Ööülikool. Tere ööd armasse Ülikooli kul-kul ja ülikooli kulla, küll ta kõlas seto keeli, Ilo, Sahe Parhillam ei ole Obinitsa tedre talu. Riitsari Evari vana vanaema ja vanaisa elli ja lillmaa Terje on meil siin muinasjutuvestja ja jutukaaslane ja nurga homsal sankov, Parhilla puhkas Sis kütile, no ta uusvada külast. Mul sugulane, kes ka jutustas oma küla Jutaja kullase nuuskas vahele siis sängis siin vahepeal loll latsekene, meil Kauksi Üllega on katepääleid tütar nimega leelo-leelo siin ka kullel ei ole siis talutare. Nii et armas ülikooli, kulla ja kullelgi meid üks Ilose. Mu nimi on Riitsaari Evar male, Obinitsa põliselanikke setomaalt pärit ja ole seto kuningriigi ülemsootska Parhilla. Ja siis Obinitsa vastase kunstigalerii haljas kun galeriist. Ja Malle Terjel ilma mu juurekama setomaalt peri esiole koolike onuga. Petser, selle ma kodavalbetsere. Obinitsa elame sihammu, kodo sihomolatse ja sihammudi. Obinitsa kooli hoppaja ole pitsi kuda ja ja muinasjutuvestja. Võib-olla Teriese siis alastusest üte seto muinasjutu meile jutustabki Leo, meil siin kõrval sängi krõbistas ja ja seal Kaval-Ants ja Leole on ka hindaluma säänse külamehe juttu ja mälestuse. Tuubele ütled leo, kas aastail Satare vagusi olla, et kui teie sõber seto muinasjutte kõneldes, et eks tule sängi ja nurru ja vat uniga tule KMI Kaval-Antsu lukkumi või kõnelda akvano KMI, kas lätleole Pääle? Hellitas setomaa külakese, siis üts vana pakan, tul vanapagan. Olle kolm poiga, emane, ta pidi seal päris võhm is olema selletu naabrimis Ants time üldses kannataks sotsiaalne laadnamiis, sega dime tülli, noorimas nakatu vana paganaga toimet ummi toimetuisija ütel päävel parandas siis ants, reke tegedud reke ja vana pakendat müüde, küsis, et kuule Ants, mis sa siin tiit näed mul regi, et Oley vaja habest ega midagi, istud pääle ja sõidad kohe tahad, vanapagan kratsitud kuklatagust, mõtlased, kae sääne regi jooma. Hobest ka ei vaja ole joobest ega midagi, sõida, koedak akule, müüda regi, Muller arvat või no mis Marvi. Aadam, kallis regi, Kubalia odamassis taamas Akva kotitäis kulda, kotitäis, kulda on palju küll. No Daisysmin koda mõtles mõtletu vana pakan ja ütles, et kuule temini, kotitäis kulda sulle ja regi mulle. Nahe plaan Kuustja, et vanapagan oma Riiga Kodoja ütles poiss käisile, et kuule, puja. Nii mõtsa istumida Riibele ja regi esivideo Oley Hobeski vaja nad tuleva Hummagu Gransikaid üles ja Istvacis Riibele ja aks üts hõikas, et lõhia töömöll ja mõtsa ja regi ei liigu kuskile. Vanapaganas väänidel Sakurra Paadi, Ants Jalta, Petse minno võrdsa turja viratsis Antsu pool, vasta morroia ütelda Ants amm. Ants nägi jootvana pakend näiga söetähist all ja ja siis tule välja, ütles, mis hädavam, mis hädamis hädada, regi ei vea. Aga kui sa tahad rege mõtli vide oma Ice Morobell pääle, Morobell küll sedapidi ta mäe otsa pideme, siis tal lännu alla vastamäkke jahile. Amis sul Tatu tossas, küsis vana pakan. Ants ütles, et oma mul Kardoka baas, mul seal pada, et oli vaja midagi tuldega puid. Paned Mumagu surma, Pattaya õda custom, puder valmis või ta on küll hea, kui palju ai Kumunane viit söögitegemise pääle kuule mööda pada Muller. Adam kallistada nukku kallista siis oma kotitäis kulda. Kur ratta kallis küll. Haigum ka kallis jaossegi tubaar, nats kodo antsu, naase kätte ütel, et homme surmapatt ja õda Gustav roog valmis mile mõtsa dialadžiki, poja ja vana pakenetsi mõtsa ja tulevasi sõda kuja rüükve süü üle. Vaata lääme siis kaese pada, külm nagu jää surma, kõik ärge külm, müüja sai midagi ana Abakani artuppa viskaja Juusk siis Antsu poole Antsija näged, tule vanapagan ja ütles naasel, et kuule male, siia linala ja võtad nukestad piitskia ja ütle kopsat vasta minna siis maherene üles, ütle, et ma olen Ärgolnud. Naane yksis kõva heliga tuu Belgias vanapaganat ana pacem tuletarre ja küsis Kossansam. Antsu märgolnu. Kui järgolm. Osava kooli ta ütel küll, et tahan Peets kätt, kui kui tahad, et ma üles tuled, siis maksa piitsaga. Kaekas mõikas Sis Kaksus piitsaga. Ants, tule üles, ütles mitu hädam vanapagana lärmeelestki lännu, et pada keedes Ruuga ütles. Kuule, Antsukene, sulanda nihe, piitsk, müüd ta. Mullar. Aidan, kallis piisk Kuugalistasi Soncadsgoti kulda. Mõtle, kui hea kõik olnud, saate üles. Antse Katzgoti kuldajavõtt, piitsa ja Lätko toitles vanemale pojale, et kuule Makoksa sinna pärast ka, kas vaid vaarikas toet üles Boy Key laser lätt noorem papuyama noot kõlama kaks sõitev voori ja pärast ana piitsaga nähvi krae, kas saad üles tulla? Ei lase. Kõkke noorem Puiakkame tusa s vil arvu, mida vanapagan tahtni vana pakanantseid matsu Pesbess piitsaga, ess tulebki üles. Ahtsa kurradi ands, Petse minna. Võta siis suure kardaka koti jalats antsu mana, banzansule koti pää tuues juba vil kolmegi lukk ja võtsin siis koti selge ja läve siis kõrtsist müüde vana pakantasse, Antsu uputab. Läheme siis kõrtsis müüde ja Antsukene siis ütles, et kuule mine no võtatu pisu vederid sealt kõrtsist, et et latt miil parem past. Et ma olen nii kaua koti Holdkotti ole koti kõrtsist läbi, läkski kõrtsi ja Antsukene seal kotis Hicevam ja hakkas laulma Lähed haista ilma kuningast ei mõista keelt, ei kirjale teiste ilmakuningas ei mõistati, ei kirja. Rikka Smiislat müüde ja kullest sised, kehtis kutis, laul küsis kohe, sa näed seda ilma kuningast. Kuule, kas massaaži minna sinna kuningast teiste ilma saad küll. Aga mis ma pead tegema, sa pead mulle kolm Hobest andma Iloza troska ja esisiia koti tulema. Tule siis rikas miis anduma Hobesa ja troska ja jalad koti Ans köit kotti kõvasti kinni, istus troska peale ja sõit kolme uhke hobusega kodo. Vana pakan, tule Sis kõrtsist võttu koti selge ja lisas. Jõka turikas Miistakse mull mull mull ana Viiala, kus sata Viiala ja vana pakane, astus siis kodu ja kõva Hunal ka see. Ja kaes Antsu Moro pääl kolm Haabersti uhke troska latsisse, kas kants ka seal? Ütles kurivaim, kust sa siia said? Kost sai Kosay järve põhjast saidi järve põhjas, jäi sinna veel Hobassid, moi toodi, jäi ja kas ma siis kõiki vasarduva? Vana pakan ütles siis, et kuule aga asi, et makas asi sinna järve põhja, mine saad küll, mine tuid, suur Kardoke kott ja ma panen su sisse jalatki järve põhja tuut. Seitse Hobast Kindele, vana pakan pekssegi miiningu Ants kässe ja Ants visas vanapagana jõkke ja esieles võib-olla tähendab pääveni. Eks ta vanapagana ja Kaval-Antsu juttu siis Eesti mitme kandi setomaa variant on seal eelised seto muinasjutu mõne laeva sealsest, nagu ulmekirjandusest ja seened reaalsuse ja kosmose ja säänest asja nendesse muinasütles küllaltki nagu palju käkitu. Nathan jutusega näen. Vanaonu dime, nimi, Oil, passo, sõrmus, too, mis vastlakülast pärit pimekonna ajas kõnelema, siis üte läks, et võimul tulid halleluuja natukene meelde, noh ja siis Tuhala luukenevalgi säänest muudu, kas siis vanapaganast või hantsust way ja kõiki jutte time lõpuni sepa kõnelda selle, et kui jäeti vahele Segezi, siis jääd seda juttu pooleli, jalats kodo. Ja vot vanaema hälli mul tedreküla ja too vana Uno, Fasla küla ja tedre ja vastlavahepeal oli siis seeneristi, mida kutsuti, kao suu. Ja Tugaa suu, sääne paik, kohe Inemise kesköö haigu staa juhtuda, vähemalt tüdsindajas ei tohi sinna minna, mille selle seal Essütaja istuja esitaja Tulmu, vana ime vastlakülast kodu. Ja õnnestus tal siis tütar leida ka ütte tütar, leida on siis käe rähja Ast vastva ja jõuda sinna ka summana. Ja vana imen hakkas kiskuma hoobist kandi pääle. Ja tütar ütles, et kuule imet, ei ole siia vaja minna, et selle poole tule minna. Ja time aks kiskja kiskja. Ja lõpust kuuldvad it's lask, villuvillu jõudva hoopis ant gruppa. Nii et sa Evar Tiiete tedrejant kruva vahe omaks pikk maa kui nii võtta ja üle Põlda ja ööse ja kui jõudsin sinna ant ärtu, mehe ja küüsset kohmi olemiidi Alt andgrova, siis naq situtsurtyypite tagasi kodamine meie Saikodo. Ja tuues ole üts, voored, niimodi, Es ärg, etnoid, kõrdual mitu voori lõpust oligi nii, et üle põllu Ta ei tohi, näeb tulla mul vanaema kodo tull lõksurtid pita. Aga no siis ongi Egana muinasjutte olevat tegelase noh, nagu ta mitmete muinasjutu tegelase, et Ena krati vanapagana ja Kaval-Antsu ja kõik loomakesed palju ju ikkagi elust enesest, mis on kunagi natu kõnelema või välja mõteldu, aga palju oma šansse õpetlikku ja Elalise No ma mõtlengi niimoodi oma asi kooki, olnu, nii moodu kõneldida jutukooki, naabri pool Tõsele edesi naabri ei mäleta täpselt, kui toas Joll kõnel kolmandale. Ja kaitspan see nii moodu, midagi manoiat Exegi jutus nagu praegu üteldes, et kuulujutt ega kunagi ta kuulujutt, ma nähe kuulujutt on ka võib-olla muinas. Ja sama kui küla Holl nagu enne pidi setomaal niimoodi, et ütleme, kui Meheqi saiva nagu kokku, siis pidi olema õrna arendad kõnelnuist. Et õdaguse Koko, vot see viina ja aeti juttu koguni lihtsalt säänest ja väga palju naljajutuveskit säästsid, ma isegi ei mäleta, väike sellese veri uusvadast, et seal on ka see andsid hea suuvärgiga Mehhikes mõistva kõnelda igasuguseid juttu ja kui ütleme, sängi külajutt, sattus kellelegi kõneleja poole loomulikult tabanud Villuma nii-ütelda stiili sinna Manuela jälle jutt edes ja niimoodi nagu kujunes nagu kollektiivne looming tegelikult ja siis peabki, kõneles edes jälle ja, ja järgmine põlvkond oma kollektiivse mäluga teda niimoodi vorm veel ja jah, et selles suhtes on, ta ei tea, kui pika haigu edesi kandev. Selle etes vahet, kas omlazzy jutt või on täiskasvanute jutt selle noh, latsile midagi säänest pusi üks vanaste kaaskõnelda ja Nulatse juttu, mida latsile taheti edesi anda, kui seal midagi õudsat on see siis too too pärast, et Ladze verre ideesid, noku üteldi, et et vett üle käe toi kallada sisse vaesest latsest kestnud tahtsin vaesest lapsest jäie tud perre stetab. Aga noh, kui on männegi krutskidega, mis Supereholle säänest krutskidega mõistet ütelda, mida vanaema või vanaisa sulle ütel, et är tegu, Taad, et noh, siis siis tule tuu või ta on midagi säänest või. Noh, mida nagu üteldi, et mida nagu pead tegema, et ütleme, kui vaata, latsin hamba, tuli siis toda pidi yks nagu aha otsa viskama ja missa laulik ja siis, et seda viiekest mõnede mäletage saada mulle, eks. Ma annan sulle Luitse hambasadu mulle Ravane hammas. Aga ma mäletan seda, mis mul vanaemadeks. Kui ma väikene oli, siis ta, eks mulle ja sõsarile ja meile latsiliks aeg-ajalt Loi ütte säänest lookest Terre sinna proovi käe peal seda. Tsee tihane Varblane Kosovo kulla pesak Variku varba kuiva kuuseossa pääl, kostu kuus jäi vana, mis maa Räise kostuv vanamees jäi ära kuuli kohest imematati, pika põllu pind rajal kostuv pinner jäi hobu üles, küns kostuv hobu jäi susi ära, sõi kostususi, jäi pappi, rükabagesi kostu rüge jäi sirp pära põinse sirp jäi kivi, tiireti kostuv kivi jäi merede Veerähki kostuv meri jäi kana, aga sa ei, ei kostu kana jäi haugas, särav ei kostu. Kas jäi taivahelinn, minge sinna perre minnes tülitsete Tõngeldega vasitsite vangerdega võrr. No vot shansid lugusid jah, on igal pool ja latsilena Väiga lätsi pääle mu vanaema mahti Rannula pimedeks siis säänest madi sulle vasta võrdsa siis Ladze nii ja naa ess peopesa peale põtra kiitma keede keede, põdra köist, keede keede pudroc, pudro kiit ja Soobu troo, maitsjaacioobik, Hindreiccio viidu, no ja so väike laaberus, niiet õhtale näpule anti oma ülesanne, too väikene näpp uuesti midagi toel laaberus pöidlaga siis keedet, jäädes näpuga siis maitsat. Nii on siis Egaltaal ja kui Koteke Tuudi, tulge äkki külla, ega seto siis tules külla palja käega, eks midagi tõi hoiaku kompvekke Tuudi Noeni antilatsi kätte, aga see ju kõik kompeceer korraga tuutu, Hislasked teete, mida see veel lahki. Ja siis vanaemal Laul kõrrega duubel, et kulatsilon, kolmpeki käe pime, siis Panso käe ette ja naist laulma. Sirksid Bei kõverrahe köivo, vanaisa, aita pini buss juba ikka ja siis anti tuubele kompvek, vana ime, pantsetu kompleti, karman jälki laul, seda laulu laulsid Latsule üts kompvek jäimi oligi rahu majas. Huvitav jah, et, et just peopesaga näed sa mäletit oma vanaema poolt üteldud ja just vanaemale ka, et samal ajal siis peopessa niimoodi nagu kraabiti sõrmekesega niimodi rütmi sülitad. Et Kestutis, et, et too on nagu omamoodi ütleme, kui vanaema, ütleme taju sa niimoodi alateadlikult läänega nagu kontakt lapselapsega, eks siis peopesa siin oma kõik igasuguse punkti. Punktidele vanaemale vanainimese käsi kare. Samas noh, et tal on nii palju aspekte, visandsid, nukki, kus mooduda, ütleme tegelikult mitut muutuda või nagu saada ja samas rütmilisuse ja käelise sääne ühine tegevusega siis muinasjutte nendega ka jutte, laule lauldi ju tüüted, tehakse talvel käsitööd, teevad ja põllulaulu ja ja mööda läks vist päris päris palju, mida tänapäeval nii kõiki ei Tiidaki, kuna noh, tüüki oma kõik juba ei ole nad ju karjuna elaja karjamissiks oli kõik kikka kunagisi võix, kirgmaja lamba- ja lehma ja hobuse ja külaellu hoopis teistmoodi, Vello. Et ma mäleta kattudku Kunohiks latsena pidi nagu karakkermasin Obinitsa orav praegu osak otseselt karjakandmise, katsume nüüd järve all, nii et ei saa ütelda, et ma olen nagu järve põhja karjak. Et säilib, garamann oli ju palju säänse üks vanaema, vanaisa kärevad siis siis Casane haigu Latsu ja siis sai nagu esivanem Pitega olla koos, siis noh, metsaga puies kõneldi ja kotus Sist ja, ja seal on, sest et. Jutus Mavilje kannu selle leo Jermaga. Ma usun küll, jah, ja Leelasel seal ka niimoodi ta jälle kulles silma oma vallale Ilosahe ja vaikselt tege hell ja kaes. Setod on õnnelikud selle poolest, et neil on olemas oma muinasjutud. Kas võib öelda, et see setu muinasjuttude kihistus on veel vanem kui eesti oma tervikuna? Noh, ütleme niimoodi Tanssegi rahvaluule analüüsijat seisu kotust küll ei, Tiia kõnelda. Esima arva, et muinasjutu säilitas mõnestki ürgvana kihistust küll see ülesehitusega nagu noh, seal on lihtsalt mõned nagu üttest ütles triaalsusest tõiste. Kui noh, tõesti läheb niimoodi, et näge seal rebase luud kostis vankrisõit sisse, mitu vankrit sõitva sisse, sinna rebasepaelu sisse 40 ja siis 40 hobust ja siis tule naabri pini Kaalu suu vahele, viid sinna ja nii edasi, mis seal kõik oli? Et tegelikult näitas lihtsalt Sandsid mastaape, et millega kunagi, ütleme, seto rahvas tegeleb ta ikkagi mõttelaadi küsimus. Et seal, eks ole, sa andsid mõõtmeid nagu tänapäeva ilm on nagu panna. Nii nagu keeleliselt ja Fanta asjaga ja ja ta suhtles ikka ilma oma palju laiembayanaid ilmu, millega esivanem meil siin suhtlesi. Et palju rohkem eri mõõtmete, ühte ja teistpidi, et ta oli ikka palju ruumilisem mitte ütleme nagu kolmemõõtmeline, nagu meil siin Parhillom mõõtmitel palju hineb. Mu arvates Mulledena Kunetis soodet soovid, muidugi, õlad muudu, Guyskjaki armastas lahti seletada, et andsite eriala, analüüsite seisukohta ei tee, aga, aga ma arvan, et too vana seto aja ilmapilt Olliks. Aga sääne, väga vägev jaa-sõna, täiuslik. Jah, ja, ja eks unistus olli kaheks suurenba. Tinemine läks, dime, Elo on vaene ja võib-olla ei saa võimalda kõkke tuud, aga unista, võid sa ütskõik mind. Jah, ja ega ta liikumine nagu ju kõik toimis küllaltki kodukeskselt tongeta antse mõnestki sellest nagu ürgjõudu selles tegelikku jõudu, et sa ei pea Kohkil Kohkini ütelda reaalselt ei tea, kus märg ja sõitma noh tähendab tõesti nagu tänapäeva ilm on Kyotasitest ilma otsast teiste ja, ja noh, nagu ta liikumine andmeid siis seal seal on rohkem nagu meditatiivne süvenemist ja nõudev elustiil. Ütleme näiteks kasvõi saksaloogika, mis on tulnud, et lugu ütleme, eesti muinasjutt, sest nii-öelda eesti muinasjutt, et algab, tal on selline loogiline kulgemine ja siis on mingisugune lõpetatus. Mäletan nendesse erinevate rahvaste muinasjutt, et selliseid vihikuid anti kunagi välja. Et siis lapsena sai naerdud neid tšuktši muinasjutte, et seal on nagu minevik, olevik, päevik on kõik läbinisti põimunud. See tundus nagu hästi sürr. Selles mõttes, et seal ei olnud nagu sellist loogikat nagu selle indogermaani muinasjutu kohaselt. Ma olen kahelnud Malex Saarale ja Liisile ja Paulile oleks õlakoti enamasti suvelist lugenud raamatust küll. Aga kuna ma ei mõista niimoodi vaid muinasjutte lugeda, aga eri rahvite muinasjutte ja siis, kui ta setu muinasjutte lugenud siis eks täiesti, kus Ladze ütlevad, et vot, et, et Mullena noh, et kõige rohkem nagu meelde see või et jõudis Hannese mõtte laadi mäenegi struktuur on nii nagu omane etnosaladus, lihtsalt arvu parem vahe. Ja ma nägin, ma nägin loogika või mänegi, sääne süsteem, et kuis ta ülesehitus on seto muinasjutule tõisi muinasütel. Plats, kes ei ole kuulnud üldse muinasjuttu, et time hinge TM istu, hing that tegema kuid ka summa, kus teda kuni jämedad riik, mis sealt telerikastist ja kulats kooliski ütles, et küsiti, et mis, mis jutus suleime või vana imaam kõnelenud. Ai oledki. Algul Maest tahatud usku Pole kõneldud, noh, natsi ei mäleta perest Tulgi balled, eskidad Punamütsikest seitset kitsetalle ei ole kuulnud, et too kestnud Akunsti Tiiet siis tahad, aga lasteaiakasvataja lasteaia on kõnenu, niiet Kotost aga äkki tulnud ja, ja me ei taha, et, et ta Inemise hing oleks nagu terve ja terve mõistusemann, et siis siis kui säänest asja ei ole, siis ole mida tahtega. Lea Moscow, sul on ka seal Mäelegi muinasjutt kõnelda, vahele viiczyma. Mul tuli unisu osa kullase sylaza. Ja sõge Obinitsa karjand magevee rokina karja ja meeleldu küla, Kari ja vot ehitud küla karja mõnel pool päika kura, lähme Etuudingulats Belgsi kükke hirmsa poll tuhuku määne lehm, geeni lets ja pakub Anse. Muidugi tuud juhtub harva, et tavaliselt on nii, et Aid Tugarakese sööme nime sai rahulikku ja esinäksime siis rokina mõtsa onni tegema. Taimi, kuuse otsast onni, kas seal onnis siis me mässimini sama ja Kaimi kah naid puid, ess oletud hirmu mõttes avasta oma mõttes oma haina maa, kõik on nagu Väiga ja loodusemann Parila ka, et ummil latsi nagu doi üldse omapead mõttes Alaska. Jäljetud sirgu, lauluge kulleldi ja jaagu Kebejad sirgu, tulli juba naati siis ka ematut ilma. Ja et mänedukiv ei tule ja määne vilesaag tule, et et uuel kõik omavahel seotu praegu tunnelase nagu Tsirk, Koerki, kas sibi härblane või on varesega vahet? Jah, aga ta ongi ta tänapäeva maailm kah, kus on, ütleme ilmad, eesti muinasjututaja seega see televiisor on ju ju üks põhjus, mis on tegelikult seansiga muinasjuttu vestlemise ja seal see asja, noh kõik on nii huvitamis, kuskil kavandas, toimus aga see on vist tegelikult Gotham või esivanem. Vill mäletas, et et õunapuu on, ütleme, soo viimasite paari taastaga tantsis nagu noh, ühiskond ja poliitika ja kõik märkama teine tase on siis nagu noh, ebapopulaarsest või et noh, eks ta tasapisi naator sellest aru saama ja loodame küllaltki kähku, et seal suuline mälu ja ütleme, joogid ütleme, sovhoosi omal ajal nagu välja niimoodi poliitiliselt suretati üldse majanduslikku väikest kokad tantse. Aga teine asi inemisele, tegelikult on vaja säänest ele itega ja kohus süüdia, kohustust ja samas ka ütleme elajaid, loodusega suhtlemist. Et nüüd on tõesti ta mõtsast on saanud nagu ütleme, eesti selle sellest on lihtsalt väga üttepalgeline nii-ütelda sissetuleku allikas kiiresti maha võtta ja ütleme, kohe kärmiv Kui või veeuputus? Ja kui naad mõtlema tahad, et kuis Miibana ime teed tööd ja pühe päiv. Laupäeva õdak jool püha kuke outi Sanna ja pühapäev tõelaks puhkamisesti hingamisest. Aga mis pühapäevad etes kõige suurem töö tegemine ongi pühapäeva ja tuust peeti lugu Etna pühe, oma Inemise hingestiku ka onu. Ükskõik kas on püha. Räiv, ega kes tüütate tuueks tege ja, ja tal ei ole Dust kerikustega midagi ega vanastega läänegi töö Holl, mis tahtsid eta Tuudeter Elaitjateski äkki talitamalda kerigu haigus säänest Kolkmist ja mitmistest soola ja näitusest, mis mulle hinge jäänud, et kui pühapäeva, Hummakoll ess Ladza ja vanaema kõrraga söögi, lavamana minti, pühese nuka ja mille sinna minti minti sinna siis vana ime lugi ütte salmi piiblist üteldi aituma, et näete, laminose kõrda lähen. Ja talle öeldi, et tõimenetel vil parem tulesi ja siis mindi söögi lavamana ja söögilauas tulekski äkki püsti niimoodi, et aitäh jalats minema aituma üteldi eks taeva esele tuleybandsa. Tähena tas Õnetud Moogut ja Daiwa ees leegahist ka õda kukku minti magama mõttel Tiidu päeva töö ja tegemise kõik läbi ja mul vana ime siis kõva Hellüüga lugi õhka õdaku, ükskõik kui väsinud tolle õdagu, ütle salmi, lähen õhtul magama oma taevaise saadasa oma ingel armuga minu juurde valvama. Kõik suur ja väikene jäägu taevaisa hoolele minu süda puhtaks tee, et ma saaksin taevasse taevaisa anna rahuliku une kest, saada kaitsja ingel, kes meid pääst varjab ja hoiab. Ja kui hääd ööd peale ta täritel siis olnud kiida, et kõik oma kõneldu mõtte, oma mõteldu, maid magama jälja. Kuis tere, sa arvate, sest noh, ütleme kombit šansid, vannu rituaalide unustamist, kui sotsasin nii-ütelda nagu tagasi või et rahvas nagu nakkasi vastast meelde tuletama, kullema oma esimene muidu ta, või ütleme, põlvkonnaga väga-väga kippust ärevad, nagu ta. Ta ongi kipute hääl, sellepärast et praeguse vana ime ega nime ei Tiia oma kohussid ega ei taha latsiga tegeleda. Neil on oma töö ja töö on nii tähtis, et tuubia tärsama. Kuis vanasti vanaema jättest tegemata töö pärast, et lase. Timeman oli ta Väiga, tahtsid lapsed tuleva ja nõide latsiga tettinu tüükese kõik töö ja lauldi seal man ega latses tunnetu, töö on kohustus, tüütati rõõmu. Tulin nagu elustiil, saanes tegevus. Justu muinasjutt Jedaazigele, vannu hinemisega ühte ega mul kah imes kõnele Mullenaid muinasjutte ega midagi, Sandsid kombit vana ime all tuuges kõnely Vanauna too näide TÖÖ latsile edesi andatud tarkust ja nime oli, noh juba see on see auväärse jää, et näis, peeti lugu ja kulleldi, suu ammuli, kullelgi, mida nimed kõnelase ega seke vahele kui vanem jutu aidanud olles, nii et lähme või paka olti, ET Vassisoldas Cavenda. Et vot säänse mälestuse oma naist vannust inemisest, et sule säänest tegemist laste rüükkimist, platsile tiga, nainegi töö ja, ja kui töödes sule Sis kulleldi, kõrvad kikkis, kulleldi. 1000 juttu jah, ma mäletan seda vanaema kasakuemmi, et kui ta sõsara tütart liisid Oidzevi et laulse, seda kogu aeg lause oligi välja niimoodi seal väike nagu leelo ja lause üks noh, niimoodi ikka mitu tunni järjest tainab Estna üht-teist võiks vahepeal nii hõigas noh, vana hea siis ta hõigasse liisi liisi, mis sa teed jälle laulse edasi. Igasugu maitse, vana olisi laule ja Edetare olime kangastelje suvel. Et kus siis oli ka nii, et et ka meie väike olisi sõsaritega. Vaat mäng see seal, noh, vanaema kudasinoid, vaipu, millal ta nagu seal nagu noh, mitte nagu kombain, aga ikkagi määra nagu turnimisagregaate tavalauda seal liigutis sai seal noh, nii mitte nüüd päris otsa põleta Kudades aga Essaeta kunagi ära, et nüüd Lähed lahud või, või sekat või et noh, tall, meele huvitav ja talle ja, ja tasane, hästi eriline. Jalatsi loll turvatunne ega too kangastelgede kolksmine tuuel kah uma rütmis ja ja eks nuritmi Pansegi Nigudu Elo Elo kiuma. Vot just nimelt see rütmilisus on see, et nagu igal Elo on, saame oma rütmi. Et manegi muusika tänapäeval ju väga popp on sana vaibakloppimine või tohutu noh, kui auto vahepeal sõitva, eks ju. Et on Kauma Rütt täna nii nagu lahker midagi mulle nagu tundus, ta rütm on seal hästi nagu kuigi destruktiivne, väga, aga vanasti rütmi. On see nagu ta, mis ta siiditihane ja nali seansse nagu positiivse rütmi või mis kõige elesi liigutase ja Sandsid positiivset rütmi nagu ümbrus nagu täi summa ja kui need Ivana Kikanaxiva kirg maja ja ja näiteks isegi vahepeal ka, et siingi sa vanaema, vanaisa talu, Terre talu nii-öelda ja siis Etna Use kiitmise. Et Ma nüüd ei ole spetsiaalselt õlitanud udu pärast oma Usamonosama Use, mis siis ka kui vanaisa ja vanaema Vilelliva. Ja kui need kulleti mul täpselt on meeled kiiksiva, siis nagu samamuudu tulla. Et kõik on see, et ta homsane kollektiivne mälu ja sääne asi, aga aga see on seal tehismaterjalil nagu, ütleme plastmass ja tal ei ole tegelikult säänest eluhingust ei ole see tänama, käive, sink, galerii külastaja humaga tulliva kaema, muuseumitare ja siis tulime siia muru peal, et, et mis, mis ta jalgratas seal sai, väga huvitav, jahvates vanem võimlemise, vanaisa jalgratas, et noh, mul muidugi Antonid vankriratta alla, kuna sõõres kuule seal selle rahaga tööl, jah, vanaisa jalgratas ja siis käime nendega seal galeriis ja siis ütlevad, näete, et et mujal pead ikka, et kui nagu Naatus niimoodi vastast tegutsema, kui ta on pikalt nagu sahisnugi. Tule too, et maja hing, tule nagu tagasi või Inemise kõnelusi puie väitega ja kogu loodusega saime aru, mida loodus kõneles, millele ta kiirja ja samamoodi ka, et kuis nagu elajad tege ja kõik tal kuigi seal üts nagu tervik ja kõik noh, eluaseme ja, ja seohmate. Miks muinasjutu üte tohutult võimsa mälu säilitada ja, või, ja muinasjutuvestja, kes ole siin hästi palju ine fil kõigi. Me ei ütle, et õnne Eesti Eestimaal seto rahvuspead säilima niitlejat kandis oma jutus oma Inemise uma kiil, vaat siis eesti rahvas, rikas. Eesti rahvas Songi, ta tegi ju järjest sealsest rikk hambast soo, kui, kui tõesti Olesinuid, keeli ja mälestusi nagu rohkem, et kui enne oli juttu tõesti seosted, et kas eesti muinasjutt omagi õnne Saksa ja teisi rahvite nii-ütelda, noh tõlke, mis on säilinud. Et kui üts rahvas, seto rahvas mäletas ja Tiit lisaks eesti keelele ka seto keelt toomi, õnne, õnne hääl, seto talle samamoodi, et mis siis, et väga palju inimesi sealt keelt ei kõnele siis ta ongi nagu saane elitaar, visane aadli kiilaks ja tegelikult kui nii võtad vähese mõistvalt teistpidi nagu siis salakeeleks. Kuidas eestlase aru ei saa? Järelikult tihti kui eestlaste seltskonna setoajase omavahel juttu on ju väga hea, nii et noore Obki õnne seto kiilt ja ja kui me nüüd viimati olda lepa Kirmask, mis paljudega, kellega ma pärast nagu kõnely ütlevad, tõesti üle aastaid säänest nii ilusat Kirmaskitele ammuine, tuud samma jahetoomiks, märk, kadustate, noore pillimehe ja laulja ja tantsumehe rahvas nagu nakas mäletama ummi neid pühasid küla pühasid, siis näiteks lepa Kirmas mu arvu saamise müüdan tasane nüüdse Kirmaski nukal setomaal oli oma täht päeva ja näiteks Kirmaskitel lauldi nii vannu laule kui veeretati, mängiti nii vanu nagu pillilugusid ja nii vanu tantse nagu mäletad, on seal nagu noh, nagu ka kord aastas kõik rahvastele kokku, kordas, vanus andsid kombit või et vahepeal oma onu aastid koht tõesti hom. Mäleta mõni aasta tagasi, kus oli väga vedu rahvast ja panti timas mäng, tümps, mäng masinast ja tõesti laulites ole ja pillimehi 200 jah. Ja tundus, et lihtsalt, et ta setomaa nakas vastast nagu õitsele lööma. Nakas nakas do kandi pealt mu arust ka ta lepa Germaskoll Väiga illos, ma ei ole seal 10, aastake inebki aunu ja kui see aastakäive, siis mõtlejad, no annas jummal edaspidi igas andsid Kirmaskit. Mis ma pärast Tiide sai, et leppe, sest too hagu, Henn Oldenn. Ma olen isegi projekti, et sinna Kirmaski platsi peale olles vajaks kiikuda, aga noh, kiigu jaoks on vaja materjali ja raha. Ja siis on projekti järesitanu ja Tiietimis vastusestel tulnu raha ei anda, sest ta hääbuv Küle tuul lõi nagu pahvist, et noh, et kusalt hääbuv rahvas ja hääbuv Küle, et toode ei olegi nagu vaja üldse üldse toetajad. Soolika latsion, vähe, hääbuv, koolja, hääbuv küla, nii paneme kinni, USA ei olegi vaja. Et kui säänse mõttelaadiga edesimindas ega imemine on tähtis tom väärtus, mida pead säilitama. Ta ongi ta riiklike asjapulk ja süsteem on, miks kõigi väega? Ei arvestata kohalikku eripära mitte nagu Kohkil tegelikult palju ametiasutuse riikliku peassi inimvastaste kuritegude perre nagu noh, ma ei tea, trahve maksma või kinni istuma, no ju tegelikult, et manssegi lähete kohegi Putja, eksju, ja siis ostad muna vett juba eksia. Ja siis mulle nagu pakutes Lämmiilmaga, ET mine võtatud, Evi, Anija, Bon Aguate mõnestki noh, kuskil ma ei tea prantsuse vet peatuma Eesti. Ja õnne, tuu om pantu küll. Aga noh, ma tahtsin värskat juba. Värskelt ei ole külmkapid. Donsen Nuka. Ma olen nii aru saanud, isegi need on nagu ja Neuma maksnud kinni külmkappi, et noid võid külmkappi pane oma külmkapp on, eks ju. Et teisi külmkappe ei tohi umbes sinna tulla viijadki toime tegelikult ju riigivastane tegevus ja tähendab õõnestamise, et Sa andsid näitikuna hakata kaema, on igal pool igas selle, et, et mille eest ta valitsus üldse nagu palka saami. Et kui nii võtta, seto rahvas ongi nagu tuvasta võidelnud mõistusevaeguse, vasta, vanapagan kõlet, vot see kõik osse trahaull, hulluste jaost, tühjastes ole. Et võib-olla ongi too, et muinasjutt või, või tegelikult tõest saia. Ja, ja kui nii võtta oma allikavesi dueimasse räägi ja kui vana imemise lätsi pike tee ära ega kaevu Morodales ole, nimelatsisin allika manu võeti siis kani puuga. Veesindel nõsta tuli kodo, puhas selge vesi, Toliel ühendus loodusega. Väega Kippesti peassi kõrvaga midagi nagu muutma. Aga püüa juhi piibli ütles näitusest tuust, et ega nii seto või, või Inemise ei ole kohtumõistja kohtumõistja tegelikult jummal ja tuvam kõik olemas olnud, nii et tule, ai. Tule, kui, kui üts, moment, lihtsalt esinakas ka seal üleval aru saama, lihtsalt asi läheb nii nagu noh, nii konkreetsest kätte. Et kõik ta teod ja mõtted, nõndele vili, tule nagu noh, Taada, mis on täiesti silmaga. Näete vä? Jah nagu vanapagan sai oma palga kätte. Ega me ei ütle midagi, aga õitses, mõtles siis, siis? Jah. Kõnelesid lillmaa Terje ja riitsaare Evar. Jutuajamine on salvestatud Obinitsas Tedre talus helikujundusplaadilt Mirjam Tally ja sõbrad. Saate valmistasid ette Külli tüli ja Jaan Tootsen. Raadioteater 2004.