Tere, minu kõrval stuudios istub Tallinna linnateatri näitleja Anu lamp ja dolla eksimusi esitab Jaan Ross. Ma vabal hommikupoolikul kulutasin paar tundi sellele, et istusin arvuti taga. Vaatasin, mida on internetist võimalik saada teada onu lambi kohta ja tulemused oleksid järgmised. Seda, et sa oled Tallinna linnateatri näitleja, ma juba ütlesin. Lisaks oled õppejõud kõrgemas lavakunstikoolis, see on siis Eesti Muusikaakadeemia Osahh, õpetad seal lavakõnet, nagu ütleb Eesti Muusikaakadeemia kodulehekülg. Ja siis oled sa tõlki, aku ütleb intervjuu, mis sa oled teinud aasta alguses ajalehes sirp, Mihkel Mutiga. Oled sa eesti keelde tõlkinud üle 20 näidendi, kas see oli nüüd ammendav loetelu sinu rollidest elus? Või jätsin midagi nimetamata? Ei, ma arvan, et mitte midagi nimetamata jäänud või need on olnud põhilised asjad. Aga õieti enne kui sa astusid niinimetatud lavakas 178. aastal, sa õppisid ju Tartus, õppisid Tartus kaks aastat eesti filoloogiat ja siis ma küsiksin, veelahe Eesti psühholoogias ja võib-olla ka füsioloogias üldse. Läheb ju ühelt poolt keeleteaduse ja teiselt poolt. Vahel ja Tartus on ju viimastel aastatel olnud lausa eraldi vastuvõtt keeleteaduse harusse ja kirjandusteaduse rahvaluuleharusse. Et kas selle kahe aastaga, mis sa tartus olid, hakkas ka midagi selgema selles suunas, et kui see oleks jätkanud seal, kas oleksid läinud keele või kirjanduse poole? Ma tegin oma valiku juba algusest, esimese aasta lõpuks pidime tegema nii, et ma valisin kirjanduse haru ja olin ka kirjanduse seminarides. Mida sa üldse tartust mäletad või keda sa mäletad? Kõigepealt ma olin hirmus noor, siis noh, nagu me kõik oleme keskkooli lõpetades väga noored. Ja tagantjärele neid mälestusi vaadates hakkab nagu kummaline tunne, et paljud inimesed, kes siis olid väga vanad, oleksid nüüd üle 100 aasta võib-olla vanad. Ja et see on olnud mingi kokkupuude nagu mingi täiesti teise maailmaga, inimestega, keda enam siin ei ole, ei ole ka nende mõttemaailma. Mulle näiteks meenub üks õppejõududest, kes õpetas Laina Kettli, Richard Klais oli üle 80, eks ole, Me olime 18., see vahe oli niivõrd suur vanuses kaks sellist seika meile skaks tema nalja, üks oli tal see, kuidas ta rääkisime, sugune filoloogiline nali, rääkis kristalli Narvas õppinud. Ja kuidas neil oli ladina keele õpetaja, kes oli tulnud uksest sisse jäänud AW Aabeku Maave. Et seal ühtisid mitmed käänded, ütle ja kõik nii edasi, veel teritatud vana mees linnuga, eks. Vääriseda naeris selle üle ja see oli, see oli muidugi ilus, aga meie naersime jälle omakorda tema üle heatahtlikult loomulikult mäletan seda, kuidas me itsitasime ka selle üle, kui ta tegi meile selgeks, kes on armunud armunul. Ühes tekstis oli juttu armunust. Ja ta ütles, kes on arm, armun on seegis, üksinda jalutab metsas, meie mõtlesin, et mis ta seal üksinda peab tingimata jalutama, meie meelest mõtlesime, et ta on juba niivõrd, on täna ära unustanud, mida tähendab üldse olla armunud, aga millegipärast näiteks need kaks seika on mul meeles, kuidas ma vaatan nyyd nagu sellelt vanuselt, kus ma praegu olen, hoopis teise pilguga neid asju samuti mäletan, kui vanadest inimestest rääkida Valmar Adams kes oli selles mõttes rariteet, et lihtsalt tema põlvkond kas oli surnud või läinud üle v lähki, mõned suhtusid tasse natuke vanemad inimesed teatud eelarvamustega, siis meite küll vapustus. Puhul on ju teada, et ta ilmselt päris teadlikult müstifitseeri oma elu teatud määral ja mulle hiljuti olles sattus kätte üks Tartu vene filoloogide publikatsioone, mille autor on ka Liinofonomorjova mis selgitab mõningaid seiku Adamsi varasest noorusest, mida kirjandusteadus tundub, et siiamaani ei, ei ole teadnud Adams teatavasti vene filoloog, kas sa puutusid kokku ka näiteks Juri Lotmaniga? Ei, mul ei olnud tema loengud nii palju muidugi, et ma ma nägin seda Tartu peal. Aga tema loengutes ma kahjuks ei ole olnud, ma olen isegi imestan, et kuidas ma ei sattunud sinna. Oleks võinud ju külalisena minna. Siis neid suurkujusid tolle aja Tartu ülikoolist teisigi naaristele, keeleteadlane, kas ta teile midagi luges? Luges luges sissejuhatust keeleteadusesse ka mälupildis on tema jaoks olemas täiesti erksahtel. Jaak Põldmäe. Temaga on mul seotud küll väga palju ilusaid mälestusi ja üldse ta tegi midagi sellist, mida mida isegi kummaline seletada, nagu avas mingid uksed kirjanduse mõistmise ees. Ta luges värsiõpetust, jah, selle võtta aine nimi oli küll sissejuhatus kirjandusteooriasse, aga sellega kaasnes ka põhjalik värsiteooriakursus, kuivõrd see oli just tema ala. Suhteliselt äsja oli ilmunud tema eesti värsiõpetus. Kas te pidite ka ise kirjutama luuletusi erinevates värsimõõtudes? Me otseselt luuletusi ei kirjutanud ega tingimusi olnud, et riimuks saada, aga muidu värsi mõte küll harjutasime, määrasime lõputult. Ja, ja peale selle ta juhtis tähelepanu paljudele asjadele vormi ja sisu ühtsusele. Kui tema värsiõpetuse raamatut lugeda, siis torkab silma, et et see repertuaar, millest näiteid toob, on üllatavalt lai. Ja seal on isegi mõningaid luuletusi, mida ma kuskil mujal ei ole kohanud, kui tema õpetuse raamat seal on. Ta nimetab neid eksperimentaalvärssideks, mille autor on praegune Tartu Ülikooli professor Tiit-Rein Viitso ja nendes luuletustes ma olen kohanud kõige pikemad eestikeelset sõna, mida on võimalik konstrueerida. Kui ma ei eksi, siis see sõna oli vastastikustatamatumatelegi. Ma ei tea, ma ei ole professor õitse käest küsinud, kas luuletus üldse kuskil mujal ongi ilmunud, kui ainult Jaak Põldmäe raamatus. Kas ta oli eksperimendi korras kirjutatud või ta oli nagu seotud siis teooria arele proovisega praktikaga. No ma arvan, et nyyd proovis moodustada nii pikka eestikeelset sõna, kui, kui, kui annab, kasutades siis kõiki neid liiteid, mis, mis sinna lõppu laevad. Sa juba tõlkisid ka sel ajal Oli ta ülikoolis näiteks tõlkevõistluse. Võimalik, et olid vot pärast ma mäletan küll, et ma olen sirbist lugenud mitmeid üleskutseid ega ausalt öelda. Mina nendega kokku ei puutunud, aga võib olla ka ei olnud sel ajal. Igatahes ma ülikooli ajal ei proovinud tõlkida, proovisin alles siis, kui ma olin konservatooriumis. Siis ma esimesel kursusel meil oli vaja ühte lühikest sellist ketšikest ja ajakirja sandli ja oli üks seik Downi sketšikke ja väga vaimukas selline dialoog mehe ja naise vahel kus osa mõtteid öeldi välja olid suunatud siis abikaasale ja ka see vaikne sisemonoloog oli publikule kuuldav, aga partner nagu ei kuulnud, nii et seal tuli vaimukas noorte säästimine. Selle ma kõigepealt kooli ajal esimesel semestril tõlkisin ära, meil on lihtsalt vaja mängida midagi. Ise mängisime Andrus Vaarikuga millegi pähe, repertuaari, see oli niisugune terviklik numbrite, sest seda andis alati leida. Ja siis Lembit Petersonile tõlkisin teketid puudutava artikli. Ka siis, kui sa konservatooriumi Jah, esimese kursuse kevadel Iisak aga ikka võttis ikka hoopis rohkem aega, kui ma olin arvanud. Sellega ma küll muidugi olin varem kokku või teadsin seda, aga aga mis kõrvalt, vaat ei kujutagi päris alati ette, kui kui aeganõudev see töö on. Me oleme õieti paar aastat käinud koos selles mõttes ühel ja samal ajal konservatooriumis, mina õppisin seal aastatel 75 kuni 80 ja sina 78 kuni kuni 82 vist. Ega ma ei ole kindel, kas neil ühiseid loenguid üldse oligi, kas me keeli järsku koos? Me olime koos malle vardja juures prantsuse keeles. Tõsi, jah, sealt on pärit minu elementaarteadmised. Francis keelest. Ma tegin. Õppisin prantsuse keelt, ühe aasta kava, sina õppisid. Ma õppisin kõik need aastad, mis ma olin konservatooriumis, aga ma olin ennegi õppinud Leisi juures. Saksa keelt, õpetas mulle mu ema, kes oli saksa keele õpetaja ja siis kolmandast klassist kuni kaheksanda klassini. Meid oli selline kolm lapsekest. Ta võttis ja õpetas neid, mille üle ma olen äärmiselt tänulik. Minul on konservatooriumist meeles küllalt legendaarne saksa keele õpetaja Heli Susi, kes tegi veel palju teisi asju selle kõrvalt, et saksa keelt näiteks võttis tudengit käe kõrvale ja viis nad Leningradi kontserdile. Tol ajal Leningradis käis palju selliseid interpreet ja muusikakollektiive, kes Tallinnasse jõudnud ja on Elisusi initsiatiivil toimunud sõit amsterdami, kontserte, bow orkestri kontserdil Leningradi jäänud meelde, kui, kui esimene kord, kui mu elus kuulsin tõeliselt head orkestri kõla elavas ettekandes, niisiis 1982 lõpetasid kooli ja siis läksid tööle sellesse samasse teatrisse, kus sa töötad tänapäevalgi, eks ole. Tollase teatri nimi oli Eesti NSV riiklik noorsooteater vist oli. Ja ta asus ka teises kohas. Ei, ta tegelikult tasus ikkagi seal ta suuresaalina kasutati, Salme tänaval asuvad kultuuripaleed, aga see peamaja, kus olid kõik kontoriadministratsioon seal ikka laial tänaval. Nüüd on see maja laienenud. Aga niipea kui nii seal kui, siis siin ühendab, et kui laialdane sõltuvalt tükist. Kas väike saal või ütleme, kas see laia tänava maja juba tol ajal siis 82. aastal oli kasutusel ka mängupaigana, seal oli väike, aga see oli vist natuke teistmoodi teater siis võrreldes sellega, mis ta on praegu. Kindlasti aeg oli, teine kooslus oli teine, see vaimuenergia oli teine on, see on ikka nii ühtepidi mõnikord jahmatav, kui palju on muutunud, aga see on vist loomulik see igal pool, nii kui palju su ümber sa seisad nagu paigal. Selles mõttes, et, et ma ei ole ära läinud, ma läksin nagu paigale jäänud, ega kui ma hakkan mõtlema, siis sealt seal on nii palju erinevaid inimkooslusi olnud. Ja enam mõningaid inimesi paigutubki nagu sellesse majja, kui, kui hetkeline kõik on. Aga noh, see ongi nii. Hetk on see, mis toimidel. Oskad sa näiteks öelda, kui palju on praegu linnateatris neid näitlejaid, kes olid seal ka 82. aastal? Ma nii ruttu ei suudagi mõelda, kas 10 vist mitte, kes praegu on alla sellerist draamasse on väga palju mindud. Ma olen oma elus käinud väga erineva regulaarsusega teatris aga praeguses Tallinna linnateatris hakkasin ma aga tihti käima alates 96.-st aastast pärast seda, kui ma olin näinud Shakespeare'i Romeot ja Juliat. Seal sa vist kaasa ei teinud. Aga jällegi linnateatri koduleheküljelt võimalik teada saada, et praegu mängid seal, no teatris vist viies lavastuses loeme nad üles ka igaks juhuks Tšehhovi pianoola. Stoppardi Arkaadia võrdub tõesti jogurt valli. Kolmekrossiooper Jaanus Rohumaa ja Mari Tuulingu ainus ja igavene elu ja kõige viimane kõige uuem lavastus on Dostojevski kuritöö karistus. Tollest viimasest on muljed kõige värskemad. Ma pean alguses üles tunnistama, et ma oleksin küllaltki suurte eelarvamustega seda tükki vaatamisest. Veskit distsiplineerida ja lavastada on ju võrdlemisi suur julgustükk. Aga ma pean ütlema, et, et need eelarvamused küll õhtu jooksul hajusid täielikult ja ma olen suures vaimustuses sellest, mida te teete. Kas või näiteks, kui, kui mõelda sellele, et esimene vaatus või ütleme siis tüki algusest kuni vaheajani kulub aega kaks tundi ja mina ja mulle tundub ka teised vaatajad. Ei just, aga ei nihelejaid ei vaata kella selle kahe tunni jooksul. See tähendab, et tükk kannab väga hästi, väga tugevasti. Oskad sa järsku kuidagi kommenteerida selle instseneeringu valmimise lugu on seal midagi niisugust mida teistele rääkida. Instseneeringu valmimisest ei tea ma sellepärast rohkem midagi rääkida, et see on Elmo Nüganeni kirjutatud, see on tema nägemus ja ma kujutan ette, kuidas ta seda võis teha. All pidi selgelt jooksma lavastuse karkassil mees. Esialgne plaan natuke on vist nüüd nihkunud, aga esialgne plaan oli ehitada lugu üles nii et vaataja, kes ei tea mitte midagi kuritööst ja karistusest et seal oleks sees selline natuke niisugune krimka element, et see, kuidas, Kuidas lõpuks ta saab aru, kes on sooritanud kuriteo, et üldse mitte praegu algab tüks sellega, et tagaplaanil kuskil käib üks tume müts, eks ole. Aga alguses seda ei olnud, ta kirjutas, sellepärast siis sai aru, et noh, ilma selleta ka nagu ei saa, aga nad nihkusid nihkuvad praegugi ju teineteise poole orfiiri ja Raskolnikov. Seda on juba märgitud. Ja mille üle on, mul oli väga hea meel, et see oli just Peeter Dorat Tartu Ülikooli õppejõud, vene kirjanduse õppejõud, kes, kes mainis seda remondielementide, seda pidevat see tõesti on selles romaanis sees. Torop on Eestis kõige parematest tund ilmselt. Ja teisipidi Need plangud, ju nad võivad mõjuda ka see oli taotlus, et nad mõjuksid ka, kui kirstulauad, selline nurka surutud inimene, kes on laudade vahel. Aga kuidas selle instseneeringu ka oli, selles mõttes kastaks proove tegema siis kui tekst oli valmis. Teisenes tekst. Ja oli pool teksti valmis, aga jaa, Elmo kirjutas õhtuti alguses, aga see minek oli kuidagi nii kindel, data ju, teadis täpselt, kuhu ta tahab välja jõuda. Ta lõpus kärpis näiteks mõningaid asju, ta oli juba ju pidanud ette tegema. Otsustasin, mida sisse jätta, mida mitte, mis liinid sisse jätta, aga minek oli kuidagi nii. See oli üks kindel minek, mille me olime küllaltki ajahädas või noh, selge. Meil on väga vähe jäänud aega. Ja istusime proovisaalis ja me pidime avama maja, mis võttis meilt majadel eravad, eks ole, märtsi lõpus suur uhke pidu oli vaja korraldada ju ka ja seal anti teatripreemiad kätte. Me kaotasime kõvasti, proovi aedaga. Mõistsime proovisaalis kuidagi valgus langes läbi akna ilma peal vaatasin niuke eriti valgussõõris päikeselt ütles, et ta oli tähtsamaid ainult ime, aga usu nimesid Realis läks. Aga kuidas seda maja avamisega õieti oli? Põrgusaalis on tehtud juba kolmekrossiooperit ja see oli varre. Ja ei, nüüd avati siis kõik see kvartal, mida moodustab, eks ja seal üleval on siis niinimetatud taevalava ja kõik uued garderoobid ja kõik proovisaalid. Mu arust on see üks unikaalsemaid maju, sest et meie direktor kogus sinna aastate jooksul vana mööblit nimelt tegi sellise harrastasid, nagunii tuleb osta majja uus mööbel ja et uue mööbli tellimine läheks veel kallimaks, teleseal ei tuleks saada, see ei saaks olla mingi standardmööbel, vaid see peaks arvestama kõikide ruumide eripära ja siis ta ostis kokku vana mööblit restaureeris seda, et nii, et nad on kõik natuke eri stiilidega, see stiilse kakofoonia muutub omaette väärtuseks. Kus tehti kunagi alguses, nüüd mängitakse seda all põrgulaval siis kui üleval on remont, aga kus mängiti kunagi musketäride viimast osa. Dostojevski, võib-olla veel lehed kirjutasid, et käisite enne esitatud ka kogu trupiga Peterburis, nagu teada, kuritöö ja karistustegevuspaigad on tegelikkuses väga täpselt lokaliseeritavad ja samuti on ka Dostojevski Vene kirjandusteaduses väga põhjalikult läbi analüüsitud. Ma mäletan näiteks, kui ma vasttudengist peast lugesin suure vaimustusega idioot ja siis ma avastasin, et vene akadeemilises tõeski kogutud teostes on üks terve köide mis sisaldab ainult Kommentaare idioodile. Kui palju sa või ka tee, ma mõtlen siis trupiga või teatris? Õieti tegite niisugust tausta, loomise tööd, mida sa Peterburis kõik õieti andis, kui nii võib küsida või kui nii saab vastata? Mina ei käinud trupiga Peterburis, aga ma olen käinud. Kui me lõpetasime konservatooriumi, siis me mängisime esinesime Peterburis, siis meile tehti samamoodi ekskursioon mööda Peterburgist neid mööda kallikovi radu. Selge on see, et näitlejal tegelikult on vaja sellist kujutluspilti õhku, kuidas keegi midagi loob. Aga Ma olen aastate jooksul aru saanud, et et tegelikult on niisugune vaikne kokkukandmine nagu mesilane lammutamine, see, mille pealt siis ei oska aimata, mis võib sind käivitada, aga niisuguseid mullid tegelikult võib olla väga vaja. Ma ei ole veel Jabri vaevast veeretada mälualad. Teine lavastus, kus sul on olnud kand osa kahes mõttes, nii näitlejana, aga ka tõlkijana on Tom Stoppardi Arkaadia. Mida ma olen vaadanud kolm korda kõigepealt, kuidas läks nii, et sa selle tüki tõlkisid, kas sa leidsid ta ise üles või tehti? Jaanus Rohumaa pöördus mu poole ja ma olin Londonis 93. aastal ja siis ma võtsin sealt roll, mässulist kaasa, nende tekstiraamatu, selleks esialgse meid varianti need pärast selgus, et mul on natuke see avaldatud raamat. Stapardi lõplike variantidega natuke erines, mul oli tegelikult väga hea meel, et Jaanus mu poole pöördus, aga see töö muidugi osutada aeganõudvamaks, kui ma arvasin. Teks taust, väga palju, lihtsalt, ainult vihjamisi on seal ühele või teisele isikule viidatud ka ainult eesnime mainides, inglastele omane, ma mäletan, ma lugesin mingit raamat, ma ei mäleta, kas inglased seal onu Fidžinikovi raamat, mis tegelikult sirbi sabas ilmus seitsmekümnendatel, mainis, et hämmastus oli nõukogude diplomaat, kes oli töötanud ja elanud Inglismaalt, aga väga sellise vaimuka soonega inimene olnud. Ja saamatus puudus tendentslikult, kuidas ta inglastele kirjeldanud seal ja sealt raamatut mäletan, ta ütles, et, et kui lähed Inglismaal, et siis kõik räägivad eesnimedega, no me vist oleme jõudnud umbes soosse, meil ka mainimandi eesnimesid, et sa ei saa aru, kellest tegelikult on jutt, kui sai orienteeru oludes. Ja niisuguseid näiteks ainult eesnime lisi vihje, mis on ka stopardilisestan üldse äärmiselt lakooniline, nii nagu ta tekst on kontsentreeritud. Ta üks lause kätkeb, võib, võib mõjuda nagu aforism või vanasõna vanasõnaga väga tihe, tiheda mõtleb, eks ole, väga vähe napp, aga väga kujundlik. Selline Stoppardistiil ka, et selle peale läks palju aega, et mitte venitada lauset pikaks, vaid säilitada sedasama. Lühidus. Ja samas Minu abikaasa, kes on kutseline tõlkija, on arcade tõlget uurinud lausa teksti raamatust, seda kiidab seda väga. Ma mäletan ka trikist endast eesti keeles, seal on üks niisugune väljend nagu Oxfordis oksendamiseni. See ei saanud inglise keeles niimodi kõlada. Ta mängib seal Raitsvaid rivisiitid peale. Sealt tuleb tagasi oksendamiseni Oxfordi. Seda Arkaadia võiks muidugi arutada mitmeti. Noh, eks võib-olla kõige kandvamaid konstruktsiooni talasid selles loos on aegade side, mida kas või sümboliseerib lavastuses õun, mis on laual ja mida söövad erinevatel ajahetkedel erinevatest ajastutest pärit tegelased. Ja kilpkonn, kes on sama, ilmselt, Aga sa kunagi viitasid ka hoopis selle ka naljakal assotsiatsioonide, mis oli õunaga tekkinud, kas vist petetud? Ja seda rääkis Elmo Nüganen, kes lavastas Peterburis Arkaadia veel, kui ta käis trupi valimas ja noh, sisse elamas oludesse ja teatrisse, siis oli ta sattunud ühele olengule, kus olid koos nii kirjandusteadlasi kui reaalala inimesi ja keegi füüsik oli või matemaatikule tulnud tema juurde ja küsinud, kas ta teab talisemas lugenud karkadiat ja tema jaoks oli õun seal kohutavalt oluline kujund. Et kas ta teab, et Bayron nii lapselapselapse, eks ole sealt keegi järglane. Siis on üks Macintoshi, milles sümbol ju teadupärast on õun, üks Macintoshi arvuti kokkupanijaid. Matemaatikuna nägi seal veel sellist sidet, et see õuna ulatamine oleks nagu sümboolne žest, et võta kunagi arvutidest tema jaoks õun on väga kindla sümboolikaga ja teise samade tehe ära, mida, mille peale Tomasiina kulutab oma aega hiljem septimus. Nojah, teine Liinarkaadios, mis mind on väga paelunud, on see erinevate teadusharude vaheline vastuolu või konflikt ühelt poolt siis kirjandusteadus või ka kirjandus ise, sest sa ise mängid seal kirjanik kirjandusteadlast mängib Rein Oja ja siis sellele teatud määral vastanduv loodusteaduslik mõtteviis. Kas akaadiot mängisite Peterburis katset neile mingit Peterburi Peterburist mängisite piano. Ja saite sealt vist ka preemia? Jah, me oleme pioneerid mänginud ka Poolas ja muskus ja Saksamaal Vilniuses. Aga te olete teda mänginud eesti keeles tõlkega sünkroon sünkroontõlkega, millised on olnud need muljed eeskätt just, ma mõtlen, kas trollidest maalasest teatavasti ju praegu Eesti välissuhtlus on valdaval määral läände ja neid, kes ida pool käivad, ei olegi lõpuks nii palju. Kuidas teid vastu võtta? Meid on alati väga hästi vastu võetud aga ma ütleksin isegi, et. Ma arvan, ma ei eksi, mind hämmastas sakslaste vastuvõtt oli eelmise aasta detsembris Stuttgardis, kui me olime, siis tundus see mulle isegi veel kõige soojem. Hämmastavalt tähelepanelik, aga, aga mis mulle on väga meeldinud nende Venemaal käikudega, et seal on olemas vot selline teatrikriitika teatriteadus mis meil tegelikult puudub, meil on, on teatriteadlased, kes on õppinud, et Moskvas või Peterburis pärinevad sellest tõeliselt heast koolist. Neid on kahjuks muidugi vähe või nad ei kirjuta, aga selline süvaanalüüs meil puudub. Ma huviga ootan, mis tuleb teatri teatriteaduse üliõpilastest Tartu Ülikoolis, aga niimoodi etendust näha nagu vene teatrit kriitika kuulkonnal on, seda meil päris ei osata ja meil on alati analüüsitud etendusi pärast seal see tagasiside ja see on olnud äärmiselt põnev, see oli ka ainsa igavese eluga Jaanus Rohumaa, kes esimest korda seda koge Stahli rabaseletatud pärast seda, ta sai väga tugeva vastukaja oma taotlustele, sealt osati välja lugeda seda, mis tal võib-olla ei olnud välja tulnud, aga see on selline, selline kriitika, mis aitab sind edasi minna, see on, on mulle alati meeldinud nende olemiste puhul Moskvas. Aga sa nimetasid vahepeal ka teatriteaduse üliõpilasi Tartu Ülikoolis. Kas sa tead ka nendest midagi, Ma mõtlen, Elmo Nüganen on praegu ju sel kalendriaastal tegutseb Tartu Ülikooli vabade kunstide professorina ta seal pidanud kas kolm või neli loengut ja ta on rääkinud mulle, et üks tema mõtteid võib-olla sügisel on ka tuuba Omaursus lavakunstikoolis korraks Tartusse ja teha seal kas siis niisugust avalikku proovi või. Aga ma hakkan praegu mõtlema, et Saara huvitav, paeluv oleks püüda kuidagi kaasata sellesse ka neid teatriteaduse tudengid, kes õpivad Tartus. Ma arvan küll, ma tean neist nii palju, vastates küsimuse esimesele poolele, et nii palju, kui ma olen lugenud sirbist mõningaid artikleid või teater, muusika, Ginust, võib-olla et mõnedel on sellist noortele inimestele omast, see on selline asi, et natuke iseennast põnevamaks tahan näha seda, mida võib-olla seal ei ole, see, see on lihtsalt teatud arenguetapis, aga mul on tunne, et et see, Elmo mõte ühendada neid, et nad see vist oleks, annaks väga palju juurde teatrimõistmisel. Teatrilugemise oskus peaks ühel kriitikul olema üks esmane asi. Ja ma arvan, et, et nii nagu näiteks Venemaal koolitatakse, mis mulle väga meeldib, et alguses esimene semester, nad ei tohi kirjutada sugugi, mida mina arvasin, mida ma laval nägin. Mida mulle tundus, mida sellega võiks olla mõeldud konkreetselt kirjutad lihtsalt, mida ma nägin, panna see kirja ja tegelikult, kui see seda suuta kirja panna, siis on ta fikseerimine kui elu, mis toimus elupildi fikseerimine siis võib sealt välja lugeda kontseptsiooni ja see, millest lavastus tegelikult oli ta mingi niisugune ABC, millest algab näitlejate õpetus. Mul on oma koolipõlvest meeles, et see võis olla 78. aastal, kui Aarne Mikk tegi katse hakata Ta koolitama ooperi arvustajaid Eestis ja ta võttis kogu meie kursuse muusika. Olete kurss muidugi kolm tükki, Heidi Pruuli Saarepera ja mina ja võttis meid kaasa Moskvasse, kuid ta ooperilaulu eriala üliõpilastega sõitsid vaatama Berliini koomilise ooperipoolt tehtud Steini lavastus Mozarti Figaro pulma. Minust küll ooperikriitikut ei saanud, nagu ei saanud ka Heidi Pruuli, Sid või, või need saare pärast, aga see katse oli ütlemata õpetlik ja ma usun, et Tõnu nendele uutele, kus ma siis ooperitegemist natukene lähemalt nägin ma teatrit ja natukene rohkem, kui ma oleks teadnud. Muidu. Jah, kindlasti sinna asja on vajalik, sest see on selge, et ei tulegi, tule kõigist neist ooperikriitikuid, veidigi teatrikriitikuid. Aga siis oled sa Venemaal veel teinud ühte niisugust kaunis omapärast projekti, mis leidis aset, kas oli ka 96. aasta või? See oli 97 97, seal savist tegid kaasa Tšehhovi kajakas. Ja sinna kutsus mind Elmo Nüganen, talle oli tehtud ettepanek, kuna möödus 100 aastat Moskva kunstiteatri asutamisest ja siis oli ikka Tšehhovi kajakaaastapäev, ühesõnaga mitmed aastapäevad viidi kokku ja otsustati, korraldas selline asi, et meelighosson siis Tšehhovi perekonna mõis, kus Anton Tšehhov on ka elanud, aga kus põhiliselt on kasvanud Mihhail Tšehhov. Et seal, et kus Tšehhov suviti Tal oli lausa niisugune majake, kus ta on kirjutanud kajakas, seal on tahvel kõik. Et seal mängida kajakad erinevatelt maadelt, rahvusest pärit näitlejate, erinevate lavastajate koostöös igal aastal sai ühe vaatuse ja ilma vist ma ei tea, kas ta loosiga või kuidas see oli, ta tõmbas esimese, vaatas endale. Ja sinna ta kutsus kaasa ja see oli igal juhul väga põnev eksperiment, sest et Elmo kasutas ära kõik need antavad olud, mis meil teatriõpetuses on üks selline termin antavad olud, et see, mis sul on parajasti, see tuleb ära kasutada, kui olud on sellised, siis kasutad need ära ja ta võttis sellest olukorrast kõik välja, mis andis, kuna seal oli kiiksis. Ja esimeses vaatuses ta annab ka võimaluse, seal on ju see kuulus dekadentlik näitemäng, mida sai tiigi peal lavastada kõiksuguseid petliku, kui me siia noh, väga palju asju lisaks veel sellele, et tõesti väga täpselt ajastus meil mängib sel päeval sel hetkel, kui räägiti koerast, siis Kõnkeseks küla kohe lavale. Lavastatud. Kuidas on üldse lugu projektiteatri võimalikkuse Eestis või ma ei tea, järsku te nimetasite seda kuidagi teistmoodi, kui ma mõtlen seda kui mõni aasta tagasi näiteks Olari Elts ja Peeter Jalakas tegid Stravinski sõduri lukku son Krahli teatris ja nad tegid seda ost üks, seitse või üheksa korda. Ja siis läks trupp laiali. Ja rohkem seda ei ole kunagi mängitud. See kajakaprojekt oli ju samasugune, mida, mida hiljem ei ole ilmselt üldse korratud. Kas sa kujutad üldse ette, et Eestis on, on võimalik nii järjekindlalt või konsistentsilt teha niisugust projektiteatrit? Ei, ma arvan ta kindlasti olekski ümber isikute koonduv asjade võlu vist ongi see ühekordsus inimestega, kes muidu kokku ei saa või saavad mitte sellistes kooslustes kokku, see elan, mis sealt tekib, ma arvan, vist ei olegi vaja tahtetavates kuidagi konstantseks. Need projektiteatrielemendid minu arvates on teatud määral küll linnateatri tegevus olemas, näiteks see, kuidas musketär ei saagi seda teha talvel, sellepärast et seal on vabalavastus, aga te olete teinud teda, ma mõtlen siis mitte sina konkreetselt, aga teater siis suviti niimoodi kaunis, kaunis suure tihedusega linnateatrimiljöö. Ma pean ütlema, et kui ma kasvõi osta piletit linnateatri kassast või kui ma esitan küsimuse sellele tädile, kes istub valvelauas siis mul jääb kõigest selline mulje. Selles majas valitseb suur kokkukuuluvustunne ja inimesed teavad väga täpselt, miks nad teevad seda, mida nad teevad. Kast ka seest vaadatuna on see mulje sarnane või kas sa jagad seda atmosfääri kirjeldust, mida ma püüdsin Omalt poolt sõnades edasi anda? Ei jah, on küll, on küll, kuidagi on hea. Ja kui pole olnud põhjust pikemat aega majja minna, kui pole olnud proove või on suurem vaheetendustes, siis kuidagi igatsed näha mõningaid inimesi, paratamatult teater on tant. Tunnete või inimestega tegelemine, et inimesed on nagu avatud, sest situatsioon toonid on meid pannud, tekitanud sellist avatust. Me oleme mänginud mingisuguseid asju, mida me avaldanud võib-olla kellelegi tundeid või kedagi. Läbi sõimanud ühesõnaga inimene on olnud sellistes situatsioonides, millega ta võib-olla mõne teise elukutse puhul kokku ei puutu ja seetõttu kuidagi see lähedus inimeste vahel on natuke teistsugune ja jah, mul on kuidagi niisugune mõnikord niisugune tunne. Et see oleks nagu üks suurt perekonda. Kas see on üldse vist kui teatri puhul natuke selline tunne? Et sa oled teatris, ma mõtlen, et ainult oma teatrit mõtlen kuidagi üldse saatoritet, kuidas kellelgi läheb või kas kellelgi on juhtunud midagi või mõni õnnetus perekonnas või läheb hästi, ühesõnaga kuidagi mingid asjad puudutavad mind teisiti, kui sellega midagi perekonnas juhtuks. Kuidas see saavutatakse, kas tuleb ühisest tööst või tuleb see karismaatilisest liidrist või hoopis millestki muust? Nii seda kui teist liidri küsimus on teatris väga oluline. Ja kui ruttu ka üks tugev kooslus võib laguneda, kui puudub liider üldiselt vaimsus juu ja vaim ka tõmbab ligi ja kui ta on õige või positiivse märgiga, siis selle üle võib ainult rõõmu tunda, et selle ajahetkel inimesed, kes satuvad olemata ümber et see energia, mis tekib nagu etenduse vastu võtmiselgi tegelikult tohutu ja see energia suundub õigesti, ta võiks ka ju nurist teed pidi minna. Sinu õppejõu amet, kui palju sa üldse võtab aega ja energiat, mitu tundi sa nädalas õpetad? Ametlikult kolm päeva olen ma koolis, aga ma olen olnud seal ka nii, et kõik päevad nädalas ja, ja see on, missugune hüplik. Tunniplaan on nagu üks, aga vajadused on jälle teised ja kuskil on üliõpilased välismaal või ma ise ei saa ja siis sultani hooti töö ta üldiselt võtab aega ja alguses kooli minnes ma isegi vist ei oleks osanud Aimuta, et et. Kui palju ta mult võttis, kui paljusid asju ma pidin nende jaoks sõnastama ja ma näiteks väga pikalt ma ei söanda, endal mind küll kutsuti, aga ma ikka väga pikalt põrkusid vastu see vastutus, et sa võtad kujundada inimesed, nad on nii õrnas eas. See, kuhu poole sa neid kutsud minema, seda mülgasin alul, aga muidugi ei oleks osanudki aimata, tegelikult teadis seda ette ja seda on ikka öeldud, kui palju. Võid tagasi saada sealt sel laeng, mis omakorda saad? Jah, vist on nii, et kuidagi meil on nagu mingid kohustused, nagu meil on kohustused oma perekonna ees, mõtlen sugulasi. Niisamuti ka natuke oma õpetajate ees või? See kuul tundub mulle. Enne ütlesin niisugune perekondlik liin natuke, et et ma ühel hetkel mõtlesin oma õpetajate peale ja mõtlesin, et kui mina seda praegu teeks, mis on mulle edasi antud hetkeks lüli. Et ma olen natuke kohustatud nende inimeste ees, kui mind kutsuti kooli, siis vist ikkagi tuleks minna. Sest see, see on olnud minu õpetaja. Mida sa üldse tudengitega teed, kas sa pead neile loenguid, kui lased neil midagi teha? Loomulikult lasen teha, kuna see on lavakõne ja siis on selline küllaltki ühtepidi nagu lai mõiste, see ta ei ole otseselt hääletehnika, selle jaoks on olemas teised õppejõud, ehkki ma olen ka tegelenud hääletehnikaga ilmselt just lähtudes sellest, mida ma teadnud, mis komistuskivid on olnud, mida ma olen praktilises töös tajunud. Aga ma olen tegelnud ka pärsiõpetusega üldse teksti andmisega teksti mõtte leidmisega interliteerimisega tähendab püüda üht teksti, mis on küll kirjutatud nagu ühtemoodi, leida sellele alltekste neid võimalusi. Tegelikult ühtepidi nagu töölavakõnega, teisipidi ma arvan, et ta tuleb, igal juhul on ta seotud elukutsega laiemalt. Vot niisugune kogumine siit-sealt õpilane ju kukub, kõik tõlgib praegu lõpetan suveunenägu. Aga seda on ju ka varem eesti keelde tõlgitud. Jah, suveteater palus uut tõlget ja vist natuke, kas ühtepidi ka sellega seotud, et et püüda natuke ühtlustada rohkem sexpyrikimine silbilist värssi? See vana tõlge on 11 silbiline stroofis. See on siis nagu Dostojevski idioodiga. Kui see varamu sarjas seitsmekümnendatel aastatel ilmus, siis oli sinna tiitellehe pöördele kirjutatud tõlkinud Marta Sillaots redigeerinud lende hiidel ja siis ma hakkasin vaatama siis võrdlema milline on andnud Marta sillaotsa tõlge ja milline. On see tõlge, mis ilmus seitsmekümnendatel aastatel ja sain aru, et lembe hiidnud, siis üldse raamatu uuesti tõlkinud. Samas on netist ka sinuga, nii ta paraku nii kujuneda. Tänan selle jutuajamise eest. Stuudios oli Tallinna linnateatri näitleja Anu lamp ja temale esitades küsimusi Jaan Ross.