Suure poliitika peidetud seosed võivad ilmneda selguda, isegi lihtsalt kuupäevi reastades. 23. august 1939 Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollid. Esimene september 1939 Saksamaa ründab Poolat. Seitsmeteistkümnes september Nõukogude liit ründab selja tagant Poolat. 28. september. Eestile sunnitakse peale baaside leping. 18. oktoober. Esimesed punaarmee kolonnid ületavad Eesti piiri. 18. oktoober samal päeval lahkuvad laevaga Tallinna sadamast esimesed saksa ümberasujate. DisMolotov-Ribbentropi pakti mõjujõul oma kodu üks osa Eesti elanikkonnast saksa vähemusrahvustoimunut ja selle tagamaid käsitleb täna tollasele lähedal seisnud Leo Laur. Ma sain teda näha, kuulda ja lugeda. Meie, eestlased, oleme arvamusel, et kõik sakslased on meil kõik valgi saaks ühtemoodi, et et me ei oska siin vahet teha, kes nad on. Siiski siin endi seas oli väga suur vahe, väga suur ka suhtumises meisse, eestlastesse, kaap, salutseltis. Eriti see väike kodaniks, käsitööline Se intelligent, see nagu 19. sajandil öeldi literaat. Ja teiselt poolt täitsa aadlikud kõrkilt Parkist Se kõrkist jäid kibedusega, vaatame Eesti vabariigi peale, kes võttis tema mõisad ära, kes võttis tal õigused ära, mis privileegid ja kõik, mis olid tallatud. Vot see oli see, see tavaline sakslane, vaatas ka nende peale ka viltu. Ja nendele omavahel klappi ei olnud. No üks väikene asi, minu ajal lõpetasid, taan kooli ja Eliise kooli Neetandidaanlikute lapsed. Ja nende kohta. Toomkooli on lõpetanud järgmised härrad ja Eliise kooli on lõpetanud järgmised preilid. See oli siis Raivaler, Saiduk, Libriis, Revals ja Reivakseid said. Ja teiselt poolt oli öeldud saksa seovariaal shoule on lõpetanud järgmised õpilased ja ravingi koole järgmised õpilased ja Hansa kooli järgmised õpilased, vaat nemad tegid kaastrikse. Vahe selle kohta oli ka loomulikult kirjutatikaadiviisele üks teatud niisugune märkus, et nii ei tohi saksa rahvast need Hitleri ajal nii jagada seodaalselt sõnaga ja ühesõnaga see kutsus teatud niisuguse Rabololehtma tusse, sõlm, midagi pidevalt. Ta kirjutas iga iga aasta, kirjutas. Ometi kõrgkihi aadli suhtumist pidanuks ju mõnevõrra kujundama asjaolu, et alles oli Kingissepa korraldusel küüditatud Siberisse just saksa aadli esindajaid. Ja Eesti vabariigi ajal selline oht neid ju ei ähvarda. Ja ükskõik, nad olid isegi baiti rügemendis kõigega, vot nemad ei saanud unustada, seda. Nendele jäeti ainult ainult mõisasüda, ma mäletan end jootega, minul oli jutu pärast juristina, on no mina tegin nendele ühe asja selgeks, mida nemad isegi ei teadnud. Mina kui Eestimaa õigusajaloolane teads. Sakslasi oli meil kahte liiki. Ordu rüütlid olid Saksimaalt ja rääkisid saksa keelt, kui nad siia tulid. 13. sajandil, 14. sajandil, kõik nad olid Saksimaalt. Ja osalt olid ka Prantsuspäritoluga asja alt sülle, Reini ja nii edasi. Aga meie kodanlus, see tähendab linna kaupmehed, Hansa, kaupmehed, majaomanikud, kogede omanikud, käsitöölised pärastiselt, haritlased, kirikuõpetajad ja nii edasi, need olid omas valdavas enamuses kõik alamsakslased, see tähendab Reinvest faaniast rääkisime alamsaksa keelde, terve Meiraat ikka koosnes ikka alamsakslastest. Ja alaline kokkupõrge oli ikkagi ühelt poolt üleval orduga kuni Liivi sõjani. Ja teiselt poolt, ühesõnaga linnakodanik. Ja huvitaval kombel see jäi püsiv. Vot see on üks, üks tõik, mida ma tahaks siiski siin esile tuua, mis oleks küllalt markantne, mida inimesed lihtsalt. Teine asi, ma ei tea, kas see sobib öelda aga see just nende saksa, haritlaskonna ja saksa vaimuinimeste ja ka nende arstide, õpetajate, inseneride ja, ja ühesõnaga nii kirikuõpetajad ja nii edasi nende lahkumine siit. Eraldas meid kuidagimoodi raius ära meelt Euroopa kultuurse. Me jäime üksildase saarena, venelast oli tulnud, aga meil jäime üksildast saarel. Ühesõnaga Me jäime ainetama oma soost, siis prae pannil ja seda, mis meil 700 aastat meili Öeldi, et 700 aastat kibedad ja halvad nadolid kahtlemata ja nad olid kahtlemata väga kibedalt. Ma võin oma esivanematest ka öelda kus nendel trendiveski ära võeti, on paranovi poolt ja nii edasi, Viru-Nigulasse ja nii edasi. Igasuguseid tšikaani tehti, oli kahtlemata. Aga see linnakodanik kuigi gaasin, testib vahet, siin oli Oleviste keeld, kus olid ainult eestlased ja hoolika nuudid yld, kus olid ainult sakslased, paremad käsitöö, tuleks kõik nende käes ja nii edasi, aga siiski kõik see saksa keskaegse linna struktuuri üles ehitustimat suuktidega, temal Raega, tema seadusandlusega, tema kaubandusega ja nii edasi, see oli, seda juhtis kõik see tavaline alamsaaks. Ja vot see alamsakslus, see jäi püsima ja me ei vaata meid põhiliselt, isegi kui nad olid isegi Fonnid meil, paljud vaimuinimesed Tartu Ülikoolis, eks ole. Siiski nemad andsid väga palju meie kultuurile kaasa meie rahvale kaasa. Ka need parunid ei olnud mitte vene Pameestlikud, kes ainult praalisid oma varandused läbi kusagil Monte Carlos või Pariisis seda ei olnud. Üks ostis seal lambaid kusagil Inglismaal, teine kasvatas vilja, nii nagu märg, kolmas kasvatas friisi, lehmi ja nii edasi. Ühesõnaga kõik nad tegelesid kasuliku tööga. Loomulikult oma huvides ka midagi, et midagi paremini parimat saada ja nii edasi. Kõik see ja isegi kõik need viljapeksumasinad ja kõik tuurid ja kakk, kartulikasvatus, see tuli ju kõik Saksamaalt selle dividende korjama veel meie meie praegu korjame sellepärast et meie, meie meile on see ühesõnaga meil nii nagu. Mäletan neid sõnu ükskord saime sakslastest lahti baltisakslastest parunite saime lahti. Ma ütlesin, see on väga kergemeelselt öeldud, see on ühepoolselt öeldud. Meil ei asendus see kõik vene kõrgkultuuriga, vaid just kõige halvem, aga mis Venemaal terroriga, vägivalla, aga ühesõnaga mõttetu vägivalla ka rahvaste kallal põllumajanduse hävitamisega ja kultuuri hävitamisega ja mingisuguse Suprodukti näol, seda nõndanimetatud rahvaste maa Abeliga, mis, mis keedeti kokku mingisuguseks, mida praegu hakkavad jälle kaitsevad veel mõned üksikud saarekesed ühesõnaga interite näol ja nii edasi. Vot need on, need on need inimesed, kes, kes vene kultuuriga ei tunne. Ei tunne isegi omangutega. Aastaraamat Eesti kroonika 1939 kirjutab. Meil oldi võrdlemisi imestunud, kui seitsmendal oktoobril ilmus Eesti territoriaalvetesse ootevalmilt suuri tühje saksa kauba- ja reisilaevu. Oma kuuenda oktoobrikõnes oli kantsler Adolf Hitleri vihjanud vähemuste ümberasustamise võimalusele, kuid saab teoks täies ulatuses saksa vähemusrahvuse ümberasustamine meilt. Et Saksamaa loovutab oma 700 800 aasta jooksul kätte võidetud positsioonid idas. See tundus päris uskumatuna, kuid ometigi osutus see tõeks. Saksa valitsus pöördus vastava avaldusega Eesti valitsuse poole ning see nagu Lätigi valitsus andis ümber asustamiseks oma nõusoleku. Kas te mäletate, mida Hitler ütles? Mina ei ole võimeline neid püksikuid saksa Rafassaarekesi kaitsma, garanteerima nende julgeolekut ja nende elu, kuna ta oli laiali pillatud mööda tervet Euroopat. Mina olen kohustatud nüüd neid koondama Suur-Saksa riiki ühtne. Ja kes jäävad maha nendele minu ei saa garanteerida mingisugust julgeolekut. Ei tema elule õega, tema varane. See oli kõnes otse välja öeldud. Ja nii, et seitsmendal oktoobril, päev pärast Hitleri kõned, olid saksa laevad juba eesti vetesse. Vot tema sõnad olid seened, Špliter. Toitšifolkes, Hiion ta ei neuroopa. Hannes voo. Timorsi Farainigel endas kruustasharais sest on möglis haldas aldi susheutsu, teine naine, garantii. Niirest laas äntsile skulptor Ellins mudilaseisjal hätsu karantiin, vot seda ta ütles, ma ei saa, ma pean neid koguma. Praegune. Lisaks kui teie seda kuulsite või tõenäoliselt lugesite. Ma lugesin, ma kuulsin, kuulsin Doralistele. Kui te seda kuulsite, kas te sel hetkel võisite teha järeldusi, mingeid järeldusi meie rahva ja iseenese saatuse jaoks? Mina tegin juba neid järeldusi siis kui Poola kaotas oma iseseisvusega Poola valvatud ja jagada, siis oli mul täitsa selge, et nüüd me oleme ära laialdane, Me oleme ära lõigatud, Me oleme tonni peal. See oli täitsa selge. Niipea kui Poola läks oli mul selge, et kauaks seda asja enam jõul. Et Baltikumi saatus on otsustatud, te saite ju aru, eks ole, nüüd võtab äkki Hitler, viib need sakslased Sid arv, sest tema ei saa siin garanteerida nende iseseisvust ja vabadust nende kultuurse ja nende julgeolekut. Vara ja kõiki ei saanud. Teie jaoks oli see lihtsalt üks lisatõend. Jah, ma ei uskunud ja absoluutselt see, see leping, mis sõlmiti baaside leping Nõukogude Liidu Eesti baasidele tega ja seal oli üks huvitav punkt. Kuude liits. Tõotab pidu pühalikult, ta ei sekku Eesti vabariigi siseasjaks Alixis punktilist kuues viies mainest. Nii artikkel viis, viis lepingu artikkel viis. Käesoleva pakti elluviimine ei tohi mingil viisil riivata Lepinguosaliste suveräänsed õigusi, eriti nende majandusliku süsteemi ja riikliku struktuuri. Mina mõtlesin, et Stalin on natukene ettevaatlikum, mõni hüppasi ja ta peab siin oma sõjaväed ja kuid. Kuidas teie siis sattusite sellesse sellesse keerisesse, ajaloo keeris? Ajalookeerisesse, ma sattusin niimoodi, ma lõpetasin Tartu Ülikooli ja siis ma tahtsin minna advokatuuri ja ma sain ühe padruni viida salli. Seeder häält oli niisugune mees, temal oli suur pere ja temal oli vähe tööd ja tema pronoomine pro forma võttis mind patrooniks, mina saaksin seal maga, tuli advokaadi nooremaks abiks, aga ma sealjuures ei tee mitte midagi, noh, vahetevahel mund mängiti mõnekümne kraaniline mängu ja nii edasi, sest väiksemad asjad ei tantsinud. Algaja advokaadi elu ei olnud. Ma pean ütlema, et vot väga paljud idealiseerivad seda, Eesti vabariigis on omavaheline asi, tööd oli väga raske leida haritud inimesel tööd, raske leida. Aga raske. Pealegi teie eriala, nagu te ütlesite, oli Eestimaaõiguse ajalugu. Kitsa väljend. Ka navi momendil ka midagi puhtteaduslik, huvi, teaduslik huvi, ma tahtsin veel oma kandidaaditööd teha, aga see, see oli, mina lõpetasin teisel juulil 1939. Tartu ülikooli, sain diplomi. Asjal oli uluots uluotsa juures ma tegingi oma diplomitööd. Keskaegne kaubandus hansakaubaks, eestik. Ja siis tegutsesid algaja advokaadina. Väga hea advokaat oli, jah. Ja ühel ilusal päeval ma tuli minu juurde üks minu sõber ütles mulle, tead Paabo, kes on seal vanemad, 10. kontsert? Majandusministeeriumis. Ta Tal on, vajaks vist abilist. Ta oli Joosep, on minister, et mine sinna, et võib-olla saaksid endale tööd. No ma läksin sinna ja ma sain ajutiselt ajutiselt nabaid proovida ja vaadata, mis Maran sain ajutiselt, ühesõnaga nooremal juriskaansulti koha. Ja siis algas kõik see sakslaste ümberasumine, sel päeval Öeldakse mõist asju, kuule seal kõvad saksa keeli mees, et kas sa ei prooviks, et välisministeeriumis tahetakse kuu, kus korraldajad on vaja Eesti vabariigi valitsuse usaldusmehe juurde ühte referenti, kes valdab kes on juriidilise haridusega, kes valdab saksa keel eesti keelde, saksa keelt perfektselt ja saaks mõlemas keeles kirjutada ja korraldada ja teha. Peremees saab seal olema sel juhul, kui sa sinna sisse saad, väga kibemees. Ma ütlesin, kes Jaan Teemant. Jaan Teemant oligi Eesti vabariigi usaldusmees Saksa usaldusvalitsusele. Tema oli Eesti vabariigi valitsuse usaldusmees ja temal oli aset täita, tema asetäitja oli kaldus. Ma tean, et teie erakonna mees väga rahulik ja asjalik mees Mis olid siis Eesti usaldusmehe ülesanded? Ega te ei pane pahaks koma hetkeks, katkestan teid, aga te nimetasite. Te nimetasite, et korraldatakse konkurss. Aliase konkurss korraldati, konkurss oli, ma läksin. Nii palju, kui ma mäletan, seal oli vist midagi 14 inimest, neli langes kahe välja, 10 vist jäi välisministeeriumi välisministeeriumis piibu juures professor piibujus. Professor Tiit käis seal edasi-tagasi, seal istusid nii sõnaga arvatavasti Tartu ülikooli spetsialistid saksa keele alal saksa keeli tuultes kõige rohkem istikuid. Ta seisatas, katse seisis riigi teade tõlkimisest saksa keelde siis teatud aktide tõlkimine, tekstide tõlkimine ja nii edasi, umbes see kestis üle tunni ajal. No ja siis ma mõtlesin, et olgu, mis on proovida, võib. Siis teatati, teid valiti. Teil oli kõige paremini tööd tehtud ja professor piid, ühesõnaga tegi otseselt teist vaieldes. Tiit oli sel ajal juba välisnii Eesti välisminister. Uluotsa valitsuses. Ta muidu Tartu ülikoolist, ta luges meil kaubandusõigust rahvusvahelist ja luges ja, ja kaubandust, mõlemad eksamid, ma tegin tema juures. Noh, ta ei mäleta meid, tudengi, see oli terve maal. Siin mängib mingit roolipeasid, seal oli ju põhimõte selline ei parteipiletit, ei, ei, ei, sinu vanemate sinu seisus ei mängi rolli, vaid ainult sinu oskused. Vot see oli vabariigi valitsuses, nii see asi ja paratamatult peab Venemaal ka niimoodi see asi tulevikus olema, muidu nad ei saa edasi Teile teatades. Jah, mul teatati ja sealsamas majandusministeeriumist kutsuda Leo sepa juurde ja siis öeldi, et vot meil meelde ühtegi teatada. Teie olete valitud, Me vabastame teid siit öelda, te lähete sinna tööl olete nõus, maalisin, ja ta ütles ta hakata saama iga kuu 200 krooni. Soliidne palk, hästi soliidne, sellepärast et seal ikka varasel tol ajal. Aga töötalitekavastide jah, oomika ma juba istusin seal igavik, ma räägin, kuidas see asi käis. Huvitav kuulda, eestoas istusin, minu selja taga, istusid daamid, üks Eesti masinakirjutaja. Ja teine oli saksa keelde masina saksakeelne masinakirjutaja, kes oskas, tema oli sul lõpetanud üks vanem daam, et no ja siis siis oli võimatu käekiri olid teemad. Nii nagu oleks kärbes hakanud saanilt arutama ja ta ei kirjutanud kunagi korralikku paberit, maid, teemant kirjutas alati pabiilsed, teatavad niisugusse, leit olid tal nii nagu umbes paberitüki raasukest raasukest, nagu sind, Johannes, kelle juures ma töötasin ka paberi rasukesed, kõik laudeni täis, viskas, püüdis selle õige välja, andis. Pisikene ja see oli kuid vägate nii jurist ja mulle ta ütles, kallis kolleeg. Sa oled natuke kergemeelne sai loe asju lõpuni läbi, sa pead täpselt kõik läbi lugema ja tassis otsuse tegema, aga mitte nii Rahtrafrarhia juba, sul on kõik selge, ei ole seal mitte midagi seal. Vaat tema juures ma sain tohutu kooli. No tema oli nii tugev mees pikka kasvu, tugev püstjooks, hai, väga täpne, omas töös, mitte lipitseb pätsuga, rääkisin telefoni teel. Tavaliselt ta rääkis ikka presidendiga, tavalised või tema asetäitjat ega või tema sekretäridele ja nii edasi nii käis. Aga mitte nii-öelda siis tõusis süles, lõi jalad kogu. Ei, seda ei olnud, aga täiesti te ütlesite mitte lepitsele, mitte mitte pattundis oma täiesti oma väärtust ja ja, ja oskas asju ajada sakslaste vastu ta küllaldased. Ma olen isakene, kuidas öeldakse, küllalt karta ei lubanud neid nii naljalt midagi erilist välja viia. No lõppude lõpuks ma mäletan ühe asja, ta lubas, ta ütles, et kõik need perekonnakirjad, mis te Londoni Prangelite Stackelberg, Tiisonaalsenitel, võtke need kaasa. Aga mulle esitate kõik ärakirjad, kõik ärakirjad, peatsi, arhits. Sest teie olete üks tükk meie ajalugu ja kui te nüüd ära lähete, meil peab midagi järele jääma. Meie kõrval olles siis nütsi, maalide ekspertiis, maalid, kunstiteosed ja igasugused asjad. Seal oli minu meelest mängus niisugune mees nagu Alfred Rosenberg ja tema inimesed. Kes siis vaidlesid maalide pärast, skulptuuride pärast, igasuguste asjade pärast, aga Eesti vabariigi valitsus nii naljalt ei lasknud talle jättagi. Nõukogude valitsus on teine asi, palun aposkaida staion, nimetakski, nende suhtumine, absoluutselt teine asi muutus üle. Sakslaste kasuks muutus sakslaste kasuks. Aga meie olime niimoodi, vaat siin on, teie olete siin, elad. Meie talupojad on tööd teinud ühesõnaga delta rikkaks saanud ja teie kunstiesemed, lossid ja nii edasi, need on kõik üles ehitatud Eesti talupojavere ja higi ja, ja tema tööga ja raskustega ja nii edasi. Ei kannid, sõbrad, te võite nüüd ära minna, aga, aga, aga see on ka meie ajalugu. See on ta meie ajakkuja arhiiviknenist, perekonnaarhiivid, isegi vapidki paeti toomkirikus täita, lagedaks teha, kõik ära mõtet. Absoluutselt. Absoluut näis. Nii et ma pean ütlema, teemand oli ikka õige Eesti vabariigi huvide kaits. Eemaldan, rikas mees, väga ihnuskuupäev. Juuni peale jaanipäeva, 30. juulil tarreteeldiva. Mis siin juua seal nendele bow sakslast ütlesind k käi ära ja ütleb. Mõtlesin la õun, pudelis on kolm, kuus senti. Luželi oma, siis on seal sidruni saada, siis on apelsinijaak, siis on see ja see, see maksab nii, ja nii palju. Siis on Seltersa soodamis palju soodavesi, maksan nätsi palju, Seltas 15 sendi jagu palju saada, vesi maksab 10 senti Toomale skaks põlilt. Millal see jutuajamine teil oli? Neil juulis 40, juunis 40, enne äraviimist, enne venest tulid sisse venelased juba sees. Oli kokkuhoidlik mees. Vana kartma need talu, nähtuda seda, seal ta siis vaatas neid ja nii edasi, no jumal hoidku temasse, kui mina sain 200, tema sai iga kuu kõvasti peale seda, tema käis ära, tema oli ju ka advokaadi ja tal oli oma kontor ja oli tema abilised ja nii edasi. Millega piirdusid teie tööd, ülesanded? Milles teie töö seisnes? Minu töö seisnes põhiliselt kõiki vabariigi valitsuse poolt antud korraldusi sõnaga edasi viia, tõlkida saksa keelde sel Stoktar vallalt ja, ja gaase Braaven ja nii edasi, nemad tahtsid, kõik oleks saksa keeles öeldes, et nemad, eesti keelt ma seal ei olnud. Ei olnud, lihtsalt ei olnud vajana, ütlesid Lasist, las eestlased teevad seal nende valitsuse dokumentatsioon, siis palun kui nemad ka saksa keeles, meil oli kokku lihtsalt. Minul tuli väga palju tõlkida, saaks hästi palju. No mis probleemid seal olid, seal olid kunstiesemed, seal olid vaakid, seal olid kirjandus, seal olid, sa oled mõisa raamatukogu väga palju asju või meie ei tegelenud majandus puht majandusasja, selleks oli spetsiaalne komisjon, kes tegeleks aktsiaseltsidega, nende aktsiate ja kõikide nende arvele võtmisega ja nii edasi, see läks kõik, ühesõnaga teist kanali. Seal oli oma, teadku siis on ümberasujate Grupp, see tähendab seal komisjonid, alul olid siis preedid eesti saksa komisjon, pärast oli siis Eesti NSV komisjon, esindajad, vene NKVD esindajad ja sakslastest needsamad sakslased, istusid, mina istusin pärast siis nii nagu vaene patune sõnaga kahe tule vahel ühelt poolt sisse Nõukogude Eesti valitsus ja teiselt poolt olid siis sakslased ja vahepeal oli see pärisperemees karov ja tema mehed. No see oli juba 41 40 algul vastavalt alla kirjutatud kokkuleppele. Oli lubatud rivist välja viia 50 krooni, kaasa võtta 50 krooni raha ja välja viia väärisesemeid 500 krooni väärtuses. Sõda neil oli, need olid perekonnasõrmused, nüüd vapisõrmused olid, siis olid nendel lubatud abielusõrmused kingituseks saadud pulmadeks kingitud ja nii edasi, aga see oli teatud limiteeritud, vaat siin olime, eestlased olid võrdlemisi vabad alati venelased hakkasid juba seda kulda ja neid asju selles suhtes just kutsuti meid välja. Sõnaga Karlovi juurde, seal olid vaidlused, selles mõttes kuldhuvitas putškarjovi rohkem kui Venemaa tarvetavasti kuld. Rohkem huvitas, kuigi meil kulda ei kaevandatud, aga vene mõtlesin. Kaevandati huvitas rohkem, kui lasti väärt sai. Kunstiväärtust ei olnud suurt arusaamisest. Malachi klaasi tohtinud välja viia, ütleme niisugust. Vene keisrilt poolt tehtud kingitused neid ei tahetud, ei lubatud ka sina oled ju niisugused inimesed ka, kes nagu Tiesenhausen, kes oli abielus. Abielust Kutuusov tütrega olid pillar, fon, Pilhaud kelle majas ma käisin, temal kuulus tema tütrel, kuulus see Kose ravila mõis. Seal olid haruldased asjad, mida minu meelest ei oleks tohtinud üldse lubade ära viia. Seal oli üks ravim Maradona lahingust osa võtnud keeraliteedist. Nende isiklikud allkirjadega. Seal olid kõik Kutuusov tema allkiri, siis oli see maratsioon kõigrajevski kõikide nende seal seismisel. Kuidas nad nyyd välja said, ma ei tea, igatahes see on ikkagi minu meelest täiesti vene Vene vara. Võib-olla ma eksin, võib-olla nad ei läinud välja, aga igatahes sealt enam neid juurde. Missugune oli ümberasujate meeleolu? Siin Eestis ei olnud õiget tööd, siin oli küllaldaselt kitsas, see asi. Ja siin nad töötasid enamikus riigis Saksa firmades ja ja juba ütleme, 35.-st kuuendast aastast hakkas juba natside propaganda ka saksa koolidesse imbuma, igal pool olid Fathindarentalid. Ühesõnaga, meil oli noortel oli siia. Kuid vanadel absoluutselt. No mis ma olin siis noormees, aga ma nende vanadega nii palju kokku ei puutunud, aga ma vaatasin, nad olid ikka, olid nii nagu minu õpetaja fon, vaar Edgar konvaal. Tema ütles, vot selle afe risti juurde naine. Ta võitles Hitlerit. See kukutab kogu selle riigi puruks kõik, mis on üles ehitatud suure vaevaga Saksamaal kõik tema hävitada. Kuidas Saksamaal ma olen teda näinud ja ühesõnaga sellele inimesele usaldada saksa riigi saatust ja rahva saatust on võimatu tai läinudki. Ta ei läinud ära, ta jäi siia saksa okupatsiooni ajal, me saime kokku üks kord ja tema oli professor, kes on keele no ühesõnaga ise loonud accinentaali. Võib-olla olete sellest kuulnud, sellepärast et ostsin, tal oli keel, mis oli nagu internatsionaalne keel nagu esperanto. Tehiskeel rahvusvaheliseks suhtlemiseks. Ütlemiseks ta elas Eha tänaval, Eha tänaval oli tal maja, seal oli tal ta tütar. Ja tütar, jäi ta siia, mina olen tema juures käinud saksa okupatsiooni ajal tema juures käinud, ta ütles. Ja mis sakslased temaga tegid? Ta ütles neile väga halvasti, need paigutasid teda hullumaja, siin. Saksa okupatsioon. See oli. Ta ütles, et teie olete naeri sõnaga teie füürer. Nestor Daci. Kestaga paigudestadesse nõul. Vene aadlikud said niisugused inimesed siia niisugust suurematest la näiteks Volkonski. Ta poeg, kes oli Eesti saatkonnas Itaalias, Roomas. See jäi Pariisi. Tütred jäid ka Pariisi, aga Sergei siia oma naisega, ta suri siin. Ta oli juba vana mees. Tema ütles, et Lenin on alla kirjutanud kreedeetika. Presside järeltulijaid ei puuduta mitte keegi Venemaale mingi valitsuse. Stalin hoidis sellist käkki. Aga sakslaste lahkumine oli siiski võrdlemisi üksmeelne. Seal ei olnud midagi teha, vahest nad pidid ära minema. Kas neile avati ka kaardid, mis neid ootab, juhul kui nad jäävad, kui nad otsustavad jääda? No öeldi, et ei saa garanteerida nende julgeolekut nende vara ja sõnaga nende elamise sisenedes ka siis, kui see suur koosolek koosolekul kusagil oktoobris minu meelest. Ja mind kutsus minu kolleeg, sakslane, advokaat, fon, renn, kants Pärn ütles, et kuule, kas sa siis ei tea, et meil on suur koos tema arvas ka, sakslane läheb edasi. Ja me läksime siis sinna. See oli Toompeal. Teaduste Akadeemia presiidium suures saalis on puupüsti täis, tulime natuke hiljaks, no eks paar minutit hiljem siis väisas rääkinud. Väis lugesite Hitleri läkituse. Ta kutsub sakslasi kõiki sakslasi. Ükskõik kus nad ka ei oleks eriti Eestist, konkreetselt kokkuleppe sõlmimisel Eesti vabariigi valitsusega ja kõik, mis nemad sind maha jätavad, seda kompenseeritakse nendega. Osalejad Saksa male osaleb partega austamisse, ühendati saksa suusaks riigiga seltsi. Endine no good nahapinna Tiina ja siis basmani Muywoodkond, need Chlisse ja kõik need läksid kõik. Varte Land nimetati vartel andeks. Ja siis laeva kaheksa vaevulik avardada. Mina käisin sadamas vähemalt paar korda käis tuttavat läks, läks, seal olid juba sessi, mehed olid seal, kes neid vastu Homsilus, komandod olid? Edasi, esialgu läksid siiski enamikus sakslased, esialgupärast läksid tagantjärele ka. Ma annan nimetatud Paul, sakslased, ta kadakad, kes ei olnud üldse sakslast skaalat ja vot kui see nõukogude kord tuli, siis tuisi väikeettevõtjate ja, ja ühesõnaga suurettevõtjad ja rikkamate inimeste hirm, hirm. Ja vot see hirm, see, see, ma vaatasin, et vahel olin, nägin niisugust meest nagu kunstsarvedirektorit, tema olis seal uksehoidja lihtsalt. Siis oli veel üks mees oli, ühesõnaga ma nägin seal igasuguseid niisugusi, väga prominentseid, töösturid ja nii edasi ja need olid lihtsalt seal muutunud mingisuguseks. Nii. Steve, kust ma nägin neid, Saksa usaldus? Teenis koristaja, teine oli uksehoidja, kolmas oli siis mingisugune seal. Nii väike saamid. Selleks, et pääseda siit, et saada saksa vale. 41 kevadel oli siis ümberasumisel viimane laine. Seal oli siis noh, siil Long, see oli umbes nii, minu meelest 27. märtsil viimane, kes siis läks, kas oli thertaatiale, mis laevad, need olid maa lihtsalt täis. Seal oli must Low, seal oli seal oli tal laadžas, siis oli seal vartega Ausa sõnaga näitel. Umbes 2000 sakslast läks veel siis või 2000 ümberasujate ütleksime saamisega eestlasi. Venelased suuri takistusi teinud, ütlesid niimoodi Harašokk, ased ütlesid. Et vot nii maid pimedas loll jamps tal siis omavahel siis natukene pidasid aru, ütles niimoodi. Verona sees käisin, igatsed, tammesid. Niisugust 50 aastat hiljem on kummaline lugeda, kui lühinägelik isegi pimedusega löödud oli 1939. Osa Eesti ajakirjandust soovitades püstitada ausammas Hitlerile, sest tsiteerin. Sestvaid Hitleri haruldaselt tahtel võis toime tulla saksluse ümberasustamine Balti riikidest. Fatherlandi niisuguseid momente ajaloos võiks korduda vahest ainult jällegi 700 aasta takka. Ning edasi nimetatakse kõike saatuse kingituseks. Eesti ajakirjandus kuidagimoodi serveerid, seda ainult selliselt. Sakslased näevad ära, saame lahti, saame lahti, jah, et me oleme seitse aastat oleme, ühesõnaga nende nende küüsis, vaevlen siia ja kõik need hädad, mis meil siin on olnud, ühesõnaga, ja nüüd nad lähevad. Sakslased lähevad ja lähevad kogu kraamiga vanakraamiga kõigega minema ja nagu öeldakse, veeregulinud rattad kiiremini. Ma ei saa öelda, see aeg oli selline Nonii palju teisi häiriva maid faktorit, kui nüüd see ainult see sakslaste rasu. Sest sõda käis igal pool. Sõda käis Prantsusmaal, pool Prantsusmaa tuli okupeeritud, teine pool veel ei olnud, sõda käis juba Balkanil ja, ja, ja, ja sõnaga Poolas olid Poola oli kadunud maailm kadunud maailmakaardilt ja, ja see pilt oli igatahes väga ebastabiilne. Väga ebastabiilne ja mitte eriti usaldusväärsed, kõik need lubadused, vastastikused, mida need suured riigijuhid üksteisele Teie jäite komisjoni koosseisuga pärast 1940. aasta juunit ja te pidite jätkama. Lauesse, kuna mina valdasin vene keelt ka täpselt samuti nagu saksa ja eesti keelt võrdlemisi perfektselt, nii sõnas, kui kirjas tehti mulle ülesanne, et kas ma ei tahaks edasi, jääd oma tööd jätkata, kuid tehniline tööjõud. Siis kutsuti mind Toompeale. Sisekaitse ülem Haaberman pärast siniprofessor Haaberman. Tema esitas mind siis Johannes Lauristini-le ja see andis mulle volituse, et mul on õigus sel alal edasi töötada ja ja ma hakkasin oma palka edasi saama ja ma tegin oma tööd ja siis tuli uus mees. See uus mees oli Endarpuhum. Uus mees tuli Jaan Teemant. Jah, Jan teemandi asemele tuli Tartu Ülikooli lõpetanud majandusteadlane Karpov. Ja tema oli siis rahva ka Eesti NSV rahvakomissaride nõukogu usaldusmees saksa usaldusvalitsuse juures, mäletate? Mina jäin referendiks nagu möll. Mis roll oli putš Karjovi? Volinik siin vabariigis ja tema juhtis üldiselt nii nagu doktor rollerit või Frowein või need saksa juhid, nii juhtis tema seda terved aktsiooni vastavalt Suur-Saksamaa ja Nõukogude liidu vahel sõlmitud lepingule. Sakslastele ümberasustamise töö läks minu meelest täie hooga edasi ja see oli paar enne sõda, mina mäletan veel pikal tänaval istusid, seal olid ka komisjonid, mul tuli ka seal paar korda käia, siis ma kuulsin pealt, seal olid juba NKVD esindajad, kes olid siis sõnaga selles komisjonis siseasjade rahvakomissariaadi poolt oli üks Monahdini nimeline mees Monahtin, kes seda asja nii kureeris likvideeriti veel tervise, usaldus valitsuse varaja ja, ja siis siis nad läksid, meie tegevus lõpetati kusagil peale viimaste ümberasujate kohe. Kusagil aprillis oli siis juba, panime oma asjad kokku ja ma läksid rahandusrahvakomissariaati edasi tööle. Kas ümberasustatud baltisakslased tulid okupatsiooni ajal 41 lõpul uuesti Eestisse tagasi? Küllalt vähe, küllalt vähe. Ma ütlen miks üldse Hitleri tendents oli selline baltisakslasi siia mitte massiliselt tagasi asustada, siin olid mõningad majandusteadlased ja tegelased ja ütleme, ärimehed, tööstuse inimesed ja karmid polnud, mekk oli siia tagasi tulnud. Siin moodustati saksa okupatsiooni ajal niisugused organisatsioonid nagu Osland, faasar, Osland ööl ja igasugused algaski. Ja nii edasi ja nii edasi, vot seal olid maid sakslased kui spetsialistid, kes tundsid päris hästi kohalikke olusid, keda rakendati siis siia. Aga niisugust massilist sakslast tagasitulekut siia saksa okupatsiooni ajal ei esinenud. Üldiselt jäi meil väga hästi meelde üks väljendus, mida öeldi viimasel koosolekul esimesel koosolekul ümberasustamise. Ilus joon balti mere ääres on lõppenud. Ja sakslased peavad ära minema, muidu ühesõnaga, keegi ei garanteeri nende julgeolekud nende elule, varale ja nii edasi. Mis siin kõik võib juhtuda sõja käigus, seda meie ei oska öelda, sellepärast sõnaga Hitler otsustas sakslasi kokku kutsuda. Noh, nii see asi oli. Kui võrra võis olla kohalik saksa ladvik informeeritud Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollidest tol ajal? Mul on väga raske küsimus, minu meelest see oli niivõrd saladuses, meie, mitte midagi sellist ei teadnud ega ei teadnud sakslased ka Nad nägid lihtsalt täitsa ja olukord on selline, et Hitler on uusi maalasi võitnud Poolas ja temal on vaja sakslasi asustada ja seda niimoodi see asi võeti. Aga mis edasi saab, seda? Jah, mul oli Arvid põllud pikega üks kord juttu, ta küsis, et kas mina ei tahaks ka ümber asuda, ma ütlesin, ei, ma olen Eesti vabariigi kodanik, olen isa poolt eestlane ja ma tahan siin elada ja ja meil on oma riik ja siis ta ütles mulle, jah. See võib küll olla kõiki väga ilus ja nii edasi, aga te peate sellega arvestama, et võivad tulla väga suured muudatused. Aga millised muudatused sõdada muleerinud? Kas teil on viimasel ajal olnud kokkupuuteid ümber asustatud? Sakslastega oli Ida-Saksamaal ja oli ka, see tähendab Saksa demokraatlikus vabariigis ja ja Saksa föderatiivses vabariigis. Föderatiivses vabariigis on väga palju baltisakslasi, eriti palju Lätist. Ma olen neid näinud jah. Aga nad on kõik vanemad inimesed, nende noor põlvkond, see ei tea enam mitte midagi. Õid Eestist, Lätist. Nad on elanud juba Saksa föderatiivses vabariigis, nad on selle kodanikud, elavad seal oma elu ja niisugust erilist tungib tagasi tulla. Jah, kui te näete, kõik need ekskursioonid põhiliselt kepikestega vanemat inimest, prillid ees ja kes tahavad oma endist kodumaad näha, külastada oma esivanemad Nende haudadel käia vanu kirikuid, näha, kus nad on leeris käinud, abiellunud ja nii edasi. See on niisugune teatud nostalgia, nii kaua kui see põlvkond veel elab. Kahtlemata Ta jääb see püsima ja teatud niisugustel noorukitel ka, kes on selles vaimus kodus kasvatatud on veel kuidagimoodi balti balti riikidega seotud.