Klassikaraadio tänane stuudiokülaline on Laine Mustasaar teretulnu. Tere, tere. Sina oled olnud suure osa oma elust seotud raadiomajaga raadiotööga, täpsemalt raadio kooriga. Millal laul tõi sind siia majja? Noh, see aastaarv on mul tõesti meeles, see oli 1963 see oli samal aastal ja samal samal sügisel, kui ma konservatooriumi astusin ja ja ilmselt siis professor Ariste oli, oli siis läbi seina kuulnud vist minu minu tunde seal. Linda Sauli juures jaa jaa, balda kutsused, et kuule, tule, et ma, ma proovin su häält ja ma tahaksin natuke üle kuulata, et et meil on kooris üks koht vabanema ja ja nii ma siis läksingi ja, ja ma ei mäleta, ta tegi vist mingeid hääleharjutusi hääleulatust ja proovis niimoodi ja ja noh, ja siis ma siis ma kohe asusingi tööle raadiokoori. Nii et 63.-st aastast kuni kuni 95.-ni kust kandist sa ise pärit oled, kust sina need laulud leidsid? Mina olen lõunaeesti plika. Olen karjas käinud ja seda mäletan, kohed, meil oli, meil oli isal, isal oli talu ja, ja meil Maria ja, ja siis noh, mulle meeldis kohe karjas käia ja ma mäletan isegi, kuidas ma seal mingi kuue seitsme aastasena olin, olin, olin lehmade juures ja noh, kui kui palju ma seal hoidsin neid seal nüüd, iseküsimus, aga nii et ma olen jah, talulaps ja ja Lõuna-Eestist pärit ja. Ja niimoodi kuival maal sündinud võib-olla sellepärast ma siin ka praegu kohe nagu ütlen ära, et, et meri jätab mind külmaks, kuigi ma siin olen nüüd aastakümneid elanud mere ääres ja muidugi ta on võimas ja avaldab mulle muljet ja. Aga, aga mind tõmbab mets. Ta on kohutavalt metsa. Ja Lõuna-Eestis olid sellised metsad, kus sai oma hääle kõlama panna. Ei, ega ma, ega ma niimoodi looduse segama vist ei, ei grillerdan küll. Lapsena ma ei mäleta, vähemalt. Aga kus ma laulma hakkasin, juba see oli ja esinema hakkasin muidugi algkoolis, juba, siis olid need nääripeod ja, ja seda ma mäletan küll, et, et olin väga-väga tubli näidendites esineja ja ja, ja, ja soololaulude käisin siin ka juba kuskil viiendas klassis või nii ja ägedamaks esinemiseks läks siis keskkoolis, kui olid need niinimetatud rajooni ülevaatused ja mul on veel artiklit nendes välja lõigatud, et et kuidas ma ei mäleta, mitmenda koha ma seal saavutasin ja soololauludes ja duetis ja niimoodi. Ja sealt tekkis mõte siis tegeleda lauluga põhjalikumalt. Vaat näe, ma pean sulle jälle eitavalt vastama, et et mul endal seda mõtet ei tekkinud, ma vist ei olnud endast nii kõrgel arvamusel. Aga mind mind tähendab kõrvalt siis kuulas, jälgis ja minu matemaatikaõpetaja Räpina keskkoolis nimelt ja, ja tema oli ise väga laululembeline ja ja tema torkis mind kogu aeg, et lained, sa pead minema muusikakooli, kui sa siit siit majast lahkud. Ja samuti minu muusikaõpetaja. Et nendele kahele inimesele ma võlgnen nagu selle selle tõuke ja, ja, ja nemad andsid siis nagu usku ja lausa muusikaõpetaja võttis mind käe kõrvale, viis Tartu muusikakooli sisseastumiseksamitele tuli ise kaasa ja nii see nii see läks. Kes oli su esimene lauluõpetaja? Muusikakoolis, Tartu muusikakoolis, oli noh. Nii et sellised kaks tuntud lauluõpetajat on olnud, kellest, kellelt sa oled oma häälekooli saanud Alma, Kurtna ja konservatooriumis, siis Linda Saul just niimoodi ja. Sinu laulja ilu on suundunud sellistele kammerradadele ja sa oled laulnud suurvorme ja kooris teinud tööd, aga kas sul kunagi ooperi ahvatlust ei ole olnud? Vaat kuna ma sattusin siia siia koori ja, ja siin hakkas nagu tekkima seda tööd ja juba neid neid ülesastumisi ja ja ja ausalt öeldes ei tekkinud, kuigi, kuigi Eri Klas mainis mulle ükskord, et kuule, et et sul on päris korralik hääl, et tule, tule õige meile Estoniasse ja aga noh, ma võtsin nagu mõtlemisaega ja ja ja noh, ei, ei võtnud vedu ja siis mul tekkis tõesti neid, neid suurvorme siin ridamisi juba ja, ja kaunist muusikat laulda ja ei, ma ei kippunud sinna. Et ma jäin nagu siia vaikseks ja ega ma ei kahetse ka et suur suurvormid ja siin muusika pakkusid sulle piisavalt rahuldust ja naudingut, et midagi veel hakata sealt kõrvalt. Jah, seda küll, et, et see, see töö, mis siin hakkas need suurvormidega olema ja Roman matsu ja, ja võttis järjest ikka neid uusi ja, ja võrreldes teatrid, aga et kui, kui seal võetakse üks ooper ette, et seda käiakse mõnda aega nagu ja ja võib-olla noh ma ei tohiks seda võib-olla niimoodi öelda, et see muutub võib-olla trafaretselt või ebahuvitavaks või niimoodi päevast päeva. Aga et meil oli noh, see report paar nagu pidevalt vaheldus, olen ooperiga ikka kokku puutunud juba muusikakoolipäevil Tartus, ma olin Vanemuises tööl aasta poolteist aastat, kooris Eris kõlari käe all ja mulle täitsa meeldis seal me tegime jah, neid neid operette seal ja ja ma ei ütleks, et mulle ei meeldinud seal. Aga siis mul tekkis kange tahtmine ikkagi tulla konservatooriumi, kuigi mul oli Vanemuise leping ja ma tulin sealt suurte pahandustega ära, et mul olid seal jah, mingisugused pahandused puht paberliku asjaajamises nagu, et oli leping ja ja inimene laskis jalga ja siis me lõpuks ikkagi proovisime ära ja nad nad mõistsid, et mul on vaja minna edasi õppima ja teine kokkupuude siis oli mul, kui ma lõpetasin konservatooriumi, siis mul oli diplomitööks. Ma olin Rigolettot, ma olin madal hinna et mul on õnn olnud koos olla laval Org otsaga. Ja, ja siis oli Teo Maiste oli seal ja, ja Lidia Panova ja ma mäletan, et ma noor noor diplomand, et ma õudselt närveerisin seal seal nende eesriiete taga enne oma etteastet ma õudselt närveerisin. Kuigi ma vokaalselt mulle sobis osa ja kõik, aga no ja siis ma mäletan, et Georg Ots tuli mu kõrvale, ütles, et kallis lapsed ära närveeri. Et mis on see, ütleme kosmilises mõõtmes see see pisike etendused, misjonärid ja, ja sinnase närveerimine jäi, et ma läksin kenasti, tegin oma rolli ära ja et et vot niisugune seika ma eluaeg meeles, et see aitab mind tihti Kuimuse meelde tuleb jälle. Et kallis inimene, mõtle, et kosmilises mõttes on, on kõik need mured ja on täppe. Sa tulid siia raadiokoori juba esimesel kursusel esialgu ilmselt koorilauljana, millal, millal sind nii-öelda solisti palgale võeti? Noh, see võttis aega kolm aastat, siis siis 66.-st ja siis ma sain solisti palgale. Siis, kui ma ei eksi, siis oli solisti palk 60 rubla. Seda on nii huvitav mainida ja endal meeles pidada, aga soolo osad hakkasid juba varem tulema, 65. aastal oli, oli esimene. Ei, see oli Bergoleezis, tabad maator, ma isegi mäletan seda. Aga see oli isetegevuskooriga, see oli Tapa raudteelaste klubis, oli kontsert ja ja see oli Eevi Roosega eri Vanamölder, nüüdne Vanemuise solist. Et temaga oli see esimene etteaste suur vormis, siis just see therkolesis tabad materjal. Aga järgmisel aastal oli juba sama lugu orkestriga, siis oli Anu Kaal oli minu partneri tassiga, siis tegime. Kuidas sa oled leidnud sellise sobiva balansi, ütleme, kooritöö ja, ja solisti töö vahel, et nahad ennast ennast kogu aeg vormis hoida ja ette valmistada selle kõrvalt neid suuluvusi, ahaa, seda on minu käest ennemgi küsitud ja, ja ja ütleme niimoodi imestatud, et noh, enamasti laulupedagoogid panevad seda pahaks, kui mõni õpilane läheb kooriõpingute ajal ja et noh, kardavad lihtsalt, et võib-olla see mõjub nagu Maalile pahasti ja et kui, kui klassis ei ole veel kinnistunud kõik see tehniline pool ja niimoodi ja aga minu, Linda Saul, ega ta ei olnud ausalt öeldes vastu, et ma läksin ja, ja ta nägi, et see mulle nagu halvasti mõjunud, et ma tulin toime, et, et ja, ja just sellepärast, et mul tekkis huvitavat tööd. Et ma sain esineda suurvormides juba ja üsna-ide pea iga konservatooriumi päevil ja ja Ta ta mind ikkagi juhendas, mis seal salata. Ja nii, et ma tulin väga hästi toime, et ma oskasin ka kooris seal mitte välja kosta ja see arendas nagu harmooniataju ja ma ütleksin, et seal olid ka mõned plussid. Kooris laulis. Jah, ma tahtsingi küsida, et millised olid need plussid ja millised võib-olla miinused mida pidi arvestama. Miinused miinused selles mõttes, et, et Ta ei tohtinud rühmast ja välja koos seda niimoodi, et sa pidid oskama ennast talitseda ja aga need pidid oskama ennast sulatada rühma ja et koor on nii, nagu ta on, seal on omad nõuded ja aga plussid just see, et et sa õppida, õpid arvestama teistega ja, ja rihmaga ja just just see harmooniataju võib-olla, ja, ja intonatsiooni küsimus ja kõik see niimoodi. Ilmselt ansambli ansambli laul, mis, mis tuli kindlasti kasuks ka nende suurvormide ansamblites. Selles pole kahtlust küll ja et see tuli küll kasuks ja ja mulle väga meeldis laulda kvartetis ikka tõepoolest, et on olnud väga palju ilusaid hetki ja, ja väga palju ilusat muusikat on, on läbi lauldud ja niisuguste toredate kolleegidega nagu Teo Maiste ja Mati Palm ja mul on rõõm neid nimesid alati välja öelda ja Mare Jõgeva Kas on mõned konkreetsed teosega, mis on rohkem hinge jäänud? Jah, seda, seda ma võiksin küll öelda, ma ikka number üheks panen ana armsa Bachi, ET Bachisiimi noor ja see oli väga raske teos ja aga väga palju kasvatas ta mind ja ma väga palju võlgnen tänu professor mat, Sovile, kes kelle juures kodus väga palju tunde sai, sai käidud ja neid numbreid õpitud seal, kuidas ta oskas suunata ja kasvatada jääjad, tungida sellesse fraasi sellesse muusikasse ja leida neid neid närvi ja, ja neid mõtteid, neid mõtteid Bachil on ju nii, et seal tohutult otsida ja leida kogu aeg midagi. Et Bach on see kõige-kõige ikka vist ja. Ja, ja väga meeldis mul teha Beethoveni üheksandat sümfooniat, seda ood rõõmule. Enamus neid suurvorme sai ikka mitmed korrad tehtud ja mõnda isegi ikka väga palju ja üheksandat just ikka on korduvalt olema. Dirigentidega koostöö on ilmselt olnud ka erinev. Oli juttu, et maksa nagu tegeles kasulistidega ja, ja aitas üsna palju. Ja tema, tema tõesti, tema tegi isiklikult ikka ta ei jätnud isegi kontsertmeistrite hooleks seda ja ja noh, tihti tihti oli ka kontsertmeister kaasas viga ja iga väinmaja ja käisime kodus ja, ja ikka väga põhjalikult ja siis ta lausa laulis, et noh, ma ütleksin, et mitte mitte oma kõige paremas vormis häälega. Andke mulle andeks, aga, aga ta suutis väga palju vahest niimoodi ette laulmisega selgeks teha, et mida tema just konkreetselt tahab ja see pärale läks, siis, siis tuli hästi välja. Et väga palju võlgnen temale tänu samuti eri klassile. Ja kadunud Anna klassile ma mäletan, ma käisin ükskord Me elasime hoovi peal nagu. Ja siis ma, kas see oli nüüd Mozarti reekviem, võib olla või mida ma käisin nagu Anna juures kodus korra ette valmistamas ja siis mul on see jäänud nii meelde niisuguse helge tunnina, et et kuidas tema fraasi planeerimine ja kuidas, kuidas ta nõudis, kuidas ta väga-väga lihtsalt oskas selgeks teha, et see kohe-kohe läks pärale nagu, et, et see oli, see oli imeline, lihtsalt see väga põgus koostaja, anna klassiga. Kellelt oled sa veel nagu tuge leidnud oma sooloosi ettevalmistades? No ikka konservatooriumi päevil muidugi, Therese raide. Et tema oli peale Linda Sauli ütleme, number kaks la jooja, temaga sai väljaspool klassitunde palju tööd tehtud ja ja ta oskas juhendada kaalselt ja et tema temaga oli väga tõhus koostöö ja ja pikale pärast konservatooriumi lõpetamist veel edasi edasi või siis kooritöö ja põhiliselt oli siis viiva Väima. Nii et viivagan on ka väga-väga pikaajaline koostöö olnud ja väga meeldiv koostöö ja väga abivalmis alati olnud ja, ja ükskõik mis kellaajal välja tulnud ja proovi teinud, kui vaja, ja argipäeval ja pühapäeval ja. Ja noh, viimane koostöö oli siis Ines Maidre ega ka imeline pianist noor ja andekas ja et temaga oli väga ilus koostöö selle Schumanni tsükli ettevalmistamisel ja nii et need suured tänud kõigile nendele inimestele tagantjärele. Milline repertuaar sulle endale on kõige südamelähedasem? Meelsamini laulaksid või millised lemmiklapsed siiani on? N on, need on ikka need romantikud vanameistrid? Ütleme, Schuman ütleme niimoodi, number üks on Sooman number, ütleme, ma ei saa järjestada neid muidugi, aga, aga Schumanni ja Brahmsi, Schubert ja Wolf, vot niisugused mehed minu lemmikud. Aga eesti muusikast? Eesti muusikast, selles mõttes ma olen, olen palju võlgu nagu eesti heliloojatele, et ma olen neid üsna tagasihoidlikult laulnud pehmelt öeldes, no ma olen laulnud Ester Mägi, kes mulle väga on meeldinud ja ja vanameistritest martsa paar. Noh, on veel teisi niimoodi üksikute maadega esinejaid, aga ütleme ütleme Mart Saart, ma olen laulnud eestlastest kõige rohkem. See on sulle andnud list elujõudu, mõtlen väljaspool muusikat, ma saan aru, et muusikul on ju selline õnnelik elukutse, et see muusikaga tegemine, see ise laeb inimest, tegevus ise. Aga kas, kas sul on ka väljaspool muusikat midagi, mis sulle on andnud? Saunerrad oskad küsida väga-väga toredasti ja mulle mulle väga meeldib, Ta küsid, sest nüüd ma saan ära öelda seda. No mulle meeldib loodus väga ja mul on, on maakodu ja mulle õudselt meeldib seal aias tuhnida. Kui kevad tuleb, siis, siis see muld mind lausa kutsuv ja ja ma ootan seda hetke, et saaks käe mulda panna ja ja need lilli seal vahtida ja metsas käia ja et mulle meeldib loodus, aga, ja eriti metsa oma aed ja Need, need sõidud maale on niisugune suur vaheldus ja lõdvestus ja ja energia kogumine. Nii, nii varem kui nüüd. Kui mõelda tagasi nendele raadio kooriaastatele mis, milliseid selliseid huvitavat mad kontserdireisid või, või ettevõtmised sellest ajast meenuvad? Noh, siis oli ju need välisreise noh, praegu need ei olnud, eks ole, ja kui nad hakkasid olema, siis olid nad Venemaa sõidud ja mul on meeles praegu meelde ja, ja isegi suleb nali näkku natuke, et et kui me sõitsime selli, siberi reis ja kui me sõitsime sellist sügisene reis. Mulle tundub, see oli oktoobrikuus, ma võin eksida, kusagil seal puriaeg oli igatahes. Ja kui me sõitsime, vaat ma ei oska öelda, mis linnad või külad, no kuskil Omski Tomski kandis seal hoidnud ja oli jube pori ja kui me sõitsime oma bussidega sealt, see oli küla, see oli küla ja siis see puri see kõlada päev oli niimoodi, et seda tänavat ei olnud, see oli lihtsalt üks, üks lainetav vedel pori, kust me läbi sõitsime ja siis mul on meeles kahel pool need vene vene taret arekesed siia, niisugused nukrad nukrad majakesed, kui neid nii võiks nimetada. Ja seal tänaval siis. Pori sees olid, olid kõrvuni pori sees olid sead. Nad olid päris prisked, ma imestan, mul on jäänud meelde, et nad ei olnud üldse kõhnad, nad olid päris prisked ja nad olid seal, tundsid selle pori sees ennast väga hästi, et need külatänaval seadul jääb meelde, et nad siis bussi ees nagu läksid ära sealt kõrvale niimoodi ja tundsid ennast väga hästi ja vabaks seal. Eksootika Siberist. Jah, aga muidu need, see siberi reis, me käisime seal ka pakasega, mul on meeles siis need siberi kased, need, need on täiesti erinevad meie kaskedest, need tüved, nad on kuidagi hästi valged, valged ja no täiesti teistmoodi, need kased ja need, need kasemetsad seal ja ja need nikerdatud pitsilised akna siis raamid ja vot need olid, need olid imelised, need vene külad, mis, mis olid niimoodi hästi säilinud ja tõelised, tõeliselt venepärased, väga armsad ja ja need vene vene inimesed olid, olid südameid, kuid ma ei oska halba nende kohta küll öelda. Et selles mõttes jah, oli, oli omamoodi need Venemaa reisudel nagu. Panid panid nägema seda vene inimeste tema tema oma kodus nagu ja, ja mitte mitte see arvamus, mis meil siin on nendest tekkinud, aga seal nad on teistsugused. Seal nad on väga hea südamega, toredad. Tean, et sind on kutsunud, kutsunud ka teised kuurid enda juurde sooloosi laulma, oled sa meelsasti läinud? Olen küll, jah, olen küll ja jääks igav, aga töö isesuguse kooriga on olnud noh ikkagi ja tähtis on see, et mida, missuguseid teoseid sai laulda. Et, et igal kooril oli oma repertuaar ja isegi suurvorme sai tehtud. Ma mäletan Kaleva segakooriga. Me tegime väga ilusat teost, mis mulle väga meeldinud, Forsakestabad materjal, aga kaunis muusika ja et see andis omale palju, et no ma ei hakka siin rääkima iga kooritasemest nagu isetegevuskooride, teadagi. Et et et nemad ei ole. Nad ei ole sellel tasemel kujun, kutselised kuurid aga aga just väga huvitavat huvitavat repertuaari sai siiski nendega tehtud. Harald syyaku kooridega nii helitroni kui Baltikaga ma olen, olen korduvalt igasuguseid. Geobiini reekviem sai tehtud ja koledasti paljude teiste kooridega võin, need on ikka enamus need neid kutselisi isetegevuskoored, et nad on, nad on ikkagi kutsunud mind laulma näiteks need chipi koorid ja noh, ma ei oska kõiki nimetada, kes just nende suurvormide alustamine oligi minu koori koori töös kõige kaunimad aastad, nagu hiljem harjusime juba ära sellega ja, ja, ja tuli erilaadseid väga keerulise helikeelega, aga mis võib olla emotsionaalselt ei pakkunudki nii palju, kui, kui just need need vanad klassikud ikkagi ja see oli võrratu aeg, väga palju, väga palju elamusi sai, kui kontsert õnnestus ja see oli nii ülendav, kuidagi. See oli väga tore periood. Nimetaksin, kui kui Ants Üleoja olija Tunugangron ja See oli ilus aeg. Dirigentidest kooli siin lähemalt juttu Roman mat, Sovisteeri klassist. Neeme Järvis, Neeme Järvist. Aga milliste dirigentide all sa veel laulnud oled? Noh, siin on käinud külalistena, ma mäletan, ma olen teinud kas siini noori, ahisiimi, noori kasse, Tomarkas oli vist. Ja siis on olnud siin niisugused külasid siin-seal ja siis diaku ja rääkimata siis kirik, kontraažiniga tegime Moskvas, mis sa seal ennist Beethoveni missa Solennist, see oli neli kontserti, oli, oli jutti ei tea, kas oli päev vahet, et kaks jagaks ja kuna aldist olin mina üksi, aga sopranit oli kaks, siis Jõgeva ja pangad, siis, siis no neli kontserti laulda üksi oli päris koormav, et, et kuna ma olen rumal Matsoviga noh, väga palju esinenud. Õnneks, et siis mul on säilinud väga palju kavalehti, kahjuks küll, mitte kõikidelt kontserdilt, mis ma elus olen laulnud, aga aga hea, et niigi palju on ja siis ma olen siin hiljuti just sorinud oma oma kavalehti ja ja eriti silmatorkavad on siis need kavalehed, kuhu professor Matson on oma niisuguse suure ja helde käekirjaga kirjutanud, et et noh, et kallis Laine, te olite võrratu või näiteks kallis Laine edasi tähtedega poole või siis või siis see oli suurepärane musitseerimine Tarjuma tänusõnadega alati väga, väga helde ja niisugune armas. Kui tähtis on solistile dirigendi poolne toetusi, innustamine või väga-väga tähtis. Et võib-olla võib-olla kahjuks neid dirigente on, on võib-olla vähe, kes, kes suudavad solistile ka nagu õnnestumise korral tänulikud olla. Või või neid just innustada hästi laulma oma oma niisuguse kiirguse või, või suves tiivsusega või need on, need on tõesti noh, need ikka need meie omad, Neeme Järvi ja Eri Klas ja. Ja Ants. Sel ajal, kui, kui sina laulsid suurvormidest, siis oli, oli suhteliselt väheplaat, kes meil saadaval, et ei olnud nagu suurt ülevaadet, mida maailmas tehakse, kuidas lauldakse, aga, aga siiski, kas, kas sul oli näiteks selliseid oma eeskujusid või? Jah, see, see periood, selles mõttes jääb üle küll kahetseda, et ei olnud nagu võimalust piiluda ja vaadata ja õppida, mis, mis mujal maailmas tehakse. See sein oli ikka ees üsna tihe ja kui me käisime ringreisidel, siis siis ma mäletan, et Venemaal oli neid päris häid plaate müüa, noh suurvormidega ja, ja rubla eest siis me ikka vedasime sealt ja et seal Venemaa Kolgastes oli, oli tihti tõesti kuuldavale plaate, mida kohalikud ei, ei taibanud, et see on väärtmuusika ja vot see oli, see oli siis nagu ainukene ja hiljem hakkas siis tulema niisuguseid võimalusi juba juba noh, linte kuulata ja rohkem nagu avardada oma maailma ja ka. Kas kodused teemad kipuvad olema ka muusikaga seotud, sest abikaasa on ju riiklikus akadeemilises meeskooris? Ja eks me, eks me muusikast ikka saame väga palju ühtemoodi aru ja, ja, ja abikaasa on kõrvalt mind kuulates varem ja nii mõndagi öelnud ja mitte kõigega rahul olnud ja olnud nagu niisugune hea abi ja tugi ja kui oma inimene-ist ütleb kriitiliselt midagi, see see mõjub eriti ja ja paneb arvestama ja, ja korrigeerima ja. Aga lapsed on samuti olnud, mul toetavad ja lapsed on väga musikaalsed mõlemad ja tütar on lõpetanud lastemuusikakooli klaveri saga. Kahjuks kahjuks jah, ütlen tõesti kahjuks edasi ei läinud sinna sinna, see jäi. Ja läks filoloog filoloogiaalale rootsi ja inglise keel ja. Ja pojal on väga ilus bariton. Ja väga musikaalne mees, aga las töötab arvutite alal. Et kui sa vaatad nüüd tagasi oma lauljaelule on sul olnud õnnelik laulja elu. Arvan küll, et ma olen nagu õigel ajal õiges kohas olnud ja, ja minul isiklikult on küll vedanud, et ma olen saanud siin nii palju. Kaunidel kontsert kaunist muusikat kaasa laulda ja rääkimata sellest, et soleerida ja ja, ja toredate kolleegidega nagu väga palju kauneid hetki on muusika mulle tund elus. Tänan sind saatesse tulemast ja õnnitlen juubeli puhul, mida pühitseb esmaspäeval. Kauni kingi sünnipäevaks tegid sa endale ise plaadi näol, mis saanud nimetuse suu manitseb kli naise elu ja armastuse järgi. Sellelt plaadilt kõlas tänases saates siiski vaid mõni laul. Saade algas Ester Mägi lauluga mälestus edasi külasid Suumanni vaid see, kes igatsust tundnud. Markminkovi. Võtke mind nutma seal väljal vokaaltsüklist Nuter kitarr, katkendid aariast Francisco Rossi ooperist mitraane Forsakistabat, maatorist ja Bachi magnifikaadist ning saadet jääb lõpetama Hugo Wolfi laul. Palve.