Eetris on kuues saade sarjast teatri 100.. Täna jutustab Lea Tormis teile töölisteatrilugu. Saates kasutame ka fragmente Eesti raadio vanimas säilinud kuuldemängust, mis lindistatud 1941. aastal töölisteatri legendaarse kosjasõidulavastuse järgi. Niisiis te kuulete saadet teatri sajand ja kõneleb teatriloolane Lea Tormis. Täna tuleb juttu ühest 30.-te aastate kõige populaarsematest teatrist Eestis millest nüüd võib-olla juba vähe teatakse. See on Tallinna töölisteater. Meil oli põgusalt temast juba jutt seoses draamastuudio teatriga. See oli siis see juhus, kus olid jäänud riigikogus ripakile ühed rahad töölistele etenduste andmiseks. Esialgu täitis seda funktsiooni siis draamastuudio teater, kuni leiti, et siiski on vaja oma eraldi teatrit. Ja tegelikult Tallinna töölisteater ei olnudki ainult üksiknähtus, sest algaegadel oli olemas terve süsteem. Ta oli nagu keskus ja haru, teatrid olid veel olemas Narvas, Tartus ja Pärnus. Ja sellisel teatri tegevuse või üldse niisuguselt liigil oli ju maailmas eeskujusid. Õige olulised eeskujud olid Berliinis üldse Saksamaal. Niisuguse kuulsa lavastaja nagu Biskaatori tegevus ja varasem Fraye folk püünede tegevus, millest on käidud Tolnud. Paralleelselt, nii umbes meielaadseid nähtusi oli ka Lätis ja Soomes. Ainult et Lätis ja Soomes. Nad suleti suhteliselt varakult juba sellepärast, et kardeti neist ikkagi mingit pahempoolset pahandust. Aga Eesti oli selles mõttes demokraatlikum, et kuna midagi tõeliselt punast selles Tallinna töölisteatris ju ei olnud siis sai ta eksisteerida läbi kogu selle esimese Eesti aja. Ja olla omapärane, olla populaarne. Töölisteatri sünni juures olid Hilda kleezerje, Priit Põldroos, nendest tegelikest tegijatest seal oli muidugi organisaatoreid. Hilda kleesel ainult kahjuks ei elanud enam kaua, aga kuni oma surmani 32. aastal ta ikkagi aitas seda teatrit jalule, tegi seal mõningaid olulisi lavastusi. Aga troseli esialgu veel noor ja tal ei olnud eriti suur teatrikogemust peale selle teadmiseta, tahab teha teatrit mingile konkreetsemale publikuhulgale ja ta tahab seda publikut kasvatada, mispärast ta siis draamastuudio teatris nagu ära läkski ja otsustas hakata päris uut kollektiivi kokku ajama. Rootsil oli esialgu niisugune usk, mis ei olnud ka ainult tema eripära, vaid mida üldse oli Euroopas mitmel pool. Et töölised ise peavad endale teatrit tegema. Niiviisi muide arvas teatud rajal kahekümnendatel aastatel kabelt olnud leht. Aga elu näitas, et asi läks natukene teistmoodi. Ja et see, mida noh, tehti see tegelikult oligi üks üsna arukas ja tark töö publikuga tähendab publiku laiendamine nende inimeste võrra, kes muidu eriti teatrisse kas ei julgenud tulla või ei osanudki tulla. Kes võib-olla vaatasid Paul Pinna lühiaegset meelelahutuslikku rahvateatrist taga Estoniasse või isegi draamateatrisse suhteliselt harva sattusid nii piletihindade kui ka harjumatuse pärast. Põldo saab aru, et ta peab leidma selle publiku, kellele on tema teatril midagi öelda. Ja kuidas seda nüüd teha ilma liiga suurte kunstiliste või ka mõtteliste kompromissid, et sellest saab nüüd selle uue Tallinna töölisteatri üks kõige olulisemaid ülesandeid. Meedia ette tulnud. Kõigepealt muidugi, kuna alustati põhiliselt asjaarmastajad õpperühmaga siis ei saadud suurt midagi mängida, mõned suuremad terviklavastused, mis tehti nii Põldroosi enda kujutasida kleezeri poolt sinna tuli laenata peaosadesse mõningaid professionaale juurde. Ja esialgu hakkabki asi käima niimoodi, et rohkem tehakse kontserte, etendusi antakse Tallinna kinodes. Sel ajal, kui seanssi ei toimu, antakse mingeid segakavasid katkenditest ja lühinäidenditest. Kontsert paladest, see muusikaga alati on mingi kõnely, mingi üldhariv kõne, see võib olla niisugune poliitilist laadi pahempoolne kõne. Aga see võib olla ka seotud kunstiga, ta võib näiteks seletada mingit näitemängu, mida mängitakse, tegelikult neil ei ole ju oma maja ja ei ole üldse nagu mingit alust teatrijalu pidamiseks. Aga neil õnnestub saada enda juurde tööle üks niisugune mees, kes oskab publikut organiseerida. See on Eduard treining Eesti teatriajaloos väga olulist rolli mänginud mees, just nii kriitikuna kui veel rohkem organisaatorina. Seesama mees, kes organiseeris ka meie Sõjaeelse professionaalse teatriajakirja teater tuliga töölisteatrile, appi. Ta hakkas pileteid müüma vabrikutes ja mitmel pool kollektiivides ja kuna saalid olid väikesed, siis tal õnnestus luua niisugune efekt, nagu oleks saal välja müüdud, nii et need, kes tulid enne etenduste, tahtsid veel pilet osta, pileti saanud. Aga see on alati väga kasulik psühholoogiliselt niisugune metoodika ja ta tegi vaidlusõhtuid peale nende loengute veel ja niukseid arutlusõhtuid, nii nagu kunagi oli teinud ka Menning, ta lõi töölistajate jaoks ka oma reklaamikava ja seal valgustati ka publikut, sellest kasvab ka peale 30.-te lõpuks välja oma väike niisugune ajakirjalaadne brošüür Pilletajan, ajakiri tööliste, et vahepeal on nad siiski mingisuguse saali saanud endale. Ja see ümberkolimine toimub Ki hooajal 1929 30. Ja kuhu neil siis ikka kolida on, nad kolivad sinna vanasse traditsioonilisse vana Estoniasse sinna pantoliini seltsi. Maakri tänaval muidugi, tingimused on seal väga kehvad, aga nad on sunnitud minema, sest kui nad aeg rajal tantsid siiski suuremaid etendus ikka sealsamas Saksa teatri praeguse draamateatri laval siis ühe lavastusega son lätlase upitsi dramatiseeringus 1905 sellega tõesti saksa teatriomanikuna lihtsalt sealt majast välja. Sellepärast, et sarv ise ütleb juba, et seal räägiti saksa parunite pahadest tegudest ja see ei meeldinud ja nad visati sealt välja jõuga. See publik, kes käis neid etendusi vaatamas, võib-olla ei meeldinud nii väga sakslastele. See oli ikka niisugune lihtsakoelisem publik ja läksid nad ära ja kolisid nad siis üle sinna vana Estoniasse. Ja nüüdse kümnendite vahetus tegelikult ongi murrang, see on niisugune aeg, kus saadakse aru, et ega selle asja armastajatega kuigi kaugele ei sõida. Nii et 30.-te alguses 34. 35. aastani toimub siis tegelikult oma trupi formeerimine koonduvad siis peale Põldroosi ja kleeesseri veel niisugused olulised juhtkujud, nagu kunstnik Herbert Tamm, kes on nendes väga viletsate Se vaestes oludes võimeline siiski mingit päris huvitavaid kujundusi välja mõtlema. Siis peatselt toob Hilda kleeservelen enda kadumist sinna niisuguse olulise inimese nagu Helmi Tohvelmani, kes sel ajal õpib ja töötab keeltnego tantsustuudio juures. Ja selgub, et see inimene sobib sinna täpselt sinna töölisteatri vaimu juurde. Siis tuleb peatselt sinna ka muusikajuhiks noor Linda Saul, kes on võimeline kõige tavalisemaid näitlejaid laulma panema. Ja peatselt võetakse üle Pärnust Viljandist Pärnu läinud Andres Särev. Ja siia koguneb nüüd niisuguseid juba nimeka maid, näitleja, et nagu Aleksander Randveer, Christian Hansen, Anna Tamm siis natuke noorematest Johannes Tõnupa, Lentsi Rämmerly rindareial ja Helmut Vaag. Ja muidugi veel üks teene, mille jõuab teha Hilda kleezer. Ta avastab nõmme turult võid müümast, on see ka üks niisugune eesti teatrilegend. Legendaarse Ruts Bauman kutsub kleeserda mängima mäletades, et ta oli väga hästi mänginud korki põhjas, parunid kutsuta uuesti. Bauman jääb töölisteatris. See on muidugi üks väga oluline asi. Peale hakkavad teatrikoolis juurde tulema juba teatrikooli lõpetajad, nagu Katrin Välbe, Agnes Lepp, Oskar Põlla, tuleb sel Estoniast üle Teet kopp, Bel. Ajuti kasutatakse Els Vaarmani, kes on ka ju laulja, küll aga teatrikooli draamaharidusega, samuti. Hiljem lisanduvad veel siit-sealt mujalt teatritest lindu Hellera Alfred Rebane. Narvast tuleb ilusa lauluhäälega Hugo Malmsten, keda hilisemad põlvkonnad tunnevad veel Estonia operetist järgsest ja päris punkti peale saabub siis, kui Pärnu Endlas tuleb ära ja tuleb üle Aleksander Teetsov kes on kujunenud niisuguseks väga mahlakakse huvitavaks karakternäitlejaks oma teatrirännakute vältel. Kui siin juba teetsovist ja Baumanist korraks jutt on olnud, siis ma õieti tahaksin teha ühe väikese kõrvalehüppe. Ja rääkida sellest, kui suur legend ja fenomen olid need kaks meest koos, kui nad töölisteatris olid. Sest kui olid koostööd ehk Teetsov ja Bauman, siis oodati alati, et nüüd tulevad mingid naljakad lood ja teineteise aasimised. Ja muidugi selleaegset teatri ümber iseloomustab ka see, et sageli oodati, et näitleja ka väljaspool teatrit lõbustaks publikut. Aga eks näitlejad oskasid ka oma nippidega siin siis natukene võib-olla neile väljategijatele ka omamoodi kätte maksta. Ja kahjuks on vähe säilinud. Neid jutte, mis nad vastastikku teineteisest on rääkinud. Aga üks vana Ruts, Bauman meenutatud lugu koos tehtud näljast siiski on alles. Jään osa, nüüd küsid jälle, et Mehma maal teen olin ballastike diaatri mehed ja nagu rai pialedendust vahest kõlvatu elu kaelatud kärakas sedasi ja. Neid oli ju see siis, kui vana Sass veel elas, noh, ta suri nüüd ära Nooste Vastmersoni, kahju, et. Ega niisugust naljamees 100 aastat, aga meest ei anna su päris selge, ikka seal enam smeid niuksed, osad sai kohe ikka natuke nalja tehtud. Ahis taanialeriidub Colomics oli hilja koju tuled, et sa, sa lähed jäädvalt ei lähe täna vahest kaks päev või nägu kodu ordu. Kuramus, saadet ei saa ju. Vaata, seal on moemehed, tulevad silla õhtajate, tulge õhtu pealedeldust, võtab vahetub natuke mõtteid nagu kas väikse käraka juures või sedasi. Ühte siis 1006 Kotsed, no ütleme, mis sa teed nüüd sealt uksest sisse peale seda heledust puhvetis, kuues lauas tõusevad sul korraga üles. Milles ühe laulu teise lauduvate käest kaks lapsunuvad liitori laava ei saagi enam vehkida. Aga nüüd oli väga imelik lugu, eks väga kekad, äga tuleb sile ja ütleb, et mul on, proua on ka kaasas ja tulge minu proua tahab teid väga näha, mismoodi ela elus välja, näete Lemmess. Sinna puhveti uksest sisse. See härrasmees tõuseb kähku üles ja väike mamps kaanualjuga piparvitt, nagu ta oli kohe alguses näha. Pisikene, väike väike koobilaasi moodi kübar poolviltu karva peal ja oi, ma olen väga rõõmus, et ma olen nii lugupeetud ja kuulsa näitlejale ma väin ühe õestev koosi istuda. No mis me teeme siis Sass ideel suurt nagu väljagi pühib prilli, see ütleb siis, et no mis siis ikka teha on tembeks väike kärakas nagu harilikult, nagu ikka nagu moemeeste viisiku on. Noaga, mis me võime veel, need, mis me võimegi seal, kus ka pakkuda teile SOS patrillid nina peal, et mis seal ikka natukese apelsed peal ja oh päevad, kus mamma kukkus peaaegu. Ohio juba ka käel kahe kõrvaäär ja ütleb, et nisuke seltskond pole ma veel näinud Sass vaatama kavandanud, et otsest nii ta nii ta näeb. Aga no. Kuulge, vabandage, ma vist haavasin teid, et ütlesin daamide juuresolekul perse vabandust, me võime seal napsu ära võtta. Magan oma ausõna, et ma ära perse ei ütle. Sassi, istu siis vaikselt sind valab, tellis ruttu suurega trahvi ja siis veel nadu, kõva käraka, voidja ja konjakid ja mis seal oli, kõik korralik laudja. Osassis maalitseb mammad, ühte lugu ütleb, et kuulge, vaadake, see oligi ilus, mina nüüd andsin ausõna, et ma enam täna õhta persee jutt. Ja see ei olegi ilusasti Koiuks kavaler, nii viisaka daami juurust persee ütleb sellepärast, et see ei, see mees on ise kõige tõepoolest siis juba suur perse. Nonii, siis ei olnud, käis vist kella neljani hommikul isegi neela aegas siis. Tuleb siis laua äärest ära, võtab see asi kaelast kinni ja siis vaatab Ellemringenud. Keegi ei näe. Kjell üsna pehme, juba tüved kassid, hääl kirtsofteile, Tolstoi poolest üks suund pese, jätta siis paar soomikum pool nagu selle asjaga ära sassi. Ja vaata, see asi olegi nii perse läind, kui, kui pole pärssinud vahel seletama. See, see lugu jäi mulle meelde töödest teatest veel. Nii et vaatamata sellele, et olud on neil kehvad ja lava väga pisike, ilma igasuguste tehniliste võimaluste, et et trupp on ebaühtlane ja mitte eriti tugevate tähtedega saab siis 30.-te lõpuks sellest Tallinna töölisteatri istuks. Täiesti võistlev nähtus isegi Estonial, et kui seda esialgu peetiga ainult niisuguseks pahempoolseks, lihtsama rahva agulirahva ja töölist publikuteatriks, siis õige peatselt hakkavad seal toimuma mingid niisugused huvitavad kunstilised, et otsingut ja sündmused, et sinna hakkab üle kolima kõigepealt kriitika ja hakkab neist hästi kirjutama alguses olnud väga niisugune umbusklik selle uue nähtuse suhtes ja sinna hakkab ümber kolima ka suur hulk niisuguste intelligentsemad publik. Keda huvitavad just need kunstilised katsetused, mida nad huvitavat lavastajad seal teevad, mis nüüd jääb selle töölisteatrile omaseks nagu mis tema repertuaari Taarja nüüd eristab? Võib-olla jah, niisugune see pahempoolsus, mis tal on ja on läbi aega, ta ainult, et alati peab vahet tegema, see ei ole mitte niisuguses punases mõttes töölisteater, vaid ta on just nimelt niisugune loomulik, normaalne pahempoolsus, mis ühiskonnas on olemas. Aga see toob kaasa näiteks küll niisugust asja, et kui seal Põldroosi varasem just see ekstressenistlike otsingute järk tekitas temas erilist huvi, ütleme Meyerholdia ta Iirovi ja teiste niisuguse 20.-te aastate Nõukogude teatri väga silmapaistvate otsinguliste kujude vastu siis mingil määral see huvi Nõukogude repertuaari vastu jätkub. Aga küll mängitakse ka niuksed natuke tõsisemaid lugusid, nagu näiteks korki ja korpolutšovi Pealkiri alltormi eel. See on Põldroosi lavastuses on päris huvitav lavastus ka kunstiliselt ja siis omamoodi eksootika. Põnevus, mida kummalisel kombel palju vaatamas käidi, oli niisugune vähetuntud, meil nõukogude autori diakovi agitatsiooniline näidend möirga hiina Ta ei olnud eriti sügav. Aga seal oli võimalusi teha niisugust hiina eksootikat natukene ja anda lihtsalt seda kaastunnet hüljatud ja solvatute vastu näidata, neid vaeseid, hiina kulisid, seal võitlevad oma leivatükikese verisi palukese pärast ja see oli Särevi lavastusi ja ta oli samal ajal tehtud nii et seal lauldi mingit hiina muusik. Ja piletinäitajad olid kostümeeritud hiinlastekse, nii et seal oli oma niisugune sotsiaalne liin ja seal oli ka oma mingi väike eksootika põnevus ja seda käidi vaatamas küllalt hästi. Vot see oli nüüd mingi niisugune töölisteatri eripära ja et tehti mingeid huvitavaid asju. Muide ka need nõukogud, tükid, need olid ju põnevad, sest ega keegi täpselt ei teadnud, kuidas seal elada tehakse ja ja mis seal tehakse ja, ja nad ise olid hädas, näiteks ma mäletan, keegi näitlejatest rääkis, et kui oli juttu kusagil näidendis, et seal on punanurk, siis nemad ei saanud aru, mis asi see on ja nad olevat toa ühe nurgaga värvinud punaseks. Ja seda suguseid nalju on, on näitlejad väga palju rääkinud. Aga neid oli seal paar, niisugust jälle, mis näitab seda demokraatliku ühiskonna inimese naiivsust, mida me oleme imestanud seal kõigile Vene suurkujude puhul, kuidas seal igasugused Need Šosterolaanist kuni uuemate intellektuaalide nii lasid ennast Stalini poolt ära petta. Aga seesama toimus ju ka meil näiteks sedasama põldroos, kes oli näinud oma Moskva külaskäigul väga põnevaid lavastusi, veel niukseid, teatraalselt otsingulisi lavastusi, näiteks Pokootini näidendist aristokraadid, ta lavastas selle näidendiga siin ja seal näidendis on juttu valge mere kanali ehitamisest, mida me nüüd tagantjärele teame. Muide, sellest kirjutasid ka selleaegsed lehed. Vot see oli ju põhiliselt üks Gulagi värk ainult seal näidendis kriminaalkurjategijatest ja nende ümberkasvamisest ja kui põldroos selle siin lavastab seal väga eksootilisi niukseid põhjakihi tüüpe, mis võib-olla siis joodikuid ja vargaid ja keda seal kõik ümber kasvatada vaadatakse siis ka meie eesti kriitika heidab teatri põhiliselt ette seda, et see on nõukogude propaganda, mis mõttes selles mõttes, et ei saa ikka päti nii kergesti tööga ümber kasvatada, nagu nemad seal näitavad ja mitte keegi ei räägi ühtegi piuksu, mis valge mere kanal siis tegelikult tähendusi, mis ehitusse oli, aga sellest oli olnud juttu ajakirjanduses, aga nähtavasti kunstiinimesed ei tahtnud, nakas ei teadnud või nad ei tahtnud teada, Nad ei uskunud seda. Need huvitas, mindi kunstiline võimalus selle asja juures. Nii et sedalaadi asju muidugi oli, aga niisugust otsest punast propagandat loomulikult see teater ei teinud ega seda ei olekski luba. Aga ka pätsu-aegse valitsuse niisugust omamoodi demokraatlikust ka juba selles vaikivasse ühiskonnas näitab siiski see, et seda sätet kinni panud tema kallal uriseti küll ja etteheiteid oli. Aga kaugemale see asi ei läinud esialgu vähemalt, et aga siis mida mängiti veel selles nihukeses sotsiaalselt tundlikuma suunas, need olid Lääne-Euroopa niisugused sotsiaalkriitilise kõlaga tükid, nii et see on nüüd töölistajaterlik ja võib-olla sinna liini nüüd juba niimoodi tõeliselt teravdatumalt kuuluvad mõned Priit Põldroosilavastused, kus on juba otsene niisugune ka poliitiline suunitlus. Aga need on näiteks 1933. aastal, kui fašismioht muutub juba väga tõsiselt lavastatud üks prantsuse näidend, paniooli, Nivua näidend kuulsusega kaubitsejad, kus need põld roostet tõesti ühe väga julge käigu nimelt Ta prantsuse näide endale, seal räägitakse niisugust võimuvõitlusest ja ja sellest, kuidas oma kunagisi teeneid ära kasutatakse nüüd uues võimuvõitluses, see on see teema, mis langes kokku Eesti vapside teemaga ja Põldroscaliteerib täiesti niisuguse portree Krimmiga seal Eesti vapside juhte Larkad ja sirku. Nii et seal äratuntav ja niisuguse ühiskondlikult terava lavastusena võib vaadelda ka väga populaarsed ja väga palju mängitud töölisteatris Brehtivally näidendit Kolmekrossiooper. Mis oli siis tehtud muusikaga, seda oli mängitud ju varem ka Estonias ja Vanemuises, aga no töölisteatris sai see niisuguse erilise teravuse ja sai ka niisuguse Brehkliku väliskuju põldroos kasutasin Scotti riidest tehtud, seda Brehti poole lava vahekardinad siis kuna neil ei olnud mingeid tehnilisi võimalusi, siis ehitati lavapinnal niisugune ketas, mida sai käsitsi liigutada ja siis andis võimaluse teha igasugust efektseid, mis seene. Ja muide sel ajal käisid siin ka mitmed väliskriitikud ja kunstiinimesed ja just see kolmekrossiooper leidis erilist tähelepanu, siin käis üks prantsuse kunstnikele see. Ta arvas, et nad on meelega üürinud niisuguse kehva aguli kummid just selle tüki mängimiseks. Ta isegi tegi ettepaneku, et ta ei tea Pariisis nii head ruumi selleks, et et seda tükki mängida, aga ta tahaks terve selle lavastuse koos selle ümbrusega üle tuua. Pariis, et see on niivõrd naturaalne, nii ehtne, et ta ei olegi projektis. Kolmekrossiooper oli väga mängitav Euroopast. Et ta ei olegi nii efektset lavastust üldse näinud ja Oskar Põlla, kes seda väitsa Mäkid mängis, oli ka väga, kuidagi niisugune terav ja ja omapärane, nii et see kõik kuulub siia ja eestitükkidest natuke niimoodi projekti mõju all kirjutas Evald Tammlaan oma päris sel ajal hästi mängitavad populaarsed näidendid, valge lagendik ja eriti raudne kodu. Aga üks liin nüüd, millega töölised on, muidugi oli eriti populaarne ja kuulus ja võitis palju lihtsam publiku hulgast vaatajaid juurde. Oli see niisugune rahvatükkide liin, mida tegid omal kombel erinevalt mõlemat, nii Särev põldroos ja tegelikult siia Särevi populaarse rahva tükinduse juurde, õieti kuuluvad ka Särevi Lutsu lavastused, sest tema on ju see põhiline lutsu dramatiseeri ja mitte kõiki asju ta ei lavastamise töölisteatris. Aga siin oli üks niisuguseid ootamatult tähelepanu leidnud lavastus, mis kuulub õieti ka natuke sinna tänavasse külge ühe, ühe oma äärega, see on Lutsu jutustuse vaikne nurgake järgi tehtud dramatseering kus näidati neid kohalikke baltisakslasi, kellest mõned olid hakanud koostööd tegema, nagu siis fašistidega, Hitleri lastega ja koja töölisteater, niisugune tort ja oli, siis lülitasid nad sinna sisse ka ühe selleaegse hitlerlaste niisuguse olulise laulu Horstes. Siis tekkis protest saksa saatkonna poolt kästi kavalehed, kus asja oli ka kommenteeritud, ära korjata ja kestis laulu laulmine järgi, et ja siis on üks niisugune kena legend, mis on ulatunud meie päevadesse. Et siis nad seda muidugi ka tegid, kuna muidu ei oleks saanud edasi mängida. Aga hostesseli asemel panid nad ühe niisuguse ilusa halearmsa rahvaliku laulu ahnuse olen vanematelt teinud, et nad mind pannud kloostrisse, mille viis on teise rütmiga väga sarnane selle hostesselli lauluga ja seda ei saanud keegi ära keelata, publik sai aru, kui seda lauldi, vot niisuguseid väikseid nippe nalju siis armastas, isegi Särev, kes üldiselt oli muidu niisugune pehme, poliitiliselt mitte niivõrd terav lavastas kadentsi Lutsu lugusid ja need läksid juba väga suure populaarsusega. Dramatiseeringus olid täis värvikad ja romoti mängitud Toots ja Teele Lenseremmeri kehastuses nende populaarsed Helmut Vaag, keda sellisemad põlved tunnevad niuksed Koguka koomikuna oli Pihkvas peenike ja muide ka tema lõi täiskasvanud kiire koju väga huvitava ja popule taasiseloomulikku liikumispartituuriga, kuna ta oli ühtlasi ka tantsunatukene õppinud. Nii et see oli ka üks väga vaadatav jää, populaarne kiir. Aga muidugi, kõige suurem trump oli Lutsu tagahoovis Särevi dramatiseeringus ja lavastuses. See tuli kohe üsna pearaamatu ilmumise järel lavale. Ja siin oli nüüd nii ehtne väga hoovi miljöö ja need tüübid, mida näitlejad ja teater hästi tundsid. Ja muidugi siin nüüd Ruts Bauman oma efektse mänguga pääses mõjule. Ja siis annad, ammu oli väga hea veikaid Katrin Välbe marjazev keeemmna ja leidus niisuguseid kohti, kus tõesti tekkis juba natu realistlik värving. Nii et autor muide leidis eriti oma suust kukkunud olevat just selle inetu pätistunud kunst, Kärner, Soini, keda mängis siis Ruts Bauman. Ja mõnikord tõesti Bauman ja kogu see villa hortensia, kolmik Bauman, Juhani ja vaagnad tundsid ennast selles miljöös niivõrd koduselt. Seal ka nendes terake Dunca oli oluline esineja ja teda tuldi ekstra vaatama. Nii et ei ole sugugi võimatu, et osalistel vahepeal just selles näitemängus, aga mõnel pool ka mujal rahvatükkides kippus piir näitekunsti ja tõsielu vahel ära kaduma, mida muide meenutanud hiljem oma mälestustes olli vare. Keda, kes kõige rohkem meeldis, oli muidugi Bauman kääbes, tema oli ikka naljatilk ja mees, nagu ta ise ütles alati ja ja tal polnud vajagi laval midagi teha. Ka muidu buumon oli niisugune tembud, no üks suurem tükk, meil oli ju taga nagu üks kuulus tükk, ma ei tea nüüd mitusada kordamisega mängisime ja seal oli niisugune stseen, kus ma läksin seda oma meest taga otsima Prallid, jääteese voli sisekapral. Ja siis seal oli see villa hortensia, siis oli seal üleval niisugune redelist tuli minna ja seal olid heina täiskäik seal üleval ja iga kord, kui mina sinna ülesse käisin, et kas te olete meest näinud ja nii edasi, nii suured bravuuriga läksid, müüakse siis kauba nüüd ütles ikka, et Timi Paul Alleni kitsi ja jäta, tahtsid mind sinna inte sisse lükata, seal heinud, tegelikult on need maha midagi naljatoonis, aga mul oli vaja rääkida, kus sa kurat olete otsinud seda meest, aga kõik see aknast ma ei saa midagi teha, mina pean jääma ja nemad on minu kallal, muudkui tahavad lükata inte pikali ja mina vehkisin muutku rusikatega ühele panin pähe, teisele panin tähele. Ja vaheajal siis pomoris, mis sa nii kõvasti siis lööd. Aga nüüd, mis oli see Bauman ja eriline võlu, mis muide oli üks kõige suurem magnet, mis publikut töölisteatris üldse tõmbas. Selle kohta on vast väga ilusasti rääkinud Voldemar Panso just sellesama Soiniga seoses öeldes, et ta võeti kohe aplausiga vastu, kuigi see oli ju väike osa seal lavastuses. Ta oli samasugune luitunud soniga kehvasti riides. Ootasin, ütleb Panso oma naiivses kujutuses midagi näitlejaliku kõlavat häält või sest aga Bauman kähises köhis veeretas sõnu habeme vahelt nii vaevalt kuuldavalt. Rajal pidas hiirvaikselt hinge vasse olin minagi vaikuse ja Baumani võimusesse oli mingi eriline võim. Nii elulõhnaline nagu ei istuski teatris. Ja ometi mingi nukker huumor, poeesia ja ilu. Tundsin, et selles on midagi lihtsalt sooja ja elulist. Üheski teises teatris seda olla ei oleks saanud ja Branson Baumanist kaunis palju rääkinud. Ma korra küsisin ta käest, et et kuidas sa neid Roll kujunema muidugi selge on see, et see, mida me Baumandlikuks nimetama, eks see hõng ja lõhn jäi ikka iga kuju juurde, sest tema peamine pürgimuste õieti oli suure loomulikkuse ja lihtsuse poolsest valetada ei osanud. Ja kui see mõte või tekst või võid tunde kurd temast endast ei kasvanud, siis ta korraga rääkida ei saanud, jaganud lendva pilindi, hakanud laulma. Ma arvan, et oli ikka sajaprotsendiline näitleja. Priit Põldroos, kes kabaumanid oma tükkides kasutas, ütles ta Lumaniga muide ühe kandi mehi kriisi, pere kandist. Et Baumanile ei saanud kõrgete kõnede või teoreetiliste nõudmistega läheneda, siis ta läks kinni, et talle tuli öelda näiteks, et kuule, see on umbes nii nagu noh, loigu Mihkel. Ja siis Bauman, ütles ahaa ja sai selle terakese, selle värvi asja tuuma kätte ja ega ta ei hakka siis loigu mihklit järele tegema. Aga ta saab aru, mida lavastaja mõtelnud. Ja näiteks Põldroosi nihukeses õige efektselt teatraalsus klassikalavastuses Holbergi külai etes, mida meil siin hiljemgi mitmes töötluses mängib mängis Bauman, efektsed sellepärast, et see joodiku talumehe kuju kuigi klassikalises näidendis see oli talle mingis mõttes lähedane nii, ja nüüd ongi nii et selle Baumani populaarsuse kaudu õieti tahaks minna nüüd Põldroosi niisugustele otsinguliselt teatraalsetele, lavastustele, kus oli palju muusikat, palju liikumist, kus ühes koos nagu lavastasid põldroos tahvelmann ja Linda Saul. Ma pean ütlema, et need esimesed rahvat tükid, need võeti vastu ülihästi, see prioriteet nii-öelda tol korral vaattükkide ja rahvalaulumängude lavastamises kuulus tõesti töölisteatrile, vot nii nagu kraavihallid, kosjasõit, karve poisid ja kõik need. Ja et Priit Põldroos oskas lavale panna siit hakkab toredalt liikuma väga elurõõmsalt, väga lustlikult ja kõike seda Aga selle suuna niisugune jälle tipplavastus üldse murrang töölisteatri, ehk see väga suure kunstilise populaar arsti poole oli Põldroosi tehtud Kitzbergi vana hea kosjasõit. Ja sellepärast, et siin ta leidis nüüd niisuguse lähenemise, mida, nagu ei osatud oodatagi. Põldroos pöördub sellel kõige lihtsamal rahvalikumal eesti materjalil gaasiteatri kui mängu esteetilise olemuse algallikate juurde. Ja see, ta seob seda mingi rahvusvahelise ajaloolise komeediatellarte kogemusega, seda Eesti talupojajanti ja leiab mingi ühisnimetaja nende jaoks selle niisuguse improvisatsioonilised. Nüüdsest teatris on juba palju sedalaadi lavastusi nähtud, aga see kui töölistajate kosjasõidus, selle asemel, et oleks jälle mängitud maha üks tavaline rahvatükk lauludega, äkki tuli lavale kohe lavastuse alguses, kogu seltskond Põldroosi seal keskel. Ja Põldroos ütles nii, nüüd. Tutvustan teile, kes need on, kes need tegelased on, kes selles mängus kaasa mängivad. Ta võttis kohe niukse, teatraalse lähenemise on, sel ajal oli täiesti eesti teatris harjumatu ja võõras. Külalised meil üheskoos tarvis on minna kiiresti-kiiresti kaugele linna. Heal nimed lavastub järgmine vaatus. Alguse saab värsimeistrite saatus, milline, eks seda näeme. Meistrid, kol, ööbik, lõoke ja kägu. Igal neist kangesti tähtis on nägu, selleks on põhjust, nad tuntud on mehed, nemad ju teevad need ajalehed, millel on vaatleja nimeks. Kolme töölauaga toimetus, tuba, tubakasuits on maani täis juba. Toimetus kolmik näol kuivatab higi vaatleja ilmumist tund juba liigi puit pole vahet. Juht kirja ai taadi radi Rampa Italy radi Ram. Päris vestiväel on lehemeestega. Kogu tegevus käib publiku silmade all, tühjal laval on ainult kaks niisugust erinevat tasapinda, mis viltu, teine teises lõikuvad üks natukene kõrgem, teine madalam. Ja selle peal mängitakse ära kõik stseenid vaja seal olla kõrtsis või ajalehe toimetuses, kus tahes, tuuakse sisse mõni üksikese, kui seda vaja on, kui sellel tüüpilise niisugusel riiakal vana Moril, keda mängis, anna ta sellel kutsiku kõrtsieidel on tehtud niisugused seelikud, mida annab salajaste nöörikestega seestpoolt äkki vajalikul momendil niimoodi kokku tõmmata ja need tõusevad üles nagu vihase kana turris suled. Mingil riidlemise hetkel vot sedalaadi niisuguseid lavalisi nõkse, mis olid väga lihtsad ja samal ajal väga efektsed oli seal lavastuses väga palju. Kuidas nemad tohivad seda teha, ütlemist, kuidas nad tohivad lehti panna, ilma mööda laiali saata, meie vallavalitsus, sinagi oled, kui sa midagi tead ja niisugused need vaatasid ütlemis unesilla elu ei ole selgelt sellele. Ma olen vallavanem, Volmer, vamm. Leenu tütar ei karda sinu tütarde konkurenti, kas tee või tina. Aga vaat mina ei seata. Mina tulin jätta, kui sina niisugusi käsilased, valdadesse. Mina neli seda mina neile jätta. See lavastus püsis kuni esimese nõukogude hooajani kavas. Õieti ainuke korralik niisugune salvestus, mis praegu Eesti raadios olemas on. Paadile küll võetud, sest lindistust sel ajal veel ei olnud. Kus nüüd raadiosalves juba teevad kaasa juba teine koosseis, sest see oli nii kaua repertuaaris, et kui vana jõmakat vallavanem Volmer Wommi esialgumendis ärevuses hiljem hakkas mängima Teetsov kõrtsi naiseks jäi külanna tammikaga rollis hakkas treiali asemel esinema Helle Raa, aga see ajakirjanikke? Kolmik, kes seal linnu häältel laulab muutuse aja jooksul, nii et hilisem koosseis, kes on ka plaadil, on sisuga, Malmsten, jussi Roomat ja Rudolf Nuude. Igal juhul see oli üks töölisteatri külgetõmbejõude. Ja nüüd võib küsida, et mis sa teada siis oli, et kas ta oli siis ainult niukse pahempoolse sots seal kriitika ja, ja lihtsa rahvatüki teater, kuhu siis suur publik kokku jooksis ja mõned snoobidest kriitikud ja, ja intelligendid ka. Ei, ta oli veel midagi, tähendab, tõesti see oli võib-olla üks väheseid juhuseid tead ajaloos, kus kaunist teadlikult püüti ajada seda rida publikut tuleb kasvatada. Sest kolme kant teises pooles hakkab töölisteater püüdma lavale tuua klassikat, eesti klassikat, mõni, aga ka maailmaklassiga. Võib arvata, et Andres Särevi loengud ka lihtsalt mingid isiklikud ambitsioonid ja huvi, nii et peale Vilde küla piimamehe dramatiseeringu või siis omamoodi niisugune poolseks saanud juba 1940. aastal veel selle teatri üsna lõpuaegadel mängitud põrgupõhja uue vanapagana dramatiseeringus Teetsov Aleksander Mägi, Katrin Välbe lõid väga tugeva kolmikus. Ta tahtis teha ka selleks piiri, nii et ta tahtis ise mängida, ta lavastas ära sexpyriotello. Mängida siis peaosa Öeldi küll, et see ei olnud niisugune temperamentne maur või must mees, vaid pigem olin niisugune rahulik arutlev põhjamaalane. Aga ära ta selle mängis ja sellel oli isegi publikut. Ja siis ta tegi veel omamoodi huvitava katsetuse Romeo ja Juliaga töölisteatris üldse kombeks mõnikord ka üks niisugune teatraalne võte, mida oli põldroos kõige efektsemalt kasutanud sealsamas kolmekrossiooperis, et tehti leelselt kahed osatäitjad, ühed mängisid siis seda sõna osa ja teised nagu võimendasid seda fantomiiniliselt tantsuliselt niisugune kaksikkoosseis. Ja nüüd äkki otsustas Särev kasutada seda ka roomes Juulias mingil tähendab, mitte küll kaksikkoosseisuna, aga ta pani peaosadesse siuksed hästi laulvad näitlejad Hugo Malmsteni ja Helle Ra ja lasin laulda ooperiaariaid sinna seitspiri tragöödia vahele. Kuidas võis välja näha, see võis olla üsna eklektiline ja naljakas, sellepärast kuna marjad sugugi oma laadilt Shakespeari tragöödia õieti ei sobi. Aga see oli jälle üks, püüa teha midagi teisiti ja, ja tõmmata sellega publikut huvitada publikut. Ja küllaltki põnev sellel pisikesel kitsal kohal, kus ei olnud ei kõrgust ei sügavust, kus näitlejad pid lava alt läbi käima, kuna teisel lavapoolel tahtsid sattuda, kus ei olnud õieti mingeid tehnilisi võimalusega, oldi tohutut leidlikud, kuidas nad tegid ära Ibseni peer klindil, Särev, kes ise mängis ka beer könt ja tõenäoliselt jälle võib-olla ei olnud nii väga tugev veel könt, aga tal oli leitud üks huvitav mõte, ta tegi kogu selle loo, nagu see oleks beer, kõndi, mälestus või unenägu. Igatahes sellest lavastusest räägiti. Aga nüüd Priit Põldroos, kes oli nõudlikum ja kes kaua ei riskinud teha klassikat töölisteatris, kui ta tahtis klassikat? Ta läks külalisena Estoniasse ja tegi seal. Siiski teeb ka 30.-te aastate lõpus mõned väga huvitavad klassikalavastused, need on Ibseni ehitaja Solnes, kus ta ise mängib Sornesse rolli. Need on Ostrovski mets, kus ta ise mängib seda rändavad traagikut, mis just seal olid ja Aleksander Mägi mängib siis tema vastasmängijat, teist näitlejat ja nende jaoks nagu muutubki tähtsaks mitte nii võrdse kaupmeeste keskkond seal Ostrovski näidendis, kui need kaks rändavad näitlejat Voldemar Panso, kes oli siis noor tajate kooli õpilane, rääkis, kuivõrd suurt mõju tema õpetaja Priit Põldroosimäng selles traagiku rollis Talle diste tuletas ikka meelde seda intonatsiooni millega ta olevat ulatanud. Näe oma vaesele kaasnäitlejale ja öelnud, et ärkas, kanna käsi, läheme, me oleme metsa sattunud. Aga Põldos võttis kätte ja lavastas äraga nii keerulise asja nagu Dostojevski, kuritöö ja karistuse. Ta võttis väga kuulsa prantsuse lavastaja Pattii grammatiseeringumis, sel ajal Pariisis läks ka niisugune omamoodi fašismivastane, võiks öelda selle üliinimese vastane dramatiseering, see näitab, kuivõrd siiski kursis oldi ka meil siin sellega, mis maailma lavadel toimus ja kuna seal ei olnud kedagi panna niisugust kangelast mängimas, ta mängis ise Raskolnikov ja ta olevat olnud väga huvitav Raskolnikov, kuigi ta ei olnud eriti tugev näitleja. Vaat siin tekib jälle seesama efekt, et lavastaja saab, mida ta öelda tahab, samuti oli tal ja huvitav ja võimas ja kui niimoodi tagasivaates veel eriti midagi katav, oli Kitzbergi enne kukke ja koitu lavastus sellepärast et tema tegi omal kombel sedasama, mida hoopis hoopis hiljem tegi meil kunagi Jaan Tooming. Ta lülitas sinna lavastusse sisse ehtsa rahvalaulu mida küll lausa vist niimoodi lauldud veel, nagu me nüüd jälle oleme õppinud rahvalaulu uuesti laulma vaid pigem skandeeriti põld oleks, kahtlemata oli üks meie kõige tugevamaid kõige vaimukamad leidlikumaid lavastajaid, kelle loomingu kõrgpunkt kahjuks siiski ei jää sinna sõjaeelsesse aega, sest ta tegi veel lavastusi ka pärast sõda, aga siis olid vahepealsed sotsiaalsed muutused ja ja tema arusaamised sellest, mis sellest tema ausast pahempoolsusest on saanud siin Nõukogude Eestis ja milleni see on jõudnud ilma ilma tema ja teiste taoliste tahtmiseta. Muidugi seda ergas jõud kadus ja, ja sõjajärgselt ta oli pedagoogina veel eriti oluline ja mõne oma lavastusega. Aga ma võiksin lõpetada muidugi kõrgel noodil, sellepärast et Eesti ja lõpu töölisteater on veel väga tugev teater. Aga ma pean siiski ütlema, et põldroos otsustas natukene aega nii veerand tundi enne lõppu siiski selt töölisteatrist lahkuda. Ja ta tegi selle protesti märgiks, seal olid mingid organisatsioonilised asjad, mille pärast ta ei tahtnud sinna enam jäädlastele tundusetele hakatakse midagi kirjutama nii repertuaari kui ka muude asjade suhtes. Aga tundub, et põldroos, kes oli eesti ajal nüüd siis käinud vahepeal lavastamaska Estonias. Et ta tajus, et võib-olla sellel vaatelisel teatrivormil on oma piirid, tähendab, selles laadis ta enam väga palju sügavamale ja kaugemale ei saanud minna. Sest see suund, mis teda nüüd huvitas, oli muidugi seda traalse teatrisuund, aga ühtlasi ka niisuguse süveneva inimesekäsitluse suund. Ka sellised asjad nagu psühholoogiline süvenemine ja siis ka dialoogi, resi ja muud sellised asjad ei olnud seal teatris kõige tugevamad. See trupp siiski ei olnud nii võimekas. Ta oli väga üksmeelne, ta oli väga mängu rõõmus, temaga sai teha niisuguseid lustlike laulumänge ja, ja rahvatükke, mida ka ülikriitiline Arturatson näiteks vastandas positiivses mõttes Estonia opereti, öeldes, et seal on üks salonglik vigurdaminakat, tulge vaadake, kuidas tegelik rõõm on, on töölisteatris need kunagi hiljem, kui ma temalt küsisin juba pärast sõda vanalt võldroosilt, et kas ei ole kahju et töölist teatriga niimoodi juhtus, siis ta ütles ei, et see teater oli oma ajas seal, ta oli tähtis ja ta jäi oma aega. Et sellisena ta ei oleks saanud enam hiljem edasi eksisteerida. Nii et Ta mängis mingisugust väga olulist rolli just Eesti teatriajaloos. Võib-olla just tänu neile headele lavastajatele ja ka sellele publiku arendamisele ja publiku kasvatamisele, sest seal litsiaalik kogu aeg täis nad jõudsid seda vana hoonet ka natukene ümber ehitada, nii nagu see Eestis üldse toimus, et just selleks ajaks, kui nad olid natukene saanud, need lavatingimusi seal parandada, selleks ajaks juba tuli uus märk peale ja sõda peale ja ja teatavasti see maja ju põles üheksanda märtsipommitamisel. Nii et sellest kõigest ei jäänud midagi järele ka maja mõttes. Aga see, mida nad ära olid teinud ja mis rikastas eesti kogu teatri arengut, see jäi püsima kogu see lavastuslik värvikus, kaalse sotsiaalne erktaju, vormi leidlikkus, teatra, reaalsus. Võiks öelda, et Kitzbergi Rätsep, õhk, milleks oli põldroos teinud oma režikavandid ja plaanid valmise, mida ta ise ei jõudnud enam lavastada. Aasta oli sõja ajal ju ära. See tehti teoks saksa okupatsiooni ajal seal ja seal oli veel sees niisugust ilmset töölisteatri vaimu, seal mängis veel Malmsten kaasa oma linnulaulu imitatsioonid ega, ja see oli nii inimlik, nii rahvalik ja rahvuslik ja nii laululine, mänguline mängu rõõmus, sest seda mängiti veel, seda ma olen oma silmaga näinud, seda mängiti noorsooteatris. Ja vot sellelt pinnalt kasvab nähtavasti välja see ikka taas uurenev ja värske eesti sihukse teatraalse rahvatüki traditsioon, mida omal kombel väga hästi tegi ird Vanemuises oma tagahooviga ja oma küla vahel lauludega ja muude selliste asjadega mida kunstilise malli põneval tasemel tekki, Panso oma parvepoistega Draamateatris. Ja mida on teinud Raivo Trass oma Rakvereperioodil ja mida nüüd on üle võtnud kummalisel kombel ja, ja uuel kujul nooremad mehed siia omal kombel kuuluvad ka toominga kihnu Jõnn, võib-olla isegi sellisesse ampluaa asse ja sellelt Põldroosi kosjasõidu pärmi pealt tundub, et kapsel Viljandis Andres Noormetsa tema õpilastel kasvama mingi uus ring jälle selle tões ja vaimus ja samal ajal väga lustlikud teatri mänguliselt rahvatükil lähenemisele. Tähendab ju see on nii, et muutuga tead kuidas tahes ja mingu me nii Lindlikuks kui tahes mingil kombel uuenedes muutudes jääb kestma see, mille seemne istutas põldroos Se Kitzbergi ütlused. Talupoja jänt käib üle kõige. Selline oli töölisteatrilugu, mida jutustas teatriloolane Lea Tormis. Kasutasime siin ka väljavõtteid Ivar Trikkel ja Lembit Lauri omaaegsetest saadetest ja samuti katkendeid kosjasõidust vanimast Eesti raadiost säilinud kuuldemängust. Kõike headsid raadio stuudios soovib teile toimetaja maris Johannes.