Tere kena pühapäeva hommiku jätku kõikidele vikerraadiokuulajatele ja kätte on jõudnud jutusaateaeg. Mul on suur rõõm täna hommikul sind ärritada. Kristiina Šmigun-Vähi, tere hommikust. Tere hommikust. Sulle ikka kiku võib veel öelda, või saaled nüüd Kristiina Šmigun-Vähi? Kõikide jaoks pidulikult võib sel hetkel ma arvan millegi pärast, et enamike jaoks oled sa ikka kiku. Ja nüüd on paljud või ütleme, siin õe õelapsel on tädi kiku ette tulnud. Aga jah. Sinu olümpiahõbemedalivõidust on möödunud umbes poolteist kuud, on see olnud selline rahulik aeg või on ta selline jällegi väga kohustusterohke periood, kus kõik tahavad sind üle vaadata ja sinuga koos pilti teha ja ja sul kõiksugu kohustusi? Mida suht-koht ikkagi niisugune rahulik ei saa midagi öelda siin kohe pärast, kui koju tuli monguuerist läks ju maailma karikas edasi ja ja sai sõidetud kaasa kõik viimased võistlused, nii et ta on ikkagi suurem osa ajast on ikkagi läinud suusaspordi peale. Kui sa võitsid Torinos kaks kulda ja võrreldes praegusega Ankovrist võitsid ühe hõbeda, siis on neid kohustusi praegu nii-öelda medalit. Tegelikult on küll, võib küll olla, siis oli kõik kuidagi. Kaks kuld on kaks kulda, seda ei juhtu iga iga päev ja kahte kulda. Kui me vaatame Eesti ajaloos, siis olemas teine sportlane, kes on ühelt olümpiamängudelt kahe kullaga tagasi tulnud. Nii et see oli, see oli jah, see oli väga meeldu. Täpselt enam ei mäleta, ma mäletan, ma olin hirmus väsinud, igatahes ma enam võistelda jõudnud pärast seda, Torinad. Nüüd tuli jõud tagasi. Kui palju sa üldiselt selliseid hästi läinud võistluse järgseid kutseid vastu võtad, palju sa saad vastu võtta? Maika. Teen kõik vajaliku ja ennast väga katki ei lase rebida. Et see, mis ikkagi ütleme, on omad kohustused, mida tuleb teha ja need teeme ära. Ja, ja mis seal lubatud on lubatud hambud, siis tuleb ka alati teha. Sa said sellise noh, lapstähena Eestis pildile umbes 90.-te keskel ütleme 94 95, millal sa ise tundsid, et, et sa oled Eesti inimesi jooks väga kuulus inimene, mida see minu meelest küll oled? Ma ei tea, vat Eestis kuidagi on hästi mõnus olla ja elada, et sind mitte keegi ei tule. Kui sa malest võrdlen siin näiteks muud maailma, siis eestlane on hästi vaikne ja rahulik inimene, kes laseb kõigil elada ja olla. Ja, ja mul pole küll kunagi suuri probleeme olnud või et mind oleks liiga palju tahetud pildistada või patsutada, et seda ei ole kunagi olnud. Seda ei pane tähele, et kui poes ringi täiteid, siis inimesed vaatavad, et mis sa korvi paned. No väga minimaalselt, ega ma teen ikka oma asja, ma lähen poodi oma oma oma kohustust täitma, et saada külmkapp täis ja ma väga ringi niimoodi vaata ja mul on tavaliselt paberileht käes, kus on siis kõik vajalikud produktid, mis ma pean koju viima ja, ja Ma ikka päris suure kiirusega jooksen poodi läbi. Aga noh, kui mingite laste kätte satud, siis nadu ilmselt kiku kiku, hüüavad kõik, ma arvan On küll olnud hetki, on olnud hetki Tallinnas rohkem kui kuskil Otepääl tegelikult see on hästi huvitav. Otepääl vist kõik on sinuga lihtsalt harjunud. Võib-olla on haaratud jah? Ma olen kogu aeg tahtnud sportlastelt küsida, mis tundega või kuidas nad suhtuvad sellesse metallitükki, mis neile pannakse mingil hetkel kaela, eks sellesse medalisse on ta siis kuldne, hõbedane ja pronksile. Ma olen näinud paari sellist noh, tõsiselt isassportlast, kes on saanud tiitlivõistlustel medali ja nad on nii õnnistatud olekuga, et neid ei tunne kohe äragi, kui nad seda medalitüki peos hoiavad ja siis niimoodi higiste pihkudega vahet näitavad, mida sina tunned, kui see medal kaelas või kui see medal sulle läheneb, seal autasustamis pjedestaalil. Mis on niisugune väga ärev hetk tegelikult? Jaa, muidugi kui sa saad esimest korda medali ka, ma võtan need 99, Ramsa MM, kui ma sain hõbemedali, see oli midagi ülimat, see oli nii suur ja nii vägeveni võimast, muidugi see autostunud tseremoonias oli kõik eraldi õhtul ja kus oli kõik ära valgustatud ja küünaldega ära kaunistatud kogus oli nagu hästi ilus, tõesti. Kohatan nüüd Torinalt siis mina oma kujutelmas nägin seda palju ilusama ja võimsam vana, aga meil oli ju seal ei olnud mingit tseremooniat. Õhtul see oli nii, et põhimõtteliselt finišeerisid said oma kuiva särgi selga. Ja põhimõtteliselt oli tunni aja pärast või niimoodi poole tunni jooksul juba liisul medal käes lilled ja kõik hümni ja kõik samas staadionil. Et see oli. Niisugune väga lihtne, kuigi see oli väga ilus ja alles kodus nagu lõpuks alles kooli, teine kulme käes ja males sain aru, et jessas, Maria, nüüd see ongi, siin ongi minu käes see kuldmedal. Aga seda tunnet hetke, mis ma kujutasin endale hetkes, oli niisugune lahja. Soli ilusam, see oli palju ilusam, seda ma tõesti ootasin seda tseremooniat, ma olin nagu ka vähekene ärevil, et saada minna lõpu ütleme sellele autasustamistseremooniale, see oli väga ilus. Mida selle medaliga sportlane teeb siis, kui ta on selle kaela saanud ja siis läheb suure publikumi eest ära ja siis on omaette tiimiga või, või lähedastega hoiab ta seda kaelas, võib öösel. Ei, ta ei ole päris nii, et põhimõtteliselt ikka sa võtad ta kaelast ära ja siis kõik, kes tahavad, saavad katsuda ja puutuda ja endalegi, onju mina näiteks ei näinud. Enne Torino ma nägi, millised medalid olid. Ma teadsin juba, et ta on siuke ümmargune auk sees. Aga Vancouveris ma ei teadnud, milline medal välja näeb ja see oli endalgi väga huvitav korraks, kui ta kaela pandi. Korraks vaatasin ühelt poolt Niukene uudistamis momentali. Aga kui tihti sinul konkreetselt tekib soov pärast medalivõitlusi uuesti pihku võtta, sealt seda silitada, sealt pealt tolmu puhuda. Seda ei, ei ole tegelikult see kuidagi. Ma ei oska küll, et seal midagi sina omast ei ole, enam huvitamist tundub nii. Nii et kui sa annad selle muuseumisse kõikidele vaatamiseks, siis sa teed seda väga kerge südamega. Täiesti üldse enam mitte mingit probleemi ei teki. Veel üks sõnastamise küsimus või saama sul paluksin teha, mis asi see on, mis ajab sind seda kõike tegema. Oskad sa seda seletada, kas sa teed seda selle medalitüki pärast? Kas sa teed seda sellepärast, et sa tead, et sa saad pürginist parem olla või mille pärast? Ma olen ise ka nii mitmeid kordi mõelnud elus, et miks ma seda teen. Ja erinevatel eluetappidel on olnud erinevad põhjused. Viimast võin seletada sellega, et ma mul oli hirmus tahtmine ja suur armastus suusatamise vastu oli üks. Ma tahtsin veel kord kogeda kõike seda, mida ma olin enne teinud, kogeda siis konkreetselt ütleme sa raskeid treeninguid, võistlusi, loomulikult võitu. Et kõik see Tundus niisugune ja muidugi üks, mis oli veel oluline, et tahtsin näha, kas ma suudan seda veel kord teha. See oli ka väga põnev ja huvitav. Aga aga ikkagi see saavutuse vajadus olla parim, on see. Ei, see on kindlasti ka hea, kindlasti kindlasti on sest see, see tunne, kui sa saad olla esimene, ütleme, enda kujutelmas ma alati oskan nii meeletult hästi unistada, et see tundub alati palju magusam ja palju suurem võit. Ma räägin võidust siis praegu. Aga kui see tegelikult ta kätte saanud, siis mingil hetkel on sihukene tühjusetunne või või nagu see, mis mina enda ettekujutluses tahtsin tunda või näha, siis on tavaliselt niukene lahjem. Millegipärast. Kas ma küsin võrdlus, kas lapse sünd oli umbes sama kogemus? Mina ütlesin ka, et, et see on nii ja naa ja nii ja naa tegelikult palju lihtsam. Minu jaoks. Üks oli see palju suurem, kui ma ette kujutasin. Vot see oli teistmoodi nüüd, sest ma ei teadnud, ma ei osanud nagu väga mõelda, et mis see võib olla, et kui sa laps sule seal ja see oli, see oli nii uskumatult ilus tunne, et ja see hetk, kui sul see laps pannakse kõhu peale käte peale saadet piinu oma, see on minu väike beebi ja siis sa tunnetas, sul pisarad tulevad silmadesse ja ja sa, sa tead, et elu lõpuni, sa armastad teda nagu vaatamata kõigele, et see on nagu hästi tugev tunne, hästi tugev. Aga me rääkisime medalivõidust nüüd Vancouveris. Sa ise ütlesid ka, et alguses oli teistmoodi. Mis musi alguses oli? Mis te nägite seda, et see medali kättesaamine, selle väärtus? Ja minu eesmärk oli nii, nagu ma teile ütlesin sealgi, et ma tahtsin kulda hirmsalt, tahtsin 10. kilomeetris uisus kulda võita. Aga, aga samas jälle nüüd tagantjärgi, kui sa hõbe on mul käes, siis ma saan aru, et see on hästi-hästi, tore, et ma suutsin sellelt päeval hõbeda mõike, siis ma ütlen seda võiduks, maitsesta kaotuseks, sest ma tegin kõik, mis suutsin. Ja nüüd tagantjärele, kui ma olen rääkinud siin paljud teiste treeneritega ja või sõpradega, siis ega väga vähesed uskusid, et on võimalik aastaga siis ütleme, kaks aastat vahele jätta ja aastasi aastaga tulla ja võita olümpialt medal. Et kõigi jaoks on see sihukad pidiga kõva hüva eesmärke tahtmine olema, et seda saavutada. Nii et seda enam see medal on mulle väga kallis. Aga kui sa ütled, et sul jäi aasta-kaks vahele, siis see ju ei tähenda seda, et sa üldse ei teinud aasta või kaks porti, mis tähendab sinu mõistes, et mulje ei aastagaks, vahel. See tähendab seda, et sa ei tee, sa ei ole 24 tundi, sportlane sai tee päevas kahte trenni. Sa ei võistle, seda tähendabki. Mitu liigutus sellisel juhul mina, mina olen selline inimene, kes isegi Komootsin, Victoriat, siis mina käisin iga päev nõndanimetatud trennis, siis mul olid kepikõnnid ja ma tegin jõusaalis jõuda. Et see oli nagu see oli juba enesetunde pärast, ütleme oma tulevase lapse tervise pärast, ma tegin seda. Seda tunnet ei olnud, et ma olen teinud tippsporti, et nüüd mingi keti kepikõnnid oma küll siin ei hakka. Teate, mina tegin seda liiva peale, kus oli päris raske, seal oli väga-väga, vajus läbi ja see oli raske. Ja kui sul juba on, ütleme juba, sa oled 10 kilo juurde võtnud, seal suur kõht ees oli, ausalt öeldes higistasin korralikult. Mina ikka tundsin, et see on hea trend. Tseerisid said arstidega ka, et mida. Ja muidugi, loomulikult mul olid ikka korralikult kontrollisime ja ja samas, kui sa oled varem teinud tippsport, siis minule arst vähemalt ütles küll, et ma võin kõike teha, nii et mul ei oleks valus, ega ma ei, ma ei teeks endale halba. Kuidas käib see otsuse langetamine, et ma hakkan nüüd uuesti pihta, kas sa istud kellegagi koos maha ja nüüd sellel hetkel nüüd otsustame ära või? Seal on ketramine peas ja siis on tegelikult väga pikk protsess, et et see ei ole niimoodi, et paps täna tuli mõte ja nüüd kohe, et see mõte tegelikult hakkas mul juba siis kahe 2009 detsember jaanuar kui ma hakkasin iga päev trenni tegema, eesmärk oli mul siis kaalust alla võtta. Ja ma ei mõelnud, et ma nüüd ilmtingimata nüüd sihukesele ütleme, et kas ma mul ei olnud siis sel hetkel, kui ma võtsin eesmärgiks siis kaalust alla võtta ja iga päev trenni tegin, et ma tunnen tagasi sakas tasapisi tulemuse tuli sellest, et kui ma olin lõpuks kuus-seitse kilo alla võtta. Mul oli nii kerge. Ja kui ma seal jooksin, ütleme teede peal ja tavaliselt ikka jooksid minust kõik mööda, mu jooksen, aruga raske käru ees oma, jooksen tagasi, siis lõpuks, kui ma hakkasin koos käruga teistest mööda jooksma, mul oli kerge. Issand jumal, ma olen hea juuksed küll. Ma olin siis sel hetkel olin ka. Ja Otepääl ja igal pool ma ikka reisisin päris korralikult. Siis jah, siis tuli see tunne, et ma võiks proovida. Võiks proovida. Aga siis see ikkagi ju pidasid isaga nõu, et, et kas on see võimalik, et sa võid küll proovida hirmsasti tahta, aga äkki. Jah, isaga ja siin sa hinge proteni ka räägitud, siis sai väga paljudel soome treeneriga sai siin räägitud, et noh, ütleme niimoodi konsulteeritud siis, et, et mida, mida mida, nagu mõeldakse, et kas on võimalik. Ja isegi ausalt öeldes meil, kui rääkisime sellest, me ei rääkinud mitte olümpiast, et olümpiale tagasi jõuda, medalite eest võitlema, see oli minu enda peas. Sest ma rohkem mõtlesin seda, et kui tagasitulekut, siis rohkem Oslo MM-i. MM-i peale kui olümpia peale ja nii hakkas tasapisi tulema. Sa oled ju profisportlane oma eriala poolest kui tihti ei noh, mina raadiotöötajana ikka juba mõtlema, et, et teha oma tööd hästi, sest kui ma ei tee hästi, siis äkki mu tööandja ütleb, et järgmiseks hooajaks vaatame mõne teise tubli raadiotöötaja minu asemele. Kui tihti sina pead mõtlema, et või oled mõelnud oma karjääri jooksul, et, et see on sinu sissetuleku allikas ja sellest sõltub see kui palju sa saad endale elatist. Jah, ikka ikka mõtleme selle peale eriti ja kui on perekonda, siis mõtled rohkem. Aga tavaliselt on ikka jah nii nagu telge, et kui on hästi, teete oma tööd, nagu mul on, hästi, teen oma tööd, olen esikolmikus, siis ei ole tavaliselt kunagi probleemi olnud ja Eesti suusaliidul on. Alati teevad pikaajalise lepingu Sis neljaks perioodiks suursponsoritega. Ja vaatamata isegi praegu rasketele aegadele, siis on, on ka vähendatud kõike, aga, aga on, oleme hakkama saanud muidugi isiklikud toetajad, kes samuti kõige olulisem vist ongi see, et sinusse usutakse. Kui keegi sulle ütleme, toetaja nõnda sponsor, siis raha välja kepsistama, usub sinusse, seda sihukse, sihukse käigu teeb. Ja oluline on, kui sa teed head tulemust, sest muidu kevadel on jube häbi silma vaadata, et et sa oled alt vedanud, tegelikult. Aga oled sa Eestis sellise kaliibriga sportlane, kellel on kõik ukse taga ja siis paremad pakkumised võetakse üldse kaalumisele või, või sa pead ka ikkagi käima nii nagu noh, inimene, kes tahab saada sponsortoetust? Mul on vedanud, et mul tehakse seda tööd minu eest ära. Aga oli aegu, pean ütlema, oli aegu, kus sai tõesti, oli valikuliselt käised. Kas kõik toetad isegi ei vaata väga ilusa näite tuua, et ei pane ju endale kompensatsiooni naisterahvas seda alkoholireklaami näiteks. Kuigi selline pakkumine oli, et ei, ei ole sobilik. Ja see peab olema kooskõlas kõigi teiste toetajatega, et nad sobiks, ei saa ju võtta, kui on üks telefonifirma juba toetab, et teine tuleb ka sind toetama. Et juuksed on olnud. Kui palju seepärast võistlust ma olen seda mõelnud nüüd hea võimalus küsida, pead jälgima seda, et, et see õige vest oleks õigel ajal seljas, sest muidu äkki keegi teeb kõne, et kuule, mis toimub, et maju annan sulle raha ja sina minu loba ei näitagi. Jah, seal on ikkagi kõik paigas olema, et ei ole siin midagi, et paned vale valesti, vale sponsoriga, mütsi pähe või üldse on kuidagi ja muidugi kõik need sponsorlogode ka ilusad puhtad olema, et ei saa kuidagi nässu olla seal. Kui sa oled võistluse lõpetanud, kas sul endal jätkub selle kõige manageerimiseks veel energiat ka või selleks on Christian finishis, kes ütleb ja vaatab sind enne üle. Tavaliselt ikkagi on mul mõtteliselt, on riietus teada juba, mis sul seljas on ja nendel riietel, mis mul tavaliselt maailma karikal on kõik, kõik logod õige suurusega õige õigete, nii nagu peab olema lepingujärgselt, nii on kõik peal. Ma paluksin enne, kui me hakkame esimest muusikapala kuuluma, ühte väikest sellist mängu mängida, et juhul, kui sa peaks olema ajakirjanik näiteks järgmisest hooajast suusaajakirjanik ja oled siis seal sportlase sõidu ERA vaadanud, siis olles sinu teadmistega suusatamisest sinuga kogemustega, milline oleks õige hetk küsida, spon sportlaselt intervjuud pärast võistlust. Ma arvan kõik, kuidas ta kõige objektiivsem kõige parem, kõige õigemini vastuseid sa saada. Siis ma võtaks seda õhtul õhtul alles see oleks mingisugune neli-viis-kuus tundi pärast pärast võistlust siis oleks siis oleks see, et taas teab ta läbi rääkinud, ta teab täpselt öelda õigeid kommentaare, nii suusasuuskade kohta oskab ütleme, andav, ma arvan, palju, palju objektiivsemat, objektiivsemalt vastuseid kõige kõige küsimuste kohta, ma arvan. Kui ma sinult küsin midagi pärast võistlus seal finishisektoris, kus on see intervjueerimis ala, siis mida ma saan, kas ma üldse tegelikult mingi adekvaatse vastuse saanud? No, ma arvan, ikkagi te saate sov küll, muidugi ikkagi sa tead enesetunne, sa tead sa palju kordi, ma olen mõelnud, et kui olen midagi teile ära öelnud, siis seepärast olen mõelnud, et et ega ei olnudki see tõus seal niimoodi, et see oli juba seal, teisel, sellel neljandal kilomeetril, aga see hetk, kui te küsite, siis on see nii ruttu või kiiresti, see tulevad nagu esimesed emotsioonid või ütleme, nad ei pruugi alati olla see esimene emotsioon see kõige õigem. Seda ma tahan öelda. Kui see vahepeal ise ei teinud tippsporti, siis sa ju ilmselt suusatamist vaatasid, kui vähemalt hoidsid spordil pilku peal. No ikka mingil määral küll, ma nägin seda. Oli sul siis rohkem aega selle teema üle noh nagu järele ka mõelda, et mis sportlase ajakirjaniku vahel tegelikult toimub. Ei, ma ei mõelnud selle peale üldse. Täiesti, ma ei ma lihtsalt vaatasin, jälgisin tulemusi ja olin enda asjadega üpris hõivatud ja nii et ma, ma ei, ütleme nii, et lõin lahti, vaatasin tulemusega ära ja mind huvitas palju rohkem meeste võistlus, sest mul oli Aivar rehemaa sõitis, kui oleks, ma hoidsin talle pöialt ja tundsin huvi rohkem selle vastu. Aga nii-öelda teadliku pilguga ei analüüsinud, et kuidas Björgen, kuidas seal Koidunen Ei tõesti mitte ei teinud seda lihtsalt. Tõesti ei pakkunud huvi. Oli lihtsam, mitte isegi huvi, vaid mul oli sellel hetkel mul oli suusatamisest niisu täis, et ma nautisin seda, et ma õpin ja vahel üldse teises keskkonnas ja oli väga tore. Meil on nüüd esimese muusikapala kuulamisaeg ja Kristiina selle valis suusatamisega seotud, spordiga seotud, nii et kuulame Ja seda on nii vähe. Oled sõdurayne püsima, pead valvee. Ja saada oma kiri spordi Me teevad 10 kükki, kuuled rohkem. Nõide tõsta ühes käes. Silma mõtleb, aga sa leiad rõõmu elu soolemisev. Iva. Me jätkame jutusaadet ja külaline täna meil, Kristiina Šmigun-Vähi. Minu nimi on Tarmo Tiisler. Sa oled päris palju oma elust veetnud Ameerikas, kuidas sa selle mandri otsa noh, niimoodi koperdasid, et sa oled seal aeg-ajalt käinud. Siin võib süüdistada või, või öelda piss aitäh Kristjanile, kes mind kunagi pärast soli aastast oli 96, kui ma nüüd ei eksi oli pärast hooaega ja, ja mäletan, siis oli see, et Eestis on väga kehvad ilmelised. Mis sa arvad, et Lähme käime Floridas ja see oli väga ahvatlev ja väga hästi, hästi tore reis oli, soli kestis mul natuke üle kahe nädala ja ja ma nägin väga palju ja, ja mulle väga meeldis sema sinnamaani või siiamaani siiamaani lahti, et kui mul jälle võimalus valida, kui puhka minna, siis ega ma kuskile mujale väga ei taha minna, et see on väga tore koht, tuttav ja tore koht. Miks te valisite ja sinu õde ka lapse ilmale toomiseks, Ameerika? Tähendab, minul väga ei olnud see niimoodi, et ma nüüd oleks valinud, ma tegelikult tahtsin tulla väga Eestisse, aga kuna arst ei lubanud mul enam reisida siis, siis mul jäi see asi sinna, et ma olin, pidin sünnitama siis Ameerikas. Sul on ikka uskumatu ema, kes on sinu ja sinu õega nii palju vaeva näinud, ei kõla väga ilusti, aga. Väga haige, ilusam oleks see, et on väga palju oma elust aega pühendanud oma lastele oleks hästi ilus öelda jah, suur aitäh selle eest talle, et ta on tõeline ema. On mida, mida õppida temalt? Kas see kõik sünnib niisukuses jutuajamises või on ta nii iseenesestmõistetav, et et sõnu pole vaja ja kõik on niigi selge? Ehikame ta minu juurde, kui ta tuli, siis ma ikka pidin teda natukene. Nagu masseerima et ta tuleks ja seda väga ei tahtnud tulla. Aga ta tegi seda, mida ma arvan, et oleks ka teinud oma oma oma lapse jaoks. Tunned mingit karmavõlga ka, et lapselapse puhul peaks nüüd kõik tagasi tegema. Ei, seda küll mitte, ma arvan, et ma olen nõus täpselt samamoodi nagu minu ema tegi kõike meie jaoks moega. Ma olen ka valmis selleks kõik, mida mu laps vähegi ütleme. Et isegi õigem oleks öelda, et ma olen valmis andma väga palju oma aega temale. Oled sa sellest ajaväärtusest nüüd viimastel aastatel hakanud teistmoodi aru saama? Ei, ma olen alati väga hästi ajast aru saanud, et kui kui oluline on, eriti tippspordis on ju iga ka minut on sulle arvel, mitte ainult ei mõtle võistlustel, vaid ka treeningutel ja puhkus ja ja kõik, mis ütleme treeninguid ja taastumine ja kõik, et see on kõik aeg. Milline oli sinu selline puberteediperiood, kui kõikidel käivad lained üle pea tehakse hirmsaid rumalusi, paagutatakse uks ja emale-isale vaadatakse nagu nõmedaid inimesi on raske leida. Noh, ega mul ka just väga kergelt ei näinud mu ema-isa käest küsima, et endale tundus, kuid tagantjärgi vaadata, siis ma ikka olin minu arust väga hull laps. Kuigi mul on hästi hea meel, et mul oli sport, kuhu läks siis pööratu see niinimetatud väga imelik energia, mis siis on inimesel. Ja muidugi ema, isa, pidasin vastu, et tore, et nad ei. Ja seda kuulda, et nad on kõige-kõige hullemat maailma asjad annab leida selliseid nagu nemad, aga kõik läks ikkagi. Täitsa täitsa okei, praegu on, olen siin ja kõik on hästi. Aga sellises teismelise eas sul sellist mõtet ei olnud, et see suusatamine on mingisugune nõmedat ala, läks parem klubisse või? Ei vot seda, vot see on tõesti üllatav, ma ise olen ka mõelnud taga ta tagantjärele, et ei olnud suusatamine oli minu jaoks nagu maailma kõige tähtsam kõige tähtsam. Jah, täpselt niimoodi soli. Samas noh, ma mäletan, kui mina olin selline teismeline, siis vähemalt Läksin kodust natukeseks eemale, kui ei tahtnud enam oma vanematega kogu aeg juurde või kokku saada ja nendega rääkida. Sinul sammas oli vaja minna trenni, kus näe imet, oli sinu isa, ehk siis sa oled nii oma vanematega kokku kasvanud, et. Ma ei mäleta, võib-olla täpselt, et eks see, eks meil on neid treeningul ka palju-palju erinevaid lahkarvamusi, sest et küll ma mõtlesin ühtepidi ja teistpidi ja ikka pidin jälle midagi uut ja uut välja mõtlema. Ja lõpuks, kui jälle töötüli oli majas, siis ma sain aru, et issand, ma oleks võinud hoopis vait olla, miks ma jälle seda, et miks ma nii tegin veel uus olukord oli jälle ma tegin sama moodi, et et eks, eks, ja eks see oli sihukene sihuke aeg. Aga te olete kõik sellise otse ütlemisega ja ei mingit keerutamist, et kui ikka ei meeldi, siis ei meeldi täpselt niimoodi alla ei neelata midagi. Isanatooli on sul rahvuselt venelane, kui palju sa oma isa nagu suguvõsaga läbi käia ja kuskohast see suguvõsa üldse pärit? Läbikäimine mitte mitte tihedalt ei käi läbi. Sest isa, nüüd on isa ema kahjuks juba surnud, nii et ma ei ole ise enam käinud aastast 2001 käisin viimati siis tema sünnikohas latavustis Uuralites väga ilus kohta. Aga, aga isa ise suhtleb ja palju rohkem kõigega, et ma olen nii oma treeningutes sees, et mul väga, väga sihukest aega ei ole. Tervitusi ja, ja seda kõike eaga lihtsalt ise nüüd oleks aktiivne ja, ja lobiseks jutustaks, seda, seda ei ole. Kui palju sa õega suhtled nüüd näiteks olümpiaperioodil, kui tema elab juba täiesti omaette elu? Ma ikka meil on vajadus. Ja ma ikka tavaliselt, kui mul endal peas tekivad siuksed erinevad treeningute mõtted ja siis või niuksed niuksed, nõrgemad hetked, kus ma tahan temaga rääkida, siis tavaliselt ma ikka ikka nädalas ikka korralikult räägime. See on nagu rituaal. See on väga lihtne ja Skype'i vahendusel on väga lihtne. Kui sa hakkad nüüd kokku võtma olümpiahooaega, siis sa paned endale paika mingisugused märksõnad ja hakkad ettepoole ka vaatama, et mis, nagu selle olümpiahooaja kõige tähtsam märksõna sinu jaoks oleks. Ja mis te mõtlete, mis sulle sellest aastast kõige rohkem meelde jääks, tükike hõbedat, mingisugune eneseületus või? Ma arvan, et kindlasti hõbemedal, see on, see on kindlasti hästi-hästi oluline ja ja oluline on ka see, et ma sain hakkama sellega, mis ma enda peas mõtlesin välja, et on võimalik, et see on väga oluline, aga et siit ma võin ka öelda seda, et kui inimene midagi hirmsasti tahab ja teeb selle nimel tööd, siis on kõik võimalik. Sinu elus on olnud päris mitu sellist hetke, kus väga paljud ilmselt oleksid murdunud. Ehk siis sinu saanisõidulugu 98, sinu dopingukahtlustuse, et 2002 milles sina leidsid nendel hetkedel tuge kellest, kellest. See on muidugi lähedased vanemad, õde ja muidugi see, et sul on sel hetkel, kui need kõik olid, ma ei olnud, mul ei olnud medali võita. Olümpiavõit oli see, mis mis pani tegutsema. Ma arvan, et see, kui ma kunagi, miks tal on rääkinud seda, et kui ma olin kaheksaaastane ja ja lamasin lume peal ja mõtlesin, et Ma tahan saada olümpiatäht, langes, mõtlesin. Mina tahan saada olümpiavõitjaks. Ja ma arvan, see ongi nagu terve selle perioodi käinud mul ees ja ma olen seda lihtsalt selle järel käinud. Aga mida sa sellistel nõrkusehetkedel tegid, oled sa pigem selline, kes kelleltki tuge otsib või, või lähed üksi metsa ja karjud puude peale ja siis on kohe kergem. Mulle meeldib rääkida, rääkida ennast tühjaks ja ja mulle meeldib käia üksi metsas. Mulle meeldib muusikat kuulata, ma räägin kõikidest neid eelmisi, praegu on kõik praegu teistmoodi, kõik praegu mul on laps ja isegi tulevad kehv enesetunne pärast trenni või halvasti läinud võistlustuppa tuled kas hotellituppa või siis koju jõuad, kui sul laps, jooksen emme ukse peal vastu, kõik on unustatud, kõik on unustatud. Kui sa hakkasid tasapisi tagasi tulema ja läksid esimesse laagrisse, siis kohtasid oma endisi konkurente. Mismoodi see vastuvõtt üle paari aasta käib, et tšau, tere, kuidas läheb, või istusite maha. Ei, vaat see ongi hästi huvitav, arvatakse, et, et ollakse hästi hirmsalt suured sõbrad ja ei ole, kõik teevad oma asja, kõik on nagu põhimõtteliselt hobused, kellel on klapid peas ja kõik teevad oma asja. Lähme siis muidugi viisakalt peletama küsima, kuidas läheb, tore sind jälle näha, oi kui tore, et sa oled suusatamises tagasi, siis ma ise mõtlesin koma, tavalises kolmas sellel vaevalt nüüd mõeldi, et kuidagi siis siis nagu hakati teistmoodi kuidagi. Võta mind või siis enam ei ole Niukest drilla tralla või tore, tore jälle siia või, või sihukest nagu teistmoodi läks siis mingil hetkel, et ma olen ikkagi jälle konkurent neile, mitte niisamuti ei tulnud sinna nalja tegema. Aga see vähene suhtlemine tuleb siis ikkagi rohkem sellest konkurentsist, mitte sellest, et jube vähe aega on. Tegelikult ma ikkagi ütlen teile, et tegelikult on aega vähe, sa eelistad pigem pärast trenni rahulikult, mina räägin iseenda nagu kogemusest, et mina eelistan pigem. Kui mul on võimalus, siis ma teen, kas jooga käin saunas, puhkan Mahan, kui ma käin kuskil, istun kellegiga ja räägin juttu, et see võtab nii palju energiat. Ma eelistan pigem omaette olla. See on vist jah selline asi jälle, mida tavainimene, kes ei ole sportlane, ehk on raske mõista isegi, et ta lihtsalt ei suhtlegi. Jah, ma räägin ainult iseenda ise, iseendast praegusest, ma ei tea, ma arvan, et kindlasti paljudel on suhtlemine see, mis lõõgastab ja annab energiat, siis mina pigem tunnen seda, et see võtab minul energiat, suhtlemine. Et kui ma saan olla omaette, kas siis nii, nagu ma ütlesin, joogat? Saunas käia, magada, vot see on minu energia tagasi. Sa oled päris mitu viimast aastat Torino aastast kindlasti rääkinud, et kui on suur võistlus, siis sa paned ennast lukku ja midagi endale ligi ei lase. Mismoodi see. Käin. Lukustan öelnud, aga ma olen öelnud jah, ma elan täiesti nagu omas maailmas, niisugune tore roosa pall on ümber. Ja ma ei vaata telekat. Ei kuule, raadiot, ei loe ajalehti. Hoian eemale kõigest, mis mulle vähegi ei meeldi, mis kuidagi võiks rikkuda mul ära minu ilusa ütleme, olemise niuke. Jah, olen oma eesmärgi maailmas. Mina pean tunnistama, kui ma ei saa pool päeva vaadata internetti, siis on, siis on juba asi asi jamal, sina ei loe välismaal, kes üldse mitte midagi ei ela. Kuidas sa teada saad, mis toimub, äkki on? Kui ma räägin emaga telefonis, et kui ükski toruna, kui toru katki ei ole kodus läinud, siis on kõik hästi. Et seda, et kodu nihukest ja, aga see nagu väga ei mõjuta mind, et kas nüüd mida iganes seal või ma ei oskagi veel näidet tuua, et kas leivahinnad tõusevad või kütuse hind tõuseb, et see ei mõjuta mind sellel hetkel, see vahet pole mulle mul on kõige olulisem oma eesmärk oma tulemust teha oma treeningud, puhkus, söömine, kõik see on olulisem kui kõik see, mis toimub väljaspool. Aga pärast võistlust, kas sa vaatad näiteks üle oma sõidumingisuguse? Vaata, ma ei ole veel aega saanud, ma tahaks kindlasti vaadata oma sõitel, ma tahaks vaadata ja ja vaatasin pärast Torinat vaatasin oma sõidud ja siis ma vaatasin valdifemmet, näiteks mulle meeldis vaadata mitu korda, kui ma seda lõpusirget tulenema võidan, ära teised ka siis selle esimese kuldmedali sain maailmameistrivõistlustel kakstuhatkolm. Et mulle meeldis isegi vaatasin mitmeid kordi seda, sest see oli nii tore hetk. Küll alguses. Ja maa-ala, tavaliselt pole hääle ka ära, et lihtsalt ainult seda, et vaatate seal mingisuguseid tehnikanüansse. Põhimõtteliselt ikkagi vaatan tehnilist poolt, vaatan ka teise, kuidas kõik teised et midagi tegelikult seal ikkagi õppematerjal, jällegi. Et tavaliselt ma ikkagi vaatan, kui on, mulle meeldib vaadata üle ka võistlusi, mis seal hästi läinud, et näha, mida teised, kuidas teised tegid sel hetkel, kuidas nad sõitsid, kuidas nende tehnika oli kõik oluline. Paljud lauljad ütlevad ja paljud raadiotöötajad ütlevad ja ka teleinimesed ütlevad, et enda asju on jube raske vaadata ja kuulata. Kas sinul oma suusatamist on lihtne vaadata? Oleneb kas on hea või halb võistlus, on jällegi eha. Kõige tähtsam on see, et ma ei vaata häälega, ma vaatan ilma hääleta, vaatan ainult seda, mida ma tahan näha, ma ei taha kuulda midagi, ma tahan lihtsalt näha, kuidas inimene tehniliselt, kuidas ta liigub, kõik siuksed, asjad on minu jaoks olulised. Ega ma ei vaata, mulle ei meeldiks, ma ei taha seda raadiosaadet, siis me praegu teeme ise kuulata, mitte mingil juhul. Ma arvan, et see on õudsalt nõme, ma olen täiesti kindel. Nii et selles suhtes ma ei vaata ühtegi telekasaadet, kus ma olen. Ma ei taha vaadata, sest see on alati nii. Noh, nii suusatamist vaatame ikkagi väga kaine pilguga. Ma ütlesin nii, nagu ütlesin, õppematerjale sporti tervikuna telekast vaatad ikka vaata ja siis olümpiamänge alati mulle suvalente õudsalt meeldib. Noh, elad ennast täiega välja, lased looma välja. Ja noh Ma arvan, et jah, see on, see sõltub jälle, et kui ikkagi omad on platsis, vaat siis on hästi kihvt vaadata, salvestada enda omadel läheb hästi. Kui vaatad lihtsalt ja sul ei ole ühtegi favoritesse, on igav. Siis vaatel seal spordi spordi pärast, aga tore on siis, kui saad alati kellelegi kaasa elada, seal lahedam. Kui sul saab suusahooaeg läbi, siis kui pikk on see periood, kus sul ei ole suusa? No põhjus, et nüüd on Eesti meistrivõistlused, see nädalalõpp ja siis ongi kõik selline, läheb aktiivne. Et siin mul on veel paar kutset, on veel võistlema minna, et ma vaatan, kaalun, mis, kas lähen või ei lähe. Ma tahaks suusatada veel kindlasti siin aprilli lõpuni ja siis on puhkus. Kas sa üldse kujutad ette, et sa lõpetad mingisuguse võistluse ära, nüüd on hooaeg läbi ja nüüd ma siis ei tee midagi. Kuu aega. Ei, seda kindlasti mitte mitte mitte mingil juhul, see. See on nii, harjumus on see, et sa käid praegu õue vaadata, siis päike särab ja lumi on maas. Muidugi ma olen suusatama. Loomulikult. Oled sa mõelnud, mida sa teed 30 aasta pärast näiteks? Ma lihtsalt praegu tuli mõte, et ma arvan, et ma olen 30 aasta pärast võib-olla vanaema, ma võib-olla ei ole. Ma arvan, et mul on kindlasti toredad lapsed, kes on oma elus hakkama saanud kõigega. Ma võin enda üle väga uhke alla. Ja ma kõige rohkem tahaks, et ma oleks hästi õnnelik, et ma saan teha seda, mida mu hing ja süda tahab teha. Neid mõtteid sul veel pole, tehased, karjäär ikkagi, varsti hakkab tegelikult lõppema, et mis ma teen pärast viimast võistlust või viimast trenni. No ma arvan, et trenni tee kunagi mul viimaseks, et igal juhul hakkan trenni tegema võistlemisega jah, see on. Ma arvan, saan. Seda ma küll olen mõelnud jah, et varsti saab läbi, avad leidma midagi uut. Ja ma väga tahaks, et see uus, mine ma leiaks, et see oleks samasugune nagu minu jaoks olnud suusasport, et ma saan sinna pühenduda ja ja saab nii, et iga hommikul ärkad õnnelikuna üles ja ootad, et saad näiteks tööle minna mida iganes, mis aga ei ole või õppima või et see võiks olla midagi sama suured nagu on olnud suusasport otsib aktiivselt. Ma ei ole seda aktiivselt otsinud, aga ma tegin. Mul on hea meel, et ma pärast 2007 hooaega, siis võtsin ette ja läksin õppima inglise keelt. Et see oli, ma arvan, see ei jookse üle külgede maha, et et see oli võib-olla millegi toreda, uue algusele väga-väga vajalik. Aitäh sulle, Kristiinat tulid rääkima jutusaates igal juhul ma soovin sulle väga ilusat kevadet ja kõike, mis tuleb pärast seda, aitäh teile stuudiosse täna Kristiina Šmigun-Vähi ja Tarmo Tiisler, me kuulame lõpetuseks ühe looga Kristiina valikul ja jutusaade uuesti ja uue külalisega järgmisel pühapäeval.