Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Rootsi valitsus hakkab uurima, mida kujutab Rootsi kaitseväe ja Rootsi tolliameti salajane leping, mille järgi veeti parvlaeval Estonia pidevalt sõjatehnikat. Leping kehtib ka praegu. Laevakatastroofi põhjuste uurimist ei ole kavas algatada. Eesti kaitseministeeriumi teatel pole neil sõjatehnika pea kohta andmeid. Ehkki puuetega inimeste olukord on aastatega paranenud, diskrimineeritakse neid ikkagi eriti tööturul, kinnitab liikumispuudega inimeste liidu juht Ants Leemets. Tartu kommertsgümnaasiumis töötanud õpetaja suri lahtisest tuberkuloosi. Koolipere ei olnud õpetaja haigusest huvitatud. Rahvusooperis Estonia algas ooperifestival Jõulutähed. Igal õhtul on laval täht On ja kontserdisaalis avatakse Pimedate Ööde filmifestivali põhiprogramm. Avafilm on 1925. aastal valminud Ooperifantoom. Kalevi kommivabrik muutis maiasmokamaja Tallinnast jõulumajaks välismaalt NATO peasekretäri Jaap de hopse väravast Iraagis. Alliansi esinduse. Saksamaa jätkab Iraagi ülesehitustöö toetamist, kuid pole nõus saatma Iraaki Kema vägesid. Ja ilmast. Homme sajab Eestis pärastlõunal mitmel pool lund ja lörtsi, võib tuisata. Lääne-Eestis läheb õhtupoolikul sadu üle vihmaks. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi, Lääne-Eestis tõuseb temperatuur pluss nelja kraadini. Rootsi valitsus algatas uurimise, mis käsitleb Rootsi kaitseväe ja Rootsi tolliameti salajast lepingut, mille järgi reisilaeval Estonia veeti pidevalt sõjatehnikat, et sõjatehnikat veeti, kinnitas Rootsi. Kaitsejõudude pressiülemteemat käsitleb Anu Kaupmees Rootsi raadio eestitoimetusest. Rootsi kaitsejõud on niisiis vastu tahtmist üles tunnistanud, et kaitsejõudude ja Rootsi tolli vahel oli salajane leping, mille kohaselt Estonia laeva kasutati sõjatehnika transpordiks ja see materjal läbis Rootsi tolli ilma kontrollita. Rootsi kaitsejõud ei soovi kommenteerida, kui sageli Estonia pardas Talle sõjatehnikat veeti ja mis tüüpi tehnikaga tegemist oli. Rootsi kaitsejõudude pressiülem kinnitab aga Rootsi meediale, et ta võib garanteerida, et Estonia huku ööl ei olnud laeva pardal mingit sõjaväematerjali rootsi kaitsev, kui te ei soovi kommenteerida ka seda, kas Eesti ja Rootsi vahet sõitvad reisilaevad ka praegu sõjatehnikat veavad. Samas tunnistavad kaitsejõud moka otsast, et leping kaitsejõudude ja Rootsi ja ameti vahel kehtib ka praegu. Rootsis. Valitsus kavatseb asja uurima hakata siis uurima seda, mis leping see ikkagi kaitsejõudude ja tolli vahel on. Kui kaua see on kehtinud ja kui sageli veeti Estonia pardal sõjatehnikat Eestist Rootsi viimase kuu jooksul enne laeva hukkumist. Rootsi valitsus nõuab ka Rootsi kaitsejõududelt nüüd aru selle kohta, kas ja millises ulatuses kasutavad Rootsi kaitsejõud praegu tsiviiltranspordivahendeid sõjatehnika veoks. Rootsi peaminister Göran Karlssoni sõnul ei ole valitsusel siiski kavatsust uut Estonia huku põhjuste uurimist algatada. Kari Lehtula, kes oli Estonia hukku uurinud rahvusvahelise komisjoni liige kogu komisjoni töötamise ajal, ütles, et komisjon ei olnud teadlik sellisest lepingust Rootsi kaitsejõudude ja tolliameti vahel. Ja isegi kui praegu peaks selguma, et Estonia pardal oli näiteks lõhkeainet täis auto, mis autotekil plahvatas, ei selgita see ikkagi seda, miks vöörivisiiri lukud purunesid just sel viisil, nagu nad purunesid. Nii et tema arvates on endiselt Estonia huku kõige tõenäolisem selgitus ikkagi see, mis lõppraportis seisis ja nimelt, et lained rebisid vöörivisiiri eest ja laev täitus veega. Eesti kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko kinnitas, et kaitseministeeriumil puuduvad andmed, nagu oleks Eestis 1990.-te aastate alguses veetud seaduslikult sõjatehnikat Rootsi. Kahtlemata on see huvitav spekulatsioon, kuid kui midagi sellist on juhtunud, siis kindlasti peab seda tõestama uurimine. Kaitseministeeriumi seisukoht on, et seda uurimist ei peakski nagu alustama, mille alusel? Ei soovi, ma ei väida seda, et, et uurimist ei peaks alustama, kui tegu on, millega väidetakse, kui on pandud taime näiteks kuritegu, olen, ma väidan, et relvi ei veetud, aga kui selgub, et siiski keegi vedas midagi, siis kindlasti mitte ei olnud see Eesti riik, kes seda nii tegi. Kui seal oli mingi kuritegelik element, siis peab seda muidugi uurima ja seda peab tegema vastavad organid. Kui Rootsi kaitsejõudude pressiülem täna väidab, et relvi veeti, siis kas teda võib usaldada? Kas Eesti kaitseministeeriumile on teada, et Eesti reisilaeva oleks kasutatud relvadega? Jätan kommentaarid on minu teada, mitte, jätan selle siiski kommenteerimata. Küsis Hanno Tomberg ja lõpetame praegu selle teema ja läheme edasi välissõnumitega neist ülevaate Birgit Itse. Saksamaa jätkab Iraagi abistamist ülesehitustöös lubas Saksamaa kantsler Gerhard Schröder pärast Berliinist loonud kohtumist Iraagi ajutise valitsuse, peaministri ja tallaviga. Näiteks pakub Schröder, et Saksamaal võiks välja õpetada Iraagi ohvitsere, kes hakkaksid tegelema lõhkekehade hävitamisega. Saksamaa on aga endiselt vastu vägede saatmisele Iraaki. Allawi visiidi puhul on Saksamaal võetud kasutusele eriti ranged julgeolekuabinõud seoses kahtlustatava rünnakuga. Iraagi ajutise valitsuse peaministrile vahistas Saksa politsei aga kolm iraaklast, kes kuulusid arvatavasti rühmi Kütuse ansaar al-Islam peasekretäri Jaap de hoop. Scheffer kuulutas välkvisiidil Bagdadi avatuks alliansi esinduse Iraagis julgeoleku kaalutlustel ette teatamata külaskäigule. Saabunu Scheffer ütles NATO sõjaväeakadeemia avamisest, teatades, et allianss on Iraagis Iraagi rahva heaks. Täna hommikul alanud lühivisiit on esimene NATO juhi külaskäik sõjajärgsesse Iraaki. Scheffer rõhutas 30.-ks jaanuariks kavandatud valimiste õigeaegse läbiviimise tähtsust, et poliitiline protsess riigis areneks ja rahvas otsustaks ise oma riigi saatuse. President George Bush nimetas uueks sisejulgeolekuministriks endise New Yorgi politseikomissari Donald kirikut. Ametisse nimetamise tseremoonia algas 10 minuti eest. Endine sisejulgeoleku minister Tom Ritš teatas oma tagasiastumisest teisipäeval. Bönnad kerge ilmus avalikkuse suurde huviorbiiti 11. septembri rünnakute järel New Yorgis. Samuti on ta alati olnud tulihingeline George Bushi toetaja. Uuest Eestist Tallinnas oli täna konverents, millega märgiti rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Kuidas on edenenud puudega inimeste elu Eestis? Mall Mälberg. Üsna üldiselt. Tahaks, et see on edenenud, aga mitte nii palju kui vaja ja mitte nii kiiresti. Rääkisin kahe ratastooli inimesega, kuidas nemad rahul olla. Võib rahul on, aga eks see oleneb ka meist, kui kõrvaski me oskame oma häält kuuldavale tuua. Mis on see kõige raskem teie jaoks, kuna ma olen ratastoolis transporti, siis praegu on väga kuum teema, nagu puuetega inimeste tööhõive tööhõive suhtes peaks aitama kaasa riik just tööandjatel. Eesti puuetega inimeste koja eesseisja Helve Luik peab väga oluliseks, et tööle on hakanud puuetega inimeste liitude koostöökogu liiget. Ministeeriumit küsivad asjassepuutuvate eelnõude kohta ka puuetega inimeste arvamust. Teha on muidugi veel rohkem kui tehtud. Kui meie puudega noored saaksid rehabilitatsiooni abivahendid ja hariduse, siis ei oleks riigil vaja edaspidi maksma neile igasuguseid toetusi, mis riigile lähevad alati kallimaks. Eestis on üle 4000 liikumispuudega inimese. Nende liidu juht Ants Leemets ütleb, et Eestis on puuetega inimeste diskrimineerimine väga sagedane asi. Enamik ametiasutusi ei võta neid vastu, hariduselus pole saavutatud murrangut, töölesaamine on raske, sest töökohti tuleb kohandada ja tööleminekuks pole transporti. Ei ole vaja puuetega inimestele London paremaid töökohti, kui nad seda ei vääri. Ei ole anda paremat haridust. Kari aga tuleb luua võrdsed võimu. Ja selles mõttes Eestis ei ole täna olukorda ja Eesti põhiseadus ütleb nii, et lasterikka, perekonna, puuetega inimesed on riigi ja omavalitsuse, erilisi hoola tänasele erilist hoolt ei ole. Me oleme saavutanud küll sellel aastal suuri edasiminekuid eelarve läbirääkimistel valitsusega koost alal valitsusega ja me ei saa öelda, et nad on nagu pahad ei tule vastu. Sotsiaalminister Marko Pomerants näeb ka edasiminekut. Sellel aastal me võtsime vastu valitsuses siis hoolekandekontseptsiooni ja me oleme hakanud otsast seda mööda minema. Aga see mõiste uue enda lahtimõtestamine on 2005. aastal minu portfellis kindlasti üks prioriteete. Kus on vastuseta probleem, kuidas sai koolis töötada õpetaja, kes põdes lahtist tuberkuloosi? Teemat käsitleb Lauri Varik. Rohkem kui 1000 õpilasega Tartu kommertsgümnaasiumi koolipere sai sel kolmapäeval ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui selgus, et mõni nädal tagasi surnud kooli algklasside õpetaja põdes lahtist tuberkuloosi. Kuigi täna ei ole veel selge, kas keegi õpilastest või õpetajatest on samuti tuberkuloosi jäänud, kontrollib kooliarst üle eelkõige praegu algklasside õpilased kooliarst Kristjan Mäger. Osad lapsed on juba täna said ja teised lapsed siis saavad esmaspäeval ja teisipäeval ja tulemused siis vastavalt neljapäeval ja reedel on meil siis teada ja vajadusel siis saab edasi lapsed suunata, kuhu siis vaja on? Täiendavatele uuringutele? Direktor Priit Hännit täna kommentaariks tabada ei õnnestunud, kuid kooliarst kinnitas, et seaduses nõutud tervisetõend oli õpetajal olemas ja see kehtis. Samas ei olnud õpetaja informeerinud kooli lahtisest tuberkuloosi-ist. Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar ütles, et tuberkuloosihaige üle peab järelevalvet pidama eelkõige arst. Miks see asi jõudis lahtisest staadiumisse, see on praegusel hetkel igal juhul võimalik ainult selle pul monoloogi andmete kaudu, sest tema pidi jälgima seda inimest regulaarselt. Mind huvitab ennast ka väga, kuidas on võimalik, et lahtise tuberkuloosiga inimene lausa sureb nii et kuskilt hoiatatud ei tööandjatega mitte midagi. Tartus kontrollib tuberkuloosihaigeid doktor Anu Albrecht, kes aga keeldus täna kommentaarist kategooriliselt. Ma ei anna ühtegi kommentaari esmaspäeval osakonna juhatajale, kui mingid probleemid on. Tartu kommertsgümnaasiumi õppealajuhataja Maie Burajev ütles, et koolile tuli tänaseks surnud õpetaja haigus suure üllatusena ja nad on väga mures olukorra pärast ja loodavad selle lahenemist. Seni täidetakse kõik arstide poolt kästu ja kindlasti teavitatakse ka lapsevanemaid. Need aga hoopis meeldivast asjast. Tunni aja pärast avatakse Estonia kontserdisaalis Pimedate Ööde filmifestivali põhiprogramm. Tõnu Karjatse räägib täpsemalt. PÖFFi raamib tänavu Ooperifantoom, avafilm on pärit aastast 1925. Tummfilmi saadab Vanemuise sümfooniaorkester briti dirigendi Timothy Redmond juhatusel. Muusika pärineb filmimuusikaloojalt Karl Daviselt. Kuidas hindab Briti dirigent eilset esinemist Tartus ja koostööd Vanemuise orkestriga? Tere kogemusega teemant. Redmond nimetab koostajaid Vanemuise orkestriga väga heaks. Arvates on väga hea mõte panna filmi saatma ooperi orkester, sest lavakogemusega orkestrile on võime kohaneda laval toimuvate muudatustega ja Vanemuise orkester on selliseks reageerimiseks valmis. PÖFFi rahvusvahelisele žüriile tähendab tänane piduõhtu aga nädalapikkuse väsitavat öö algust. Iraani režissööri tamine Nonii juhtimisel tuleb kuuel tunnustatud filmiloojal valida 17 võistlusprogrammi filmi hulgast parim Euraasia linatöö. Ühtekokku annab žürii välja viis auhinda. Oma lemmiku saab festivali jooksul validega public žüriis. Eestit esindav JÜRI Sillarti sõnul on PÖFF nii kultuurihuvilistele kui ka eriti filmitudengitele ideaalne võimalus tutvuda maailma kinokunsti. Hetkeseisuga. Mis asi on film? Film on unenägu, mõelge selle talgu lihte saali pimedaks läheb nagu magama tundagem üles ärkate, siis seal on niisugune tunne nagu üks ülesse. Ja talv on magamise aeg, nii et ma loodan kõige paremat sellest. PÖFFi raamivad niisiis Ooperifantoomi linastused. Kui festivali avafilm on tummfilm, millele muusika on kirjutatud 70 aastat hiljem siis PÖFFi lõpetab 12. detsembril händrile Lloyd Weberi muusikal põhinev Ooperifantoom, mille maailma esilinastus toimub vaid paar päeva varem Londonis. Äsja on tulnud teade, et Ukraina ülemkohus tunnistas täna kehtetuks 21. novembril toimunud presidendivalimiste teise vooru tulemused. Ülemkohtu teatel on vaja korraldada mingit laadi kordusvalimised ja läheme edasi eesti asjadega jälle. Täna algas rahvusooperis Estonia ooperifestival Jõulutähed. Mall Mälberg käis homse Kaala kontserdiproovil. Ooperifestival jõulutähe pakub kahe ja poole nädala jooksul enne pühi Estonia kuulsamaid oopereid ja igas ooperis on laval särav täht, keda on siin harva või üleüldse mitte nähtud. Rahvusooperi loominguline juht Arvo Volmer tõstab esile mitmeid. Ka Eesti omadest võiks kõigepealt mainida tenori Juhan Tralla saksa rahvusteatrist vaimarist ja suure teatri soprani Arynaraapina. Igas etenduses on midagi midagi erilist, mõni mõni tähtsal orbiidil. Ooperifestival algab täna õhtul Eduard Tubina ooperi Barbara fon Tiesenhausen, kes on täna täht. Kindlasti Eduard Tubina muusika aga erilise tähelepanu ja kaalu minu meelest naiste osatäitmine seisnes osas tema on nimelt osalenud kõigis kolmes Barbara lavastuses 30 viieaastase perioodi jooksul ja mingisugune jäämäe veealune osa, mingisugune kaal ja elutarkus on selline, mis annab igale sõnale erilise kaalu. Homse suurel galakontserdil saab esimest korda rahvusooperi laval kuulata ja näha Viini folkse ooperisolisti Annely Peebo. Juba see ainuüksi on põhjus kontserdile minna, arvab Arvo Volmer. Annely Peebo saab Eestimaal küllaltki vähe näha ja küllaltki vähe ka kuulda, sest et ega neid salvestusi nii väga palju Anneliga liikumas ei ole, samuti täiesti supertasemel tenor Juhan Tralla. Seda näeme väga harva, sest tema suure töökoormusega mujal galakontserdil vabadel Arenal abina sari noortest, kes on Soome rahvusooperiga seotud Leedo tenor Algirdas Jaanutas, meie omad baritonid Aare saali eranoil, mõlemad väga head. Kas rahvusooperile on sellega tekkima suht traditsioon. Traditsioonidest võib rääkida ja raamisest traditsioonis õieti siis, kui juba mingisugune järjepidevus on tekkinud ja ma arvan, meie väga lugupeetud teatripublik saab selles suhtes oma kohalviibimise või eemalolekuga küllaltki palju meile siin, mis ei tähenda, et kas mõte, mis meil Endale tundub väga tore ja huvitav mõte, kas seda peaks kaaluma mingisuguses vormis ka järvevana või, või on see lihtsalt praegu nüüd siin unikaalne, ainulaadne? Tallinna vanalinnas maiasmokamajas avati Kalevi kommivabriku jõulumaja. Külalisi oodatakse 23. detsembrini. Kai Vare käis jõulumaja vaatamas. Kalevi kutsel on maiasmokamajja kolinud päkapikud juba fuajees pakub päkapikumemm isuäratavaid martsipanipilte ja soovijad saavad endale ise kommikoti kokku panna. Kalevi turundusdirektor Alar pink kinnitas, et päkapikud sagivad ka ülemistel korrustel. Lapsel on siin terve päev tegelikult suhteliselt palju teha, sest ta võib ära kuulata ühe jõulumuinasjuttu ja sealt edasi võib juba minna niisugune meisterdamistuppa, kus ta siis saab enda võitlusvõimet mängu pannes teha endale selliseid jõuluhingest võetud asju. Ja edasi on juba martsipani maalimine. Ja päris päris katuse all on jõulumees vahest. Maiasmokamaja on tükk aega peaaegu tühjana seisnud. Alar pink ütles, et praegu on veel vara öelda, mida Kalev majaga edasi teeb. Kui üritasimegi täita seda maja natukene sellise eluga ja jõuluperioodil siia nagu hinge tuua, all on täiesti toimiv kohvik, traditsiooniline maiasmoka kohvik ja ja sellel suvel sai avatud ka Kalevi poolt selline stuude tuba, kus siis natukene Eesti kondiitritööstuse ajalugu olemas ja, ja näete koha peal, kuidas martsipan valmib. Plaanid peaksid selguma järgmise aasta jooksul. Kalevisoovid on teatud asju rajada näiteks nagu magusa muuseumide ja selleks on, et siia ikkagi nagu rahaliselt investeerida, on vaja nagu kindlust rendileandja poolt. Jõulumajja on aga kõik huvilised oodatud kolmel eeloleval nädalavahetusel. Lastegrupid võivad kuni 23. detsembrini päkapiku telekülla minna ka nädala sees, aga siis tuleks endast kõigepealt. Ja nüüd, kuidas on ilm paksu metsa sees ja mujal. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis. Hommikul hakkab saartel puhuma tuul edelast ja tugevneb kaheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus nelja kuni miinus 10, kohati miinus 12 kraadini. Homme päeval pilvisus tiheneb, pärastlõunal sajab mitmel pool lund, et siia võib tuisata. Õhtupoolikul läheb sadu Lääne-Eestis üle vihmaks, tekib jäiteoht. Tuul hakkab puhuma edelast ja lõunast ja tugevneb nelja kuni 10, rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrini sekundis. Ja õhutemperatuur on homme null kuni miinus kuus kraadi Lääne-Eestis kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.