Koole. Raadio ööülikool ja Von Krahli akadeemia kutsuvad kuulama orientalist Linnart Mäll kõneleb teemal kosmoloogia kui mütoloogia. Nüüd alustaksime kõigepealt üsna intrigeerivalt. Ma armastan intrigeerida, mitte iseennast, mitte naisi, mitte mehi, aga kuulajaid valgul, kes arvavad nii, kõigepealt heri oli välja kuulutatud, et kosmoloogia ja mütoloogia oli niimoodi. Nii ma tahan öelda, et kosmoloogia ongi mütoloogia. Mitte midagi siin vahet ei ole. Miks on kosmoloogia mütoloogia, segab seda, et kosmos, loogia, kui teadus ei eksisteeri, tähendab ei ole võimalik täpsel teaduslike meetoditega välja arvestada, missugune universum on olemas. Räägitakse jah, et paisuvast universumist, mida näitavad siis mingi punanihe seal ümber, aga on ka teisi teadlasi, kes seda eitavad, seda võimalust ja väidavad, et universumile üldse paisuv universum. Aga ma ei hakka sellest kasid rääkima pikalt. Ma tahan öelda lühidalt, et mis puudutab kosmose tekkimist siis siin ei saa ka ilma mütoloogilise mõtlemisega, näiteks inimkond on mõtelnud välja sõna jumal, erinevates keeltes kõlab see sõna erinevalt ja mõeldes selle sõna välja iga inimene täidab selle oma sisuga selle mõiste. Aga see oli puhtmütoloogiline mõtlemine, kui igaüks võib täita mingisuguse mõiste oma sisuga. Järelikult ka siin jõuame mütoloogilise mõtlemise juurde. Ronja mitel kosmoloogia vaid kosmovoolia mütoloogia võimuses. Ja siin ma ei taha midagi halba ütelda, kui te arvate, et ma pean metoloogilist mõtlemist millekski halvaks halvemaks kui analüütilist mõtlemist mille üheks osaks on teaduslik mõtlemine, siis teeksite väga rängad. Minu meelest mütoloogiline mõtlemine on sama hea mõtlemine kui kõik muud võtlemised. Siin on palju kunstlikke, näen nägudest palju kunstnikke või no ütleme, näitajad on ka kunstnikud. Ja no issand jumal, teie kunstiline mõtlemine. Suurepärane, kuigi üldiselt ma olen ette kujutanud talud alati mõnda osa teistsugusena, kui lehtleja seda mängib, aga ma võtan tema kunstilise mõtlemise omaks ja naudin hea näitlejatööd, kuigi mul ei olnud see põhimõtteliselt rahul, ei ole sellega, kuidas nemad kuju ette kujutavad. Sest ma olen alati enne enne seda, kui ette kujutanud. Nii, nii et mütoloogiline mõtlemine on väga hea ja õige mõtlemine. Mütoloogiline mõtlemine annab kõigepealt rahuldustunde, et sa kõike tead. Sest kui me puhtalt teaduslikud arutleksime kosmose üle, jääks rahulolematuse tunne meie sisse. Aga mütoloogiline mõtlemine teeb suurepärase võimaluse ja nüüd ma põhiliselt ehitaksid oma tänase jutu üles näidete peale Indiast nii põhiliselt budismist, aga ka natukene hindu eesmist. Rääkisin teile, et jumal on mütoloogiline mõiste. Tean, paljud vastab, kuidas tema mütoloogiline, olgu, mina tunnen seda, et jumala olemas panna, kus sa tunned, seda ongi mütoloogiline mõiste. Teaduslikult ei ole võimalik tõestada jumala olemas, aga seda ei tasugi püüelda selle poole teaduslikult tõestada. Kui te tunnete seda, et jumal on olemas, siis see kuulub mütoloogilise mõtlemise valdkonda isegi olemas ta ongi olemas. Tahtsin öelda, kurat võtaks, Tolgi olevas. Jumala pärast ongi olemas, jumala pärast siis olge olemas. Nüüd läheme kõigepealt maailma kõigevägevama jumala kontseptsiooni juurde. Kui te arvate, mitte et see kõigevägevam jumala kontseptsioon kuulub kristlusele siis teeksite väga rängalt. Arvate, et see kuulub moslemitele, siis te eksite väga rängalt. Kui te arvate, et see kuulub juutidele, siis teeksite väga rängalt ja kui arvate, et see kuulub kõigile kolmele semiitlikule religioon joonile, järjestikuselt kolmele semiitlikule religioonile, see religioon on teatavasti arenenud judaismi kristluse kaudu Eslamini, siis teeksite ka väga ja väga rängalt. Peevam jumala pujud. Mütoloogilise mõtlemises on loodud Indias ja see on esitatud agavad kiitas on niisugune hindu vestik, püha raamat, kus on see esitatud ja seda tõlkinud ka eesti keelde. Nüüd ma seda loogilist arusaama jumalast teile esitaksin. Kõigepealt tuletan meelde, et pagavad, kiita on niisugune raamat, mis kujutab sõja eelõhtut. On puhkemas tohutu sõda, kus sajad tuhanded mehed seisavad üksteise vastas ja tuhanded elevandid. Indias on elevant sõjariist ja sõjavankrid üks vastas ja seal oli üks vankrijuht ja üks vankri olev sõjamees. Juht on see, kes vankreid juhtis hobusega ka sõjaväe, siis seal virutas mõõgaga vasakule ja paremale ja odasid, viskas ja tibusid laskis kõike, tegi niimoodi. Sõjamees oli Arsima ja vankrijuht oli Krišna. Krišna tuleb välja, siin pagavad kitsas ja ta on tegelikult jumal. Ta on jumal, kes on sündinud maa peale. Ja Harzima ei teadnud ka vanemate jumalanna sugugi. Aga Krišna nüüd näitab üheteistkümnendas peatükis, mida panid khativete loll näitab seda enda jumalikku palet. Arsena ütleb, näita minule ennast kui hävimatut. Krišna vastab, vaata minu sadu ja tuhandeid jumalikke välimusi. Erikujulisi erivärvilisi. Vaata siin minu kehas asuvat ühtset maailma liikumatult liikuvad ning ka muud, mida sa näha soovid. Kuid sa ei suudagi näha oma silmaga. Ma annetan sinule jumaliku silma, kuid oli nõnda lausunud, siis näitas Krišna Arsionale ülimat jumalikku kuju. Hellel oli tohutul hulgal suid ja silmil kõige erinevamaid imelisi ilmeid, kes oli ehitatud suure hulga jumalikkuse kaunistustega ja hoidis käes jumalikke relvi ning kandis jumalikke valikuid ja rõivaid ning oli jumalikkuse salvidega võitu. See lõpmatu jumal, telepalged vaatasid igas suunas, oli ülimalt imepärane. Kui taevasse tõuseks korraga 1000 päikest siis oleks see hiilgus vast võrreldav jumala suursuguse särada. Seal väga oluline, kui taevasse tõuseks korraga 1000 päikest. Teaduslikud mõtlejad ka mõnikord pööravad oma pilgu mütoloogiliste tekstide poole. Ja pommi leiutaja Oppenheimer kirjutas oma tegevusest raamatu. Eredam kui 1000 päikest saades just sellest samast pagavad kiitast inspiratsiooni. See oli tema lemmikraamat, kuidas nagu on paljude teiste suurte teadlaste lemmikraamatuks ei olnud. Ja siis mähi Arsiuna jumalate jumala kehas kogu maailma, selle ühtsuses ja mitmekesisuses. Nüüd Arsena ütleb, näen kõiki jumalaid, sinu jumalikust kehas ja kõige erinevamaid olendeid ning rahmata Loodovskistmel ja kõiki tarkasid ja taevaliku madusid. Veel sinu arvutuid, käsisuid, silmi ma näen. Sinu kuju on kõigiti lõputu. Ma ei näe sinu algust kestvust ega lõpuoo kõiksus isand hookõiksuse koju. Ma näen silt krooni saua ja ketast kandvana ning säravana ja kõikjale paistvana sina pimestatud, otsekui otsatu, tule ja päike. Ja see kiirgus. Sina oled purustamatu kõrgeim, sina oled kõiksus, ülim are. Sina oled hävimatu. Sina oled igavese seadmuse kandja, ma tean, et sina oled igavene isiksus. Sinul ei ole algust, kestvust ega otsa. Ma näen sind lõputult võimsana, sinu silmad, kuu ja päike silub pale, Jon Loitlev tuli, mis põletab kõiksus oma kiirgusega mis taeva ja maa vahel ning kõikide silma kartes on seda täidad võid sina üksi. Nähes sinu imepärast kohutavat kuju valguvad kolm ilma. Ja sinusse sisenevad jumalate Hulad. Mõned kuuluvad aukartlikult, peopesad kokku, hõiskavad, suuremad tasane nähes tohutad koju palju palgeliste, palju silmalist, palju käelist, palju puusalist ja palju jalalist, palju kõhuliske, palju kihvalist kukuvad maailmad ja nii ka mina sina puududa taevast ja hiilgad kõikides värvides, sinu suu on ammuli ja sinu suured silmad hiilgavad sind nões. Olen hingepõhjani vapustatud ega leia kindlustunnet ja rahu. Nagu harvutute jõgede voolud sööstavad mere poole. Nõnda inimilma kangelased astuvad sinul Loitvate lõugade vahele nagu ööliblikad kiirustavad vastu kuule, lennates kõrvetavasse tuleleeki, nõnda kiirustavad hukule vastu inimilmad, astudes ilu suudesse. Ütle mulle, kes oled sina, austus sinule, jumalatest kõrgeim pole armuline, madal, mõistlesid ürgsed. Sest ma ei saa aru sinu ilmutusest. Nüüd Krišna ütleb. Mina olen aeg, maailma hävitaja. Mina ilmusin, et inimesed siit ära viia. Isegi kui sind oleks hukkuksid, need vaenuvägedesse rivistatud võitlejad, tähendab minu küsimus ka see tantsuna ei teadnud, kas minna võitlema või mitte, võitlema minna. Tõuse, võida vaenlased ja sa kuulsaks naudi võimu õitsva kuningriigi üle. Mina olen nad juba ammu tapnud, sina ole ainult tööriist. Ja nüüd on natuke veel seda juttu siin selle Krišna jumaliku kuju ülistuseks. Ja siis Krišna ütleb, arva, saab osaks õnn näha minu seda kuju, mida sa nägid, isegi jumalad põlevad soovist sellele pilku heita, kuid täieliku pühendumuse veel saab mind niisugusena teada ja näha ja minusse siseneda. Kes teeb minu tegu ja peab mind ülimaks ning on minule pühendununa küdenud kiidumused ega vaeva ühtegi olendit, see siseneb minusse. Nii, vot selline on hilisil tuisk, mis pagavad kiitas, avaldab, aga muidu Indias oli enne seda hästi palju jumalaid ja nimetatakse seda süsteemi, kus palju jumalaid on ja mis seal omavahel funktsioonid jagatud, seda nimetatakse politismiks. Politeismile vastandatakse monottiisk on paraku levinud idee, et india ongi puhas politeestlik maa ei ole india seal kogu aeg olnud tendentsid monotismi pool ja näete, see Krišna kuju esitamine seal ka ateismi suunas kalduvus. Tryzna kuulutab siin, et tema jumalate jumal, teised jumalad alluvad temale. Ja teiselt poolt on olemas ka arvamus, et monoteism on kõige kõrgem religiooni vorm. Seda on kindlasti kõik kuulnud, seda õpetatakse usuõpetuse tundides, kes õpivad ja nii edasi monoteism, kõige kõrgem religiooni vorm, eks ole. Rihma ütlen intrigeerivalt, et see on vale. Kes nii arvab, astugu kohe islami usku. Puhas budism on islamis ainud absoluutselt kristlasel politistik. Kristluses on kolm jumala hüpostaasi. See tähendab juba, et ei ole üks, vaid kolm. Peale selle veel mõnes kristluse voolus edendavad ka jumala rolli peaaegu Neitsi Maarja, eks ole siis pühakut, elan väga oluline koht, inglitel on väga oluline koht kristluses ja nii edasi ja nii edasi, aga veel ütlen, kes ütleb, et puhas monoteism on kõige kõrgem religioon, palun astuge kohe, islamis on ainukene puhas monotistlik religioon. Mina arvan seda, et monotistik religioon tekkis selle tõttu, kui hõimud hakkasid ühinema tervikriikidesse, siis see võitlikus maailmas juhtus niimoodi, et üks Mu jumal allutas, teised jumalad hallutas selles mõttes, et teise jumalakummardajad lihtsalt lihtsalt maha. Nii, Indias oli asi veidi teistmoodi. India on tuntud klassikalise politismila, aga ma ütlen, see Polity meeskond kogu aeg tunduv monotismi poole. Selles mõttes, et üks jumal kuulutatakse kõige kõrgemast kõigi testile valitseb ja alati erinevad olnud, kes kuulutatakse kõrgemaks ja kõige valitseva maks. Aga samal ajal on teised jumalad saanud jääda õiguse elada. Ka teised on saanud õiguse oma funktsiooni täita. Ja veelkord, et mitte liiga pikaks asja ajada. Ütlen teile veel seda, et loomulikult see kõik kuulnud mütoloogilise maailma analüütilise maailmaga ja praktilise maailmaga ja teadusliku maailmaks sellel mitte, mida sa vist ei ole absoluutselt Eestile. Ning see maailm Seppolitistik, maailm, kus, Mõnikord tõusis esile üks jumal mõnes India religioonis, teine jumal tõusis esile. Selles poliitkristlikus maailmas. Loogiline mõtlemine oli väga levinud. Hakkasid miinus kuuendal sajandil toimuma mõned. Olulised silmused, miks ma tarvitan termineid miinus kui pluss, sest praegu maailmas käibel olev üldine ajasüsteem on selline, et on nullpunkt kuhugi asetatud. Aga miks ma ei saa öelda, et enne Kristust, sest teatavasti kristus ise sündis kuus või seitse aastat enne Kristust seoses kristluse solvang, millega ma hakkaksin ütlema enne Kristust selle kohta, kus kaks aastat sellest enne Kristuse ajast jääb veel Kristuse elu sisse. Üks Rooma kalendrimees arvestas välja, et vaat, kristus pidi sündima täpselt sel aastal, aga paraku praegu ollakse teaduslikult veidi teisel arvamusel. Järelikult seal mütoloogilise mõtlemise arvamused huvitaks enne Kristust, kas kristlus seepärast tarvitame teaduslikku terminit pluss ja miinus aastaid ja kõik. Ja, ja arvestada ka teisi ajasüsteeme, näiteks Indias on praegu kasutusel kolm ajaarvamissüsteemi peaks absoluutselt ennast üksteisega ja kolm tavalist ajaarvamissüsteemi, nende seas ka see, mida ma võidan, pluss Ilus ajaarvamissüsteem, aga peale selle ka moslemitel seal harjum süsteem veel Sikkidel on oma jagamissüsteem ja, ja nii edasi ja nii edasi ja mitte kedagi. Ja nii ongi omamoodi ilus elada, et ka teile testi tasu mitte segada. Nii tekkisid kuuendal sajandil mitmed huvitavad nihked Indias. Sellel on väga suured olulised tähised muide ka tänase teema juures kosmoloogilise teema juures, mille juurde tuleb veidi hiljem. Ühelt kuidagi üsna mitmele inimesele tundus tollal, et selline üldine mütoloogiline süsteem ei rahulda neid. Selline kummardamine jumalate poole neid ei rahulda. Isegi ei rahulda neid, see, kui üks oma kuulutatakse kõige tähtsamaks ja teised allutatakse sellele lisaks ei rahulda. Sest lõppude lõpuks inimese elus ei muutu sellest mitte midagi. Ja lüheks selliseks meheks oli Gautama perekonnast pärit Ta, kes hakkas mõtisklema selle maailmu üle, milles me elame ja kes leidis niimoodi, et jaht, maailm ei ole inimese jaoks suurem asi, aga sellepärast, et inimene ise ei ole suurem asi. Järelikult inimene võiks elust tunda rõõmu mad ei, ütlesin seda naudingut. Est naudinguga on alati seotud ka kannatused. Aga et võiks tunda rõõmu, lihtsat rõõmu, olemisrõõmu, siis tuleb tal midagi ette võtta. Kõigepealt unustagu huu mütoloogilise mõtlemise ära, hakaku analüüsima omaenda elu, omaenda isikliku elu, see on kõige aluseks. Ning mees oli see mees siis jõudis. Me oleme, mida eesti keeles nimetan virgumiseks sanskriti ja paali keeles on see vuda buda tasemele. Ja oma esimese jutluse, mis ta pidas, pidas pärast seda, kui ta oli virgunud viiele askeisile, kes rändasid mööda metsi ringi, lid askeetri, paljudes rändasid mööda metsi ja otsisid nagu öeldakse siis ta pärast seda, kui ta oli virgunud ta kohtas neid ja rääkis järgmist juttu. Kerjusmungad, kraak, rändureid, Oix, anduda kahele äärmusele missugusele kahele sellele, mis on nautivad naudingu mõnudele andumine nii tühisele, matslikule, ööbellikule, vääritu mõttetule ning sellele, mis on enesepiinamine liig kannatusrikkale, vääritule ja mõttetule. Kerjusmungad. Mina eemaldasin ennast tulemustest ja hakkasin mõistma, kesk teeb seda teed, mis annab nägemise ja annab teadmise ning viib rahusse, tarkusesse, virgumisesse ja nirvaanasse. Ja mis kerjusmungad on too kesktee, mis annab nägemise, annab teadmise ning viib rahusse tarkuses virgumisesse ja nirvaanasse. See on õilis, kaheksaosaline tee ning täpsemalt õige vaade, kavatsus, õige jutt, õige, oh õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine ja õige keskendumine. See kerjusmungad ongi kesktee, mida ma mõistsin, see annab nägemise ja annab teadmise ning viib rahusse, tarkusesse, virgumisesse ja nirvaanasse. Kerjusmungad on õilis tõde, kannatusest kannatus on originaal, termini mitte kõige täpsem. Kuulge, aga me võime öelda, et see on õilis tõde vaevast või vaibarikkusest. Tulevad definitsioonid, sündimine on ju kannatusrikka sekk vaevarikas vaidlete vastu. Vananemine on kannatusrikas, on, on haigus kannatusrikas vaevarikas, suremine On ju vaevarikas kannatusrikas. Samuti on kallutus rikad, Vaivarikad mure, kurbus, masendus ja ärevus kokku. See ebameeldiv aga valmistab kannatusi sõnadega, on vaevarikas ja eemalolev meeldivast valmistab kannatusi. On vaevarikas, kannatus on ka siis, kui saada seda, mida ihaldatakse. See jaga kerjusmungad on õilis tõde, kannatuse põhjust ajast. Selleks on janu uuestisündimise järele, millega kõiki oli alati käivad koos naudinguid otsivad himu ja kirg ning täpsemalt lõbujanu elujanu. Ja neid on väga oluline surmajanusurma järmal, täpselt samuti nagu ka paljud inimesed tapab ennast, tapavad surmajanune, Myteldavad mujale, meil neid oleks sama janu nagu elujanu summa jääma. Täpselt samasugune. Nii see aga kerjusmungad on õilis tõde kannatuse nakkamisest. Selleks on tolle janu, jäägitu ja kire kadumine, tolle hülgamine ja mahajätmine tollest vabanemine ja uuesti mitte vihkamine. See aga kirju suusad on õigustatud kannatuse lakkamisele viimaste eest. Selleks on õilis kaheksaosaline tee ja nimelt õige. Õige toimimine, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine. Aga miks ma seal rääkisin? Buda esimene jutlus, mis peale hakkab, see on tegelikult analüütiline, töötab analüütiline mõtlemine siin analüütiliselt, mõtleb, mõtleb, mis olukorras inimene on. Kuidas sellest välja saab, kas on võimalik välja saada? Väga oluline asi, mis budismi esimene jutlus ja kuulakem, mis edasi tuleb. Edasi tuleb see, et nüüd ta paneb paika mütoloogilise maailma. See on suurepärane. Kui pagavat oli rääkinud, siis hõikasid maa, jumalad, pagavatan buda selline epide pudeks epiteete. Siis hõikasin maa jumalad. Selle ülima seadmise ratta pani pagavat käima sarnati Hirvepargis ja seda ei suuda maailmas käima panna ükski erak. Ükski Brahmani, ükski jumal, ükski vaatan, ükski loob jumal Brahma või keegi teine. Kuulud maa, jumalad, hõiget, hõikasid nelja suure valitseja jumalad selle ülima õpetajana. Ta pani fagavat pöörlema sarnati Hirvepargis. Ja seda ei suuda maailmas käima ükski erak. Ükski jumal hühkis, kurat, ükski või keegi teine kuuldav telia, surev valitseja, jumala hõiled, hõikasid 33 jumalatel. Erilised India mütoloogias, jumalate kategooriad. Hõikasid 33 jumalat. Jama jumalad seal surma jumalale alluvad jumalad, vallajumalad, võluväenautijad, jumala teiste loodud haldavad jumalad ja Brahma hoiuga jumala. No see on see tohutu politism, kus politistlikud jumalat, kõik. Aga selle ülima seadusega. Ta pani pagavad käima seal pargis ja seda ei suuda maailmas käima panna. Juski erak Rahman jumal kurat, prahva või keegi teine. Moody halduski õige samal hetkel samal silmapilgul ja samal viimul Brahma maailma. Seal budaaegses maailmas veel Krišna ei olnud, sellist osa ei etendanud, aga see oli Brahma toob jumal kõige üle kõikide jumalate kandusse hõige rahva maailma ning kohu 10 tuhandeline ilmaval rappus värises ja vappus ning mõõtmatu vägev hiilgus, mis ületas jumalate jumaliku särad, täitis maailma. Sellega on mütoloogiline maailm paika pandud inimene, kes oli teadvuse kõige kõrgema seisundi saavutanud hirmu buda tegi seda, mida mitte ükski jumal teha ei suuda. Ja sellega on pandud viimase KOHT budismis ka paika, et inimene on olemuselt kõige kõrgem olend ja kõige kõrgem oled alles siis muidugi, kui ta on virgunud, kui ta on saavutanud sama seisundi. Veel lõpuks väga oluline. Üks nendest kerjus mustadest ainult mõistis seda. Buda vaatas ja siis lausus buda nõnda. Ja on talje oli selle nimi, kontalia on tõepoolest taibanud kond välja, on tõepoolest taibanud. Niiviisi saigi auväärne kontalia nimeks taipaja kontalia, hiljem budistlikus kaalulis nimi esineb väga harva, aga ta on esimene, kes sai tema õpetusest aru. Ja nüüd on siin selgelt mütoloogiline maailm on paika pandud. Ja et umbes niimoodi, et budistlikus maailmas budistlikus koguduses ei eitatud jumalate olemasolu, need jumalad olid ilusti poolt enne loodud, õigemini Prahanisse, tol ajal oli veel Brahmanis kindlasti natuke hiljem, nad olid kõik olemas ja milleks neid ehitud tulla bussiga suhteliselt, las olla. Aga see, see, mis, mida inimene tegin, mina tõin pettuse. Et see ületab kõik selle, mida jumalad on enne teinud. Selle kohta võib veel edasi öelda seda et buda pani ja aluse teatud liikumisele, mida praegu tuntakse budismis seal ja on see budistlik kogudus kannab nimetust salgas ja sees on ka ütleme, tekkimise aega siinses kirjeldati selles suhtes ka. Kas see kontalia üx inimene taipas, et üks ainukene taipas ja pärast seda hakkasid üha rohkem rohkem taipa liige öelda niimoodi, et see saldo on praegu kõige kauem kestnud inimese loodud organisatsioon siin maailmas. See on eksisteerinud üle kahe ja poole 1000 aasta ja ei näita veel märki, et ta võiks hakata ära kaduma. Ja nagu ma ütlesin, mitu loogilist mõtlemist ei heidetud kõrvale. Vaata see vastupidi. Raamines hakkas kujunema selline, no ütleme, piirideta kosmoloogiline mütoloogia mis saavutas oma kõrgpunkti viis, kuus sajandit pärast Budat ja mis leidis väljenduse mahajaana tekstides maha Yana on üks budismi vool maha ja suutratus. Lühidalt iseloomustab seda kosmoloogilist maailmapilti, mis siis välja kujunes? Kõigepealt seda, et ei ole ainult üks maailm olemas, vaid maailmu, konn väga palju. Ütleksin, et terminit lõpmatus praegusel juhul ei kasutada, ei öelda lõpmatu hulk maailmu. Aga mõnikord öeldakse, et loendamatu, hulk maailmu, loendamatu hulk maailmu, loendamatu erineb teatavasti lõpmatusest ja peale selle. On olemas veel maailmu, mida on sama palju kui liivaterasid kandes jões kasutaks seda väljendit ka maailmas sama palju kui liivaterasid kangelase jões. No see on loendamatusest tulla üks samm veel loendavuse poole, sest teatavasti kangelase jões olevaid liivaterasid on võimalik teoreetiliselt loendada. See ei ole loendamatu teoreetiliselt võimalik sobitada Alt, palun tehke seda. Ja on olemas meeletul hulgal teiste sõnadega maailma. Neid maailmu paljudes tekstides ka kirjeldatakse. Need maailmad on paljus sarnased, aga paljuski erinevad. Sarnased on maailmad selles mõttes et ka teistes maailmades eksisteerivad teadvuslikud olendid. Mitte kõigis, aga paljudes eksisteerivad ja ka teistes maailmades on mudad olemas teiste sõnadega, need, kes oli jõudnud teadvuse kõige kõrgema seisundi. Mida see tähendab kõige muu kõrval tähendab see ka seda, et olemise olemasolu ehk olemise üheks funktsiooniks ongi teadvuse tekkimine ja teadvuse arenemine. Ja veel enam teadvuse arendamine tähendab seda, et püüdolgi sinnapoole, et kõik saaks teadvuslikuks. Et kõik saaks teaduslikuks. Nüüd, kui räägime üldse India numbrite süsteemist, no seda ilmselt ikka kui paljud ei tea ka ikka see, mida meie nimetame araabia numbrist, muidu tegelikult hinde numbrid ja null seal sees ka selle antud juhul lõi ta seal mõistoleid indialased ja puhtal budismi eeskujul. See null, kui süsteem loodi, kuivõrd eurooplastele oli null väga jubedaks mõisteks, näitab seda, et eurooplased pikka aega ei suutnud nulliga. Araablaste kaudu see arvusüsteem võeti üle. Aga vaadake, see null tekitas suurt protesti, et kuidas saab olla selline märk, mis mitte midagi ei tähenda. Siin ma ütleksin veel seda, et Indias endas null ja sellele eelnenud filosoof, selline mõiste tühjus tühjusest ongi null tulnud. See näitab ka seda, et india uusid ja keeltes on sama termin tühjus tarvitatakse tänapäevani nulli tähistamiseks ja see ei tähenda mitte seda, ta mitte midagi ei tähenda, aga null ehk tühjus tähendab seda, et on võimalik täita seda asja, mida nimetatakse nulliks, on võimalik täita lõpmatult hulgal erinevate sisudega. Vaat siin on sõna lõpmatus tähistama kaal lõputul hulgal erinevate seisudega. Muidu käite nii palju erilise sisudega nagu liivateri kange sees. Aga edasi võib minna ka lõpmatuse juurde. Mis tähendab seda, et kui see klaas on joodud sellest veest tühjaks, siis unustame ära C-klassis, lõhk katame õhku välja suruma muudestus või ükskõik mida sisse panna. Absoluutselt lõpmatu hulk erinevaid asju võib panna siia sisse. Tulid siis muidugi ma ei tea, kas praktiliselt suudame teoreest või aga matemaatika teatavasti teoreetiline teadus ja seal võib teoreetiliselt täita kõiki asju ükskõik millega ja null ongi see, mida on võimalik kõigega täita. Null on palju võimalusi Euroopas ka teinud pärast seda, kui viimane mees, kes põletati nulli kasutamise pärast ära. See juhtus 16 saidi lõpul, muide 16. sajandi lõpul. Maa kohe kõik matemaatikud ei olnud selle kasutusele USA araabia numbrid tervik kunagi see, see läks nii üle kivide ja kändude selle vastu võetud ja praegugi on neid oma numbrid eelistavad ise gamma, mõningaid eelistele. Ausalt öeldes. Sest ei tohi liivaid mõtlemise vastandada kui rooma number oma kohal. Väga ilus. Raevunud veel oma kool ehk India number oma kolm väga ilus. Seda võib mõlemaid numbreid kasud, ainult et rooma numbrites ei puudu null null kui selline. Võib siin ka veel öelda, et araabia numbrid annavad muidugi ka võimaluse ehk intervjuusid annavad võimalusega positsiooni süsteemi rakendamiseks, tähendab igav omandab koha teatud kindlas positsioonis, kasta tähendab ühelistkümnelist, sõjalist tuhandelist ja nii edasi, nii edasi. Nii, ja veel, milles on india mõtlemise suur erinevus võrreldes endisaegse Euroopa mõtlemisega on see, et kui vanas Kreekas Vanas-Kreekas ei arutletud üldiselt suuremate arvudega, kui 10000 seda nimetati mürios, kust on tulnud meile müriaadik musttuhat suust 1000 lihtsalt, et ei ole üldse oluline, kui palju seda, aga noh, see on lihtsalt rohkem ei näha siis indialased nägid suurepärast vaeva luues järjest arvude jaoks nimesid, nimesid, nii et 100 nulliga lõppevat arvu tehaksegi oma nimede olemas. Ja muide, ses osas kreeklastel on sarnased ka vanad hiinlased, sest täpselt samuti oli 10000 oli piir, on vuh-vuh 10000, mida täpselt samuti seda eestikeelne musttuhat seepärast, et kaugemale iseseisvalt nende arvud ei läinud alles pärast seda, kui budismiga kokkupuude oli, siis neid harvu süsteem jõudis ka kaugemale. Kui on kõik inimesed virgunud ja vabanenud oma mineviku taagast, et kas nad on siis kõik ühesugused või säilib neil ikkagi individuaalsus ka selline, mis koosneb nende minema? Just see on teoreetiline küsimus, jälle praktiliselt inimesega juhtunud ei ole, kõik niisuguseid praktiliselt ei ole ka neil, kes on virgunud, kas nad on põhimõtteliselt no oma olemuselt sarnased yldiselt on sarnased, aga individuaal reaalsus on täiesti säilinud. Kuidas väljendab, no vaadake, dalai-laamat olete siin teist on väga individuaalne virtuaalselt väga huvitav olend, tema teadvuses on talu poidligiooni, ta pärineb talupoja perekonnast. Talub õige jooni, on tema olemises. Ta tunneb huvi, kuhu maailma vastu suur poliitik muide näitab ikka selgunud olekus võib ka poliitik olla, ta on täielikult kaastundlik, ta raiskab nii palju haiga teiste inimeste peale. Üks küsimus mul tekkis oli seoses selle loendamatu maailmatu arvuga. Et see otsapidi haagib ühe tänapäevase arusaamaga kosmoloogiast, kus väidetakse, et ajalugu ei ole mitte üks, vaid need ajalugusid, vehistoriaid on, on palju, ehk siis ka loendamatu arv. Ja, ja nad kõik eksisteerivad üheaegselt ja see kõikides nendes ajalugudes estorites on ka sündmused, inimesed ja nii edasi ja nii edasi, kõik, mis sinna juurde kuulub, nii et nad ei saa ühest teise minnakse, ei tundu olevat täiesti konkreetne paralleel tale budistlik arusaamaga. Absoluutselt, aga ma ütlen ka, see kulub Vitoloogilisemad. Nii. Kujutage ette nüüd, et ma pean praegu teile loengut kujutate ette seda kujutleda ja seda ei ole vaadata, kujutage ette. Ja nüüd kujutage ette, et teie peas on juuksekarv. Nüüd kujutage ette, et seal niukse karvus karva sees on sama palju maailmu nagu kangesid, liivaterasid, võib ka veel kaugemale minna, sellega loendamisega võite ka, nii leidub ka mitmes tekstis olemas. Kõigepealt kujutage ette, et on et on sama palju maailmu teie juuksekarvast, nagu on kangelase jões liivaterasid. Nüüd võtke üks maailm sealt välja ja jagage see maailm omakorda liivad keradeks ja liivaid lõpmatu kord jagada, siis kujutage ette, et igas selles liivateras on see ruum, kus, kujutage ette, et kas ma pean loigud sest sellest räägitakse, teie kuulate, mõnikord peate teie loigud, mina kuulan, muidugi. Nii võib minna lõpmatuseni, lõpmatuseni kasutatud väga halba terminit nii palju alla minema, nagu on kõigi maailmade kangelase jõgedes liivaterasid. Aga see ei ole mitte lõpmatus seal, mitte lõppedes. Võib-olla praktilises õpetus võib seda pidada teoreetiline lõpmatuse olla ei saa. Ja niimoodi see teadvuse otsimise tendents toimib siis lõpuks mitte ainult teie peades, vaid ka teie juuksekarvade. Sellest oleks väga ilus tekst kirjutatud, nimetavad taansaka suutra võib-olla ka kunagi kaugemas tulevikus, see saab eesti keelde tõlgitud ja see on, ütleme, kosmilise mõtlemise absoluutne tippteos. Sest kaugemale ei ole võimalik enam minna. Ja isegi kui arvatakse kunagi, et kosmos on midagi sellist, siis ometi see Maal on ees sellisena, nagu see seal suurt ras antud on. Ja muidugi on igal pool maailmas omad jumalad ka aga ainult Metul loogilises mõtlemises, nende maailma mütoloogilise mõtteks on jumala toovad maailma on jumalad, kes hävitavad maailmajumalad, kes säilitavad maailma. Paljudes valgi tekkimine ongi, kadumine ongi kestvuseks säilimine ja kõike seda võib ka mütoloogilised personifitseeritud jumalate kujul. Inimteadvus on kõigeks kõigeks võimeline. Ja nüüd ma loeksin ühest maailmast teile ja see juttu. See maailma õnnemaa õnnemaa asub kusagil, aga kus ta asub? Mõeldud õnne, masuut ras. Seal buda vestleb ühe oma õpilasega Saaributra kasvavate ütles auväärsele saali putrale, kaugel läänes. Ja 1000 miljoni budavälja taga 100000 miljoni Budabeli tähendab ka tegelikult maailma sest igas maailmasüsteemis üks pusa on siis määrav, määrav hetke, kui ta on 100000 miljoni buda vilja tahab veel 100000 miljoni maailmas, aga no maailm on, on defineerimata mõiste siinse võimega võtta 100000 miljoni universumi taga. Asub enne maa-nimeline maailmasüsteem. Seal Erafia kuulutab praegugi seadmust vuda Hamitaajus amite Haiustana pikkeelu. Arvad Shari põtra, miks kutsutakse seda maailma õnnemaaks? Seal õnnemaa maailmasüsteemis ei ole olenditele kehapiinu ega vaimupiinu põhjusi. Õnneks on seal aga loendamatult. Seepärast nimetataksegi seda maailmasüsteemi õnne maks. Seal õnnemaa maailmasüsteemis on seitse terrassi seitse rida palmipuid ning palju nööridel rippuvaid kellukesi. Kõik on ehitud kaunist vaatepilti pakkuva nelja haardega kulla, hõbeda lasuurkivi kristalliga ning saari putra. Õnne maailmasüsteemis on seitsmest haardest, kullast, hõbedast pürgimist, kristallist teemantidest ja pärlitest ja korallidest valmistatud tiigid, kus õitsevad ootused. Nendes on vesi, millel on kaheksa head omadust nagu pühadel supluskohtadele kust kõik võivad juua. Ja kaheksa head omadust on selgus ja puhtus, värskendavus, hea maitse, risus, pehmus, rahulikum, kus viljakus viljakus tähendab ta selles mõttes viljakuse, ta kastab taimi. Võime kustutada nälga isegi näete, põlev vesi, Vi kosuda jalu, vaid nälga ka. Nii võime. Väitlejad. Aga maad tiikide põhja katab kullaliiv. Neljast küljest viivad lootos tiikides lisast aardest, kullast, hõbedast lasuurkivist ja kristallist astmest. Ka sellel õnnemaal kõlab pidevalt taevalik muusika ning maankullavärv ja ülimalt ilus. Seal sajab kolm korda öösel ja kolm korda päevas taevalik lilleõisi, mitte vihmasele. Need olendid, kes on seal sündinud lähevad enne hommikusööki teistesse maailmadesse, et avaldada austust heale 1000-le miljonile Budale. Puistanud iga buda üle 100000 miljoni lillega tulevad nad lõunaks tagasi oma maailma. Niisugused suurepärased omadused on seal õnnemaar vuda. Taiuse õnnema sündinud olendid on puhastanud Bodhisattva. Ongi enam tagasi ning neil tuleb veel ainult üks kord sündida. Nende bodhisattva arvu pole kerge loendada, seepärast öeldaksegi nende kohta loendamatu. Olendil peaks olema soov seal sündida. Ja kui hea poeg või tütar Amitaariuse nimega tuleb ja seda meenutab, kas üks või kaks nüüd või kolm ööd või neli või viis ööd sööd või seitse ööd ja teeb seda nii depole hajevil, siis seisab surma momendil tema ees või Taius, keda ümbritsevad õpilased ja bodi satuvad. Kui survestama mõtet pole hajevil, siis sülita kindlasti. Buda Amyt Hayus repuda väljas õnnema maailmas. Ja nüüd juba ka mõningaid ja niimoodi ei ole olemas. Aga vaadake, seda ei tohigi, ei ole võimalik ümber lükata Ta loogilises mõtlemises olemas ta ainult mütoloogilise mõtlemise pole üldse oluline. Kas mingi kosmoselaev meil läheb, kunagi leiab sellise maailmas ei ole oluline tal olemas mütoloogilise mõtlemisega ja uuesti ma tahan öelda seda, et loogilist mõtlemist ei tasu alahinnata ja seepärast ei tasu alahinnata ka tänapäeva mütoloogiaid, mis kilukunstis näitlejad ühte lugu, kino, kus siis välja tulevad. Ei tasu alahinnata teaduslikke mütoloogiaid, mis räsivad paisuvast maailmast ja uuesti kahanevast vaimustuses ainult paisuvast maailmast, kus kahanemist ei tulegi enam. Võtsin ühtegi seda alahinnata, sest see on ka mütoloogiline mõtlemine. Pigem tasub selle üle mõtiskleda rahulikult ja leida. Kui ilus see kõik on, kus me elame, mu daamid ja härrad. Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse juhataja Linnart Mäll kõneles teemal kosmoloogia kui mütoloogia. Helirežissöör Rein Palo. Heliinsener Priit Karinud. Saate valmistasid ette Külli tüli. Jaan Tootsen raadioteater 2004.