Algava saate alapealkiri on lahingumees, kes tahtnuks saada lauljaks. Peatselt 80.-sse eluaastasse jõudev Edgar lamp on pärit taluperest, kus oli kaheksa last. Neist kaks sai konservatooriumi hariduse. Lauljakutsest tunnistas Edgargi, kuid Hugo Treffneri gümnaasiumile järgnes sõjakool selle lõpetamisele aga Eesti saatuse aasta ja sõda. Jutustaja lõpetas eelmise saate etteulatuva haardega sõja aega, mil ta Saksamaal kohtus Eesti sõjavägede staabi luureosakonna viimase ülema kolonel Saarseniga. Sellest ka jätkame. Edgar Klamp. See oli 44. aasta pärast, kui eestiline kokku varises. Ma sattusin Saksamaale ja seal formeeriti üks Wehrmachti, pataljon ja pataljoniülem oli sakslane. Aga pataljoni juures? Ta ei olnud sideohvitser selles mõttes mõttes nagu kõikides väeosades, sest tavaliselt oli Eesti komandöri ja sakslasi Sildosid seal aga antud momendil sakslane neile komandör ja tema oli nagu eestipoolseks Scheffiks meil ja aga ta oli äsja tulnud, sest pataljon oli formeeritud ja ma olin juba. Ma arvan, et vähemalt kuu aega ma küll seal olnud juba olin, aga ma ei olnud Saarsenid veel kohanud. Aga nüüd oli ta tulnud. Ja ühel päeval ma läksin ühte kohvikusse. See oli suur kohvik ja märkasin äkki, et teises uksest sisse läksin istuk oluline saartel. Ja ma muidugi tegin talle kohe tervitusvõtte, aga tema tõmbas kohe sõrmega nii näitada, andis märku, kui ma tema lauda. Ja ma läksin sinna, mul on nii selgelt meeles, et kell oli seitse. Ja kui ma sealt lahkusin, oli kell 20 kolm-neli tundi. Ja meil oli nii huvitav vestlus. Ma võisin talt kõike küsida ja kõige huvitavam minu jaoks oli tollal, sest kui kindral Laidoner külastas Nõukogude valitsuse kutsel 39. aastal Moskvat, siis tema oli Laidoneri saatja ja peale selle, et tema ei olnud mitte ainult kindralstaabi teise osakonna ülem, noh tegelikult oli vastuluureülem. Aga ta oli ühtlasi ka Laidoneri tädipoeg. Nendel oli niimoodi, et Laidoneri ema ja Saarseni ema olid õed. Ja, ja selle tõttu loomulikult temal oli ju veel ülevaade kõigest meie Eesti sõjaväega seoses olevatest küsimustest parem ülevaade kui kellelgi, võib-olla teised täiesti usalduslik, vähemalt usalduslik vahekord ja peale selle, nagu ta mullegi kinnitas, loomulikult temal oli alati Laidoneri juurde noh, ütleme nii koputamata sisemine õigus. Ja, aga, aga mind eriti ja ma mäletan, mind huvitas ja ta rääkis detailselt, kuidas nad Poskva saabusid ja muidugi nüüd on sellest nii palju aega möödunud, sest tänane 95 ja tol korral See toimus detsembris 1939 Jah jaa, jaa, muidugi neid võeti. D täiesti kõik vajalik auavaldustega vastu ja Stalin korraldas teile niisuguse suurepärase vastuvõtu ja mul on nii selgelt meeles, et ta toonitas mitu korda terve selle vastuvõtu juures oli temale ja tema muidugi suhtles omakorda nõukogude armee vastuluureülem, aga nii otse otseliini seal oli, kes igaüks suhtles näiteks kui uuemal tasandil ammu tasandil. Jah, kui tol ajal minu mälu järgi oli Vorošilov, oli Nõukogude Liidu kaitseminister ja siis samaaegselt laidule oli eelkõige tema külaline, aga muidugi Stalin korraldas ka veel pakettide mahuks. Aga mida, mida Saarsen kinnitas või need omavahel ütleme hiljem vestlesid nendel kõigil oli see tunne, et igal sammul püütakse kas altkäemaksu või vähemalt, et leida nagu Niukest pide, et kas neist kedagi ei saa nagu omamist. Nii et terve selle Moskva kutsumise põhjus oli teatud viisi, et nüüd juba noh, meie mehed on seal nagunii ei saagi aru, et teil jäägi teist teed üle. Ühesõnaga, tulge, panin corpore meile üle, ta mitmel korral läks samale mõttele nagu tagasi. See moment oli talle väga selgeks saanud, et igal tasandil mitanud tema juures püüti neile kas altkäemaksu anda, mingit kingitust teha ja võimalikult mõista anda, et mingil määral teie poolt võiks libisemist toimuda meie kasuks. Ta on, see ei olnud mitte niukene noh, niukene tavaline viisakusvisiit nagu noh, riikide vahel toimub, et lihtsalt üks riigi esindaja, kas kindralstaap käib külas või, või välisministeerium, käid külas ja tehakse vastu või siit ja lihtsalt viisakuse tasemel. Aga tsee visiit olid minule jäi mulje, et see oli nende poolt Moskvast teatud eesmärgiga. Kutsutud olid Moskva, sest me teame, näiteks Laidoner viidi ja kogu selle kaaskonnaga suurele ratsavõistlustele ja Laidoneril muidugi oli ääretult meeldinud. Muide, mul ei hakka meelde nüüd Saarsen väljendas tõelist üllatust, niukse, ületamatu või niukse, võrratu pilotaaži või kuda nimetate seda ratsanike kõikvõimalikke niuke trikke, mida nad seal ratsavõistlustel tegid. Ja muidugi hobused olid ikka ekstraklassist, et see vaimustus tekkis ja tekkinud vaimustust ei saanud ka maha suruda, vaid see jäi võõrustajatele täiesti nähtavaks. Ja selle tulemusena siis oligi, et Stalin küsis Laidoneri käest, et kuidas talle need hobused meeldivad ja kui Laidoner oma vastavad vaimustust väljendas, ta sai ju kingituseks? Ta sai muidugi aasta pärast võeti ära ja kes mulle meelde on jäänud ka noh, see õhtusöök Stalini juures pida siis saalseni iseloomustas, et lihtsalt kui nihukest erakordsed suurt joomapidu venelaste poolt just Saarseni lauanaaber oli. Aga Saarso ütles, et mind just huvitas kangesti noh, revolutsiooni aegsetest nendest sündmustest midagi nüüd otse allikast küsida. Ja jällegi esitas vastava küsimuse siis Budjanna vastus oli aladiga ühene. Kasvadenn polkovnik krõbim. Jälle tõlgendas klaasi põhjani ja, ja, ja, ja nii see käis kogu aeg ja kõik nad põrutused seal oma klaasi põhjani ja sellise noh, niukses ennekuulmatus meile mitteomases öelda võõrustamiste puhul ja külalisdelegatsioonide vastuvõtul ollakse mõõdukas niukses asjades, aga seal seda mõõdutunne, et kui nii niisugust üldse tollel õhtusöögil, mis puudutas alkoholivõtmist, üldse ei olnud seda mitu korda kodunid võib olla. Kindral Laidoneri visiiti vaadelda ajastu sündmuste taustal ärgem unustagem, et seal all jätkus Soome talvesõda et Soome oli keeldunud baaside lepingule alla kirjutamast. Süli näitlik õppetund soomlastele. Vaadake, kui teie oleksite Khani kuulekalt käitunud, kui Eesti ja teised Balti riigid. Nende, kui hästi me läbi saame. Võib-olla ehk see aitab mõista selle visiidi taga naist. Ja ma olen tihti mõelnud pärast seda vestlust ka härra koloneliga. Et võib-olla mõningaid vigu, nii president kui ülemjuhataja. Tegite muljete alusel, siis võtame des Laidoner, teda võeti niukse suurte auavaldustega vastu seal ja, ja ilmutati kõige suuremat lugupidamist. Et sel juhul tõesti võis tekkida mulje, et teda võib-olla ka edasises elus nii julmalt ei kohelda, nagu seepärast need teoks sai nimetada. Vang number 11 Vladimiri vanglas. Ja näiteks väga huvitavalt kirjutab ja see presidendi kantseleiülem Elmar Tambek, Tambek näiteks presidendil oli isikliku pühendusega Stalini pilt, eks ole, et tema isegi uskus pidevalt nyyd pärast juba arreteerima tuldi, et kuidas nii julmalt võidakse kohelda, kui selle riigijuht on ise? No tsiviliseeritud maailmas midagi taolist ei toimu. Kuna tegemist oli röövlite valitsusega, siis ega nemad ju üldse tsiviliseeritud mõistet ei respekteerida. Oli teil Saarseniga juttu ka 39. aasta baaside lepingu sõlmimisest? Minu mälu järgi minu mälu järgi, ega saarlane üldse selles delegatsiooni see ei olnud. Ja aga no tema hinnang sellele sellele hullule Tema isiklik seisukoht oli küllaltki negatiivne selles mõttes, et Saarsen oli väheseid meie sõjaväejuhte, kes üldse pääses siit minema minema, pääses ta just selle tõttu, et tal oli vastav ettenägemus juba olemas, et siin teistmoodi minna ei saa, meil oli kindel ta on 69. aastal oli kindralstaap ju selline meie armee juhtkond, Laidoneri ülemjuhataja kindralstaabiülem oli tol ajal juba kindralleitnant Nikolai Reek ja tema esimene asetäitja kolonel Maasing. Ja, ja tol ajal oli teise osakonna ülem. Vastuluureülem lisas, et me teame, et Maasing esimesena läks minema niimoodi, et et Reek oli nii vihastanud, et tema esimene asetäitja Tezerteerub ja temale märku ka ei anna. Loomulikult ei olnud ka palju aega, kui Saarsen ka siit lahkus ja mul on väga hästi meeles. Saarsen rääkis põhjalikult, kuidas Saksamaale saabus. Tol ajal oli saksa vastuluureülem admiral Kanaaris ja õige pea, kui tema oli Saksamaale saabunud. Ta sai kohe kutse ilmutada Kanaarise jutule. Ja no me kujutleme juba ette, milline Saksa kindralstaap kõige vastuluureülema ütleme, niisugune aparaat on ja, ja saarlasena kirjeldades rääkis mulle sellest detailselt. Kui ta sinna admirali juurde läks, siis kolme tunni kestel ei, Elised mitte üks telefon ja mitte üks inimene, ei ta keegi, kõik oli ära keelatud, et ei tohi keegi tulla kolme tunni jooksul admiral pinnistal kõik vajaliku välja. Ja muidugi Saarsen küllaltki palju ka teadis ja ta andis kõik selle edasi. Tuletame meelde, et see oli suvi 1940, kui ma ei eksi, juuli algus, selleks ma võin eksida. Millist väärtust kolonel Saarsen kujutas tol saksa kõrgemale sõjaväe juhtkonnale? Ja ja oleksid suuremad, seal on olnud see neli tundi, mis meile jutuajamine koloneliga oli tol korral, muide hiljem temaga kohtusin väga palju kordi ja isegi isegi mul oli võimalus temaga väga lähedasse suhetesse sattuda. Aga, aga siis just sellel õhtul, kus ma minu jaoks oli see, no kujutage ette, eks noor Eesti armee ütleme noh, eks ohvitseridest, aga kes ühesõnaga on kõige nooremas astmejärgus ja äkki on võimalus rääkida kindralstaabi teise osakonna ülem, aga veel vastuluureülem, aga inimesega, kes, kes kõike kõike teab, mis meie sõjaväes toimus. Ja millegipärast tali nii vestlemise andis, sest ega mina ju ainult esitasin vargsi mõningaid küsimusi, aga tema oli see, kes kogu aeg rääkis ja ta oli, ta oli, ta oli juttu Haldis ja mul oli üllatus, et, et tal oli selline meeleolu ja pidas vajalikuks, aga nähtavasti oli sõja. Eks ta mõtles ka kõikvõimalikele sündmustele ja juhtumistele ja ja ta lihtsalt meelega andis seda infot, et kui teda enam ei ole, võib-olla õnnestub mulgi kunagi nendest asjadest rääkida. Ja tegelikult me ei rääkinud üldse mitte nendest igapäevastest nähtustest, me rääkisime ainult puht nii meie rahvaga ja meie sõjaväega juhtunud lugudest, saatus aastatest ja muidugi võib-olla ka mõningatest persoonidest oli juttu, aga muidugi mõtlen, kahju, kui oleks võimalik olnud näiteks seda ja otsekohe samal õhtul kõike paberile panna ja ka oleks nad säilinud, sest kumaga paberile pannud siis midagi oleks. Säilita kuni, sest kui ma vangi langesin, siis mitte midagi mulle enam ei jäetud mitte midagi. Ega vestluses Saarseniga ei tulnud kõneks. Teine variant Eesti vastupanuvõimalus 39. aastal. Ma ei usu, et ta oleks olnud teisel arvamisel, kui kitarrile tuleb. See oleks ainult üks kohutav veresaun olnud see, et meile ei jäänud midagi muud üle kui kapitulatsiooni. See samm oli õige, aga ma ei pea õigeks seda, et seda tehti rahva eest varjatult seda alustatud rahvale öelda. Ida-Poola oli juba punaarmee valduses ja mis seal toimus, ilmselt oli Eesti juhtkonnale samuti. Loomulikult loomulikult nii kindral kui kolonel, nende abikaasad, mõlematel olija poolakad, Ponotarid ja seda enam neil oli selle Poola ühiskonna ja Poola elulaadiga rohkem infot kindlasti veel kui just selle asjaolu tõttu peale selle kolonel oli ka aastaid ju sõjaväeline atašee Poolas. Ta muide oli ka võõrkeeltes väga hästi kodus, ta valdas kuus kuusk võõrkeelt, sealhulgas poola keelt perfektselt. Ja ma mäletan itaalia keelt, avaldas prantsuse keelt, valdas lõhume loomulikult saksa ja inglise keelt ja vene keelt. Ja kuhu me jäime vöötajamis? Aha, teie olite sõjakooli lõpetanud, olite noormees ja elasite rängalt ülebaaside lepingu sõlmimist 1939. aastal. Mis oli nii teile kui teie kaasaegsetele šokk? Ma mäletan, eriti mul on sügavalt mällu sööbinud üks sündmus just 40 aasta suvest. See oli 21. juuni, mis hommik algas nagu tavaline päev. Ja Ma ei mäleta, mis puhul ma keskpäeval äkki läksin. Südalinna ja raekoja ees on üks veoauto ja seal on äkki üks, üks mees, kes suure häälega peab kõnet. Ja muidugi väike grupp inimesi seal ümber, aga inimesi kogunes. Ja ma nüüd väidan kõigile nendele nõukogude võimu kehtestajatele, kes väidavad, et rahvast oli endal miitingutel palju. Need inimesed ei tulnud keegi sinna nende huvides nende tahtmise järgi, vaid inimene läheb huvi pärast, kui näeb äkki ühte erakordset. Sest tollel ajal äkki on veomasin raekoja ees ja üks kriiskavalt peab kõnet ja mürgiga, vannub valitsust ja, ja, ja kõikvõimalikku süüdistusi meie vabariigi juhtkonna vastu. Loomulikult inimesed, et kuulata, toimunud on ja ma jäänud sinna kauaks, sest see oli nii võigas, aga mina seda, seda seda lugu lõpuni ei vaatanud. Aga kui mina seda asja seal nägin, siis minu arvates oli küll väga väike grupp inimesi. Ja loomulikult ma, ma sutasin tagasi, et oma oma lähedastele inimestele rääkida, et midagi hullu on juhtunud, et teisel juhul ei oleks võimalik. Politsei vaatab rahulikult pealt ja mitte seal. Oleks loomulik olnud, otsekohese mees kinni nabida ja, ja, ja autod minema toidud ja lõpetada see jama. Sest see oli ju kõigile selge, et see terves jutt oli riigireetmisest. Ja, ja muidugi, mis teine asi, mis pole siis meelde on jäänud, kui juba rahvas sellest šokist oli nagu toibunud, sel õhtul oli, ma jalutasin ise südalinnas ja tihti ja inimesed nii promineerisid edasi-tagasi Rüütli tänaval ja, ja kui ma siis õhtul jalutasin siis inimestel oli kõikile tekkinud sinimustvalget lindiks rinda ja lõid, keegi jagas ja muidugi ka minul hoida varsti linnas ja kellelgi ei olnud nagu unerahu ega üldse savu südames, et minna koju, istuda toas, nii et sellel õhtul minu mälu järgi oli tõesti tänaval rahvast rohkem kui võib-olla tavalist lühikese ajaga, inimestega, kellega ma suhtlesin, ja Ecali oma ringkond, kellega inimene suhtleb ja, ja päevateemadel räägib ja, ja kõigile veel saigi, sai selgeks, et ega see nii jääda ei saa. Ütleme varakult tekkis juba see arusaam, sest see oli nagu koera ja kassi. Äkki niisugune sõprusleping, see saksa ja vene, et see, see ei saa ju püsida, see oli see iga inimene, kes vähegi mõtles. Muidugi. Mul oli võimalus rääkida inimestega, kes just kah olid samal arvamusel ja selles mõttes ikkagi inimesed hakkasid oma põhiliselt seda elu nii korraldama, ootuses et muutus ei saa tulemata jääda. Kui otse küsida. Kas teie ootasite sõda, kas eestlane ootas sõda? Ootus küll. Ootus küll, sest teist lahendust ei olnud, ootas, mitte, et oleks keegi sakslastest suhtunud. Ühesõnaga sakslane oli meil ajalooline vaenlane, niisamuti nagu venelane Nad olid mõlemad, me saime koolis, me saime sõjakoolis mõlemalt poolt ühe ühesuguse informatsiooni, et nad on meie jaoks vaenlased. Aga kui me selle ühe vaenlasega juba oli meeldiv kogemus olemas. Milline see oli, kui jõleda oli, siis loomulikult tähendab sealt tuli tuli oodata, et võib-olla see on parem ja eelkõige ta vähemalt selle hävitab. Ja kui siis tegelikult saabus see, mis minu arvates Eesti rahvale ütleme tervikuna. Viimase tõuke andis lõpliku arveteklaarimise vajaduseks. 14. juuni. Mul on see nii selgelt meeles, kui ma hommikul abikaasaga läksime tööle, tuleme Riia maanteelt alla, autod tulevad vastu ja autodel inimesed istuvad kastis ja nakaanidega need KGB mehed on siis seisavad püsti nende seal ja ja noh, siis tekkisid, mis lahti on küsimus, mis lahti, ja muidugi see töö juures oli kõik juba selge ja kuna elasin raudteejaama ligidal, siis kui me koju tulime, siis me nägime, need vagunid olid kõik seal kaubajaama territooriumil ja seal mingit aeda tol ajal ümber ei olnud. Ma elasin tasuja tänaval seal seal marjuliste kliinikute ligidal kohe. Ja kui linna tulid, siis tuleksin, tuli, raudtee ei keeranud ja nüüd äkki vagunid seal ja mul on nii selgelt meelde jäänud, et need vagunid jäid ka järgmiseks päevaks ja minu mälu järgi oli see pühapäev ja oli kangesti kuum ilm. Ja lapsed karjusid, naised nutsid ja palusid, tooge juua ja, ja miilitsat jõhkralt. Muidugi inimesed nagu tahtsidki midagi viima, kedagi ju ei lastud, aeti tagasi, ähvardati, pannakse ka vagunisse. Tol ajal oli miilitsaülemale Kalvu ja minule jäi terveks eluks sellest nende miilitsat käitumisest ja eelkõige nende inimeste seal piinamisest, et vagunid ka ära ei viidud ja seisid kuuma ilmaga ja samaaegselt varustatud joogiga. No see oli lihtsalt nii õudne, et kui sa seda pilti nägid, siis sihazi kasvanud sellisele astmeni, et siin peab mingi tasumise tund tulema. Ja kui siis lõpuks sõda puhkes, vaat rahva hulgas juba hakkas liikuma, tuleb mobilisatsioon. Ja minule mäleta, kes mulle ütles, aga Cheesy mind hoiatas, et sa mõtle selle peale, sa oled reservohvitser nagunii võtavad sind aegsasti ära. Ja kui ma selle info sain. Mul on nii selgelt meeles, et mul kälimees kälimehe perekond oli seal tartu ligidal Visendav ja oli seal Kvissentali siia ja mina võtsin abikaasa kaasa ja ütlesin, et mina enam tööle ei lähe ja lähme rasse võis olla võib-olla ma arvan küll üks noh, kas juuni viimastel päevadel võis alla ja siis me olime seal Kvissentali umbes üks peaaegu seal lõpmata tore, üks niisugune talukoht, kus nad, nad olid lihtsalt nagu kui läinud juba sinna ja niisugune toredad inimesed ja, ja väikeste lastega aga ootamatult sinna talul ligidale venelased panid õhutõrjepatarei üles ja mina ütlesin, et sai, siit me peame ära minema, siin läheb palavaks ja peale selle juba, kui siuksed sõjamehed siin hakkavad liikunud, hakkavad pärima ka kohe, et missugune terve ja noormees siin Jon tulime linna ja, ja oli niuke õnnelik, ma ei mäleta, kes meid sinna viis. Turuhoone ligidal oli tol ajal tuletõrjemaja ja selle tuletõrje maja all, keldris oli suured ruumid ja need ei olnud mitte nagu keller kohe vedanud, kuna korrastatud ruumid ja seal selle tuletõrjel kohalik komandant oli üks lõpmata tore inimene ja nähtavasti keegi mind tutvustas temale, nii et ta võttis mind abikaasaga, võttis ka sinna lihtsalt kohe varjule ja meid kogunes sinna, ma tahan küll neid võis olla lõpuks juba kui kindlasti üle 20 inimese, kes Messardisest tema juures varjul olime, ta muretses taimele söögid ja joogid ja, ja see oli lihtsalt niukene abistamine. Ja siis ühel hommikul käis sõrmust prakas ja see kivisild lendas siis õhku. Marsa maja tuletõrjemajaga värises Need suure niuksed niukseid, pürakaid, kive oli ümber ja isegi nende Sparta ma mäletan Barclay platsi oli mitu Niukest Kivilendanud ja ja, ja, ja pärast lõunat Ali äkki jäi linnas kõik vaikseks ja keegi tuli seal niukse uudisega. Siit linnaosast on punased kõik läinud ja tulime välja ja no siis juba rahvas oli jalutama hakanud ja õige pea tulid ka sakslased. Mäletan, kohtasin koolivendi ja ja koos läksime sellest Aia tänavaringkonnakohtuhoone, seal on praegu tööstus, kuulan ja seal kohe organiseerusse esimene staat. Nõnda nad oma kaitse staap. Just seal on väga palju, Treffneri poiss oli ja, ja mul on nii selgelt meeles, et seal majas oli ikka kohutav relvaladu juba, nii et relvi kahe jagati ja niimoodi see toimus Tartus omakaitse organiseerimine, relvad saadi vis, tropp kast? Jah, no siis algas tegelikult Tartu pärast lahingut, sest sillad olid õhku lastud ja teine pool oli punaste käes ja, ja, ja toimus siis vastastikune suurtükitoll. Ja muidugi siit algaski selline põletamine ja mu korter sai ka kannatada. Palju aega Tartus ei andnudki, kuna minu isa kodu on Tartumaal Aakre vallas. Linnas elu seiskus, pidasime aru ja, ja läksime isakodu seal, nüüd oli omakaitse juba organiseerunud ja mu vanem vend oli siis esialgu seal ülemaks ja kui mina sinna saabusin, muidugi vallas mind inimestega, kes tundsid ja ühel häälel nagu otsustati, et mina pean nendele ülemaks hakkama seal ja nii lühikese ajaga kogunes üle 100 mehe, kes kõikidel olid relvad kust nad keegi olid saanud ja, ja noh, niisugune kaitseteenistus ja sildade valve ja mis, millised ülesanded seal kujunesid. Tol korral oli Aakre vald ja Otepää Tartu maakonna koosseisus. Ja ma ei mäleta, mitu päeva sellest minu sinna tulekust mööda möödunud oli aga vähemalt, et ma olin juba Omakaitsemeestega pildiga samuti juba isiklikku kontakti. Ja nüüd Ühel päeval helistab mulle asu Aakre oma kaitse, tähendab Otepääl oli moodustatud Otepää ringkond ja Aakre vald, see kuulus ka Otepää ringkonna koosseisu ja Otepää ringkonna ülemaks oli määratud kapten, taldak seal ühel päeval, ma olen vallamajas, on kõne siin kapten Talback. Ma teadsin teda väga hästi, aga telefoni teel saime siis esimest, kordan kõnelus ja ta ütleb mulle kahede konkreetse, nagu ta, ta oli suurepärane ohvitser ja ääretult suurepärane organisaator ja väga niukse mehise esinemisega ja ütleb mulle kohe lühidalt ja selgelt. Mina olen otsustanud, moodustan praegu kompanii, mina olen otsustanud minna ja osa võtta Põhja-Eesti vabastamislahingutest. Kas tuled kaasa? Kas leiab mehi, kes sinuga kaasa tulevad? No see küsimus oli mulle ootamatu, sest ma olin ju küllaltki veel noor abielumees ja ma helistasin kohe abikaasale et selline ettepanekut tehtud, ja kuna ma olen sõjalise formatsiooni eesotsas, seisan siis ma leian, et mul siiski on kohustus sellele kutsele järgneda. Ja nii me siis Satsuse võtsingi vastu ja teatasin Talbakule, et ma isiklikult olen otsustanud, et ma tulen, aga samaaegselt kutsun ka need kokku ja selgitan, kui palju minuga kaasa tuleb. Ja kas te teate, nõusoleku andis tulimuga kaasa 40 meest. Ja kui nüüd Albakul oli seal kaks rühma juba koondatud Otepäält siis kui me Otepäält välja sõitsime ja üles rivistati, oli kohal 120 meest, kolm rühma ja, ja mina olin siis kolmanda rühmaülem ja nii me sõitsimegi siis esimene peatus oli meil, kui me Tartust välja sõitsime, esimene peatus oli, kes rakkes olime, mõni päev tegime haarangut metsades ja ka saime, et vene sõjavangi, kes olid ühesõnaga ennast peitu pugenud ja, ja aga meil, see oli lühike ülesanne ja sealt juba püük, sel ajal sõitsime edasi Tallinna rindele. Talveks Mul oli Otepääl kõik vajalikud relvad olemas ja näiteks minu rühm sai relvastuseks püssid ja peale selle neli kerged kuulipildujad, nii et kui meie esimene positsioon, ma mäletan, meil oli esimene positsioon, oli Coheni, kas nädal aega rohkem, olime selle mõisa põhjapoolsel rindel oli siis nii, terve rühm hajutati ära positsioonile ja kohe, nii nagu me saime esimesel päeval sinna positsioonile tasuda, hakkasime saama vene venelaste poolt suurtükituld, Nad tulistasid iga päev ja, ja praktiliselt ma ei mäleta ühtegi juhtumit, et meie positsioon ülal sükski, mürsk lahken lõhkenud. Kuna ma ise olin saanud meie sõjakoolis suurtükiväelase ette valmis, siis ma tean, kuidas meiel õpetati tulejuhtimist tähendab meie vaatluspunkt olema ja ühesõnaga pidid välja arvestama tänav ja, ja üldiselt on niuksed mürsu kukkumise juures. Suurtükiväelase loeb niisugune mõiste eel lange on mis, mis sinu ette langeb ja, ja tagalangemist sinust üle lendab. Me saime iga päev tuld, aga iga päev oli tegemist tagalangega, need mürsud lendasid ikav ülem meiega üle pea. Muidugi nad ehmatasid vaieldamatult sellepärast, et ega sa ei või kunagi teada, et järgmine ei pane otse sinule pihta. Aga selle juures selle abaja juures see oli minu niuke esimesed tuleristsed. Ja, ja, ja loomulikult noh, mis seal salata, mul rühmas oli väga palju koolipoiss. Nad olid nendel nendel ei olnud ja mitte mingisugust välja õpetki veel olnud, nad neid sai õpetatud seal ütleme, koha peal ja, ja neid. Neid tõi eelkõige suur kodumaa armastus ja kohusetunne naitse sinna, aga nad ei olnud mitte väljaõpetatud sõdurid. Ja ainult üksikuid nende hulgas oli neid, kes olid ristisõjaväes teeninud. Meie komandör ist kapten Talbakust, mind kohe õige pea. Ma sain selguse, mehine mees, tema oli kes saavutas enne minu sena rindelõiku ja, ja, ja venelane hakkas just tulistama. Mürsud lendavad kogu aeg üle pea tama. Tule näitab, olete, kus, kus mehed on paiknenud, kus on kuulipildujapesad ja mürsud kogu aeg viisevad ja, ja lõhkevad tema ei teinud sellest väljagi, tule näita ja, ja käisime terve selle rinde läbi. Ja kui ma olin nüüd 44. aastal olin ma Narva rindel kompaniiülem ja samuti ma ei hakka nimesid nimetama, aga oli vanemaid ohvitsere, kellega tuli mul koos käia. Ja kui äkki venelanna hakkas tulistama ja mul oli hea võrdlus, mida ma nägin Talbaku juures ja mida ma nüüd nende nende teiste härrade juures nägin. Kõige hullemad suurtükituld me saime, kui juba oli enam-vähem operatsioonide lõik, hakkas nagu lõpule korda jõudma. Ja meid paigutati saku suu peale, noh, seal ei saa, ei saa kaevata endale mingisugusest pesa ka sellepärast, et suu oli märg. Eaka kaevama esineja sees, kuda sa seal vee sees. Ja kui see vene laevastiku raske suurtükivägi hakkas siis tulistama sinna, kui ma sellele mõtlen, olen mõelnud elu jooksul, et seal oli küll niisugune tunne, et siit enam eluga ei pääse ja ometi mehed olid nii hõrendatult koike positsioonil palju, ega nad siis kobaras koos ei ole ja et see venelaste tulejuhtimine Nendele halvale tule juhtimisele oli ka, ma ei mäleta, mitu meest haavata sai, aga surmajuhtumeid minu rühmas üldse ei andnud. Nii et kui see mäng seal ükskord tule, tulelöök lõppes ja, ja tuli komando sealt edasi minna. Ja siis me juba kogunesime, pääsküla seal oli juba nagu, nagu nagu päikene puhkepäev ja siis 28. hommikul saabusime siis Talbaku kompaniiga Vabaduse väljakule. See oli, see oli unustamatu hetk, tuli on Pärnu maanteed linna sisse ja kui me siis olime seal peatanud siis lühikese kajaga see välja täitus inimestest. Kõigil oli üllatus, et äkki Eesti poisid ja, ja tulid viis, te tegite ja need muljed on nii ilusad ja nii vaimustavad ja, ja niisugune rõõmusõnum mõlemale poole, ühelt poolt meil oli rõõm neid näha ja nendel kõigil oli, kes sinna meie juurde sinna kogunesid ja ma ütlesin tõesti, see, see väljak oli rahvast. Tulvil täis, kas te pärast Tallinna vabastamist jäite edasi sõjaväkke? Ei jäänud, ma sõitsin, saime auto ja ma olin, ma olin autoga sõitnud ja palju kordi, aga lubasid mul ei andnud, aga kuna see oli üldse selline üleminekuperiood ja, ja ka, sest ma ütlesin, et mina oma koduvallas terve riba organiseerisin ja samuti ka selle autoga thin kõik oma poiss tagasi ka sinna akvasse ja kui ma tagasi tulin sinna, siis ma jäin. Esialgu jäin sinna oma kaitse ülemaks edasi, aga siis 42. aastal ma tundsin väga hästi kolonel Stoke veed ja, ja, ja tema vahendas mulle niukse informatsiooni, mul oli temaga kontakt tekkinud ja ja kutsus mind Tallinnasse, et Tallinnas formeeritakse niisugune väljaõppepataljon ja kas ma ei tahaks sinna tulla. Ja ma võtsin ta kutse vastu ja ja läksingi Tallinnasse. Ja ma jäin, ühesõnaga, olin siis 42 43. Väljaõpe ja, ja selles kohalikus kaitsepataljonis. Esimene aasta ma olin rühmaülem. Esiteks, loomulikult ma sain suurepärase ettevalmistuse sõjakoolis aga, aga mulle hääli aastasest teenistusest kapten Kivi alluvuses, kes oli ka üks väheseid järelejäänud kaadriohvitsere Dali sõjakoolis kaadriohvitser. Ja tema oli siis alul, kui ma sinna läksin, kompaniiülem ja ta määrati pataljoni ülemaks ja omakorda tema siis määras mind selle kompanii ülemaks, kust tema enne oli seal ja meil oli lauluarmastajaid mehi pataljonis ja eelkõige kolm ohvitseri oli, kes kohe nii ilusasti ja armsasti lauludega tegelesime, mina olin esimene tänur. Leitnant Laisaar oli teine tenor ja ülemleitnant Taali esimene bass ja meil oli teist passi tarvis siis lai särary tuttav mees, hiljem oli ta Estonia teatris pikka aega sepa nimeline noormees ja temale siis tema ei olnud sõjaväelane. Kuna nimetati see kvartett sõdurite kvartetiks, siis sepale panime ka mundri selga ja Welcee pühakut peale. Ja siis hakkasime esinema 42. aasta lõpul ja terve, 43. Me laulsime pidevalt igal nädalal sõdurilaule ja näitlejale sõdurite tundidega kaudu. Me saavutasime ka niisuguse endale nime ja meid hakati kutsuma kontsertidele. Ja põhiliselt ma ütlen kohe üks, esimene ilusam meie esinemine oli Estonia kontsertsaalis, sest sõja ajal toimusid minu mälu järgi igal nädalal Estonia kontsertsaalis, nõndanimetatud kirevad õhtud seal ei ole, on ainult ainult kutselised artistid. Noh näiteks meie saime kutse ja mul on nii selgelt meeles meie esimene esinemine. No me olime noored mehed mundrites ja teatavasti nagu mäletate, Saksa munder oli suhteliselt ilus munder ja, ja tuleme lavale juba ja kireva õhtut oli alati saal puupüsti täis ja mul on nii selgelt meeles, et esimene laul Ta oli Enn võrgul on üks niisugune tore laul, mullane sõnad kahjuks jälle meelde jäänud, aga ta. Kui me lõpetasime, siis ovulatsioon oli selline, et meil tuli kaks korda seda laulu korrata ja suurepärane konserans, see oli tol ajal, Teet Koppel. No minu arvates ta, ta oli lihtsalt erakordne nähtust, suuvärk oli tal erakordne ja üks nali järgnes teisele siis Mari Möldre ja Mari Möldre on niisugune tore lugu ja nüüd, mis mulle selle selle loo juures eriti nalja tegi, ma lugesin hiljuti Jalmar Mäe mälestusi ja seal on see lugu ka sees. Mari Möldre tuleb lavale, see oli novembri lõpp. Ma arvan. No ilm oli kohutav, tavalt hull. Lume, lörtsi 100., külm tuul, vinge tuul ja, ja ometi, aga saal oli rahvast puupüsti täis. Ja Mari Möldre tuleb lavale, ütleb, et kas te teate, kus ma praegu tuleneb? Too rahvas kohe põneval, ma tulen Tartu maanteed pidi, tulin jala siia ja teate, keda ma kohtasin seal Tartu maanteel. Tallekene pall läks pööki. Mina küsin nol tallekene, no ütle, kes ometi sind nii paljaks seal külmapügalad on? Talleke, vastab mäe. Vabatsioonidel ei olnud lõpp. Ja muide, kui ma siis arreteeritud olin lõpuks, siis selle see üks süüdistus mul oligi, veel paragrahv 58 10 oli see sõdurikvartetis sõjalaulmine, et ma olen teinud agitatsiooni saksa poole peal. Muidugi me laulsime seal väga nihukeste, toredate tekstidega laule, mis element venelase vägedagaseid.