, me, meil on ikka see vahe kreeklastega, et, et me ei ole nagu varastanud, valetanud ja petnud nii nagu nemad on aastaid tegelikult aastake Neid teinud, et elanud üle oma oma jõu ja, ja kui siin nüüd eile ka tuli Brüsselist sõnum, et Saksamaa ja Prantsusmaa mingisuguses abipaketis kokkuleppele jõudnud ja kaasatakse ka rahvusvaheline valuutafondi ja nii edasi, siis, siis tegelikult noh, tõde on ikkagi seal, et kui klased ei lõpeta üle jõu elamist, siis ega see olukord neile oluliselt ei parane, sest et kui nad tahavad siin mõne aastaga jõuda tagasi mingi kolme, nelja protsendi miinuse juurde, siis on see ikkagi miinus, ehk siis iga iga kuu edasi toodab järjest rohkem miinust ja, ja, ja Euroopa abi läheb järjest rohkem vaja. Ma olen nõus, et praegu see, ütleme, et see kreeka näite olemasolu võib-olla et seda ei ole mõtet liiga palju nagu Eestiga kõrvutamiseks välja tuua, et need tõesti need olukorrad on väga, väga väga, Ma olen lugenud muide internetifoorumites ka sellist heroiseerimata arvamust ja mitut arvamust, et, et kreeklased on ikka väga tublid, et võitlevate, need tulevad tänavale ja, ja õlg õla kõrval ja sadade tuhandete kaupa ja siis noh mõtleme ikka, mida, mida me natuke räägime, et inimesed tulevad tänavatele selle nimel, et elada edasi nii nagu kogu aeg on elanud ehk siis valetades varastades pettes kas nemad isiklikult on seda teinud, noh, see pole ju tähtis, tähendab, neil on seda võimaldatud teha, riigisüsteem on selline. Maksuamet ei ole töötanud ja valitsused vaadanud läbi läbi sõrmede, nii et noh, see on niisugune ühe täiesti ühemõtteline asi. Tegelikult. Sel nädalal ilmus Postimehe arvamusküljel üks Hardo Pajula SEB ökonomisti järjekordselt väga hea kirjutis, mis tegelikult viitab sellele, et, et see Kreeka küsimus ju tegelikult noh, kogu Euroopa kontekstis praegu köömes, kuigi, kui, kuidas me saame nimetada millekski väikseks selliseid asju, mis on suurem kui kolm riigieelarvet, eks kui me võtame seda hüpoteetilist või noh, praegu ei ole seda täpset numbrit ju otseselt välja käidud mingi umbes 20 miljardit eurot. Kus 24 miljardit oli vist see abipakett, aga, aga see on ju köömes võrreldes Kreeka koguvõlaga, mis on 300 miljardit eurot, ehk siis neli ja pool triljonit, nii et siin ma ei oska peast isuri arve jagada ja korrutada, aga, aga need on ka sajad Eesti riigieelarvele. Just nimelt, aga tegelikult kogu Euroopa tegelikult seisab ju noh, ütleme vastamisi varsti õige pea sellega, et, et kas see, nii-öelda see, see heaolu mudel mõnes mõttes ju iseendale valetades võlgu võlgu tekitades on, on nii-öelda üles ehitatud, et kas see ikkagi on jätkusuutlik ja ja, ja noh Meiegi peame seda sedasama asja asja vaatama ja jälgima, aga, aga ma ütlen, et siin suured riigid seisavad sellega vastamisi. Nimetatud seisavad ees just nende pensionisüsteemide jätkusuutlikkusega silmitsi. Ja no sellest korrelatsioonist, et masu ja euro on, on palju räägitud ja kindlasti noh, masu lõi, lõi veel omakorda mitu, mitu naela meie meiegi tööpuuduse kirstus on täiesti täiesti selge. Aga ma, ma ei usu, et et kui me poleks ka neid neid miljardeid kokku hoidnud, mida siin mitu lisaeelarvet on, nüüd on need teinud, siis ega see tööpuudus loomulikult ta ei oleks 100 tuhanded või ütleme, ligi 100000 peal vaid ta oleks mõnevõrra väiksem, aga, aga noh, see on puhas spekulatsioon, me ju ei tea, kui need miljardid oleks meil alles jäänud, kuidas oleks nendega saanud võidelda tööpuuduse vastajaid, palju, palju nagu töökohti alles. Just nimelt kusjuures on tööturupoliitika, mida meil on, mis meil on väga kehv ju, meil on tõesti väga kehv tööturupoliitika, noh ma ei tea, räägime kas või osalisest tööajast, mis kindlasti oleks leevendus paljudele töötutele, aga samas oleks see ka ütleme, leevendus nii lastega emadele kui ka või ka pensionäridel pensionieelikutele see on väga oluline. Noh, nagu on moes öelda meede mis, mis tegelikult aitaks mitmel pool ja see, ma saan aru, et, et see just paljudes palju paljudes Euroopa riikides toimib see ühel või teisel moel riigi toel. Et ja meil on see täiesti täiesti puuduv nähtus, kusjuures isegi Tööandjate keskliidu esimees või tegevjuht Tarmo Kriis on seda öelnud, et, et ka tööandjate meelest võiks see olla üks, üks selline nähtus, mis, mis Eestis peaks oma koha leidma. Ja meil on tegelikult selles süsteemis terve rida vastuolusid, et mul tuleb siin ühe markantse näitena meelde sellest samast inimarengu aruandest see, kuidas tegelikult koolitusele saavad mitte need inimesed, kes võib-olla tõesti vajaksid seda ümberõpet, vaid hoopis mingisugused juhid, kena tegelikult niisugused küsimused, üldse probleemid ja hädad ei ähvarda, nagu seda teist töötajat. No kõik märgid siiski näitavad, masu hakkab üle minema, on nüüd natukene liialdatud, aga, aga hakkab leevenduma, ehk siis ka eelne siin aktuaalne kaamera rääkis Põhjamaade firmadest, kes hakkavad Eestis oma oma tootmist rajama ja panevad kodus uksed kinni, sest et seal on tootmine on liiga kallis ja loodame siis, et vähemalt silmapiiril on tõesti mingid sajad sajad töökohad, mis, mis sellega seoses tekivad ja ja siin noh, paranemise paranemise märke on, on igasuguseid, aga, aga räägime natukene püsivamatest probleemidest. Ehk siis tuleme selle pensioni tõstmise jutu juurde. Riigikogu tegi sel nädalal öösel tööd, krõbistasid endale rinna peale, näete, siit näete, me töötame isegi öösel. Me rahva teenimisele ei, toome oma uneohvriks ja ja, ja see, see protsess, mis meil siis avanes, seal silmades, tekitas tõesti mõningaid mõningaid mõtteid. Jah, no Aarne, ma saan aru, et Heiditi on naisterahvana on siin võib-olla natukene rohkem lootust, aga meie, meie peaksime ju küll nagu tänavatel olema kui see, kui alustatakse pensioni ja sellist tõusu, eks ole. Sa vihjad meie meie eale, siis olen mina kõige rohkem nagu lüpsta saanud, et ma oleks peaaegu jala ukse vahele saanud, terve nahaga pääsenud, aga kus sa, kus sa teie saate muidugi täie rauaga. Et kui, kui see näiteks Prantsusmaal sel nädalal, eks ole, 70. linnas 600000 inimest nii-öelda organiseeritud jõule, tuleb tänavale, noh meil midagi midagi seljas ei toiminud. Sellel piketil, mis oli itaanseri spontaanselt, spontaanselt, tekkis ametiühingud, tahtsid midagi korraldada, aga oli vist 20, oli isegi 15. Kui, kui Keskerakond selgelt ja üldse opositsioon tegelikult tahtis nüüd antud juhul noh, väga selgelt ka oma valijatele näidata, et nad seisavad ja võitlevad siis kuidagi kuidagi. Meil on sellest väga rahumeelselt, seda võeti, muuseas ei ütleks selle kohta, et riigikogu nüüd arutas seda, sest tegelikult mängis arutamist õigemini isegi mitte seda ja see on, oli tegelikult üks selline, see tuuriline mäng. Ja, ja tegelikult on üleüldse väga raske nii-öelda lahti seletada inimesele, kes kogu aeg seda jälgija ja isegi ja tuleb tunnistada, et ma lugesin seda stenogramm ja jälgisin natukene seda, seda mängu seal ja ma ei saa kõigist nüanssidest aru, mida seal kogenud parlamendi Vaata, ma olen lihtsalt nii patriootlik inimene, et kui riigikogu loeb, menetleb seadust esimesel teisel lugemisel, siis ma tahan ikka öelda, et nad arutlevad selle üle, noh antud juhul Aga mis te arvate, kas võiks tõsta pensioniiga või mitte? Mis toimus sel nädalal, sellel asjal on selgelt ju kaks poolt. Üks asi on nii-öelda sisuline pool, eks see, see küsimus, et kas võiks tõsta ja mis sellega peaks kaasnema ja mis see endaga kaasa toob, see pensioni ja tõstmine. Ja teine asi on, on see, mis on nüüd nagu rohkem tähelepanu pälvinud on see, kuidas seda tehakse ja miks seda nii tehakse ja miks seda praegu tehakse? See on muidugi tohiksime kaubajutus, nagu need kaks asja nagu selgelt lahti. See on muidugi mitmeküsimused, et miks seda nii tehakse ja miks seda just praegu tehakse, et mul kahjuks ei ole neid numbreid näed, ununesid töölauale maha, kus oli tehtud need arvutuskäigud, et jah, et kui, kui natukene on olemas valem ja matemaatikat teada, siis siis tõesti on näha, et et selline käik nagu praegu nii-öelda selle eelnõuga maaliti jah, leevendab seda olukorda teatud aastate pärast, aga, aga, aga noh, miks seda nii tehti, mina ütlen teile, kallid sõbrad, et minu meelest on siin üks põhjus, on kindlasti seesama jätkusuutlikkuse kriteeriume euro valitsusel on võimalik näidata, et meie oskame ka tulevikku vaadata ja ja nii edasi. Mina ütlen ausalt, et minu meelest see valitsuse nii-öelda argumentatsioon tegelikult jäi natukene nagu nõrgaks. Et see, kui kui noh, peaminister tuleb, ütleb, et mis siis on valikud, kas läbime pensione või tolm, asised siis välistööjõudu. Et noh, see on natukene selline. See teatraalne, et nii-öelda jätkusuutlikkuse argument on see, mida, mida on nüüd ka öelnud opositsioon, et et valitsusel on nüüd ja kohe ja kiiresti vaja siis tõestada, et Eesti on jätkusuutlik ja ja võtab selle jätkusuutlikkuse jaoks ka mingisuguseid. Meie pensioniea tõstmine on üks samm, see on täiesti loogiline seletus, sellepärast et meil ikkagi noh, ei ole pühamat eesmärki kui neuropraegu ja, ja meil on vaja ruttu ja nüüd kohe tõestada, sest et ausalt öeldes, kui pensioniiga naiste meeste oma võrdsustub, eks ole, 2016 kuue aasta pärast ja kogu see kogu see protsess saab 26 alles otsa. Et noh, tegelikult meil on aega küll. Aga, aga no ei, ei saa olla muud seletust. Nüüd 2010. Märtsi. Ei, mitte grammigi, hiljem ei tohi seda asja hakata arutama. Nii et see tõepoolest on muidugi hämmastav, samal ajal, kui me, missuguse jobutamisega näiteks on suhtutud haldusreformi haridusreformi, siis nendes haiglate reformi, et, et nende jaoks on aega maa ja ilm. Me võime jah, aga nende arvudega, nende argumentidega ei ole vaja tulla kõrge komisjoni, et noh, piltlikult öeldes kõrgekomisjonilt, kuigi me ise oleme komisjoni liikmed, nii et aga, aga, aga nii ta on jah, ja nad ei ole suutnud ka veenvat valet noh ütleme või veenvat sellist poliitiku sõnamulinat välja välja mõelda, et miks seda nüüd on vaja teha, sest et see see ütlemine, et kui me oleksime seda edasi lükanud mingisugune pool aastat, et siis oleks liiga valimistele lähemale läinud. No ja mis siis, küsin, ma selle peale on siis olekski olnud see valimiste teema ja see on väga tõsine sama, mida, mida enne valimisi arutleda ja kui üks erakond ütleb, et, et seda ei tohi tõsta ja toob oma argumendid ütleb, et peab tõstma, siis on see väga tore valimis valimisväitlus ja siis ongi, ongi nagu sisuliste asjadega tegelenud. Aga, aga praegused väited jahi nagu ei, ei kannata kriitikat. Tundub küll, et, et see euro alter on, on praegu ainukene, mis, mis seda kiirustamist nagu mõjutas, aga nüüd see Heiditi küsimus. Nojah, ma tunnistan, ma ise otseselt sellele samale küsimusele vastust, et kas siis kas siis seda pensioniga võiks tõsta või mitte. Kolistasime ringi statistikaameti kodulehel ja minu eesmärk tõestada seda, et, et või otsida välja seda, et kas pensionieelikud on praeguses olukorras rohkem töötud kas nende seas on rohkem töötuid kui näiteks meievanuste tööealiste inimeste seal ütleme siis vanuses 25 kuni 49 enne enne viitekümmend eluaastat või siis on vastupidi. Ja teate mis, mis üllatuseks selgus, et kõige paremas tööturu olukorras ehk siis kõige rohkem on tööd üle viiekümneaastastel, naistel. No ja üle viiekümneaastastel aga kuidas üle viiekümneaastastel meestel on oma nagu meestesektoris on kõige parem töö tööjõu. Olukord viiekümnendates meestest, sa räägid nagu mingitest kruntidest, aga ma annan küsimus 50 kuni 69. Nendele kõige varem. Aga küsimus on selles, et, et puhtalt niisugune visuaalne näitama ja ma ei ole konnaringe mööda statistikaameti selle, selle küsimuse otsinguid. Aga ma võin öelda, et visuaalselt on, paistab küll sedamoodi, et nüüd masu ajal on, on ikkagi ju pensioniealised kõige rohkem nii-öelda kinga saanud. Ma ma läksin sellepärast otsimagi, et ma tahtsin leida tõestust hüpoteesile, et pensioniealised pensionieelikud, madala haridusega inimesed on need, kes kõige kiiremini kinga saavad ja vaadake, aga ma ei leidnud tõestust, eks. Muuseas, mul on üks kiuslik mõte, tuli enne seda saadet ka pähe, et vaadake, naiste pensioniiga tõuseb, praegu muudkui keegi sellest ei räägi. Võrdsustatakse aastaks 2016, eks ole, et, et saaks nii-öelda ühise stardiplatvormi hakata siis mõlemat sugu ühtlaselt ahistama. Aga kui, kui see seadus vastu võeti ja kui, kui kui, kui sellest hakati rääkima, et naiste iga peab hakkama tõusma, sest et noh, see oligi pisut ebaloogiline ju, et naised, kes meil on nuud, tugevamad, tervemad, tublimad, elavad kauem, läksid varem pensionile kui mehed, kes on, kes seal nõrgad, viletsad ja üldse rikuvad oma tervist, ei olegi sellist inetut sõna välja mõeldud meeste kohta, eks ole, siis siis ei olnud meil tegelikult mingisugust dispuuti selle üle, et peaks seda asja nagu, kas tasub teha ja, või, või ei tasu teha. Samas jälle ma isegi täitsa mõistan seda, et Eesti naine on olnud traditsiooniliselt või ütleme tänu nõukogude ajale on olnud väga-väga tööturul väga aktiivne, et et ma arvan, et see pigem on see loogiline, et et kui tervist on, siis pigem jätkatakse tööturule, et see, see. Meeste puhul samamoodi, ega ei ole ju vahet, ega ei ole siis nii, et kui keskmine kukub, siis lähen heidan kirstu pikali, ootan surma, eks ole, et tegelikult on ju kõik, see on juba vana vana tõde ja ammu ära räägitud, et et kui, kui oled elanud juba üle 50 või mis, mis see piirolijaid siis elad rahulikult edasi ja pole nagu meestel naistel väga vahet, aga aga just see just noorte meeste surmad on, on nagu 50-ni jõudmine on ennast kasvõi surnuks kihutanud või lolliks töötanud ja ja tekivad igasugused tervisehädad, ei pöörata enam tervisele tähelepanust, ei ole aega vaja, on vaja mammonat kokku. Jah, nagu selles mõttes, et naiste tööhõivest rääkides siiski siis siis siis nii-öelda vana Euroopa on siiski väga väga nagu traditsiooniline selles mõttes, et, et naised väga pikalt kodus ju, et nad ei pruugi üldse tööturul olla kogu oma elu aktiivsed ja, ja noh, võib-olla nendel tekiks võimalus tööturule siseneda alles nii-öelda siis, kui meie hakkame pensionile minema siis, kui lapsed on üles kasvatatud, aga, aga Vana-Euroopa siiski on väga nais naised on ikkagi väga vähe tööd tegevad seal nii-öelda tööturul. Ma kuulen sind ja mul tekib selline huvitav pilt sellisest ühe naise tööga vääristad, kui siin sama seesama jälle taaskord see inimarengu aruanne toob välja selle probleemi mis on seotud meie vanemahüvitisega, et, et naistel on ikka täitsa tõsine probleem, et millal, kuidas oma seda õppimist karjääri ja lapsi, kuidas siis nagu neid nii-öelda siis nii-öelda kokku panna ja tegelikult selgub, et pikal vanemahüvitisele ettevõtte või siin vahepeal on nagu räägitud, nii et mida pikem, seda parem, eks ole, et sellel on noh, järjest seda sõltuse mul elada siis tegelikult tuleb välja, et nii-öelda teatud plaanis on, on, see on see nagu probleem, sellepärast et sisenemine läheb järjest järjest raskem. Absoluutselt siis ongi naised töötavad, töötavad siis, kui nad on 50 pluss. Ja no absoluutselt, kui sa tahad siin naiste hingeelu kuulda, siis on ju väga palju seda, et 30 kuni 40 ollakse rasedad või lastega kodus, eks ole, see on see aeg, kus võiks, võiks tegelikult, kui on veel tervist ja ei jaksa, et enda karjääri üles ehitada ja siis ongi täpselt siis noh, 40.-te algused lähevad laste kasvatamise peale vastu. Viitekümmend võiks hakata tööd tegema. Ja ja kuna selleks ajaks on on tekkinud probleeme nii-öelda kvalifikatsiooniga, siis tulevad madalapalgalised töökohad ja vägi absoluutselt statistikasse jälle järjekordset numbreid. Väga tõsised küsimused tõesti. Ja see õppetükk on teil hästi ära õpitud, head kolleegid, et see on see tore jutt, aga kas see, kas see ka tegelikult nagu elule vastab, et ma näen siin rõõmsat ja rahulikku Heidit, Kaio, kes on lapsega kodus ja ei kavatsegi tööle minna ja kavatsen küll mingisuguse karjääri ehitamist, ei ole kordagi kuulnud, nii et ma arvan, et see on. Ja iga see on lihtsalt üks ülepaisutatud probleem. Tundub mulle võib-olla mõnel elualal ja mõnel töökohal on, on tõesti nii, et. Laps on suur takistus ja kui ta üle poole aasta kodus oled, et siis on kõik jokk, et siis enam ei ole nagu mingit lootust ja karjäär on purunenud, kõik on purunenud, jääbki ainult lapsi. Sa oled seal lapsega kodus ka õnnetuse pärast, et midagi seal lapse kõrval enam ei ole. Ta. Soliidses keskeas. Meesterahvana, ma lihtsalt ei usu. Tegelikult olen sinuga nõus, et ma ka. Et see on sama 1000 hektari kindlasti, kus, no on kindlasti ja ma ütlesin, ma ei tea, kas sektorid. On olemas firmasid, on töökohti, kus suhtutakse koduga. Koju jõudsin koju jäävates naistesse sellises noh, paha-pahakspanuga või, või vaadatakse imaasjata, palkasin suhete, mis asja sa siin oma lapsega emaga mul on vaja kasumit teenida, eks ole. Aga, aga naise seisukohalt ma ei, ma ei tea ju ju jumala lihtsalt. Ei, ma isegi ei oska öelda. Sul on väga selge vastus, mis on tegelikult enamikel minu meelest enamikel tööturu probleemidele, selle, selle vastase nimi on haridus. Kui sul on haridus kui sul, kui sa hoiad ennast kursis, kui, kui nad valmis ümberõppeks vajadusel, siis, siis ei ole probleemi ja kui haridust ei ole, kui sul on, kui sul pole, kui sul pole isegi keskkooli noh, enamik probleeme ju tekib sellest, kui inimestel on ainult põhikooliharidus, siis nad ongi nii-öelda määratud määratud viljelemisele ja sellele tööpuuduse ja töö töötaoleku noh, nagu tuules kõikumisele. Lihtsalt no ei ole, ei ole ilus, ei ole õige rääkida oma nii-öelda lähikondsetest, aga, aga ma vaatan ka, kas või kui palju siinsamas ERR-is on, noh küpses mõnusas lapsesaamise eas naisi ja, ja noh hea küll, jäävad mõned saated tegemata. No aga see ühiskonnale on ikka see laps ja sellele naisele endale tulevikus on see laps ikka ikka väga palju tähtsam kui, kui need, kui need mõned saated või kui see moodsas keeles karjääri. Kindlasti on tegemist ka sektoritega, et, et noh, ma nagu ma ütlesin, siis ma eile läksin kindla eesmärgiga sinna statistikaameti koduleheküljel, et leida seda oma pensioni, pensioni ja jutule tõestust, aga vaatasin ka muid andmeid, seal. Näiteks see oli vist tööjõud tööturuameti lehekülje peal on sektorite kaupa tööjõupuudus ja siis saatsin velo head ajakirjanikud ja toimetajad, et palju on, praegu on hetkel 200, mingi neli inimest, on, on ajakirjanikena toimetajatena töötud, ehmatasin juba ära, et raske olukord. Vaatan edasi, et et juuksurid ja massööri on veel rohkem, et kusjuures see on väga kitsassektor, siis ehitajaid oli seal mingi üle 11000. Aga mis on veel huvitav, on see, et meie nagu siukene sõsar professioon nagu PR-töötajad ja marketingis inimesed, siis neid on jah, töötuid 10 korda rohkem kui ajakirjanikke, nii et, et tegelikult on seal sektorite kaupa ka väga erinev. Kuidas, kuidas oma ütleme, tööle sisenemist ette kujutada. Tüdruk. Et tagada, tuleme tagasi selle maagilise sõnadega pensioni juurde, et ütleme, väga pikas kaugemas perspektiivis oleks, oleks igal juhul see samm tulnud ette võtta, sest ega me siin mingisuguseid pakkumisi ja isolatsioonis ju ei ela, nii et kogu Euroopa tõstab seda ja on juba tõstnud ja on neist tegelikult juba kaugel ees. Et ei, ei ole, ei ole ühtegi nähtavat argumente, mis, mis kõneldaks selle vastu, et pensioniiga ei peaks tõstma. Küsimus on ainult selles, kas seda nüüd pidin kiirustades tegema ja oleks nii-öelda ühiskonnale olnud tervislikum, kui see debatt oleks nii-öelda lõpuni häiritud ja siis oleks ka kõik saanud oma seisukohad välja öelda, aga nüüd jäi see nagu väga poolele teele. Kuhu jääb sellest meelde üks järjekordne juntimine ja tõenäoliselt siis seitsmendal aprillil, on see uuesti päevakorral, võetakse seal vastu. Ma mõtlen, et see on veel sellise pika perspektiiviga asi, et kui peaks juhtuma näiteks, et siin isegi võib-olla võib-olla isegi sellisel juhul, kui see nii-öelda praegune koalitsioon ja pärast järgmisi valimisi jätkab, siis see on nii pika pika vinnaga asi, et seda jõudaks, jõutakse veel siin täpsustada ja täiendada ja ja võib-olla näiteks ikkagi ka valimiskampaanias natukene arutada sedasama teemat ja üleüldse kogu seda kogu seda tööturupoliitikat. Seepärast. Tundus ka, et kuidagi väga-väga niisugune hambutu oli, kogu see riigikogus toimub, et, et noh, et räägi nagu asjast ka mitte mitte ainult see, mis seal saalis räägiti, vaid ka, mida näiteks opositsioon rääkis meedias, et, et likvideerime tööpuuduse ja, ja sealt tuleb lisaraha riigi kaukasse ja loomulikult tuleb, ega siis tööpuudus 100 100000 ja 14 protsendi peale ei ole mingisugune normaalne asi likvideerida mingis mingisuguse mõistlikule tasemele viia. Aga, aga teine teine argumente, mida ütleb siin koalitsioon, et muidu Toometi võõrtööjõudu ma väidan vastu, et me toome teda nagunii. Me toome teda niikuinii kunagi rohkem, kui me teeme seda praegu. Mis see limiit praegu on, mingi 3000 on lubatud, vist oli ka paar 1000 aastas ja, ja nagunii selgitame neid piire, sest et meil meil ei olegi teisi lahendusi. Küsimusele. Isegi selles, et elanikkond vananeb ja kogu Euroopas ja küsimus on selles, et, et kas need, kas need mudelid, mis on siin üles ehitatud, sellisel kujul, jätkavad mina, ütlen küll kindlalt, et need sellisel kujul ei jätku ja, ja selge on see, et neid otsuseid on vaja teha ja teisest küljest on ju seesama keskmine eluiga hoolimata sellest, et me oleme eriti meeste osas nagu suhteliselt lutuses seisus teistega võrreldes meil ka see keskmine eluiga siiski vaikselt-vaikselt kerkiv ja ja seda kinnitavad kõik. Teadlased ütlevad, et täna tänagi ühest lehest siin lugesin, et, et ka nii-öelda vanainimeste uurijad ütlevad, et tegelikult see ei ole see pensionitõusu, ütleme näha sellest, mingit tohutut kolli ei ole, nagu küll mõtet. Ütleme, et üks diskussioon, mida mina oleks tahtnud kuulda selle sellesama pensioni tõstmise arutelu käigus, on, on tegelikult need nii-öelda tööjõuturumeetmed jälle, ma täna olen kasutanud seda sõna rohkem kui kunagi. Ehk siis ehk siis esimene on ümberõpe ja haridus. Et, et viiekümneaastane, inimene, kes on edukalt toiminud tööturul näiteks otsustaks ja tal oleks võimalus oma oma professiooni muuta, rääkisin seda, mis, mida see tööturu tööjõuturuamet pakub, et, et ma ei tea, masinakirjutaja nõudepesija kas või noh, mis on nagu niisugust kõige madalama profiiliga ametite paarikuised ümberõpped, et ma räägin seda, et kui ajakirjanik mõtleb, et ma tahaks hakata näiteks puutööd tegema, et oleks, mul on kõrini kontoris istumisest ja ma tahaks omal ilusti korralikuks selgelt selgeks õppida näiteks puusepa ameti, siis vot sellist sellist sedasorti nagu mitmeaastaste ütleme, eriala õpet meil ei ole, on hästi populaarseks osutus ju mingi maastikuarhitektid või mingisugune mingi aedniku tööga seotud seotud erialad, mida, mida mõningad kutsekoolid pakuvad ja kus hästi palju ka täiskasvanud käivad voolu hobi korras ümber õppimas. Aga, aga noh, see, seda on vähe. Praegu on ümberõpe on või ütleme, täiskasvanu ümberõpe. Kas sa lähed ülikoolis, et õpid ülikoolis, ma tea magistrikraadi juurde, mis ei ole nagu päris, mis, mis on muidugi lahe ja, ja variant, aga võib-olla ei ole päris päris see, või siis teine variant tõesti, et sa kõige madalamal tasemel mingisuguse nädalase õppega profess nagu saad õmblejast mingisuguse teise ameti ja teine asi, mis ma tahtsin juurde lisada lisaks siis sellele haridusele ja ümberõppele peab siis olema just nimelt see osalise tööaja võimalust et seal pensionäridele või pensioniealistele oleks see kindlasti väga oluline. Jah, eks on ju nii, et paljudel inimestel on tegelikult oma sellele igapäevasele elukutsele, lisaks on tal mingisugune hobi, millega ta tegeleb anne näiteks või, või näiteks Anne ja võib-olla ta tahab sellest mingisugusel oma eluetapil arendada hoopis välja selle, millega ta oma igapäevast leiba teenib ka ja üleüldse ju tegelikult kas või selles masu tingimustes on siin palju räägitud, et inimeste väärtushinnangud on väga palju muutunud, inimesed vaatavad ka elule natukene, võib-olla võib-olla nagu nagu teistmoodi otsa, et toimub mingisugune kainenemine ja ka selle selle kaudu võib-olla väärtustatakse natuke väiksema palgaga, aga võib-olla rohkem rahuldust pakkuvat. Jah, näiteks neljakümneaastane ärijuht, tahan kokaks saada, miks mitte, aga vaat vaat seda sedasorti võimalusi ei ole, et ma õpiksin näiteks kaks aastat kokaks, siis hakkaksin seda sedasorti tööd tegema. Tean paari 40 aastaste ärijuhti umbes umbes sinnakanti, kes vastab nendele kriteeriumidele, kes oskavad päris hästi süüa teha. Neemes neemes on üks väike raamat, mille peale on kirjutatud Eesti inimarengu aruanne 2009 korraks libises ka meie jutust läbi. No see on niisugune oodatud raamat ja sotsiaalteadlaste esitlus on alati oodatud, sellest oodatakse palju artikleid meie ajakirjandusse nii online kui paberi peal ja eeter on seda täis nendel päevadel, kui, kui see raamat välja tuleb ja, ja sotsiaalteadlased teda esitlevad. Erand ei olnud ka see aasta. Aga, ja kui me vaatame nagu tervikuna seda, mis mulje teile jättis, siis need nii-öelda kõige laiemas mõttes see see, mida esitleti, nagu taheti, nagu sotsiaalteadlased tahtsid seda lasta välja paista nagu. Te olete nüüd kahte raamatut, mida aastas oodata. Üks on kapo aastaaruanne tilkunud ajakirjanikke, kes tohutult ootavad seda. Ja teine on see Eesti inimarengu aruanne ja mina olen see, kes ootab seda inimarengu aruannet. Ei, no mõlemat võib lugeda, võib lugeda, ühes on rohkem pilte nagu. Peatoimetaja Marju Lauristin ütles, et, et see on ka ühtlasi selline nagu sotsiaalne reaalteaduse aastaraamat ja tegelikult selles mõttes noh, mina ütleks, et üks selline positiivne asi, mis minu jaoks siit nii-öelda vastu vaatab, on see, et meil on tegelikult päris tugev potentsiaal, et siin on, siin on avalik-õiguslikud ülikoolid, uurimis, keskused on selle taga ja noh ütleme see on ka üks, ütleme üks üks seminar raamat, kus on olemas ka mingisugune nii-öelda nii-öelda perspektiiv või kuigi siin on andmed, millele tuginetakse ju tegelikult on, on, on selles mõttes selles mõttes võib-olla natuke vanad, et siin on nagu 2007, kaheksa üheksa aasta andmed. Aga, aga, aga see, see vaade on ikkagi nii-öelda noh, lähtepunkt on olemas ja vaade Anett No ma küsin siis siia niimoodi juurde, et on, see, on see vaade teie arvates adekvaatne. Ehk siis see koosneb, see raamat koosneb arvudest ja koosneb järeldustest. Arvude vastu on raske vaielda, aga nagu ütlevad poliitikud järeldusele See on huvitav, et sellel aastal on uskumatult palju kriitikat just nimelt järelduste kohta, et ja, ja ma pean tunnistama, et kui need, kui need seda kriitika nagu üle vaadata, siis tõesti tundub, et, et selle aruande tegijad on natukene käitunud ajakirjanikele iseloomulikult ehk siis või noh, ütleme niimoodi nagu aeg aeglane Läti ajakirjanike süüdistatakse, et, et nad rõhutavad mõnda üht või teist punkti, mis neile tundub nagu rohkem olulisem olevat kuigi ja mõnikord võib-olla natukene meelevaldne, et, et see tõesti nagu seekord on natuke juhtunud. Mina siiski tegelikult ütleme, teadlasi kaitseksin, et kui siin tuleb üks ajakirjanik ja hakkab mingisuguseid numbreid võrdlema ja ütleb, et oi, tema näeb seal mingisuguseid mingisugust, siis tal on loomulikult õigus seda küsida ja kindlasti peavad sotsiaalteadlased talle seda seletama, aga nad on ikkagi ütleme nii, ala eksperdid ja võib-olla et võib-olla, et meil on üldse see probleem, et näiteks poliitikud, kui sa Sinaarlasele välja tõi poliitikaga ja üleüldse umbusaldavad liialt neid ühiskonnateadlasi, et, et näiteks seesama potentsiaal, mis, mis siin kaante vahel on, see võiks ju tegelikult leida rakendust ka ütleme näiteks selles samas riigikogus, kusjuures võib-olla tunduvalt rohkem, et mina tean küll siin Euroopa parlamentide praktikas seda, et erakonnad, kes saavad maksumaksjalt üsna kopsakat raha, ei kuluta seda mingi mingi jama peale, eks ole, vaid vaid ka tellivad selle, selle eest mingisuguseid uuringuid, meil on need keskused olemas, see oleks palju huvitavam ka meil siin riigis neid asju arutada ühiskonnas ka laiemalt, et et kui meil oleks mingisugused konkreetsed uuringud, aga mitte nii nagu ütleme, sedasama pensioni eelnõu puhul praegu, et tegelikult need argumendi argumentide osa oli suhteliselt õhuke Argumendid on ju olemas ja need on kõik ära trükitud, ainult et nad jäid nii-öelda välja toomata laia avalikkuse jaoks, meil on ju ka selle pensioni puhul neid teadlasi küll ja küll, kes, kes väga argumenteeritult suudavad vastata absoluutselt igale küsimusele, et noh, lihtsalt ühte asja ütleme natukene kauem. Aga, aga huvitav on selle aruande puhul ka ka see, et et loomulikult võimulolijad ehk siis nii-öelda koalitsioon ütleb, et ei, et see asi ei ole nii hull, et Eesti ei ole mingisugune ebavõrdsuse maa ja mingid korporatiivsed ühiskonda ei sünni, mis suletud ühiskonnast räägite. Aga ega opositsioon ka ei kippunud, ütlevad, näete, nüüd näete nüüd teie juhtimisel, kuhu meie ühiskond on jõudnud. Et poliitikute in corpore peaaegu et võtavad seda, kui jah, mingi tüütu putukas viriseb ja, ja me teeme ikka oma asja edasi. Muidugi üks selline paras siuke herilase astel oli siin selles aruandes sel aastal muidugi sõna, mida siin kasutatakse ehk stagnatsiooni oht. Haardumine nagu ütles, aga stagnatsioon, sõna stagnatsioon on siin kasutatud, me väga täpselt ei mäleta, uuri sõna seal hulle sõna ja, ja täpselt teame, kust see sõna tuleb, mis aastatest ja millise riigikorra juurest, nii et aga samas teisest küljest. Sõna kuigi kogu see riigikord oli, oli, oligi sellesse sellesse tardunud olekus, aga, aga seal öeldi ka stagnatsioon, siis oli eriti hull. Aga ma tahaks Aarne jutu juurde tagasi tulla, et, et tõesti on varmad, lükkad hakanud poliitikut tagasi lükkama teise ei ole tõsi, mida sotsiaalteadlased välja toonud, selle asemele vaata peeglisse ja arutada, et võib-olla on tõsi ja mis sellest, mida sellest, mida sellest nagu parandada saab. Ja see, see, mida ma siin eelkõige mõtlen, on seesama sõnum, mis siit välja tuli, et et sotsiaalne mobiilsus ehk siis inimeste ja laste võime liikuda ühest ühiskonnaklassist teise on, on oluliselt nagu kehvenenud, et see, kes sünnib vaesusesse tõenäoliselt ka kogu oma elu, elab samas mustris nagu tema vanemad ja ka siis vastupidi, et jõukasse perekonda sündinud noorel on oluliselt rohkem võimalusi kui, siis vastavalt vaeses perekonnas, et see on see nii väikse ühiskonna puhul nagu Eesti, on see minu meelest uskumatult ohtlik. Uskumatult ohtlik näide ja ma tunnistan, ma olen alati inimesele on väga uhke selle üle, et meie ühiskond ei on olnud väga kaugel klassiühiskonnast, et meil ei ole olnud aadlikke, meil ei ole olnud oluliste ütleme selliste kõrg kõrgklassi, kes, kes oleks saanud kapselduda ja tänu sellele ole on, on meie ühiskond olnud oluliselt avatum ja, ja ka võimalusterohke Jah, aga paraku selle asjaga vist on ka niimoodi ja elu näitab väga palju näiteid selle kohta, et tegelikult laps, kes sünnib kehvemasse perekonda, tal on mingisugune loomuldasa niisugune elujõud ja püüa sellest välja rabelda ja olla ise parem. Samal ajal kui rikas perekonnast tulev laps on, on pahatihti leppinud sellega või omaks võtnud selle, et, et mul on kõik kogu aeg olemas, mul on kõik tingimused olemas. Ega ma ise ei peagi mitte midagi tegema. Vaat see ja ongi ja ongi tagajärg ongi mingi mingisugune lontrus, tuleb välja, kes, kellel on deme materiaalselt kõik võimalused. Aga vaata, ise, viitsid, sellel lontrusel on isa, kelle, kes sokutab ta heasse advokaadibüroosse tööle pärast seda, kui ta on Tartu Ülikoolis juura lõpetanud ja see teine maandunud, kes võib-olla isegi ülikoolis targem, aga tal seda isa ei ole, siis, siis pole midagi teha. Lontrus on lontrus. Heido eliitkoolis õppimine ei tähenda ilmtingimata seda, et sa oled pärast ühiskonnas nii-öelda mingil juhtival positsioonil sa võidki jääda samasuguseks. Oled sünnilt. Et nende veel nagu tulles selle juurde, et mis edasi saab siis sedasama inimarengu aruannet on ju tegelikult nüüd siin viimastel aastatel Riigikogus arutatud ja Marju Lauristin on käinud seal vastanud riigikogu liikmete küsimustele, et mina sel aastal ootan seda väga suure huviga, et needsamad needsamad tardumuse ja sotsiaalse mobiilsuse ja, ja nii-öelda siin regionaalse tasakaalustamatuse ja me kõik need küsimused tulevad seal arutlusele ja see oleks küll selline väga huvitav. Või ootan ka südamega kindlasti kõik, ootame seda suure huviga, pane tähele, pooled küsimustest on nii-öelda ründavad. Et mis te ikkagi sellelegi tahtsite öelda? No kas tõesti asi ikka nüüd nii hull ja selles stiilis edasi, nii et vaatame, kas muusikas mu sõnadel sõnadel on määratud tõeks. Kusjuures see noh, minu meelest see sotsiaalse mobiilsuse jutt ehk siis sellest, et meie ühiskond on nagu kivistumad või need rollid on nagu kivistunud, kui hilistamas on täpselt jutt, mida, mida võiks kirjutada haridusreformi ette või siis huviharidusreformi ette, et, et selleks ei ole vaja rohkem tõesti siin, kui on täpselt seesama jutt, mis siin inimarengu aruandes kirjas on. Ma tahtsin ühte teemadel üles tõsta ja hea on, et see haakub kõigi meie tänaste eelmiste teemadega on see, et kui siin Neeme ütles, et poliitikutel on vaja peegel ette ja nad ütlevad, et, et see ei ole mina, kes sealt vastu vaatab, siis on nüüd Eestis üks seltskond Tallinnas üks teatriseltskond, kes, kes tahab riigile siis poliitikutele ette panna ja jutt käib siis loomulikult no-teatrist NO99 ja tema suurlavastusest ühtsest Eestist ühe uue erakonna suurerakonna loomisest ja mille suurkogu siis peab toimuma seitsmendal mail Saku Suurhallis. Kõik on suur, see kõik on uus. Ja esimeses olidki, on juba olemas ja esimesed plakatid ripuvad linnatänavatel, esimesed reklaamirullid käivad televiisoris. Nii et avapauk või avapaugud on olnud väga võimsad. Ja et see on nüüd selline teema, mis võib-olla väärinuks siin juba juba praeguseski ajahetkes sellist kahetunnist saadet ja ma arvan, et siis ka ei saaks see asi piisavalt ammendav. Tunnine saade muide, tuleb maa, teeme väikese reklaamivabariigi kodanikud, teisipäeval televisioonis räägib sellest Ja ma võin reklaami teha, et päris paljud kaasautorid on andnud juba märku, et tahavad sellest hakata kirjutama artikleid, aga see on, see on tegelikult selles mõttes kummaline kummaline lugu, et et nii meie siin kui, kui Aarne, kui sina hakkad, oled tegema, kui kõik kõik need peaaegu juba peale 2000 inimese, kes on näiteks Facebookis ennast ühtse Eesti fänniks klikkinud ehk siis jälgivad nende nende tegemisi seda tegelikult ju juba tegelikult ühes sellises mastaapse lavastuses osalised. Ja see nii-öelda nii-öelda see tegevusliin nii-öelda Pete sele retseptsiooni arvestamist. Et, et see on, see on ühtepidi on see minu meelest äärmiselt põnev nii-öelda teatriprojekt. Noh, iseasi muidugi on see natukene tekitab võib-olla mõningaid selliseid kahtlusi, et et kuna see aeg on ikka nii tohutult pikk, sest siin on välja reklaamitud seitsmendal mail saab toimuma suur grand finaal, eks. No mitte finaal, vaid, vaid saab toimuv kulminatsioon, partei partei asutamine just nimelt ehk suurkogul see partei oleks nii-öelda ametlikult luuakse praegu kõik, on nii-öelda eelmäng, et kuivõrd-kuivõrd seda. Nii-öelda ikkagi välja veetakse, et mingisugune risk on ka see, et selleks ajaks nii-öelda see, see asi kuidagi kuidagi nagu ammendab ennast, et aga, aga see on väga põnev, et, et ma siin lugesin täitsa eile võtsin riiulist. Hakkasin uue põnevusega lugema sihukse teatriteadlase nagu Pieter pruuki raamatut nihkub vaatepunkt, kes räägib nii-öelda teatri kui kunstiliigi nii-öelda võimalustest. See on väga põnev raamat, et ma soovitan kõigil lugeda seda. Jaa, jaa. See, mis meiega nüüd tehakse, see on ikka üks, üks väga-väga huvitav asi. Jah, ühest küljest, mida meiega tehakse ka, mida meie ise ka teeme, et ühesõnaga, see on nüüd näitemäng, mille, mille lavastaja ei ole mitte ainult ojasoo ja Semper, vaid, vaid seda lavastavad nendega koos paljud ja, ja mitte keegi ei tea, mis on lõpptulemus. Ja just, et kui kaugele siis sellega minnakse, et meil Postimehes on üks niisugune siseringi nali, et endine Postimehe töötaja ja praegune välisminister Urmas Paet samal valitsuse pressikonverentsil teatab, et nii nüüd on see siis lõppenud, see ajakirjanduslik eksperiment. Nüüd ma tulen toimetusse, kirjutan selle loo lõpuks ära. Et sellega on tegelikult täpselt samamoodi, et minu meelest üks hea hea võrdlus selle selle juures on see, et, et teatavasti Prantsusmaa, Šveitsi piiril on käivitatud selline asi nagu suur Hadronite põrga kõrguti või põrgata ja et et minu, see kannatab nagu väga võrdlust, et ühel hetkel sel aastal teate praegu nad, need osakesed tekitavad seal kiirusrekordeid, aga ühel hetkel käib suur pauk mille, mille tulemust nagu keegi ette ei tea ja, ja tegelikult Eestis on ju päris palju sellesama ühtse Eesti põhjal tekkinud ka siukseid vandenõuteooriaid. Ja eriti just ma tean, et, Vähemalt kahe partei puhul ma tean kindlalt, et seda on arutatud juba juba täitsa tõsiselt, nii-öelda poliittehnoloogid küsivad, et noh, mis, mis nüüd muutub ja kuidas meie peame reageerima, mida tegema selles mängus? See on naeruväärne, kuidas mingisugused poliitringkonnad on sellest asjast närvi läinud ja kuidas nad ennast valitseda ei suuda ja kuidas internetikommentaariumid on nagu iseenesest täitunud niukse toore rõveda sõimuga sellel aadressil. Minu meelest on see see projekt äärmiselt vaimukas, aga mul on kuidagi mul on nagu väike hirm, et, et, et see, see lõpeb või selle, selle kulminatsioon ongi selline, et, et meie siin saame aru, et ilgelt naljakas ja vaimukas, aga see, kellele see suunatud on, ehk siis need 101 riigikogu liiget ja, ja ka nende poliittagatoad ei saa sellest, Aru, ma ei saa aru, mis seal toimub ja miks see on ja, ja kes on, kes on selle taga ja kust see nüüd tules Paucet, et nende tegevus ja arusaamatus aina aina kasvavad, ma kujutan seda väga teravalt ette. Minu ja minu meelest noh, nagu hästi iseloomulikuks näiteks sellest arusaamatusest on, on Andrus Ansipi üks asja üsna hiljuti. Kui Eesti ajalehed avaldasid selle valge esikülje, mis oli siis protestiks ühe seaduseelnõu vastu ja siis Andrus Ansip ütleb selle peale, nüüd hakkas ajakirjanik ajakirjandus küll poliitikat tegema. Et no mida siis veel loomulikult, et see, see näitab seda lõhet, seda arusaamatuste nende noh, ütleme kas siis rindejoonte vahel või. Nojah, aga see on ka mõistetav, sest et ta peab olema inimese ajus, peavad olema kõik asjad ikkagi selged või mingites korterites, mingites lahtrites tärkab seda. Lase täpselt, tead, eks ole, aga kui sa, kui sa võtad need vaheseinad ära, siis on teater ja on elu, eks ole. No mõnikord me räägime eluteatrist, aga siis me saame aru, mis asi see on, aga, aga järsku on, on nagu kõik on, on nagu pudru ja kapsad segamini nagu, nagu rosolje, eks ole, kuhu on pandud mingisuguseid elemente, mis nagu sinna ei sobi. Ja see tekitab inimeses arusaamatust poliitikaga. Selles mõttes inimene ja poliitik on selles mõttes ju väga haavatav, et kuigi nad on nii-öelda sõimule kasvatanud selga väga paksu naha, et see nagu üldse ei lähe korda, aga Aru vääristamisele ei suuda keegi ükski inimindiviid sellist paksu nahka endale kasvatada. Ja kõige kõige hullem tunne on see, kui sind tehakse lolliks. Ja see juba sunnib õlgu üles ajama, et, et mis nüüd hakkab toimuma. Teater peab olema ikka niisugune, et lähed õhtul saali ja siis istud maha, plaksutavad vahepeal käid baaris, võtad ühe kuidagi? Jah, kes võtab kohvi, kes võtab konjaki plaksutab ja, ja kui ja kui ja kui, siis ma arvan, et meie poliitikutel on nii paks nahk, et see traditsiooniline teatri võtta tegelikult enam ei toimi, et kui seal laval näidatakse, kedagi karikeeritakse, et ma arvan, et, et see, see, see nii-öelda uus teater, mida, mis tegelikult ei ole ju, see ei ole ju maailmas unikaalne, et näiteks mingi Ameerikast tulnud kunagine elav teater leviks, on ju, on ju teinud selliseid asju, kus noh, pärast on nii-öelda sisuliselt läinud tsensuuri ja tänava rahutusteni asi välja. Nojaa, aga vaata, juba esimesel loomus on see, et kui ma lähen teatrisse, siis on on ka ikka piir vahel, eks ole, konkurendid on paigas, on pime, saal on valgustatud lava ja kui nüüd, kui nüüd teater kasvõi puhtalt selles samas ruumis kisub vaataja lavale juhtus ka sellesse proovi etenduses, kus siis nagu nagu Rein Lang tehti peaosaliseks juba juba siis see tekitab niisugust tunnet, et midagi seal oli. Asi läks, hakkaski nagu juba kiiva kiskuma ja üle üle piiri minema. Õnneks täna hommikul siis võis näha videot sellest, mis tegelikult selles saalis toimus, nii et seda ei jõua ära rääkida. Meie saade hakkab otsa saama, aga, aga, aga vaadake vaadake ja siis otsustage ise, mis, mis seal saalis tegelikult tõenäoliselt, et see lühike video mingi kolm-neli minutit annab väga hea ülevaate, et te ei jää enam kahtlust, mis, mis tegelikult toimub. Et selle šõu lavastajad. Ehk siis ojasoo konkreetselt vihkeldavale värskes Ekspressisaates seda juttu rääkis, mis ta rääkis ja see on ka kõik kirjas üle rääkima, siis siiani. Äraspidine tunne, et äkki seal iga osa mängust ja selle ümberlükkamine järgmine päev ja langiga nii-öelda taas unisoonis ühes ühest suust rääkimine oli ka osa sellest näitemängust, nii et see kõik kokku ongi, ongi paganama põnev ja et jään ootama. Väga-väga põnev jah, et, et ma arvan, et praegu on väga paljudest asjadest veel tegelikult vara rääkida nii-öelda Karl August Hindrey moel, et minna juba poole nii-öelda etenduse pealt minema ja hakata kuskil kuskil kohvikus juba arvustust kirjutama järgmise päeva lehte, et seda me. Vara vara, vara, vara, loeme Hindralt hoopis raamatut, mis on temalt ilmumas Eesti Päevalehesarjas ka väga huvitav sari, kui tohib reklaami teha. Nii, aitäh, head kolleegid, Heidit Kaio, Neeme, korja Aarne Rannamäe olid täna siin vikerraadio stuudios ja ja selline, siis kukkus välja tänased rahva teenrid, sellised, meie jutud, järgmine kord midagi, midagi muud kindlasti. Nautige nädalavahetust ja kevad tuleb.