Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Ukraina ülemkohus tunnistas kehtetuks presidendivalimiste teise vooru tulemused ja 26. detsembril toimuvad kordusvalimised. Rootsi valitsus hakkab uurima, mida kujutab Rootsi kaitseväe ja Rootsi tolliametisaladus tarneleping, mille järgi veeti parvlaeval Estonia pidevalt sõjatehnikat. Leping kehtib ka praegu. Laevakatastroofi põhjuste uurimist ei ole kavas algatada. Ehkki puuetega inimeste olukord on Eestis aastatega paranenud, diskrimineeritakse neid ikkagi eriti tööturul, kinnitab liikumispuudega inimeste liidu juht Ants Leemets. Keemiat lane Paul Kogerman oli üks Eesti kõrgema inseneriõpperajajaid minister ja üks 20. sajandi 100-st Eesti suurkujust. Tema elust ilmus raamat ja ilmast. Homme sajab Eestis pärastlõunal mitmel pool lund ja lörtsi, võib tuisata. Lääne-Eestis läheb õhtupoolikul sadu üle vihmaks. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi, Lääne-Eestis tõuseb temperatuur pluss nelja kraadini. Ukraina ülemkohus tunnistas kehtetuks presidendivalimiste teise vooru tulemused ja kordusvalimised peaksid olema veel detsembris. Europarlamendi liige Toomas Hendrik Ilves, kes saabus täna õhtul Kiievist, kus ta kohtus president Leonid Kutšma ja Viktor Juštšenkoga usub, et võimud esitavad Viktor Janukovitši asemel presidendikandidaadiks uue inimese. Toomas Hendrik Ilvest küsitles Hanno Tomberg. Toomas Hendrik Ilves käis Kiievis koos Euroopa Parlamendi delegatsiooniga, kes andis Ukraina praegusele presidendile Leonid Kutšma-le üle resolutsiooni, mille kohaselt Euroopa Liit nõuab uute presidendivalimiste korraldamist Kiievis valitsevat miljööd, võrdles Ilves meie laulva revolutsiooni aegse perioodiga. Uskumatu üksmeel ja selle kindlus ja selline solidaarsuse tunne, mida on eestlased nägid viimati 90. aasta 90. aasta alguses. Ja noh, see, et kogu aeg pidevalt tulevad inimesed nii-öelda üle näitab, et ka need, kellel on alati kõige parem paist et kuhu kuhu poole liikuda, siin näitab, et ilmselt on määratud teatud edule. Ilvese sõnul on opositsiooniliider Viktor Juštšenko uue valimiste vooru suurt favoriit. Samas väitis ta, et Juštšenko tervis võib olla tõsiselt kahjustatud. Delegatsiooni seal oli meil kaasas üks arst, kes on siis Euroopa Parlamendi liige, kes oli siis ka konsulteerinud oma Peegidega Inglismaal üldiselt, see, mis tal on naa peal, on võimalik ainult mingi mürgituse. Sageli niisugust haigust pole ja arvas, et tänases oli selline kemikaal, mille nimi on dioksiin. Et ameeriklased kasutasid näiteks Vietnami sõjal, et hävitada kõik kasvavad ja see on asi, mis ei lähe äransed. Ilvese kinnitusel on Viktor Janukovitš nõrk presidendikandidaat, mida kinnitasid ka senise peaministri enda mainekujundajad. Seetõttu armastajat uues presidendi valimiste voorus, mis toimub 26. detsembril astuvad Viktor Juštšenko vastu uued senise võimukandidaadid. Me kohtasime ka nüüd rallit winning, kes on praegune spiiker, kes oli vanasti Kutšma administratsiooni juht, tema on üks nendest, kes võiks olla siis Justsenko oponendiks nüüd, kas see on täna kindralit, Janukovitši kandideeri? Tõenäosus on väga suur, et ta ei kandideeri tema enda Moskva poolt saadetud nii-öelda spin-doktorid, need, kes korraldasid tema kampaania Lepabloski, Sergei Markov ütlesid avalikult, et miks maania läks viltu, olid, nad pidid töötama nii viletsa kandidaadiga Mis tagab, et uue valimiste vooru tulemused on tõesed eeskätt. Väga tugev kohalolek just välisvaatlejate poolt. Rootsi valitsus algatas uurimise, mis käsitleb Rootsi kaitseväe ja Rootsi tolliameti salajast lepingut, mille järgi reisilaeval Estonia veeti pidevalt sõjatehnikat, et sõjatehnika täieti kinnitas Rootsi. Kaitsejõudude pressiülemteemat käsitleb Anu Kaupmees Rootsi raadio eestitoimetusest. Rootsi kaitsejõud on niisiis vastu tahtmist üles tunnistanud, et kaitsejõudude ja Rootsi tolli vahel oli salajane leping, mille kohaselt Estonia laeva kasutati sõjatehnika transpordiks ja see materjal läbis Rootsi tolli ilma kontrollita. Rootsi kaitsejõud ei soovi kommenteerida rida, kui sageli Estonia pardal sõjatehnikat veeti ja mis tüüpi tehnikaga tegemist oli. Rootsi kaitsejõudude pressiülem kinnitab aga Rootsi meediale, et ta võib garanteerida, et Estonia huku ööl ei olnud laeva pardal mingit sõjaväematerjali. Rootsi kaitsejõud kui kommenteerida ka seda, kas Eesti ja Rootsi vahet sõitvad reisilaevad ka praegu sõjatehnikat veavad. Samas tunnistavad kaitsejõud moka otsast, et leping kaitsejõudude ja Rootsi ja ameti vahel kehtib ka praegu. Rootsi valitsus kavatseb asja uurima hakata siis uurima seda, mis leping see ikkagi kaitsejõudude ja tolli vahel on. Kui kaua see on kehtinud ja kui sageli veeti Estonia pardal sõjatehnikat Eestist Rootsi viimase kuu jooksul enne laeva hukkumist. Rootsi valitsus nõuab ka Rootsi kaitsejõududelt nüüd aru selle kohta, kas ja millises ulatuses kasutavad Rootsi kaitsejõud praegu tsiviiltranspordivahendeid sõjatehnika veoks. Rootsi peaminister Göran pääsuni sõnul ei ole valitsusel siiski kavatsust uut Estonia huku põhjuste uurimist algatada. Kari Lehtula, kes oli Estonia hukku uurinud rahvusvahelise komisjoni liige kogu komisjoni töötamise ajal, ütles, et komisjon ei olnud teadlik sellisest lepingust Rootsi kaitsejõudude ja tolliameti vahel. Ja isegi kui praegu peaks selguma, et Estonia pardal oli näiteks lõhkeainet täis auto, mis Autotecil plahvatas, ei selgita see ikkagi seda, miks vöörivisiiri lukud purunesid just sel viisil, nagu nad purunesid. Nii et tema arvates on endiselt Estonia huku kõige tõenäolisem selgitus ikkagi see, mis lõppraportis seisis ja nimelt, et lained rebisid vöörivisiiri eest ja laev täitus veega. Eesti valitsus on igati valmis tegema koostööd Rootsi valitsusega, kui ta parvlaevaga Estonia seotud sõjatehnika veouurimises Eesti abi vajab. Praegu ei ole valitsusele informatsiooni, mis tingiks eestipoolse initsiatiivi Rootsi valitsuse poole pöördumiseks, ütles valitsuse meedianõunik Erkki peegel. Ta märkis, et tegemist on Rootsi riigi sisemise juurdlusega, mis puudutab Rootsi ametkondade tegevust seoses sõjamaterjali võimalik vedamisega tsiviillaevadel ja seetõttu ei ole Eesti valitsusel seda võimalik kommenteerida. Peegli sõnul ei näe Eesti valitsus praegu vajadust Estonia huku uut uurimist korraldada, kuna uusi asjaolusid ei ole ilmnenud juhul, kui Rootsis korraldatav uurimine, millele tähtaeg on 21. jaanuaril 2005 toob välja uusi aspekte, mis puudutavad ka Estonia huku, on Eesti valitsus kogu sellealasest informatsioonist loomulikult väga huvitatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas Tallinna ringkonnakohtu otsuse, millega mõisteti Vahur Jegorov õigeks altkäemaksu andmises. Riigikohtu kriminaalkolleegium saatis asja uuesti arutamisele. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on tõendeid hinnates oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Samuti pole ringkonnakohus küllalt põhjalikult käsitlenud provokatsiooni olemust kuriteo matkimisel õigusorganite poolt Kaitsepolitsei süüdistuse järgi andisti ertzee tubakajuht, Vahur Jegorov Tallinna juriidiliste isikute maksuameti ametnikule 300000 krooni altkäemaksu, et ametnik laseks tal hävitada tema firma läbiotsimisel ära võetud diflopija kaks vihikut. Tallinnas oli täna konverents, millega märgiti rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Kuidas on edenenud puudega inimeste elu Eestis jätkab Mall Mälberg. Üsna üldiselt arvatakse, et see on edenenud, aga mitte nii palju kui vaja ja mitte nii kiiresti. Rääkisin kahe ratastooli inimesega, kuidas nemad laulan. Võib rahul on, aga eks see oleneb ka meist, kui kõrvaski me oskame oma häält kuuldavale tuua. Mis on see kõige raskem teie jaoks, kuna ma olen ratastoolis transporti, siis praegu on väga kuum teema, nagu puuetega inimeste tööhõive tööhõive suhtes peaks aitama kaasa riik just tööandjatele. Eesti puuetega inimeste koja eesseisja Helve Luik peab väga oluliseks, et tööle on hakanud puuetega inimeste liitude koostöökogu liiget. Ministeeriumit küsivad asjassepuutuvate eelnõude kohta ka puuetega inimeste arvamust. Teha on muidugi veel rohkem kui tehtud. Kui meie puudega noored saaksid rehabilitatsiooni, abivahendite ja hariduse, siis ei oleks riigil vaja edaspidi maksta neile igasuguseid toetusi, mis riigile lähevad alati kallimaks. Eestis on üle 4000 liikumispuudega inimese. Nende liidu juht Ants Leemets ütleb, et Eestis on puuetega inimeste diskrimineerimine väga sagedane asi. Enamik ametiasutusi ei võta neid vastu, hariduselus pole saavutatud murrangut, töölesaamine on raske, sest töökohti tuleb kohandada ja tööleminekuks pole transporti. Ei ole vaja puuetega inimestele anda paremaid töökohti, kui nad seda ei vääri. Ei ole anda vaja paremat haridust, prantslanna ei vääri, aga tuleb luua võrdsed võimu. Ja selles mõttes Eestis ei ole täna olukorda ja Eesti põhiseadus ütleb nii, et lasterikka, perekondade puuetega inimesed on riigi ja omavalitsuste erilisem. Tänasele erilist hoolt ei ole. Me oleme saavutanud küll sellel aastal suuri edasiminekuid eelarve läbirääkimistel valitsusega koos tollal valitsusega ja me ei saa öelda, et nad on pahad, ei tule vastu. Sotsiaalminister Marko Pomerants näeb ka edasiminekut. Sellel aastal me võtsime vastu valitsuses siis hoolekandekontseptsiooni ja me oleme hakanud otsast seda mööda minema. Aga see mõiste puue, enda lahtimõtestamine on 2005. aastal minu portfellis kindlasti üks prioriteete. Lugejateni jõudis raamat Paul Kogerman ja tema aeg esitlusel Käis, Kai Vare. Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna dekaan Andrei Seppik nentis, et avalikkus tunneb meie insenere ja teadlasi vähe. Insenerikultuurisaavutusi ei väärtustata ja inseneriharidus on teenimatult tähelepanuta. Möödunud sajandi suurkujude hulka on sattunud ainult kaks inseneri, neist üks Paul Kogerman, Kogermanali rahvusvaheliselt tuntud põlevkiviteadlane ja üks Eesti kõrgema inseneriõpperajajaid. Tallinna tehnikaülikooli rektori Andres Keevalliku sõnul tuli Kogermani tehnikaülikooli sünni juures silmitsi seista samalaadsete vaidlustega, mis käivad praegugi. Kas ja kuidas koolitada Eestile insenere, kas teha seda Tallinnas või Tartus. Raamatu Paul Kogermani koostas tema minia Aili Kogerman. Ajendiks oli see, et Paul Kogerman oli üks nendest õnnelikest, kes viidi 41. aastal Siberi laagritesse, kes pääses sealt eluga ja kes toodi tagasi siia Eesti põlevkiviuuringuid jätkama ja tema kohta oli väga mitmesuguseid kuulujutte, et miks ta ikka pääses eluga ja nii edasi ja nii edasi ja see oli tarvis selgeks teha nagu noh, kaksipidi arvamused oli nõukogude, seal tähistati ka tema juubeleid ja kirjutati ka raamatuid. Kirjutati artikleid, aga need olid, mainiti seda, et ta töötas Sverdlovski oblastisse, aga tegelikult oli ta vangilaagris. Ja see asi oli vaja ära selgitada. Ja ma arvan, et tema kohta oli veel vaja üks raamat kirjutada. Te saate teada tema teadustööst tema tööst poliitikuna ja teaduse organiseerija, noh ja siis te saate teada ka tema perekonna lugu. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis. Hommikul hakkab saartel puhuma tuul edelast ja tugevneb kaheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus nelja kuni miinus 10, kohati miinus 12 kraadini. Homme päeval pilvisus tiheneb, pärastlõunal sajab mitmel pool lund ja lörtsi, võib tuisata. Õhtupoolikul läheb sadu Lääne-Eestis üle vihmaks. Tuul hakkab puhuma edelast ja lõunast ja tugevneb nelja kuni 10, rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi, Lääne-Eestis kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.