Ööülikool. Ei ole edu. Meil kui kujuneb vastu vett, aga ainult vastu vett on võimalik mägedesse jõuda. Ainult vastu vett, pärivett Läänemerre, kalade söödaks. Vot seal luuletajat lähevad ostjale proosakirjanikud, maalija, nendel on siin mina väik, sünni paras jõukohane kaasus, kanta. Veod kõver kibedad aga küte, Amenelonsuur. Täna õhtul on raadio ööülikool külas bioloogia professor Eevald saagil. Deemon inimeste maailm. Ei koole. Mis me peaksime nutienne läbima? Loomislugu kogu aeg räägitakse, et jumal on loonud maailma tühja kohta. Kosmoses ei olla kunagi tühi olnud. Teda ei saagi tühjana ette kujutada. Ta on avar, tal ei ole äärt ega otsa. Aga tühida ei ole olnud. Need praegu räägime kosmok kooniast kosmoseloomisest, see on tekkimine ja tekkimise Mõtja. Üksikut mõtet tekivad jumalal nagu meilt. Me oleme jumala kujutlenud ju enda järgi. Olen kaua oodanud ja ütlen, nüüd ei ole mingit Üligist algust ega üldist, lõpp on ainult vana purunemine ja uue tärkamine. Tiiruset märkavad seda olukorda kõige enne. Nad on kõige enne kohaldad, kõige väiksemad, kõige tilkamat on ainult vana purunemine ja uue tärkamine. Ja inimene ei märka seda. Ei ole seda kogu selle aja vältel märganud, kuid ainult kirjutama, õppinudki lugema ja oma tulemusi kirja panema. Kõik on alati olnud ja kõik alati olnud. Põllud on alati olnud kuskil kui mitte siin, siis mujal ja kuskil on võimalik seista, jalgealust leida. Kuskil tärkab elu, tekivad teemantid ja kuskil hakatakse venna kombel elama. Hakatakse jumalat usaldama. Räägime, et ei usuta jumalat. Tühi temaga uskumine Pole ju midagi muud kui hetkeline tunnistus. Aga kui me suudame usaldada? Kui suudame näiteks üleaedsed piiritaguste rahvast usaldada, valitsust usaldada siis meil ei ole nende sisse vaja uskuda. See sisse uskumine, see on paani väljend. Ja Germaanit on neist. 5000 aastat 10000 aastat. Nooremat nad on veel lapse eas, vaadake nende ministrite tegevust, vaadake Inglismaa tegevust ja kemplemist Iirimaaga. Iirimaavanem iilima ja iirlane tundub olevat sellest ajast, kus meiegi siin Euroopa pinnal oleme. Vaata kui halvasti neid siin koheldakse. Saksa okupatsioon, Vene okupatsioon. Nad ei ole veel kokku leppinud, kumb nüüd järgmiselt okupeeriks. No me ei ole väga suur, et neil on kerge auku leerida. Ungarlased ajavad sõrad vastu. Ungari rahvapärimus, rahva traditsioon on Euroopa rahwateratsioonist ka 5000 aastat vanem. Ta on suur rahvas, temaga tuuletel euroopal tegemist. Ja kui me kokku hoiame üks pere loeme, siis võib-olla me saame nendele selgeks, kes jumal õieti olnud kosmos väljeti olnud. Kus me asume, kelle pinnal asume? Vanal jumala pinnal Terav olukord oli nii nagu meil praegu siin niisugune terav olukord oli kunagi Lähis-Idas lääne poole oli suur Egiptus. Kaubanduse maa. Veel rahva tapnud nii nagu ühendriiklased tapsid indiaanlased, surnud indiaanlane on parem kui elus indiaanlane. Ja nii see läks. Ja nii mõeldi ka, et surnud seemi rahvas kelle jumal kokku keetis Araabia poolsaarel. Et surnut, see on parem kui elusseen ja sellepärast pikistati iisraellasi lasti neid omavahel ka sõdida, võidelda. Assur, lane ja heebreaalane on ju vennat asula vanem vend. Ja osavalt ässitati ta noorema venna kallale. Siis tuli keskmine vend hakkatlane. Kuni ütelda, paadellane, ässitati mõlema kallal, see oli egiptuse tegu. Nüüd on nad kõik läinud. Nüüd on juba kriminaalkurjategijate käes essida. Mul on suur mure näiteks sumeri leidude pärast neid asut väga palju, kahe jõemaal. Ja seal ka sees 90 protsenti on kaevamat, kui me nüüd hakkame seal pommitama. Palju on seal veel liivas. Kas meil läheb korda ära hoida? Sääset sõda? Mulline olnut ta tõstis ühe väikese hõimu heebrealased esile ja ta nimetab seda oma viinamäeks Jesaja raamatu viienda päädke alguses. Ta ehitab Tiiname, kõik Liinamäe tunnused on seal üles loetud kiviaiad ja kui keegi taat hiina mäest läbi ratsutada eesliga, siis ta peab hoidma eto oma põlvi ja labajalgu pool olevate kiviaedade vahel ära ei kriimusta. Jalaluud ära ei murra. Nii kitsaks tehti tee, sest seal, kus Tiina marjapõõsaste juureton seal hoiab talvise vihma ajal juuristik haritud viljakat mulda kinni. Kui võtame kiviaiad ära, siis talvine vihm uhab haritud hea mulla alla kalju lõhedesse. Ja ei saagi Tiia marju kasvatada. Teame, praegune heebrea ei ole seal hiina marju suutnud veel kasvatada. Ei ole veel mäekülgi kasutatud, see on kõik see. Ja see oli sellest, et nad ei kuulanud jumalat, nad ei usalda jumalat, nad läksid juba jõukaks, võtsid omaks kõik lääne ja idavõtet. Läänes egiptuse idas hakati võtet, suurriigid tekkisid. Ja üks riik on õnnetusest hetkest, kui ta on suurem kui tema rahvas. Kui ta ühte osa orjast nagunii orjat ajavad ükskord selja sirgu ja teevad selle peremehele lõpp. Jumal tuleb ise ja lõhub nende viinamäe ära. Kõik see ümbritsev aed kõik loomad, vabast loodusest, kõik käijat, kes läbi käivad tallavad ära. Talv uhab hea mulla alla, viinamägi on lõppenud. Ja selle on kirjutanud ilmselt selle viienda päädüki mitte jess aja, vaid üks hilisem prohvet nimetu prohvet, keda me ei tea, sest olukord on hilisem, millest räägite? Õitseaeg oli veel Jesaja ajal. Juuda oli õitsvad järjel, lõuna suguharud, lõunahõimud, aga ta kirjeldab asja lõpp. Nii lõppes see ülbe jumala kohtlemine. Viinamägi muutus üksikutele valitsejate ainult saamapaigaks, aga saak kuulub ju tegelikult jumalal. See on üks etapp, oleks siis lõppenud, see ulatab ajaloolisse aega, nii et see ulatab meie vana testamendi uurijatel silma alla. Ja nüüd läheb aega möödas. Nüüd tulebki Jeesus meie ristiinimesed nimetada teda jumala lapseks. Koguni Me oleme iseendidki nimetult jumala lasteks. Võtame vanad lauluraamatut välja, ükskõik mis keelt, kes ristiusumaadel laulame säält jumala lastest, kes me oleme. Oleme nii hääd laps. Ma tahaksin ütelda, et me oleme jumalarent, liigut. Jumal on ka siin, meie keskel me ühiskonna rajanud. Peaks vendluse olema, peaks sobivus olema omavahel, aga me ikka tikume kaklema. Esimene maailmasõda oli puhtalt. Teise maailmasõtta siin võis juba rääkida nendest inimestest, kes ei olnud turisti inimes. Aga need olid ka värvatud, siia nad oma huviga ei tulnud. Ja mis kirjutab Jeesus sellest viinamäest, mis ta ristiusu kiriku näol maailma prajas. Ta kirjutab seda tee nähes asjade käiku. On olukordi, kus me kergesti saame näha, kuhu see teedilt millega see lõpeb ja millal katastroof tuleb. Ta ütleb, olete viinamägi, seda ta ütleb. Matteuse evangeeliumi 20 esimeses pääd. Te olete viinane rentnikud. Peremees, kes teile viinamäe rentinud on läinud võõrale maale õieti tõlkides võõrastele maadele. Kosmos on suur, eks jumalal aega jalutada ja ka teistesse linnadesse. Nii on ikka peremees tahab vaadata, kuidas elu kulgeb. Ta ju meie elu kõigi elusolendite, ka taimede, ka kivide, kaljude, prügi ja briljantide peremees. Ja kõigepealt viinamäe pärines seda ta. Jumal saadab oma kaastöölisi tulu saama viinamäest renti käest maksu, olgu siis rahas, olgu siis ainetes. Olgu siis Tiina marjamahlas. Nad viskavad nad välja ja peksavad neid. Viimaks jumal lähetab oma poja. Jäetab oma poja, nad saavad teada, et tegemist on pojaga. Jeesus räägib siin endast ja tapavad tema. See oli esimene tõepärasem kõigepärasem Jeesuse rääkimine ette oma surmast. Ja see läheb täid paari aasta pärast. See on käes neil piiblit lehitsedes uutes kileöös Matteuse evangeeliumi 21.-st peatükist lõpu pea tükini ei ole palju maad. Mõned leheküljed, kes huvitatud on, võib lugeda, kuidas see kõik ka täide läks. Ja nüüd andiski jumal ristiusule, suurema ju üks kolmandik maailma rahvaid on puudutatud risti kur. Vanuske nad enam ei usalda. Aga seda kuidagimoodi. Meil on paavstid, neil on peapiiskopid. Neil on kardinaalselt mida iganes. Neil administratsioon. Ja mul on see tunne, et kirik praegu räägib enese säilima jäämisest allesjäämist. Et ta ei tooda midagi. Ta üldse ei hariseda. Tiina Mägi. Mingit toodangut ei ole, ainult jutt on konverents. Kokkutulekut kujuta ette soomes, pahausklik rahvas, kellele jumal andis jõudu talvesõjas, kuidas ta nüüd on läinud? Ta läinud, ta peab pühapäeval hommikul lühikese jumalateenistuse ja sellele järgneb mitmetunnine kolme, nelja tunnine kirko, kaps, kirikukohvijoomine. Nii et kõik piirdub, need töö piirdub, keegi ei võta kõblast käte viinamäel. Keegi ei võta seda nuga kätte aetingu luga, millega neid Hiina marjapõõsaid haritakse, kuivati oksad lõigatakse ja nii edasi ja nii edasi. Mitte keht, aga koos sulu, kuid käivad üle maailma, mõtleme, oleme kristlased. Nüüd on saak väikeseks jäänud. Tööd ei ole tehtud, kohvi on joodud. Ja mis see olukord nüüd on? Kust abi otsida? Nüüd oleks vaja need loodusrahvad seal Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kesk-Ameerikas teel orjastada. Nad on nii targaks läinud, nüüd ta päriselt ei tapa enam. Nad panevad sunnitööle. Kui sa palka ei saa, leiba ei saa. Nad võtsid päris rahvaste käest ära, maainimene mõtles, et see on jumala maa ja maad ei tehtud vanal ajal eraomandus. Nüüd magnaadi käes. Ja nüüd mõni aeg saake, nii elad, aga mis siis tuleb? Kas siis kolib jumal usu ja mõistuse kuskile hoopis kaugele kosmosesse, kust sadade tuhandete aastatega jõuab valguse kiirusel siia tühjale kohale mis on muutunud kõrbeks? Külmaks kõrbeks. Päike kustub, maa ja päike muutuvat ise asjadeks, mille jumal heidab siis kosmoseprügikasti. Meie muidugi tublisti varem. Kas on mõtet jumalaga konflikti asuda, tema Liinanegi omale võtta, sellest elada, pidutseda ja kah juua? Või peab tõesti minema teiste rahvaste juure ja nendele kuulutama loovat edasiviivat ristiusku? Kas me ei peaks Hiinasse riskima minna? Selle on jumal, võib-olla kasvatanud meie jaoks niisuguseks luuaks, millega ta parajal ajal prügi. Sest vana maailma Mandritelt ärev. Sõja ajal laulsime seda. Eesti piir käib vastu Hiina müüri, Venemaa peab vahet kaduma. See asi on käes. Ma olen palju kasutaja olnud aega, kui meil oli võimalik nõukogude liidumaad mööda Hiina piirile käia. Ja olen näinud, et paarisaja kilomeetri ulatuses piiritagune on juba hiinlastega asustatud. Sest Siberisse saadetuid kohtles Vene vangivalvur nii halvasti, ta ei elanud kaua. Ja kes ellu jäid, need tulid tagasi. Loodus ei salli tühja kohta hiinlane tuule asemel. Ma tahaks näha, aga arvatavasti asjad käivad pikemalt ja aeglasemalt kui minu elu. Aga te olete nooreti, näete ja paljud kuulad nooret. Kes see vanainimene ööülikooli huul. Nool kuulab? Need, kelle pilk on tulevikku, kes tahavad elada ja kes on valmis jumala viinamäel töötama. Ikka ristiusu kirik on suule ristiusu levitamise aja mööda lahti taanika Jeesuse-aegsest viinamäest elanud. Ja nüüd on kohvijoomisega Ma kardan seda, me peaksime väga kisendama jumala poole nagu valesti iirlased kisendasid, kui nad suures hädas oli. Jumal tuli nälja appi. Nemad olid ka vähesed kirjaoskajat maailmas. Jumal on niisugune kirjamees, ma kujutan ette ta midagi luuletaja taolist. Ta on midagi nagu proosakirjanikul taolist, kes probleemekest kuidas edasi minna. Juma lal ei ole nagu tagurpidi käiku. Kui siin asi halvaks läheb ta lõhub ise mõne kultuurima. Nagu vanas testamendis öeldut kõigepealt lõhun ma ümbritseva müüri ääres siis ma Need sisene ürit lõhul. Nii et siin on tõsine mure mull. Kuidas me suudame selle teatepulga edasi anda? Nendele rahvastele, kes nüüd liituvad meiega küll natuke hilja ka butistiti oleks võinud varem kampa lüüa. Kalaudsee rahvas, heid hävitati kurjasti. Ka Jaapan ju oleks võinud kaasa lüüa. Jaapan ongi, et jaapani teisikojas loetakse piiblit. Ja ametlik usund on mis puudutab ainult välist elu, mitte seesmist, vaimset elu. Nii on nääristi usu lugu. Nii et soovitan kuulajatel palvetada. Et jumal annaks meile aega seda sõbralikkust, seda üksteisemõistmist, kogu plaat needil ehitada. Ehk nälja antakse seda aega. Me ei saa seda iial. Seda planeeti valitseda tuumapommiga. Ei nakkuste levitamisega ei kurjaga. Piiblihüüdsõnana on võida sina, kuri heaga, Rask, see pakk nagu ballett kätega saama asjast jagu. Inimene läheneb jumalal. Tema lootus on saada. Ta on nüüd küll deklaratiivselt jumala laps. Aga tuhkagi ta veel on saada nagu jumal jumala perekonna liikmeks. Ja see on tõesti mõelda. Uus mida me räägime, kun uus, sellepärast et seal on vägi sees. See suudab midagi. Bot suutlikkust ootab ka jumal, et me suudame mitte plaane peale. Mitte et need Porvoo konverentsi peale vaid midagi teeme, me tuleme kokku nagu talgule ja teeme. Me peame siiski neid inimesi, kes neist majanduslikud veel madalamal on, kui me, me oleme pea, vot nüüd oleme saavutanud tähenduslikult rohujuure tasemel mida meie endine president Meri tiivaga tahtis ta nüüd selle kätte saanud. Me oleme tõesti rohusööjad. Meil ei ole suuri rikkusi ja ei maksa arvata, et Euroopa kuskilt neid sellega üle valama hakkab. Ta pelgab juba palju haritlasi. Me läheme sinna ja võtame nendelt töö ära. Sest ega nad ei taha ka see ühine euro ei taha ju seitse-kaheksa tundi järjest töötada. Ta tahab kohvipausi. Tema vaimne pagas nii väike et ta ei ole iseendaga rahul. Ega nad ei ole endaga ära. Võib-olla vana Inglise kuninganna on endaga rahul ta ikka hea põik pää ja suure dünastia tähtsam viimane vanamutt. Mitte see omaaegne peaminister raud. Leegi võeti kuningannal Rav4 Inglismaal. Ta on tõesti osanud külmavereline olla. Minul lootus kuningannal. Inglise kuninganna on igasuguseid araabia šeik lõunale kutt. Aga ega ta nendel ei ole ka konnasid pakkuda. Ta on pannud nad noa ja kahvliga sööma. Midagi teha ei ole, see on, tema teenib. Aga me peame panema mõtlema. Mõtlema endale aru andma kust ma tulen ja kuhu ma lähen ja seda aruandmisdaame teiste käest siis nõuda kui me ka iseenda käest teda nõuame. Sest kõige raskema iseendaga toime tulla. Kui me oleme väga head, no kuidas ma ütlen mõjusalt inimeste töötlejat teatava eesmärgi poole, siis näitsee maailm võtab kojad taatoriks. Ja suur kiusatus atestaatoriks mind. Suur kiusatus, sest inimene on loomult ikka laisavõitu, ka. See on ka. Ta ei ole ülearu. Hirk. Mul ei ole palju aega, sellepärast olin liiga vana juba. Alul minu õpilasi on jõudumööda tapnud Nõukogude Liit. Jõudumööda tapnud Saksamaa. Neil oli juba hea tugev ühiskond, Tartus. Meie enamuses lugesime juba nii, et kiusatus oli tsiteerida juba algkeeles oli ta siis jaapani keel või või misiganes või mõne indiaani suguharukeel. Aga et kõik kuulajad ei olnudki ühtlase haridusega, siis me pidime asja üle tooma, tõlkima, ekspromt kohe tõlkima eesti keelde. Vaadake, kui tehiskelti küsimuste lahendajat satudd. Tahtmatult võib sattuda nuhtluse kätte. Leivatükki on vaja ja kunagi on vaja hinnata teiste tõlkeid. Mõista tunnete inglise keeles tulp, punkt, aga eesti keeles on sõna olemas. Jumala kohta. Keda isa nähe nähe ei ole seal midagi. Aga teda võiks kuulda neeldamet, kuuld. Eriti, kes muusikaga tegelevat menu tahame jumalat kuulda. Eelija tahtis teda kuulda. Ta ei olnud piksemürin osta, ei olnud maavärinas. Aga siis oli tõlgime vaest, siis tuli, oli kogu aeg, oli ta olemas. Mallis tasane hääl, need kolm heebreakeelset sõna, Vat eesti keeles saab nii telkida. Ei ühtegi, käidi seal. Ja need, kes muidugi kes muidugi on koostiku, inglased, töötsis tõlgivad, vaikne, tasane. Ja mallissonju Tiidemats sõna sees. Pärast seda on kõik maha tõmmatud. Seda sõna ei ole eesti keeles olemas. Sa näita, pea teda kõrvast laua äärde, näita Wiedemanni sõrmega. Ja niipea kui kõrva lahti lased. Ta läheb ja ikka paranda. Seal ei ole vaikusehetk tegemist seal just selle vaikusekõnet kusega tegi too vaikus kõnes. Ta tuli sulle justkui südamest, siis ta tuli sulle särgi pilu vahelt sisse. Vot see oli, see oli ka suur nisu. See ei ole tühiasi. Ja nii on ühe sõna näide ainult. Tutsu rääkisid eemaldad selline. Tuleb südamesse, et aga meie ajal on see müra inimeste ümber nii suur, et kui me räägime uuest inimesest või kas meie inimene enam saabki seda vaikust kuulata või kas ta seda aega nagu Nojah, proua Rüütel ütles raadiosaates, kui ta rahvaluulest rääkis, ütles, et emaihus juba laps kuuleb, müür tema kõrvakuulmine ju rikutakse ära. Vedelikus, see lööb tema kõvasti. Ja ta ütles, et see on viga. Et näiteks, et me ei oska rahvalaulu enam laulda. Ei oska laud, sei kütkestas, ei tõmba kedagi. Aga vaat kui Mikk Sarv laulab, siis. Ka Eevalt, oskad sa öelda, mis asi on see inimese, mina? Osal inimestel seda mina väga ei ole. Ja see on hea, kui ta väga pisikene nei või endas enda vastast üles kasvatada. Endaseid. Mina tahab au, mina tahab ordeneid, mina tahab kõrget palka kõrge palga saamiseks. Ja nagu piisakati ennast salgama. Aga see on endo vastuhakk enda vastu. Ehk ei ole edu. Meil, kui kujuneb vastu vett, aga ainult vastu vett on võimalik mägedesse jõud. Ainult vastu vett. Pärivett. Maalija nendel on siin mina, väik sünnib paras jõukohane kaasus, kanta. Veod kõver kibedad. Aga küll ta mõnel on suur. Ameerika president näiteks ei ole nõus rohelistega. No mis sa teeksid? Aga võim on tema käes, ta loodab Lähis-Idas nüüd naftat ka veel välja pigistada ja. Temal on ükskõik mis see kaitsekilemaakera ümber tema oma eluajal elanud hästi ära ja tal ei ole tulevikuga. Oleviku inimene endine president vähemalt jooksis naistega ringi ja tal oli Rikka mehe Pille poeg nagu maagingulaksid Masingu stiiliga Rikaste meeste pilla, et lapsed on nuhtluseks. Nii hull, see asi, ega jumal ei anna igaühele, ta annab mõõdu järgi mõistus, paistab, et ta kosmiline mõju on ikka niisugune. Et kui ta näeb, et see kasutamise võime noh, et see ämber, millega ta tuleb jumala andisid vastu võtma vaimu ja võimu ja kõik, mis iganes. Et seeneaugud põhjas on, ega ta valas linna, mida ta maha ei valab, ta valab kott kas või tänavamuusikul. Siis ja selle põhi ei ole katki. Ja inimene saab küll jumalale lähedal. Kui sa ei tule, suure müraga. Tuleb vaikselt mõtiskleda. Ma olen Masingu täiesti nõus. Julgustasin Masingut seda avaldama, kui ta ütles, et kolm meest on kiusanud otsustavat olnud vaimuajaloos. Laotzee. Sajandit varem siis buda, küsis Jeesus Talle, Heidi ise ta ette. Tõsi, luterlaste poolt. Katoliiklased, eriti tigedad olid sa võrdled Kristust Budaga. Häbematav. Saadetika budausuline, mõned küsiti Elton laudi Juuskli asümpt, miks Novi Kristada? Ööülikool oli külas bioloogia professor Eevalt Iraagil. Arvamused ja kommentaarid. Saate kohta on oodatud emaili aadressil. Jaan Tootsen, ät r punkt ee. Me saated on eetris laupäeva õhtuti pärast kellakümneseid uudiseid vikerraadios ja pühapäeva õhtuti kell pool 11 klassikaraadios. Ööülikooli kordussaade laupäeva hommikul kell 11 klassikaraadios. Saate valmistasid ette Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2002.