Ööülikool. Nojah, ega see tüksid nüüd pükstes tegelikult püksid, põhimõtteliste ongi naise rõivastuse osa. Naised, püksid välja mõtelnud. Aga mitte mehed, mehed käisid ikka seelikuga. Naine on nagu natukene õrn seelikuga käimiseks. Koole. Bioloogia professor Evald Saag kõneleb täna Sumeri emojumalatest ja eesti emadest. 70 keelemehel käisid külas Ö-ülikooli üliõpilased Marge Raun, Jaak Johanson, Taisto uus Lail, Jaan Tootsen. Ma arvan, et igaüks peab vastust andma endale ja meie rahvale. Et me seda mõistame. Et ema tuleb kummardada, ema tuleb austada. 364 päeva aastas. Emadepäeval ei oleks vaja. Tead ükspäev see on häbiasi. Oleks veel emadepäev olnud 365 päeva aastas, see oleks tore. Te olete nooremad, pange maksma, see asi. Sumeri kirjatarkus on siiski selle maakera kirja tarkusest kõige vale. Hinnatakse teda 3500, enne Kristust. Mina arvan, et lisame kohe 1000 aasta juhus. Nii et emaga on asi enam-vähem selge. Ilma emata inimeste ei oleks. Ei oleks inimest, ei oleks kuuldavad kõnet, ei oleks kirjaoskust, ei oleks internet ega midagi niisugust. Ja laps peaaegu esimene sõna, mis toitlibolgi. Sumeri keeles on ema ninn. Laps imes ema rinda, koputas ema rinna pääle, kui kõht täis sai ja ütles. Ninn-nänn on, see on niisugune hüüdsõna ja keeleteadlased korjavad neid, hüüdsõnasid ema sõna U või kuidas ta ollut ammu-ammu-ammu võt vokaali element, täishäälikuelement ja M-täht annavad sõna emo eesti keeles. Ja me oleme õnnelikud, et me koos soomlastega ei kaotanud sõna ema soome kaotus, ema, Soome hakkas ema kutsuma äiks. Varakeseks või kuidas, seda tuleks tõlkida. Päris piinlik, see on kahtlemata Rootsi mõju. Kahte keelt räägiti. Ja siis ema sõna valiti õhu kolmandast keelest seol, nagu Aavik tuletas siin Johannes Aavik tuletus siin uusi sõnu eesti keelde. Vot see on üks niisugune sõna Soome keeles hästi. Sellel vanimal kirjaoskaja rahval sumeritel olid ju naisjumalad või nagu sina ütled, ema, jumalad, miks oli see nii? Miks mitte mees ei võinud olla sumerite peajumalaks, see on või Enn Lill või neid oli seal oma seitse tükki. Üldiselt tolleaegse inimese mälu oli mahu poolest oli umbus, et ta teadis peast 1000 jumala nime 1000 jumala nime, seal võis olla korduvnimi, mõnel jumalal võis olla mitu nime. Ja mõnel jumalal võis olla jälle niisugune nimi, mida ei öeldudki välja. Vaata, siin ma silmanurgast vaatan, kirjelda seda pilti, seda sumeri, ema jumalat. Nooti ema jumal, suverist alates kummardab. Kas siin on mõeldud päikesesüsteemi, kas siin on mõeldud elu üldse? Ega me ei tea, paistab temast väljapool elu ei ole enam. Mees on siin all, mees on sellepärast all, et toetada naist tema õrnematest kohtadest rindadest, mis ripuvad, eks ole, peavad söötma lapsi, kõike elu, kõiki eluga nagu nihkub. Kui vihma ei ole, siis on Egiptus kõrbe siis sumer. Kõikast. Sumeri sale, mitte emake maa, vaid see emal nagu kummargil üle maa või maleval Ja hoiat ja kui tema variseb kokku, siis variseb kõik elu kokku. Albol teda ainult elu. Tal elu üle. Elukaitsjaga ühtlas ja õllematest kohtadest, rindadest ja Pinustati maa, jumal, toitated. Kui see maajumal, see peab aitama kriisiolukorrast üle ema. Ta peab sünnitama, ta peab toitma lapsi, eks ole, mees toita laps, selle viimsega, selle eluk, eks ole, ei saa. Vist arstis suutud kraamer iisraellane Põhja-Ameerika pari sumer, lohk, sumeri usku kirja pat, seal 1000 jumalat, 1000 jumalat. Me ei saa tuhandet jumalat ruttu kirjeldada. Muste nimesid, ainult rahvas teab. Üksikasju. Korjatakse jumalatest nagu lillekimp, kus on mitmesuguseid hernetaolisi roositaolisi Lillisitseesid. See kimp korjata. Ja Iisraeli mees materjali rääkisin, me olime sõbrad, panin tema juures külas, käid pidevalt tali mind aidanud. Ta ei saanud aru, et jumal võib naine olla. Stalin, Iisraeli mees. Iisraeli jumal. Ta oli neti esimesed raamatut läbi lugenud, poos raamat. Aga ta ei olnud jõudnud prohvetite juurde. Ta ei teadnud, et Jesaja raamatu viimased peatükid räägivad, et jumal on naine. Jumal on niisama hästi ema kui Iisak. Seal kirjas töömaailma dioloogial sellele tänapäevani pin. Mis me ootame sellest maailmast? Teadmiste, maailmaõpetaja, maak, müüte väärat, ärge ajage pillile. Eestlastel ongi ju see eelis, et meie sõna jumal ei saa sa öelda, et ta on isa või ta on ema, ta on jumal. Mõnda aega tagasi käis siin üks endast väga hästi arvav ja maailmas üks tuntud naisõiguslane. Ja oli ta siin igasuguseid kohtumisi ja noh, ka kuidagi üleolevalt, et kui oli seal mingeid küsimusi talle, siis ettekande lõpus esitati ja ja siis, kui ta ise küsis vastu, no et teil selline väike keel ja aga et kes jumal on, et mees ja, ja kui ta kuulis saalist, et ei, et jumal on jumal siis tema arvamus eesti rahva, eesti keele ja kogu kultuuri vastu nagu kardinaalselt muutus, et tema sellised väga teravad hoiakud naisõiguslasena leebusid ja noh, ma arvan, et tasid sai sellist uusi kontakte ja enda sellist hingelist tuge. Nii et inimene olla on meil tublisti kergem kui indogermaani rahvastel kus soov, vahe väga terav on. Inimene sünnib, taan kas Heyway ši? Ta on kas poiss või tüdruk? Saksa keeles err, võisi. Ta kasvab nii. Meil on võimalik kasvada ainult ühe asesõnaga. Oleme üks neid loodusrahvaid vee, kes on kõrgkultuur jõudnud. Võimet kõiki õpetada. On sul kujutlused, kuidas Sumeri perekond välja nägi, milline positsioon oli emal, milline isal lapsed sinna juurde. Isa pidi käima ees et perekonna sekeldusi ei tule mitte sellepärast ees, et ees käimine mingi eelis oli, vaid seepärast, et ta hoiab tee puhtad, siis. Eks ole. Siis, kui seal on porilomp ja pime on siis. Ema hoiab juba lastega porilombist eemale, isal solistab porilombis, isadab näitama, kus porilomp. Ja see oli sumeri kätt siis ja nii endastmõistetavalt testi olnud võimalik. Nii karmid tõud tulla kui ema tahtis lastega magada ja oli kardetav aegsis, isa pidi olema kirvega ukse peal. Ega seal oli majal ainult üks uks ja seegi oli enamasti kardin. Eks ole, roogarstid. Ühtepidi on naine nagu õrnem. Teistpidi sina oled öelnud, et naine on ka hoopis tugevam kui mees, millesse naisel tugevus seisneb. No ma olen näinud elus tugevaid naisi mul on õnne olnud, neid näha. Väga tugevaid. Mul on olnud kaks vanaema vaidleks kõigi Lukaks. Madu tugevad olnud. Isa ema õpetas mulle lõunaeesti murde, oli see lauluraamatu pähe enne kui ma sain kolme aastaseks. See oli suur tegemine, ta jäi pimedaks. Tema mind kuulis, õpetas kõnele mammuja, sest ta tahtis poisiga juttu ajada. Kontakteeruda. Ja ema ema, see nägi mind ja tema jälle õpetas mulle laulu viisi pillimängu. Nii et seda ema õrnust. Oli ju lugu kolme naise käest oodata. Kaks vanaema ja üks ema. Ja tädikest kõnelemata. Vaata kui nauditav elu mullas. Memmepoega sinust ikka ei saanud, läksid vapralt elust läbi. Nad ei püüdnudki, tulid targad naised, nad mõtlesid, et las poiss kõrvetab pliidi ääres Sõrve. Eks ole siis teatmis. Tulin, raud on ja ei hakanud jälitama. Eitamist ei olnud, aga ära uppuda ka ei lasknud kuskil ojas. Nii et nad ikka pidasid silma pää. Laps on ju laps ja rumal. Ja poiss ka veel tähendab töökust neli aastat rumalam. Neli aastat maas. Tüdruku kasvatab nii hulluks läinud libedalt. See õpib õhust, aga poissi pead õpetama. Et see matriarhaat ei ole ju tegelikult siit eestimaalt kuhugile kadunud, et sisuliselt on ju ikkagi edasi, et võib-olla Tallinnas on, mehed on juhtivatel positsioonidel, aga maal on ju kõik ikkagi naiste õlul. Täiesti naiste käes, ma nägin seda vabadussõjast pääle, tähendab lapsepõlvest pääle et kõik elu oli naiste käes ja onud ei ole läinud kolda patriarhaadi toojatel, kes töid patriarhaadi maailma Neest õpetada sünnitama. Kuidagi ei ole toime tuldud muusitud jah. Nii et naistel jääb ikka Eesti naistel, jääb ka ikka ülesanne oma väikesel territooriumil meestele mõistus pähe panna. Teie ikka kõlbad isadeks küll patsutada õlale ja ütelda tubli poiss. Ja et see on väga meeldiv, et mul on perekonnas ka üks meest isiklik mees. Ja see on ju suurepärane. Aga praegu mõned naised tahavadki kuidagi mehestada, panevad endale pintsaku selga ja püksid jalga. Nojah, ega see püksid nüüd pükstes tegelikult püksid põhimõtteliste ongi naise rõivastuse osa. Naised on püksid välja mõtelnud, aga mitte mehed, mehed käisid ikka seelikuga. Naine on nagu natukene õrn seelikuga käimiseks. No põhjamaa, eks ole, vaatame eesti moosid, vaatame, näiteks kui siin sarved käivad tüüt meie sugulaste juures siin saamide juures ja kirjutatud raamatuid ja. Naised on, kes õmblevad, net riidetjades õmble, vot kõigepealt endile püksid jalga. Muidu naine kaotab sigivuse. Tal põhjamaal külvasse ei ole pükse jalas, see on õnnetus. Saab kuidagi ühe lapse ja ongi kõik. Aga elu ju tapab su lapsi, sa pead surmaga võitu, jooks. Ja seal tuleb proual ennast soojalt rõivastuda sest 40 kraadise külma puhul ei tohi naine selga külmetada. Mehel on ju hoopis teistmoodi, tuul peab alt läbi käima, muidu ei tule head nahka. Ei tule ja karrastadatul meest. Aga ema ei karastada ennast midagi. Emal on alati elu nii pingeline, et kui vähegi võimalik naise elu tüdrukust pääl Joodikute poiste hulgast leida endale mees, kes ei ole joodik. See on suur tegemine. Eestis ei ole see naisõigusus nii terav, kannatakse väiksem polka. List uhkuse pärast. No mis, ma ei või natukene siis riigi heaks midagi teha. No ma olen naine, riigile meeldib, ma olen naine. Väiksema palgaga väiksemat eelistega. Ma võtan pedagoogika näiteks odav, mõtlev meditsiini. Ükskord ujusid aita. Ja vot nii on kõik, nii et need inimesed, kes väga briljantsed tahavad tulla need satuvad tolle õige ema arvustuse kätt. Ema ei lähe. Ei jookse Rooma kiriku preestrile pihtima. Ema, kui ta pattu teinud. Ta peseb süü puhtaks, Triis päraja jah, ta ei teagi täpselt, kus see õiguse ja ülekohtu piiralt ta ei aja väga taga. Ta teab, et kui sa kindlaks tegema hakkad, kas see nisutera idaneb või idane. Siis kui sa kõiki eksperimendi türa teed sa tõesti pihta. Inimene on täiuslikum siis, kui ta on inimene. Mitte kui ta, mees Ta on puuduliku, ta naine on, on puudulik. Eks ole, asi ongi nii, et ega see naine väga naine ei, oledki alati. Jaanika perekonna liige, taan kunagi olnud juht. Ta on kunagi olnud teatsematroon kiviajal seon tal suurde varbasse sisse jääd. See tuleb välja kunagi. Ja ta võib tulde hüpata teda tuld tagasi hoida turjast. Ta tunneb ka kõigi mehe kirvelöökide, kui mees tahud palki kõige pool kaasa. Tal on kahju, kui pojake murrab luu endal. See ait ta teab, kui palju mees on üldse kasvatatav. Kõiki võib katki teha, aga näed, midagi on. Mida ei tulegi jutuks, katki teaks. Ja ja kui madal kultuur tallab palju rohtu mudaseks Kasemat õnnelikult ei ole. Nad tahaks väga, et see maailm oleks korraliku presidentide, Lum kaevat. Ja kes nendest räägib? Joosep Tootsil oli ka ema. Eks ole, kiire kaema. Vaen kiire ema näit. Nii vana juba. See ükskord vahva näite selle kohta, et kui ütleme, peres on laisk laps, et kuidas selle laisa lapse õpetamisel käituks isa ja kuidas käitub ema, isa, esimene liigutus oleks eta, pistame laisa poisi tööle, pole vajada temale energiatega jõudu kulutada tema koolitamiseks. Aga ema viimase pingutuseni veab seda last kooli ja tulevad koos väga hästi välja. Ja ja tuleb akadeemik. Tuleb fakte, ega seal ei aita, saksa meetod ei aidanud ja ja siis nii üllatav oli näiteks niisuguse mehe tulek nagu Jaan tönts kus ei olnud mingit lootust. Et korralik inimene tuleb üht vene džinunniklist pidi tulema temast tema kohtuprotsessid, mis ta seal pidas Peterburis näitasid, et üks liiguriend Räägitakse ka Tõnissoni jaanist, et Tõnis olevat õpetanud kahe naise pidajal kes sattus tsaari kohtu kätte, abielluda ruttu kolmandaga. Sest paragrahv rääkis ainult kahenaisepidamine oli karistatav. Kolme mitt. Jaan tühistas, elas, pöörduge särati poole ja pöördukat hari poole, rääkige, kas see on üldse kastata. Sina oled näinud oma elu jooksul hästi palju erinevaid inimesi, mehi ja naisi. Et mis on see kõige suurem vahe, mis jookseb läbi mehe mõtlemise ja naisemõtlemisel. Naine on mõistlikum kui mees. See on üks õnneasi. Ta teab ammu enne sumeri aega juba, et maja, kus ta elab, on tema oma ükskõik kelle omandina, ta on kirjutatud kuskil katastriraamatus. Ta teab, et maa, mille pääl ta käib tema. Ta naudib seda. Ma ei tea, kas mees naudib abielu või. Aga mul on niisugune tunne jäänud, et naine on abielu nautinud. Ja ta on võimalikud, seab sisse pidulikus perekonnas. Tema on see preester. Küll oleks hea, kui Riigikogus valitaks nii, et 50 naist ja viis könd teest. Et riigikogu olekski meil ainult 100 liikme, mitte 101. Täitsa võrdne. Muidu see võrdsus, jutun, ebamäärane, mina vaatan muusikategelaste palgalehti. Ja seal meestel suuremad palgad. Ja kust see võetud? Ja naisele peaks maksma mitte ainult lapse sünnitamise eest vaid ka lapsekandmise eest. Siis oleks lapsi rohkem, tuleb ikka kinni maksta. Emad, mitte lilledega üks kord aastas. No see üks kord aastas Valga väärt asi. Jah. Kui ma ükskord aastas mulle tuuakse lilli. Aga kuidas ülejäänud päevad enam? Kuule anti, üks kord aastas antakse süüa näiteks. Millal näiteks kristluses sündisse nihet hakati Eevat pidama selleks patu avajaks. Algselt oli Eeva see, kes Aadamale üldse lasi inimeseks saada ja aga et kus see nihe toimus? No tead, see on ikka patriarhaadi viga. Tähendab, kui lõhutakse ära äika üks kristallvaas, siis aetakse see ikka õiekese peal. Väikesed ja nimetame seda jumalaks, mida me ei tea, eks ole. Jumal on loonud niisuse struktuuri, et inimene on kahte sugu. Ei ole kolme sukk. Ei ole nii, nagu mõned pajutonet. Üks paju on osa uuridiooni, isased, osa emased. Faitan eri isiksus. Eriisiksus kas mees läbinisti on, mees, on küsimus, kas naine on läbinisti naine, on küsimus, seda ei ole vaja. Seal peab mees oskama ka ema olla, kui näiteks perekonnast ema sureb. Minu oma kogemus. Meil jäi kaks tüdrukut väga väikest sõnad jäidki ilma emata, eks. Ema teinud ilmale ja aasta vahenedel oli, aga nad olid pest poistest nooremat. Ja nad olid omamoodi ja aga isa pidi hakkama, rõivastamai isa pidi leidma aega nende jaoks. Isa pidi vähem põldu kündma palkama, töölisi kestal põldu küündisid, kui ta lastega toos. Kui äike müristab, võib-olla tüdrukut oleks kartnud, aga ise ütlest? Ärge kartke, et meil on piksevarras. Ei ole midagi, tüdrukut ei kartnud tänapäeval mul ikka natukene kõhe seljal ja mul ei olnud seda ütleja, tema jutt. Eva lasi mul küpseda seda talgulööki tähe ja ütlesid midagi kätt ette panna ei saa. Ja kasvatus niimoodi. Isa kasutas tüdrukut, ärge kartke püksi, varrosson üleval. Olge murd. Tot ja kahte moodi inimesed tulid sellis. Mul tuli vahepeal meelde kunagi kõneledes meestest ja naistest. Rääkisid, et väikesed naised või juba nooruses neid kuidagi nagu õpetatakse meestele võrku panema meest kuidagi kinni hoida, sellist hüplevad ja Nipernaadi liku meest kuidagi sellisesse stabiilsemasse elurütmi juhtida. See oli eluhoiak, see on kivi aast pääle niisugune tarkus, see alge, ema on õpetanud oma tütreid, et hoolitseda selle eest, et sul mees oleks isiklik mees, mitte laenatud mees. Üheks korraks, et sa lapse saad või kott. Päris mees, päris isiklik. Nii nagu oma jalgratas, oma hobune, eks ole. Ja vaat niisu seda on õpetanud ikka naised oma tütardel. Ta oleks sellest, kui meie püüaksime, lõvisid ja saaksime lõvi surnult kätt. Vaja on ju looma taga, vajan elusat lõvi. Naine teab, et elus mees on parem kui surnud mees. Tai pingud käib vääna meest päris kuivaks. Tavaliselt mehel elad, tal isiklik mees, hoolitseb tema eest. See ei ole talle kutsikas. Seon talle, ahend elad, see on talle Reld, ka seal tal käepikendus. See on armastus. Ja vaata, ema ei unusta armastust. Ema süda oleks nagu noh, uus testament ütleb, et hääd asjad, kirjutage südameseintele. Südaseinad on kindlamõõdulised ja üsna väikesed mees ehes. Seda kirjutatavad Baderit valget paberit. Nii vähe. Meis kõigis. Aga ema õpetab seda kasutama oma tütreid. See on suurepärane ja see on nagu instinktiga. Ega emal ei ole siin midagi selle vastu, kui tütar läheb varamees. Emal ei ole, aga isasid on küll niisugust, kes tahaks uhkustada toredat jõhkuga toreda tütrega. On nagu kahju. Isa käest minnakse köhima. Patriarhaadi korras. Kas ma võin mehele minna? Kujutati isakest. Ja mis on isa vaeva näinud, selle tüdruk, kas see ema kasvatatud laps? Vaat siin on see asi nii, et rohkem koostööd, rohkem ühte perekonda. Perekonnateadvus on vajalik näide. Perekonna teadvuseta ei püsi rahvat. Pika aja jooksul ütleme Ma olen jälginud ajalugu 10000 aastat. Mitte rohkem ei ole suutnud jälgida elu nii lühikeseks osutunud kun. See 90.-te aastate on tühi nagu eilane päev. Kes vaatab suure näoga? Pole päike, pole kuu. Pole jõgi, pole nägi, pole tuli, pole tuum. Suure näoga olen oles. Pole käsi, pole tuli, kole kuju, pole. Kelle armunud või kaotaja kaotamata ülekeele meeleveere, keegi ei jää saatmata. Vaatab suurena ole, päike, pole kuu. Pole jõgi. Mägi pole. Raadio ööülikool on külas teoloogiaprofessor Evald saagil. Selle laulu on Jaak Johanson kirjutanud 1991. aastal. See on pühendusega lugu. Sellel laulul on kusjuures nagu mitmekordselt ühendatud, et konkreetselt oli mingisugune väga kurb sügisene hingedeaeg, kui suri seal Pirgu ümber, kus me seda elulugude kogumist 80.-te lõpus seal hakkasime, kus me hoogsamalt tegime seal Pirgu mõisa ümber. Ja kui me neid etendusi seal tegime, me mitmed nendest ikkagi põhiliselt vana memmedest said justkui oma vanaemadeks. Kusjuures ma ei, ma ei mäletagi väga täpselt, seal on neid isikuid, siis on ta nagu kõik on kokku jooksnud mälestustes. Aga et siis mingil sügisel see oligi nii ju, et, et kui nagu sinimustvalge tuli ja kui see vabariik tagasi tuli ja kui nad said oma jutud räägitud, siis siis nad nagu mitmed kohe nagu väga kiiresti selle pealegi siis läksid kohe ära. Ühest küljest oli see nagu tasakaaluks mingisugusele suurele ilmajäämisele, suurele raskusele ja kurbusele selle nende üksinduse pärast ja et seesama vastne vabariik ikkagi jõudnud tegelikult trumpi, see marssis kogu selle kammajaa aga neist üle, kuigi noh, niimoodi jutu poolest ja kõik see kõik oli värskusest isegi praegu rääkida ja siis teine pühendus või noh, see, mis sinna sisse tuli, on siis oma ema kes on siiamaani täiesti olemas vaprasti. Temaga on selline tunne, et mulle tundub, et hammust ikka veel noorem. Temaga on tõesti selline tunne, et nagu ta oleks mu Noh, ma ei tea, kes vaatan, üks sõber kunagi Jaak tuksel, kelle isa ja minu isa olid Viljandi keskkoolis koos, mängisid esimest teist trompetit orkestris. Me saime kuidagi keskkooli lõpuklassis kokku ja me ei teadnud, et me isad olid olnud koos Jaak sattus mulle külla ja siis ta ütles, et selliseid isa-ema nagu sulle nüüd sellist nagu ei olegi. Sellist ei saagi nagu üldse olemas olla, vaid sellist ei ole olemas. Et on neli last ja ikka tema isa kuidagi püsivad koos Tallinna linnas ja siis see oli esimene kord, kui ma selle nurga alt nagu mõtlesin, et kuidas nad sellega toimed olid. Ja ausalt öelda, ma ei oska sellest siiamaani. Tema on niivõrd olemas, et. Nagu tuli nagu ellu, no nüüd me sõna elu ja seda võib alla hinnata ka keegi võib oma elu alla hinnata. Aga meie siin olijat me hinda all. On see asi nii et ega siin maailmas päriselt puhast kiitust emale ka laulda ei oska. Ei oska nutta, emakene ja hõime suitsuga Miina kaasa, ema matusele, eks ole. Kelko, kellel üles ja kõik, aga me ei suuda iial inimhinge lõpuni. Muidu kui me suudaksime seda, siis see oleks üks õnnetu värk. Elujaks kuivaks. Tehakse 80 gradilist mahla ja tähendab tööd, aga. Ei saa teist. Sinna minnakse. Ema hauale. Kõik nüüd Kalevi hauad ja onne juba lisaluule. See on juba juurde kasvatatud nagu võõrkeha. Sinna nagu ei oleks tarvis Ei minul ei ole kolmi tiib. Kaks tiiba küll tugevat. Vaat see on. Ma ei oska paremini. Ema-isa. Ööülikool oli külas bioloogia professor Eevald saagil. Loengu teema oli sumeri ema jumalatest, eesti emadeni. Saate valmistasid ette Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2003.