Möödunud neljapäeval esitles helilooja René Eespere raekojas oma uut heliplaati millel on kolm instrumentaalkontserti. Need on kontsertarit ornello, kus soleerivad Ülo Kaaduja monomänniriiulitel flöödikontsert. Solistan Neeme Bunder võlakontsert, kus aliston joogomans neerus Hortus musicus. Akadeemilist orkestrit juhatab seal Andres Mustonen. René Eespere. Siiani on plaadistatud rohkem teie kammerja koorimuusikat. Eelmine plaat samalt firmalt bella muusika ante sõditsioon kandis klaverimuusikat. Teine koht on teie loomingus instrumentaalkontserdil. Tõepoolest see plaat autoriplaadina on mul teine esimene sama firma poolt väljatooduna pealkirjal konsentus oli klaverimuusikast. See oli minu jaoks väga oluline plaat ja, ja ma arvan, et, et igale helilooja, kes on kirjutanud žanriliselt küllalt noh, nii-öelda isesugust, muusikat, ütleme nii instrumentaal, kammermuusikat, filmimuusikat. Teatrile muusikat, instrumentaalkontserdi Doratooriumida ja, ja ütleme, et juhul kui heliloojal tuleb välja plaan orkestrimuusikaga, see peaks olema igale heliloojale säärane eriline sündmus sest et noh, juba juba need see jõu koosseis, see tähendab muusikute hulk, kes on seal tegev ja see on juba iseenesest aukartust äratav ja kui veel musitseerivate üheskoos niivõrd kõrgtasemelised muusikud nagu seegi kord see peaks rõõmustama iga komponendi südant. Milline tuleb järgmine plaat, kas oratooriumidega? Ei põhimõtteliselt, säärane oratooriumite plaat on loomulikult meeles mõlkumas, aga see nähtavasti tuleb kõne alla järgmisel aastatuhandel, kuigi sinna väga palju aega nüüd enam ei olegi. Tähendab, kui plaatidest kõnelda, siis, siis pigem ma arvan ja loodan, et, et reaalselt on järgmine plaat, koorimuusika plaat. See peaks olema ka autoriplaat. Kuhu on siis salvestatud kõik minu ladinakeelset kooriteosed, seda on cirka kuskil veidi veidi alla tunni, võib-olla tuleb seda muusikat. Flöödikontsert jõuab plaadile juba teist korda. Kombi interpretatsioon on teile lähedasem. Freudi kontserdiga on mul tõepoolest vedanud, see on nüüd juba teine plaadistus kuigi võib öelda ka niimoodi, et see on ka teine redaktsioon. Flöödikontsert on tegelikult ju valminud tellimustööna ja tellijaks oli väga tuntud Fletist sanatoorse raha. Ja see esiette kannegi toimus Tallinnas ja plaadistus tsirka kolm aastat tagasi. Kuna selle loo nagu valmimisega oli väga kiire. Ta valmis mul tsirka kolme kuu jooksul ja, ja selle ettevalmistusprotsess oli väga lühike, see raha tuli Tallinnasse, me tegime aju kaks prooviorkestriga, siis oli juba kontsert õnneks ennem ja peale seda kohe lindistus tähendab, et kõik need probleemid, mis minu jaoks kui komposiitori jaoks orkestri nii-öelda külje pealt ütleme, Orgstratsiooni või probleemid ka ka ütleme, võib-olla soolopartii orkestrivaheliselt balansi probleemid tähendab neid oli võimatu siis säärase lühikese ajaga nagu korrigeerida, see oleks tekitatud väga suurt segadust. Ja ma otsustasin selles mõttes, et see läheb täpselt nii, nagu ta tol korral oli saida plaanistatud. Plaadistus iseenesest kõlab väga kenasti, ta on selles mõttes noh, saan Claude on ikkagi son. Claude Ta mängitud fantastiliselt kihvtilt. See on täiesti selge. Ja see plaadistus tegi mulle selles mõttes meeletut rõõmu tollal. Aga, aga nüüd kui oli, oli võimalus tuua nagu kuulajateni uuesti. Tegelikult ausalt öeldes me planeerisime nelja kontserti, tähendab lisaks nendele nendele eelpool mainitule, tegelikult on salvestatud ka viiulikontsert kammerorkestriga Ülo kadu poolt. Aga on nii-öelda plaadi lihtsalt plaadiaeg nagu tiksus selles mõttes tähistama, ajaliselt ei mahtunud enam sinna plaadile, aga põhimõtteliselt plaadi lindistus nagu selles mõttes on juba tehtud. Ja kui nüüd seda flöödikontserti vaadata, siis tõepoolest ma vaatasin, et see kolmik nagu sobis plaadile paremini, see tähendab siis Kontšertoriturnello uuesti flöödikontsert ja vioolakontsert. Ja, ja seekord on siis solistiks Neeme Under. Loomulikult on see interpreteeritud täiesti teisiti. Täpselt samamoodi dirigenditöö Andres Mustonenil. Vaevalt et mängivad nüüd need väga suurt rolli, ütleme et et Andres on mu klassivend ja ütleme, meie säärane pole meil ealist vahet ja, ja võib-olla ka meie ütleme säärased. Arusaamad, ütleme muusikast ja kunstist ja eetikast ja filosoofiast on selles mõttes mitte, võib-olla sellepärast samasid jälle, et me oleme klassivennad vaid et lihtsalt lihtsalt isiksustena, nähtavasti on säärased väga palju ühiseid tasandeid ja mul oli lihtsalt väga hea meel, et seda ka ausalt öeldes Tiina Mattiisen märkas ja plaadi bukletis nagu ära märgitud, et võib-olla oli selleks ühiseks platvormiks ka näiteks barokk. Sest et Andres on tegelenud varajase muusika interpreteerimise ka juba väga pikka aega ja ta on sellel alal nii-öelda ennast ka välja nii-öelda rabelenud teatud säärasest kanaliseeritud esitusviisidest, ta läheneb sellele juba täiesti oma isikupära, aga täiesti vabalt ja loominguliselt ja, ja ja näiteks väga paljudes minu kontserditel eriti Kontšerdorit, ornello, mis juba mis juba pealkirjana ju on väga lähedane Concerto krossole, et, et ta on väga poroclick teos ja seda nagu andres haaras õhust, mismoodi seda teha. Ja, ja, ja see töö oli väga kiire jah, sest et tõepoolest proovida aega oli nagu plaadistuseks see valmis väga kiiresti, väga loominguliselt ja ja peab ütlema, et see interpretatsioon nii dirigendi kui kui solistide poolt on võib-olla minu nii-öelda sääraste soovidele kõige lähedasem. Aga just tänu sellele, et meil oli võimalik nagu proovide käigus mul nagu avada solistile, vennas, mida ma rohkem nagu mida ma soovin, kuidas nagu käiks ja, ja, ja, ja ühesõnaga proovide käigus nad järjest enam nagu arvestasid minu soovidega küll iga interpreet teeb sellest veel oma säärase versiooni kindlasti kõik ei ole võimalik sõnades nagu, nagu väljendada. Aga ma arvan, et see on minu nägemusele kõige lähedasem interpretatsioon. Säärase orkestrimuusika plaadi tegemine on väga kallis ettevõtmine, sellegi plaadi eelarve oli ligi 180000 Eesti krooni, see siis hõlmab ütleme, kõikne muusikute honorar, saalide üüre, lindistuste kõike, kõike muud. Ja mul on hea meel tõdeda, et see, see plaat nii-öelda ilmust, tõelises säärases sõbralikus ja abistamas koostöös et täiesti selge on see, et kõigepealt ilma eesti raadiot Ta oleks olnud võimatu. See selle plaadi ilmumine tähendab Eesti Raadio ka koostöös. Me leppisime kokku, et Eesti raadio poolt oli kõik see Linnistus nii-öelda protsess, tähendab, et helirežissöör hilisem montaaž, kõik oli nagu tasuta ja, ja suur tänu neile selle eest. Suur tänu. Tiia Tederile, suur tänu veel tormas ellundile, kelle isikus sai need lepingud nagu sõlmitud. Lisaks sellele on sääraseid tõsise muusika plaate pidevalt toetanud Eesti kultuurkapital. Seegi kord on toetajate hulgas Kultuurkapital. Suur tänu helikunsti sihtkapitalile selle toetuse eest. Üks väga oluline toetaja on täpselt samamoodi emissioon 49 saan nagu antase teine pool nagu kirjastuse poolt. Seekord toetati täpselt samamoodi selle plaadi väljaandmist täitsa finantsiliselt. Küllalt Alturistlikult on seekord käitunud ka mõned sponsorfirmad ja ja ma võin öelda, et üheks suuremaks oli advokaadibüroo Tark ja Co. Nii et selle advokaadibüroo juhile aared algavad targale 1000 tänu ja väga tahaks loota, et võib-olla see, see teguviis ja tundes muidugi Aare tarka, et kahtlemata jää jää selles mõttes kindlasti viimaseks. Sponsorite poole pealt oli veel hea koostöö meil Eesti-Soome Instituudiga kes oma kulul toimetas siia Soomest jogo Mansneruse ja kes, kes oli siis vioolakontserdi solist. Lisaks sellele oli selle plaadi väljatoomine võimalik ainult tänu sellele, et väga paljud firmad ostsid nagu ette seda plaati ja, ja kõik nende nimed on ära toodud selles plaadi bukletis. Ja neid oli tõesti küllalt palju. Võiks ära mainida sääraseid kindlustusseltse nagu Sampo kindlustus, Eesti kindlustus ja Hansa kindlustus. Lisaks sellele 1000 tänu veel Tallinna lennuväljadele. Sotsiaalministeeriumile rahvusraamatukogule Eesti telefonile ning veel lisaks ühispangale. Teie instrumentaalkontsertide plaadi bukletis võib lugeda, et interpreedid, kelle tellimisel kontserdid on kirjutatud pole teie muusikat oma isiksusega eriti mõjutanud. On see tõsi? On tõsi küll, tähendab, pigem on on mul vedanud selles mõttes, et kõik need interpreedid on säärase oma eetik eetilise ja, ja filosoofilise tasandiga küllalt lähedased. Minule tähendab, et meil ei ole nagu selles mõttes olnud kunagi mingisugust erilist probleemi nagu arusaamiseks, aga, aga vaatamata sellele, et kõik kontserdid on kellelegi pühendatud Tähendab, et tõepoolest need interpreedid, kellele nad pühendatud on, ei ole oma isikuga ja isiksusega mulle olnud mingilgi määral, ütleme, sääraseks kas loominguseks impulsiks või ütleme, et, et teades tema mingisuguseid erilisi kalduvusi ühe või teisest, ütleme säärase filosoofilise nägemuse, on maailmatunnetuse poole. Et ei, nad ei ole tõesti mind mõjutanud, ma olen kirjutanud muusikat täiesti suveräänsed, aga ma olen arvestama sellega, et ja teadmisega, et kui nad lähevad nüüd ettekandele, nad esitatakse väga hästi Olete öelnud, et olete ideekirjutaja. Tähendab see, et teie muusikas on olulisim sõnum, mis sinna on pandud. Noh, võib võib ka niimoodi tõepoolest väljendada, tähendab, ma võin öelda täiesti kindlalt, et ma ei ole mulje kirjutaja, see tähendab, et et mul on elus küllalt vedanud, ma olen väga palju reisinud mööda maailma ja ma olen käinud väga eksootilistes paikades alates Egiptusest, Indiast. Üle ookeani Ameerika mandrile ja kõike tähendab, et et ja alati nagu küsitud, et oh, nüüd tulid pikalt reisilt, ütleme nüüd on muljetest tulvil, et nüüd tulevad mingisugused säärased väga eksootilised ja ütlen minu helikeelt ja mõttemaailma nagu ütleme, mingil määral nagu mõjutada mõjutunand teosed. Aga oh ei, tähendab kirjutan ikkagi üht ja sama, ma kirjutan ikkagi iseendast ja inimesest ja maailmast armastusest, vihkamisest, säärastest üldinimlikest asjadest mind. Mind mulje ei, ei mõjuta. Nii palju kui hollandi teoseid kuulnud olen neist tajunud mingit pühaduse või harduse tunnetust. Ei tea, millest see tuleb. See on, see on minu jaoks esmakordne säärane, kuidas ütelda muusika, kriitiline hinnang, sest et minu kõrval istub muusikateadlane ikkagi see isik, kes on, kes on saanud vastava hariduse ja, ja, ja tegelenud asjaga sügavuti. See on minu jaoks suur kompliment. Juhuse juhuse, mingitest helinditest välja kostab. Ma nüüd ei oska ausalt öeldes päris selle küsimuse päris otseselt vastata. Tähendab kõik, mis kostab, järelikult see on minu kõige parem pool alati selles mõttes, et noh, et, et me teame, me teame väga palju erinevaid, kes olid isiksustena väga-väga noh, kuidas ütelda teistele kaaskodanikele meeletult tüütud, nad olid ebameeldivad, vastikud, jõhkrad, kõik muud asjad. Aga nende muusika võib kõlada meeletult ilusti kõikidele kuidagi lepitaval pühalikult kõik muud asjad. Et ma millegipärast loodan ja arvan, et et minu isiksuse ja loomingu vahel niivõrd suurt kontrasti äkki ei ole. Aga seda ma muidugi ei tea, sest et noh, et, et ma ei ole. Ma ei ole säärane, noh, kuidas ütelda, ma ei ole leige isik täiesti kindel. Tähendab, et mulle ei meeldi leiged, inimesed, säärased apaatsed. Ma olen ise küllalt energiline ja harrastan küllalt säärast aktiivset energilist elulaadi. Mul on loomulikult ma, ma ei ole, ma ei ole usklik inimene, seda mõtlen kohe ära. Et ma olen ristimata ja nii edasi, aga kui küsitakse, et kas ma olen, kas ma olen religioosne inimene, siis ma võin öelda, et inimene peabki olema mingil määral religioosne. Olen küll. Tähendab, et ja, ja üks üks asi, mis on mind kogu aeg saatnud. Loomulikult on see, et pott võib-olla, mis seal võib-olla välja välja kostub, on võib-olla see, mis on minu arust täiesti olemas, on aukartus elu ees. Võib-olla on see kuidas te suhtute sellesse, kui teid mõnikord tutvustatakse, kui Eesti minimalisti. Eesti muusika propageerimisel väljaspool Eestit on selles mõttes täiesti selgelt omad omad raskused, ega meid ju väljaspoolt selles mõttes isikuliselt niimoodi väga ei teata, elame siin inimesi nähtavasti ei teagi seda ikkagi veel siiamaani, kus Eesti asub rääkimata siis eesti heliloojatest ja, ja selleks, et tekitada mingit huvi küllalt küllalt vägivaldselt nagu seotud, seostatakse maailmas sääraste noh, mingil määral nagu tähelepanu võitnud, ütleme kas muusikavooludega või hoogustega niimoodi minna, et juba pikka aega nagu paigutatud sinna minimalismi poti. Tähendab, ma ei ole sellega selles mõttes noh, mitte raasugi nõus. Selge on see, et, et elemente, ütleme, minimalistlike elemente on, on minu loomingus käekirjas juba pikka aega, aga nad ausalt öeldes tekkisid sinna palju varem kui tegelikult minimalism kui säärane võitis nagu säärase suure suure ütleme tähelepanu maailmas. Pigem pigem ma ütlen tõepoolest, et mind on vist rohkem mõjutanud ja ütleme, selle vormis selgus ja lineaarsus ja, ja mingil määral ka iga iga liini välja mõeldud meloodilisus ütleme ja kõik säärased. Ja täpselt samamoodi ma ütlen, et, et kindlasti on mõjutajaks ka rokkmuusika olnud, nii et et noh, see on see, see on see helimaailm, mis meie ümber on olnud ja, ja, ja praegusel hetkel, kes üldse oskab määratleda noh, et kuidas üks või teine kirjutab, see peab olema see peab olema küllalt küllalt igav nähtus, nähtavasti mille, mida on võimalik paigutada ühe konkreetse mingi termini alla. Kas teie jaoks on muusika kirjutamine kerge või seotud mingite kannatustega, loominguliste piinadega? Põhimõtteliselt on minu meelest ma muidugi ei tea, kuidas kolleegidel on aga ja muidugi peame veel arvestama ka seda, et see, see, mida räägitakse kirjutamisest, see võib, see ei pruugi alati olla puhas tõde, sest igaüks üritab seda noh, kas siduda mingisuguse väga müstilise tegevusega või väga teine, teine jälle vastupidi väga lihtsa reaalsega. Et küllap on tõde seal kuskil vahepeal ja, ja on ka igaüks ju selles mõttes iga looja on väga erinev. Ja kes seda teab, kus keegi saab oma impulsse. Loominguline protsess on väga nauditav, sest et muidu muidu kõik need kirjutajad ei pöörduks uuesti selle protsessi juurde tagasi, juhul kui ta oleks, ütleme väga kuidagi kuidagi noh, ütleme, füüsilised, vaevab daam füüsiliselt vaeva selles mõttes küll näiteks, et esiteks on see noh, see loominguline, tulin kunagi ei küsi aega selles mõttes, et noh, et, et kui sul see tõepoolest säärane inspiratsioon nagu peale tuleb, lõpuks et siis võib juhtuda niimoodi, et sa kirjutad mõnda lugu, ütleme hommikuni välja ja hommikul tuled suure õhinaga, et, et, et noh, alustada sealtsamast kohast, kus on nagu jäid ja see võib kesta, see võib ka seda nädalaid isegi, kuid oleneb olenevalt teose pikkusest. Tähendab, see on kurnav protsess. Aga ma ütlen veel kord, et see ei saa olla igal juhul ebameeldiv protsess, et see vaevalt et siis keegi säärast ebameeldivat protsessi uuesti korrata tahaks. Igasuguse kirjutamise juures on nähtavasti ka kõigil omad mingisugused hirmud ja vaevad ja ma olen, ma olen tähele pannud väga paljudes sääraste säärastas kuluaarivestlustes oma heade kolleegidega, et neil on peaaegu samasugused hirmud. Tähendab, et hirm on see, et kui sa oled ühe teose nagu lõpetanud, ei vaatanud niimoodi, et noh, et hingad korra sisse ja välja, et oh, seekord ma sain sellega nagu hakkama. Iseasi on see, kas nüüd teostuli, ütleme teiste jaoks ka ütleme, hinnanguliselt sama, mis, mis nagu selle loojale, aga, aga ikkagi, et vaatasite. Need on selle asjaga lõpetatud ja, ja siis tuleb kohe selles mõttes hirm, hirm selle üle. Et, et püha jumal, et. Ma ma pean kohe varsti alustama järgmisega ja see tähendab seda, et see on seesama pidev hirm, kas ma järgmine kord saan uuesti selle asjaga hakkama, sest mingit mingit garantiid ei ole selles, sest keegi ei saa garanteerida mingit inspiratsiooni, keegi ei sule, garanteerida töövõimekust ja kõike muud asja, nii et ühesõnaga, see on see hirm, et iga teose lõpetamisel just, et kas ma suudan järgmisega uuesti alustada, seda järgmist lõpuni viia. Olete aastaid tegutsenud kompositsiooni ja teoreetiliste ainete õpetajana. Milline roll on teie jaoks olnud õpetajatel ja millist mõju taotlejate oma õpilastele? Tõepoolest. Üks säärane isik kellega ma olin väga pikka aega väga tihedalt seotud Manalasse varisenud äsja hiljuti käisime, jätsime hüvasti Anatoli karsnikega, tema oli minu esimene õpetaja ja oli kuigi mitte ainuke muusikakeskkoolis ja hiljem muusikaakadeemias kõik need viis aastat. Selge on see, et noh, ütleme praeguse praeguses situatsioonis olles peagi 45 aastane vaatad nagu hoopis teistsuguse pilguga selle aja peale tagasi ja, ja ma ei julgeks küll väita seda, et, et ütleme, et konkreetsed heliloojad on mind nii-öelda minu õppejõud. Et ütleme, minu loomingulise käekirja nagu mõjutanud ja kõike seda, ma olen kõikidelt nendelt saanud kindlasti väga palju väga kasulikke näpunäiteid, puhtalt käsi töölislike. Ja need ongi võib-olla kõige hinnat hinnatavamad iga isik eriti noores eas ju selles mõttes kujuneb väga paljude tegurite koosmõjuna. Neid tegureid on minul olnud ka väga palju, mul on olnud väga häid õpetajaid ja suu, need, kes ei ole mitte kompositsiooni pedagoogid olnud. Ma olen nendelt täpselt samamoodi nendega suheldes väga palju saanud, ma olen kõikidele kõikidele neile selle üle väga tänulik. Noh, eks inimeseks kujunemine toimubki ju mitte ütleme kuidagi ja ootamatult, vaid see on väga pikk protsess, eks me, eks me kujunema muutume kuni surmani. Ja ja nüüd, kui ise mõelda oma pedagoogitööle, sest tõepoolest ma olen nüüd kov muusikaakadeemias olnud juba õppejõuks üle üle 15 aasta enne seda veel muusikakeskkoolis Eks ma, eks Ma arvestan selles mõttes sellega täpselt sama moodi, et ma üldiselt väga palju tähendab, ma annan sääraseid soovitusi täpselt nii, nagu ma võtsin vastu soovitusi, tähendab, et mul õnneks ei olnud ühegi oma kompositsioonipedagoogika säärast suhet, et oleks olnud mingisuguseid väga jäigad nõudmised ja sa pead niimoodi tegema, sest et tema näeb ja tunneb niimoodi, et, et see toimus tunduvalt loomingulisemalt tunduvalt Prantsusmaalt ja, ja ma ise vähemalt pedagoogina üritan selles mõttes olla nagu samadel jälgedel. Tähendab, ma soovitan väga palju see, mis ma ise näen, sest et ega väga raske üldse kedagi loominguliselt suunata selles mõttes, et et ütleme ka õpilane oma ütleme loomingut, mis ta on seedinud, ütleme nädalaid, kuid võib-olla pool aastat on lõpuks midagi paberina saanud, paberile saanud ja, ja toob nagu esimesele säärasele vaatajale ja kuulajale. Mina näen ja kuulen seda, seda ütleme kas siis paari minuti jooksul viie või 10 minuti jooksul ainult üks kord ja, ja see on selge see, et noh, et et ega nii põgusalt tutvumisel, noh, alati ei hooma kõike neid kõik neid tagamaid, mida noor inimene oma loomingustes katsetustes nagu püüdis nagu avada. Ja sellepärast see peab olema õppejõud küllalt ettevaatlik ja tolerantne, mis puudutab, mis puudutab säärast loomingulise käekirja kujunemist üleüldse tähendab see, mis meeldib mulle ja, ja, ja see ei pruugi üldse sobida mitte sellele noorele inimesele. Peale selle on ka järjest suuremaks nii-öelda läheb ajavahe, ütleme noh, et minul tuleb aastaid järjest juurde, tegeleme ikka noorte inimestega, tähendab, et et tema on ju järgmise generatsiooni noor looja ja sellel ajal võivad olla hoopis teised visioonid asjadest hoopis teised arusaamad, hoopis teine loomingulised, säärased kirjutamise viisid. Aga on väga palju universaalset, mis kehtis 300 aastat tagasi 500 aastat tagasi ja kehtib ka nüüd, et pigem tuleks tegeleda sääraste juba absoluut, et nagu sääraste tõdedega, et noh, et, et mõned asjad lihtsalt on niimoodi, et need asjad kõlavad kokku, need balansid ei sobi. Et need vaata üle, et, et ütleme säärase nõuandega, aga, aga lõppkokkuvõttes muidugi kõige selle üle peab otsustama õpilane ise, mis talle sobib, mis ei sobi. Ma olen seda ise niimoodi teinud ja ma arvan, et noh, et, et see võiks niimoodi jääda minu õpilaste juures.