Koole. Raadio ööülikool ja Von Krahli akadeemia kutsuvad kuulama mikrokosmosedialoog makrokosmosega alkeemia füsioloogilised aspektid, kõneleb zooloog Aleksei Turovski. Olen zooloog, mida ma ka ei teeks, mul peavad olema loomad kuskil juures, eks ole. Kas vaimsi või siis minul Olsen. Anatoomilise silmaal, ärge pange pahaks, kuid mitte midagi pole parata, soology jaoks homo sapiens Electus on konkreetne liik. Ma loodan, et keegi paneb pahaks seda, et täna, kui ma räägin loomadest ja nimelt loomadest Tuletan meelde, et Al-seelikute meediast inimene, loom ei olnud kuigivõrd palju kuid tegelikult inimene loomulikult on ka täiesti konkreetne loomaliik viimasele. Kuulge, löötlesin DNA fragmentide analüüsimeetodid lubavad meil tõepoolest praegu identifitseerida täiesti konkreetseid isikuid. See on, oli seal niivõrd põhjalikult, niivõrd ulatuslik andmeid saab nii väga palju. Etmek kohe rõõmsalt hakkasime, ma mõtlen sooluge. Hakkasime võrdlema Ma inimest kõikide teiste loomadega. Selgus, et inimene on 99. Ja peaaegu sama sarnane hiirega. Paraku see on tõesti nii ja see on paratamatus, on täiesti selge. Niiles voorumal ajal rõhutas seda momendi, mida peenemad, täpsemad ja laiema saartega on meie uurimisvõtted ja instrumendid. Seda rohkem ja seda tihedamini nii-öelda saame me informatsiooni ja seda segasem on üldpilt all. Keemikuid kimbutas mõttekogul keemia ajaloo vältel legi kohutavalt vaeva, et leida midagi, mis eristab inimest teistest loomadest. See oli nende jaoks absoluutne aksiomaatiline ülesanne. Tõestada, et inimene siiski põhimõtteliselt erineb teistest loomadest. Nende motoks oli skepsis mida see kreekakeelne sõna tähendab, see tähendabki uurimist. Skeptik on see, kes uurib skeptikud ja skeptikute filosoofial rajatud ideede rakendajad olidki algeemikud päris algusest peale. Millal seal keemia siis alguse sai? Umbes kolmandal sajandil, Kristuse sündi, kuid selleks ajaks oli juba alusammu alkeemia alus ammu koos ja koosnesse mütoloogiline teoreetiline alusteadmistest ja arusaamadest, mis tulid kolmest allikast. Ja loomulikult see oli heliniseeritud ja läbinisti heliniseeritud Lähis-Ida, kus tal keemia alguse sai. Mis need kolm allikat siis on? Egiptus? Loomulikult, kõigepealt enne õige muidugi Egiptus, tohutu maht teadmisi oli egiptlastele vanadele egiptlastele käes nad Luiapite kogu aeg ei töötanud nende teadmistega, kuid nad ei lasknud mitte millegile, mitte mingisuguselgi informatsioonil, olgu see kasvõi kiri selle kohta, kes maksis ja mis suuruses tollimaksu vot sel päeval sel momendil sellises konkreetses piiri läbimise punktis. Kõik panid nad kirja ja mitte midagi ei hävitanud. Nii et tohutu teadmiste, tohutu informatsiooni hulk ja muidugi fantastilised oskused. Muidugi, egiptlased olid väga ratsionaalsed inimesed. Mitu hinge inimesel on üheksa teatavasti eks ole. Ja ma ja väga palju teisi. Kõik nad olid klassifitseeritud, süstematiseeritud ja loomulikult nad olid seostatud igasuguste maailma asjade omadustega. Omade kaudu käisid need seosed sest te teate suurepäraselt. Ma ei pea sellest rääkima, et egiptuse bantoonis oli äärmiselt vähe jumalusi, kellel ei oleks olnud loomaniku aspektikolmnurk inimene, loom ja jumal oli Egiptuse religiooni ja loomulikult ka nende teadmiste ja oskuste teoreetilises aspektis kõikide asjade aluseks siin maailmas. Kuid nende juurde võib-olla me jõuame, mis on L2 algeemjalikad muidugi kreeka filosoofia kusjuures eelkõige see osa kreeka filosoofiast, mis puudutab vahetult mõtlemisoskust loogika ja muidugi dialektika. Aga täiesti selge Aristotelisest all keemikud kogu aeg püüdsid kontrollida. Muidugi tundsid Aristotelesest ja suurepäraselt sedagi. Olin enda jaoks autoriteet number üks, mida nende jaoks loomulikult kogu Meli teranina jumaldas Aristotelese filosoofiat. Te teate, kuidas see Euroopas hiljem arenes, see suhtumine Aristoteles teda tegelikult tõid tagasi Euroopa teadusse ja filosoofiasse vaimsesse ellu toomas Winatus, tegelikult kust ta selle võttis? Selleks Aristotelese araablastele muidugi suure araabia renessanss. Me oleme tänu võlgu kootikad rääkimata väga paljudest teistest asjadest. Sellele perioodile. Nii et jah, kõik see klassikaline, mitte Kaug-Idas puudutav orientalistika on tõesti araablaste käest saadud. Sealt tuli siis Aristoteles, huvitav moment, tekkis siis 11. 12. sajandi noh, peaaegu vahetusel võib öelda, pluss-miinus umbes 50 aastat. Et Aristotelese mõttes skeptilises tähendab uurimuslikus tegevuses jumal kaob, see on ohtlik. Parem mitte. Ja Toomas finatus umbes pool sajandit hiljem, kes ütles, et Adamo jorem, lei, glooria, mon, iga teadmine, mis on õige täpne ja mis puudutab maailma olemust. Aga lähme siis korraks veel tagasi, sest meil on juba kolmandad allikad veel mainida. Viimases allikas loomulikult on monoteismi judaismi eelkõige vaim all. Keemikud. No tavaliselt me neid endale ette kujutama selle perioodi Lähis-Ida, araabia, maailma, islamimaailma ja kristliku maailma algeemikud olid monoteistid, seda tuleb rõhutada. Äärmiselt tähtis. Kui me tõepoolest seda klassikalist algeemiad võtame, siis vaatluse alla, kuidas meil seda oleks kõige parem teha. Teate herned väga sügavusse väga suurtesse sügavustesse. Ajaloos läheb meile täiesti tuttav, nagu siia Suber, nendele, kes koolis hästi õppisid matemaatikat ja füüsikat. Mees aeseks njuuton kirjutas kõvasti nii paksu optikad, matemaatilist analüüsi diferentsiaal integraal, kus ta heegeldanud üksinda läinud, mis aitas kaasa muuseas läbi viska, kuulub selle jutu juurde kindlasti. Ja, ja njuuton kirjutas veel igasuguseid põnevaid asju, nii matemaatikateemadel ka füüsika asjadest, kusjuures ei ole mingit kaklust-le, kõige hindas njuuton ise just nimelt all keemilisi tekste. Kui palju fantastiliselt täpselt geniaalseid avastusi. Kas tohib üldse niiviisi küsida, milleks njuuton matemaatika füüsikaga tegeles? Tohib küll, vähemalt tänase loengu raames oli neid vaja all keemiliste uuringute jaoks. Niisiis, te näete all keemia, kuidas me seda ka ei nimetaks, toetub kolmele väga huvitavale inim loomuse omadusele nõudmisele igatsusele osata asju teha, see on Egiptusest vajadusele äärmiselt tähtsale vajadusele teada. No väga lihtne näide. Ma ei tea, kas siin saalis aga näiteks oma kodus ja nii mõneski teises ruumis, kus ma tean, lüliti ma oskan teha ruum valgeks või pimedaks ühe liigutusega kuigi fantastiline oskus, eks ole. No ütleme, seal kuskil seitsmenda sajandi mõne eurooplase meelest, kas ma tean, mida ma siis teen. Ja ma õppisin koolis ja ülikoolis mul on kui mitte keeles, siis vähemalt ju mingisugust aimu Maxwelli inglitest, eks ole, elektrodünaamikast ja, ja ühtteist ma tean. Kuid kas ma mõistan, mida ma teen, kas on kellelgil pakkuda elektri definitsiooni täielikult täpse definitsiooni? Muidugi ei ole loomulikult eriti kiuslikud professorid. Tartu Ülikoolis oli selline teoreetilise füüsika professor Christopher vahest kui tal oli paras tuju, nõudis, et tudeng annaks talle täpsed, mitte vasturääkivad ühemõttelist ja töötavad füüsikast, töötavad elektri kui nähtuse definitsiooni. Ja kui tudeng hakkas nuputama, Kristofer patsutas õlale, ütles sügisel, palun. Ei ole seda. Me ei mõista seda nähtust lõpuni loomulikult. Nii nagu füüsikas. Okei, mõistmisega on siis, kuidas on niisiis Egiptuses oskused, teadmised ja oskus jällegi mõelda on siis Kreekast ja mis on siis sellest monoteislikust sfäärist muidugi tahe, issanda tahe ja inimene igipõline üks jagada seda tahed, tahed luua, tahed, elada, tahet jätkata, tahed, olla väärikalt vaba. Ja vabadus huvitusel, keemikuid võib-olla üle kõige. Just nimelt vabadus, mida see tähendab, olla vaba? Me võime pakkuda vabaduse definitsioone, mis toetuvad Apufaatilisele alusele eitamisele vabadus ei ole luku taga olemine. Vabadus ei ole kinni seotud olek. Vabadus ei ole seda kolmandat, neljandat ma ei tea, Hannes, kuid anname vabaduse positiivselt definitsiooni, proovime. On siis võime teha kõike, see ei tähenda mitte midagi. Kõik nukk päris kindlasti kõik, kes on Bertrand rasseliga tuttavad, teavad suurepäraselt sõnagi, kõik teeb asja olematuks. Peas habet kõikidel meestel, kes ei ajanud habet ise kõikidel. Siin me oleme. Nii et see on Liusif, on kaowse, on voolav, see kaob ära vabaduse definitsioon. Loomaaias, kui ma teen mõnda ekskursiooni inimestele, kes tulid loomi vaatama, vahest kuulan, vaesed loomad, nad, nad ei ole vabad, nad on vangistuses. Mõtlen, andke andeks. Missugune loom on vaba? Kirjeldage mulle vabad loba. Ja ausa töölised ütlevad mulle kohe. Vabal no see, kes saab kõike teha, mida. Kui on innaaeg kas loom on vaba kinno minna? Selle asemel, et osaleda turniiris? Muidugi mitte. On oma kirgede, mis asi, ori või peida on loom. Ja tal on praegu seda teha, maksku mis maksab. Kas on vabadus? Inimese mõistes? Loomulikult mitte. Kõige ausamalt ütlevad ikka niiviisi. Teate, vaba loom, see on see, kes on seal looduses kuskil seal. Teed puuri lahti ja loom või lind või kes see ka ei oleks r-või-kappadi kappadi läheb sealt välja ja kaob kuskile sinna. Me ei näed seda, me ei tea temast enam mitte midagi, ju ta on õnnelik. Väga huvitab mõiste, on see vabaduse mõiste, eks ole, Al keemikuid kiusas vot see tahe olla vaba siin universumis niivõrd tõsiselt, et nad vahest tegid jubedaid asju lausa jubedaid asju. Ja, aga õilsa eesmärgiga, mida nad siis taotlesid, mis laadi vabadust, vabadust muuta, asju, elutud asjad teha elusateks asjad, millel on kongress, reetsed, nende asjade olemust piiravad võimed, omadused nagu näiteks tina, tundroski. Sulamistemperatuuriga metall, eks ole kui ta nivoole, kui ta meenutab vetvabamat asja, millal keemikud tundsid. Äkki saab temast teha midagi. Kui meil kullast juttu peab siin all keemikute õigustamiseks nii-öelda keemikute Reabilideerimiseks nii palju välja öelda, et kuld huvitas neid kahes erinevas mõistes. Taotlesid oli filosoofide kuld puhas, vaimne, õilis võime näha ja saada aru kõikidest asjadest, nii nagu päike, mis on teatavasti seal üleval väga kõrgele, tuleb vähemalt keskpäeval päike. Idee kohaselt ja näeb kõiki asju. See mõte on Egiptusest, see on ülim jumalus. Päike otse õige filosoofide päike on filosoofide kulla, vaimse kulla, teadmiste, kulla ja teadmiste vabadus garanteerima substantsi kehastis ja seda otsisid algeemikud enne kõige, kuid selleks on vaja ju katsetada, aga see maksab. Nii et oli vaja ka seda labast kulda. Aurum mis jah, paraku mitte kuidagi kätte ei tulnud. Väga vähesed, tõelise tal keemikud, kes tegelesid just nimelt uurimisega vaimsete huvidega inimesed, väga vähesed, kuigi palju aega pühendasid vaat selle filosoofide kivi kui lihtsalt metallide ja teiste asjade kullaks muutmise vahendi otsimise peale. Väga vähesed. Väga paljud, tõepoolest väga paljud inimesed nimetoneidalgeemikutakse, nemad nimetasid Ennostav keemikuteks, kuid pärisel keemikud neid loomulikult arvesse ei võtnud. Albertus Magnus ei istunud ühte lauda selliste inimestega, kes nimetasid ennast Al keemikuteks. Rääkisid igasuguseid blablabla ja selle kohta, kui rikkaks teevad seda või teist vürsti või kuningat või miks mitte paavsti taastanud hakanud selliseid keemikuid, nii mõnigi paast nendega tõeliselt keemikute ühte lauda istunud. Mis on siis nimetus iibe trusti, nimetus, euroopalik nimetus ja teised araabia maailma allkeemikud. Enamus nendest olid imaamid, vaimulikud lausa nii araabia maailmal keemikut, sest noh, me rääkisime euroopama valgeemikutest, juurdoniste leibitsist, tuled. On on siiamaani meedikutel käsiraamat, loomulikult ei puudunud kuju, see raamat sai valmis tal, kui ma ei eksi, 11. sajandi päris esimestel aastatel. Niiviisi 1000 1002 umbes niiviisi. See on siis peale Kristuse sündi muidugi, vot selline all keemik, tema ei olnud vaimulik. Kuid muidu vaimulikute poole pöördus ta abipalvega, kui tal oli vaja teha mingisugust konkreetset katsed. Ja muidugi vaimulikud, erinevad erisuguseid vaimulikke on maailmas väga paljud nõuditada viitsinud, teeks kulda. Ta ütles, jutt ei ole sellest. Mul on vaja niisugust kulda. Ladina keeles oleks aurum botabile joodav kuld, sellist kulda, sellist vabadust, et ma saaksin kõik haiged inimesed ühe ja sama ollusega vahendiga võttega terveks teha. Vaat see on see kuld, mida ma otsin. Kui meil on kosmosest juttu ja kosmost tähendab teatavasti esimesena kasutas maailma kohta sedasama terminit kosmos Pythagoras. Ta oli matemaatik, üle kõige armastas ta arve järelikult korda ja kord ongi kreeka keeles kosmos need suurkord pärasus, õigi, asjade seis. Või siis väike. Nii või teisiti, kui meil on korrast juttu, sepi. Kogu ülejäänu eitamine. Mis asi on piir? Puhas ehitamine? Metsale ehk teiste sõnadega definitsioon siin veel, kohe tuleks Pinose meelde kommunistide finiitse Est negatsia ei ole definitsiooni, mis oleks võimalik sõnastada teisiti kui eitus. Mina olen kõik see, mis ei ole mitte mina ja nii edasi. Niisiis. Oh, nii palju Egiptuses siis võib-olla veel paar sõna Egiptus ilma Egiptuse ettekujutust, et ilma nende mütoloogiat teadmistega oskusteta Egiptusest on maailma tekkimise lugu kõikjal tulnud ja kõikjal siis kanda kinnitanud mail tekkis munast. Kelle muna see oli? Loomulikult fööniksi muna, pelu linnumuna. See on huvitav teema, te teate muidugi, et fööniks muneb muna ja paneb ennast sinna sisse, siis ta ei mune, mune, andke andeks, ta teeb sõnast viirukist ja teistest väga kallidest. Vot nendest vaikudest, eks ole, teeb muna kõige suuremat muna, mida ta ise suudab tõsta, siis paneb ta ennast sinna sisse ja siis ise viib kohal. Muidugi Egiptusesse. Huvitav lind, tema viimasest seal pesas paneb ta ennast, eks ole, põlema pesas. Ja siis ta on juba paraku muna sees, eks ole. Ja seal munast Ta hästi noorevõimelisena tekib siis uuesti. Too noorvõimeline, aga sealjuures ta on viimse detailini samasugune, nagu ta oli sel hetkel, millal ta hakkas seda muna valmistama. Ta see muna. Kuna muna sees oli terve maailm, siis ma ütlen, mitte see muna, vaid tema see muna, tekkis, oli kivipeol, mis tuli ookeanist, veest, veest, kivi, kivi peal muna ja munast siis terve maailm ja muna germeetiliselt kinnine mille sees tekib elu, toimuvad kõige tähtsamad, kõige huvitavamad ja kõige salapärasemad muutused maailmas. Inimeste meeles tol ajal. Loogiaga veel oli Karl Ernst von väär suuris sedasama protsessi näiteks kana embrüogeneesi väga põhjalikult. Au ja kiitus talle. Miks ta veel kahekroonised väär on? Palju rohkem väärt, aga noh, see selleks, niiet muna on siis seesama looduse kursis jumala algeimikud olid monotäiesti, eks ole. Jumala poolt antud vihje, kuidas seda vabadust muuta, asju tekitada asju, luua elu nagu jumal, kuidas seda teha? Kinnises anumas nagu punas nihil, vaakum, Nici sile signa? Ei, mitte midagi tühja ega ilma vihjeta märgita ei ole jumala ja kuna terve maailm on jumala oma, järelikult kõik asjad olemas, on vihjega konkreetse viisi, aga kuidas see või teine asi on tehtud, kuidas seda või teist asja saavutada. Otsi, ja sa leiad. Nii, arvasid keemikud. Ja muidugi nende peamised töövõtted seisnesidki Hermiitilistest sünteesides. Aga enne kui sa teed hermeetilise sünteesi, see tähendab, et paned komponendid absoluutselt nagu muna eraldatud nute, arvasid, et muna on absoluutselt eraldatud maailmas tegelikult muna hingab loomulikult ja gaasivahetus käib niiskuse vahetus, kuid see on zooloog ja me räägime jalgimest optiliselt kinnises anumas. Mingisuguses ruumis peavad olema siis vastavad komponendid või peaks siis veel toimuma, nendest komponentidest hakkaks arenema see, mida me soovime. Eks ole? Väga huvitav mõte, atanar on hermeetiliselt kinnine alu, millal keemikud kasutasid lõpptulemuste amiseks filosoofide kivi või siis Panatseja kõikidest haigustest ravim, eks ole. Saamiseks. Ööülikool. Iiline ülim olend on kõikide loomade võimed kokku otse sama täiuslik süntees. Pluss veel midagi. Ja see veel midagi, on vaim, mida loomadel ei tohiks olla keskaeg loomulikult muidugi teatud perioodil, kuid pidas loomi määral hingega olenditeks. Järelikult mingisugune hing tal on, mida talle ei ole, mida ei ole loomade vaimu, nendel ei ole. Vaim on see asi, mida tuleb kuidagimoodi rakendada, mis asi on vaim? No võtame ikka tõepoolest lähteallika, vana testamendi vaim, roa, mida see tähendab, tugev tuul. Ja kõik on lugenud 1001 muinasjutud, mäletate, see hiigellind, eks ole, tormilind, kes toidab oma poegi elementidega. Lind, ja siin on väga selge kombinatsioon, eks ole, väga selge metafooriga nii et tuul ja tuule loomne sümbol ja vaimu loomine, sümbol, vägev lind. Kus sellist linnukest saada. Väga huvitav küsimus, kas kotkas sobib? Ei sobi. Kas sobib laululinnuke? Munast tekkis maailm, see peab olema fööniks ja fööniksi on vaja teha. Võtame kõik need ained, mida fööniks egiptuse mütoloogiast pärit idee kohaselt kasutas selleks, et enda sisse peitmiseks muna teha. Need on viirukid, need on tõtt öelda üsna tugevad neurotroopseid ained. Kui me viiruki lõhna nuusutame. Ja kui meil usu või uskumise võimelisuse geen on õiges kohas. Texase Ülikool tegi sellist uurimused, vaata üks konkreetne geen, kui see on nominaal selles positsioonis inimene usub. On olemas või ta usub, et jumalat ei ole olemas. Aga usub, mis hirmus, kui see keel neil on olemas viiruki lõhn viib meid seitsmendasse taevasse. Tekib religioosne vaimustus hingest. Miks mitte, tekibki. Ja muidugi tuleb võtta veel teisi aineid ja neid uurida, kasutada niit, teineteisega niiviisi kombineerida. Seda kõike nad tegid ka. Kõige targemad. Ikkagi jäid nagu njuuton paberitöö juurde. Nad tegelesid all keemiaga peamiselt nii nagu Einstein omal ajal, kui teda paluti näidata tema laborid, näitas oma sulepead. Vot nii, njuuton, eks ole, kui teda paluti näidata talle, kus on tema all keemiline teater. Ruumiks oli koht laboratoorium, mida nimetati diaatriks. Jah, njuuton, siis võiks kah näidata oma hanesulge, eks ole. Nüüd, kui me siis jõudsime nii kaugele et ütlesime välja, kuidas keemikud nimetasid ja milleks nad pidasid oma tööruumid, tuletame meelde, milliseid diaatrid antiikajast peale keskajast saati igal juhul ja kahtlemata kogu barokkperioodi jooksul, eks ole, meie ajani missugust tööd, ruumi, mis on seotud üldiselt ele uurimused nimetati ja nimetatakse teatriks. Mis asi on anatoomiline, teater? Son, anatoomikum, seda ka nimetatakse diaatriks ja see idee tuleb vahetult otseselt Al keemikute käest elu uurida, elu luua, surma nähtust uurimata võimalik ei ole. Ja nad tõesti tulid väga varakult kõikide nende ideede peale, mida Carl Jung võttis kukku arheotüüpide teoorias. Ja mida nii kõrgelt hindasid arendasid eksisensialistid. No lõppude lõpuks Albergame, ainus tõeline just nimelt inimlik ja Puhja, ainult inimlik probleem on enesetapuprobleem. Kuidas on võimalik enesetapp? Loomadel midagi niisugust ei eksisteeri järgi, uskuge. Skorpion tapab ennast, kui ta on väljapääsmatute olukorrast, et mõni sangarliku uinunud, kas juuksed niiviisi merre, kui ta näeb, et muidu langeb ta, ma ei tea, kelle kätevangiks või see kõik on jama. Loom lihtsalt üritab ennast päästa. Kui skorpion on keset hõõguvatest töödest tehtud ringi, tal on palav ja ta püüab teha ennast nii väikeseks kui vähegi võimalik ja paneb oma saba endale selja peale, kui ta teeb seda natukene liiga ägedasti veidis Bastiliselt. No ma jaksan stiilis. No muidugi võib ennast tappa, selge see, tema enda mürk talle mõjub, loomulikult see on täiesti võimalik. Niisiis see ettekujutus, et hauas toimub anal, siis mis on hilisema sünteesi aluseks on mütoloogiast kõige ürgselt ettekujutus üldse. Sest kogu mütoloogia loomulikult on seotud lahutamatult geneetiliselt aiakontseptsiooniga. Aja kontseptsioon on seotud ettekujutusega mõistega surmast. Me matame maha teravilja, ta sureb, panime ta maa sisse ja see on eeltingimus, selleks hakkaks idanema Need asjad kui põhitõed, eks ole. Kui põhimomendid. Ma praegu tuletaksin teile meelde ja nüüd üritaks koos üritaks kõik koos sellest kõige kõrgemas keemilises mõttes luua üks ülim sünteetiline nähtus. Ma ei taha öelda loo just nimelt nähtus, mis on loomse maailmaga vahetult seotud. Nimelt draakonid, teemi, draakonid siinsamas, aga muidugi nii vaimselt, kui meil vähegi õnnestub. Ja hiinlaste meelest draakoton, harmoonia, sümbol ja muidugi barokkajast peale juba kindlasti. Niiviisi võtsid draakonid ka allkeemikud seitsmeteistkümnendaks 18.-ks sajandiks. Draakon võttis kõige tähtsam kõige kõige mõjukam modi öelda positsiooni all keemilistest, ettekujutustes, toimingutest ja tegevustest. Ma ma kutsuks siis siia need loomsed komponendid võib olla ükshaaval, eks ole. Millest Hiinat draakon on tehtud. Kõigepealt kutsuks jänese kohale Anneli jänessi. Näänet pere jäi. Mul on sinu abi vaja Draakoni vormistamiseks, Draakoni sünteesiks, draakoni loomiseks. Ega sa vastu ei ole, ei? Või siis kõigepealt ma küsin, mida sa endast arvad, mis loom sa oled? Kuidas sind võetakse? Raskes olukorras võitlusele eelistan haledaid jalgu. Olen kasulik loom enamikele söögiks. Väga tubli, kuid et ma kahe silma eriti kui need on jänese silmad, eks ole, ja vaatavad väljapoole ainult väljapoole. Ega jänes ei pea pead pöörama või ülesse peatust, maid, ilvest kuskil näha. Ta näeb niisama. Te olete väga ilus ja teie silmad algeldakse, ei asu nii nagu jänesel jänesel, nad on siin. Aga just nimelt jänesesilmad. Meil on eriti vajaliku draakoni jaoks just nimelt enese silmad, nii et kui te lubate, ma võtan neid teie poolt mainimata jäetud, eks ole. Jänese silmad, nende fantastiline võime näha tervet maailma pead pööramata. See on üks moment, teine moment, aus jänes, eis seevastu ennast loomulikult surmaga, sel lihtsal põhjusel, et siis jänes on enesega väärikusega loom ja eneseväärikusega loomad, aga Teisugusi loomi vist ei ole olemas. Soodaga ei tegele, nendel ei ole aega, ei aja mõisted, aega ei ole, oleks endal näiteks kontseptuaalne mõtlemine, ma ei kujuta ette, mismoodi oleks, kuid aega selle üle, et selle pühendada, eks ole, nendel kindlasti ei oleks. Looduses on äärmiselt karm inimeste meelest loomade, millest nad lihtsalt elavad, seda nad on, sellised. Niisiis jänese silmad meenutame kindlasti draakoni jaoks, kuidas jänes on surmaga seotud. Kuidas siis teisiti, tooniot, taassünni, sümbol, ega see ingliskeelne sõna lihavõtteiister ei ole sõnast ida seon sõnast Astera ja saanud klientide jumalanna, kellele toomaks number üks oli jänes, see on kevadised taassünni ja järelikult sügisese surmajumalanna väga karm tegelane. Mitte midagi niisugust teie kohta, kallis jängu loomulikult ei käi. Te olete elu kehvastis mad, tänan teid ja nüüd kutsuksin kohale järgmist loomalt, keda meil on ka äärmiselt vaja, oleks hea muidugi ka kaamelit, aga no ma ei tea, kas me kaamelid, saamisi, lehma kindlasti. Tere. Ma olen suur aeglane, rumal, aga kasulik. Selge. Kas no kujutage ette, et keegi, mõni rahvas hakkaks teid jumaldama. Mis funktsioon kui jumaluse, mille patrooniks jumaluseks tõsis, oleksite? Egiptlased, tantsida? Rahu rahu sobib, rahu sobib, toimekas iine, kodune rahu, see tähendab lapsed karjuvad vasikat mäega, et on vaja piima kuskilt saada. Vaat 1000 1000 toimingud, kuid nad kõik saavad tehtud ja see on võimalik. Meil on siis, kui rahu on garanteeritud, suurepärane, ma tänan teid ja draakoni jaoks lehmast, loomulikult ma võtan draakonil, udarad ei ole. Kuid kõrvad, lehma kõrvad, palun, eks ole, miks just nimelt kõrvad, kuidas kõrvad on rahuga seotud. Aga niipea, kui miskid hakkab rahu ohustama. Esimene asi, eks ole mis reageerib sellele kõrvad jänesekõrvad sobiksid küll, kuigi jänesekõrvad on köömes võrreldes lehma omad. Ma usun, et nuuditoorium ei imestaks, kuid kogu meie vestluse ajal oleksite vait. Aga see ei oleks õige kalad häälitsevad muidugi diapasoonis, mida meie kõrv reeglina vastu ei võta, kuid no näiteks siiani ide sugukonna kalad nii Vahemeres neid on kui vaikse ookeanini osas. No ma ei taha öelda, et karjuvad häälitsevad, nii et see tõesti meenutab kirikukellade kauget kõlinud ja kõik alati kirikud häälitsevad Hay vilistab. Umbes niiviisi heeringad teevad heeringaparv teeb Ratsarügemendi Marsil kat, niisugust häält ja nii edasi. Aga kui ta pole vastu, räägi Bildeeli eesti keeles. Kala, Soomson, mis omadused tal muidugi klaustrofoobiline vesi kui elukeskkond elukeskkonda on väga raske ette kujutada. Ma saan aruõis. Seda kala on tõepoolest põrguline. Võrgus ei saa elu endale ette kujutada või vähemalt ei tohiks või vähemalt ei tahaks. Jah, paraku see nii on ja on rikkuse tervise ja lõppkokkuvõttes vähemalt hiinas õnne sümbol. Kala on siis selline fantastiline loom, miksist, tervise noh loomulikult kui sa elad seal, kus inimene üldiselt sureb, sa pead olema väga kõva tervisega, eks ole, ja miks rikkus noaga rikkused on ju põrgust selleks ja, ja prodestantismi mitmesaja-aastast arengud, et jõuda teeni positiivistliku ideeni kui inimene rikas, ju siis jumal teda armastab, see daam töötas väga hea idee mulle see igatipidi, kuid see idee on küllaltki uus. Tänan teid, kala ja nüüd ma kutsuks ka ohtliku looma, kas meil tiigrid, kaan? Üldiselt ei ole saladuseks, et inimene või olend, kes minuga kohtub, peab alati arvestama sellega, et ma olen hästi relvastatud. Ei olegi nõrgemate killast, päris pehmelt öeldes. Kas tiigril on veel mingisugune omadus, mis arvate, peale selle, et ta on rünnaku sümbol? No ütleme, et kui tiiger ei ründa, siis ta puhkab, lõdvestunud valmisolek, väga näiline, mitte millegi tegemine väga hea. Nii et igatpidi militaarne sümbol. Vot see armee on puhkamas, kuid momentaalselt mobiliseeritav. Tiigrid on toredad loomad, ma lähen andeid, melon veel vaja kahte looma. Kas linnuga saame kokku? Kuidas sümboliseerida lind? Oskan lennata? Seda muuseas nahkhiir oskab ka. Nii, et teil on midagi, mis lubab teil lennata, aga helistab nahkhiirest kategooriliselt. Dylan suled, mida mitte kellelgi teisel ei ole. Ja palun. Ma arvan, et oskan laulda hästi ja päris kindlasti. Laulu kauni laulu taevaliku laulu kulumis kindlasti õnnistab seda tuleb sealt ülevalt sümboliks Oledega kri. KT oskate pesade? Seda muuseas oskavad mõned teised loomad ka. Kuid lind teeb seda kõige ilmekamalt ja inimese absoluutselt täitmatu muljetetarve. Kõige paremini saab rahuldatud just nimelt nendest aspektidest linnumärgi poolest muidugi. Tänan teid. Me lähme edasi, meil on vaja viimast, kuuendat looma ja selleks on muidugi madu. Ole kallis, räägi endast. Liigun veidral moel. Võimalus. Võib oskusliku käsitlemise korral osutuda ravimiks, täpselt. Seal on veel üks fantastiline võime, sa vahetad nahka nii nagu ei keegi teine, mõni lind võib mürinal, eriti kui ta on stressis, eriti kui seal papagoi mürinal kõik suled maha langetada ja siis ta näeb välja täpselt nagu sinine kodukana, kes suri vanadussurma. Ja siis kasvavad tal uued, kui me teda korralikult ravimi poputame. Meil oli selline juhtum, toodi meile suur ilus Macao selline haara punasiniroheline ja ta istus meil puuris ja ta no silmnähtavalt kaotas sulgi, stress rinna peal, eks ole, selleks paljaks ja nukraks. Ja siis tema puurist läks mööda kellelegi meie töötaja laps, lapse häält, kuulisse lind ja hakkas karjuma, eema tuleb kommida, poes käis. Siis hakkasime külastama, et lapsi paluma, lihtsalt tegime väikse sildiga. Rääkige Lauraga, lapsed ja ükskõik millest ta on vajada, kasvas paljulapselises peres, tal on vaja lastega suhelda. Rääkige temaga. Teisel päeval võis sama päeva õhtul ta laulis vanaema häälega nüüd loo viima ahela. Ja suled mürinal kasvasid tagasi, eks ole. Kuid see on siiski noh, haruldane, haruldane nähtus, vähemalt mitte korrapärane nähtus. Madu ajab nahka, eks ole, ta ajab kesta maha ja see näeb välja nagu kuivanud kokku kuivanud mao laib. Maod surevad sügisel, maod talvel on surnud, nendega võib nae lõbustada. Eks ole, ta sureb ja sünnib taas. Ta vahetab, lahkata, salgab ja see tapab, aga loomulikult ka ravib, mürgid ravivad seda suurimates tallehkeemikutest oli. Ja orga uuri Oldofrastus vastus protsentsivas. Ka rõhutas seda momendi. Mürk ravib õiges proportsioonis õiges toosis loomulikult jätta liigub väga-väga veidralt, nagu lainemadu on veesümbol number üks, mitte kala v kui mulluse, kui stiihia vesi ei ole üldse mitte ainult maa peal meres, järves, maa all. Vesi on ka taevas ja peamisel taevas. Ilma vihmata maa peal vett ei jätku. Seda teavad kõik ja kes toob vett, mis vähemalt milline loomurdne klassifikaatori on selle asja juures, eks ole. Vett, taevast, pilvedest, maa peale. Välk, mis on, tulin, mis alluvad, eks ole, mis tapab, kui lööb, eks ole. Kuid mis tõepoolest annab elu, Paale toob vett vihmana taevast alla on hästi palju põnevaid müüte, aga ma jätan need sinnapaika. Oota, me ei tee mitte midagi, vähemalt meil mitte mingisugust vabadust sünteesi jaoks ei tule. Vesi on kõige vabam asi. Mul on vaba. Noaga veega ta ei saa võistelda, vesi läheb maa alla ja tuleb tagasi, õhkas seda ei saa. Vesi läheb kividesse ja siis tuleb piiskadena peale kondensaat. Tuul, õhk on tohutu tähtis ja Lyndon selle sümbol Öelda, et vesi on õhus, tähtsam. Alkeemik loomulikult ei saa ega ei ürita. Tema jaoks on kõik need elemendid võrdsed, kuid mõned on võrdsemad. Mis mõttes võrdsemad järjekorra mõttes, mida me segame ja mis järjekorras kord kosmos loeb. Ja vot see on põhitees micro kosmi, vestluses Macro kosmida. Nüüd kui me saime kõik loomsed, peamised loomsed komponendid, kaamelid ei ole, no mis parata, eks ole. Kui me saime kõik need komponendid siia, kuidas me siis praegu siin sünteesime kõrgemate ja õitsamataval keemikute mõttes, kuidas me loome draakonid nendest elementidest, aga muidugi organiidiseerides neid koos töötavaks grupiks ehk teatriks. Kõnelas zooloog Aleksei Turovski. Loengu teema oli mikrokosmosedialoog, makrokosmosega alkeemia psühholoogilised aspektid. Draakoni sünteesimisel olid abiks Von Krahli teatri näitlejad Liina Vahtrik, Juhan Ulfsak, Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite, Erki Laur ja teatri juht Peeter Jalakas. Helirežissöör Aili Jõeleht. Heliinsener Priit Karinud. Saate valmistasid ette Külli tüli. Jaan Tootsen raadioteater 2004.