Ööülikool. Kes on näiteks vaadanud neid loodusfilme sa vannidest, siis seal võib üsna tihti tähele panna, et kui väga erisugused loomad kogunevad mingisuguse veevõtu koha juurde, mingisugusesse joogipunkti et siis nii kiskjad kui rohusööjad ei käsitle 11 seal kohe tarvitatava toiduna. Vee juures valitseks justkui mingisugune kirja panemata reegel, mingisugune demokraatia, et kõik võivad võtta kõik veel juua ja sel ajal sõda ei käi. Tere õhtust, Me olen Kaarel Tarand ja et ma olen ajakirjanik, siis ma muidugi räägin tulenevalt oma ameti eripära sellest hästi lihtsustatult pealiskaudselt, hüplikult ja võib-olla ka üsna mustvalgelt, sest et lihtsustatud maailmapilt on ju mustvalge, ometigi et ma püüan rääkida veest, inimeses, inimesest, vees, siis Ta on nii palju ja inimesi on nii palju, siis on seda juttu võib-olla natuke kõigest, aga eks ma püüan siiski mõned üksikud väited välja valida ja, ja siiski mingil määral neid ka põhjendada, et miks minu meelest nii on. Kõigepealt alustada ilmselt tuleb sellest, et et olukord ei ole üldse lootusetu inimkonna jaoks, olgugi et palju, selliseid ka niisuguses ökoloogilise mõtlemise keskkonna üle mõtiski eludes, lootusetus sageli ja palju väljendatakse. Sest et seda jõudu, mis pidurdaks keskkonda hävitava arengu või eluks vajaliku hävitava arengut, tundub olevat nagu väga vähe. Mulle tundub, et see asi päris nii ei ole ja mingist otsast saab peale hakata ja Eesti tundub olevat üks väga hea ja soodne ots selleks pealehakkamiseks. Seda mitmesugustel põhjustel. Aga siiski enne veel tahaksin öelda ühe kurja lause ja nimelt, et nagu üldse inimkonna, siis ka tema keskkonnaprobleemide peasüüdlased, mulle tundub, on juristid. Nimelt teisi, kes oleks nii veendunud oma elu korraldamise instrumendi, universaalsus kui juristid ja kuigi see, mida nad reguleerivad, see tuleb tagantjärele pärast seda, kui juba on mingisugune asi, mingisugune vajadus justkui suurema korra või mingisuguste piirangute loomise järele siis see, kuidas nad seda loovad, viib sageli soovitule vastupidiste tagajärgedeni. Kas või oma veeni jõudes. Vesi on termin või mõiste, mis esineb ka õige paljudes seadustes. Aga need seadused ei saa kuidagi olla universaalsed, arvestades sellega, et mõnel pool, kus on harjutud sellega maailmas, et vett on liiga palju ta on liiga suur ja liiga vägev inimesele või, või muude liikide jaoks, et seal on tal pigem kannata surma tähendust. Aga seal, kus teda on jälle hästi vähe, siis sinna, kui ta saabub korra siis kannab ta elu tähendust. Jurist seda vahet ei tee, tema jaoks on vesi vesi ja ta kohaldab oma seadust igal pool ja universaalselt kahjuks on ka maailma harrastata, võib kehtestada püütav keskkonnaseadustik just samasugusest juriidilisest viletsusest kantud nüüd selle juurde, et, et mis seal valesti on. Ka Eesti põhiseadus ütleb meile muuhulgas, et üks inimese põhiõigustest on õiguse elule. Täpsemalt öeldes ütleb seda põhiseaduse paragrahv 16. Ja ütlete seda nii, igaühel on õigus elule, seda õigust kaitseb seadus. Ja meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Nüüd selle üle natuke mõelnud, olen mina jõudnud järeldusele, et vähemasti minu õiguste elule vaatamata sellele, et see on põhiseaduses kirjas, ei ole piisavalt kaitstud. Ja seda just nimelt seetõttu, et mul ei ole piiritud ja piiramatut õigust kasutada vett või saada vett, mis on minu eluks nagu iga elusorganismi eluks vältimatult vajalik. Seni kuni veel on hind on täiesti selgelt ka Eesti oludes. Inimesed seda võib-olla piisavalt tarvitada ei saa, kuidas see tervisele kellelgi puhul mõjub? Ei tea, ei ole uuritud, ei ole mõõdetud. Aga kui vee kvaliteet on selline kuskil piirkonnas, et joogivett peab ostma või ootama kuskilt keegi tünni kohale veab, kui teda ei ole hügieeniks piisavalt näiteks mis võib ka täiesti vabalt olla olukord või kui selleks, et, et saaks piisavas koguses tarvitada, pead sa näiteks töötuna läbima mingi erilise alanduste protseduuri, et saada mingisuguseid sotsiaalabiskeemi liige olla, et siis sulle mingil hulgal kompenseeritakse mingi naeruväärne miinimum, mis tegelikult ju ei aita inimesel elus või hoiatada vaevu-vaevu elus ja nii edasi, siis sellisel juhul ei ole see juurdepääs vaba, mis vähemasti sedasama joogivett puudutab, et on mõneski Põhjamaad hoopis heldemalt lahendatud. Et kui sa oled hädas, võid sa oma veearved ikka saata küll omavalitsusse ja nad muudkui maksab. Muidugi võime me neelaseda oma mingisuguste väga kaugete eellaste ebaõnne või otsust, mille tõttu me oleme tõmmanud loosi, et meie kasutuses on väga vähe vett kõigest sellest veest, mida maailmas on ju hästi palju. Ta võiks umbes ette kujutada nii, et oli see nüüd 60 või 65 miljonit aastat tagasi. Aga mingil hetkel need eellased kuskil vee all kulli ja kirja vihkasid. Et kes läheb maa peale, kese vete. Sisuliselt tähendas see seda, et ühtede valitseda, nende, kes jäid vette, jäi 98 protsenti veest ja teistele, kes tulid kuivale maale jäi kaks ja natukene rohkem, ütleme, 2,15 protsenti kõigist maakera veevarudest. Kusjuures see on ju tore, et kaks protsenti on ka väga palju, ainult et sellest on lihtsal viisil kättesaadav veel omakorda ainult pool protsenti. See tähendab, et ta on kättesaadav niisugustes kohtades, kus vähemasti inimene ja, ja valdav osa muudest on võimelised elama. Me saime veel selle kunagise valikuga muudeski asjades nöökida. Vesi on kahtlemata märksa stabiilsem elukeskkond kui kuiv maa, ehk siis õhk, atmosfäär. Selle stabiilsuse väärtus on see, et ei ole vaja asju. Kuiva maa peal läheb asju palju rohkem vaja, noh, ma ei tea näiteks kas või tuld, kui seda asjaks nimetada. Inimesel on kõigist kõige rohkem asju vaja, nagu nagu me näeme iga päev enda ümber ja selle peale kulutatakse kohutavalt palju tarbetut energiat. Ja muidugi saime mäel pügada ka ruumiga, sest ruumi on kahtlemata vees rohkem kui seda kasutatavat eluruumi kuiva maa peal. Ja kui me arvame niimoodi, et et meil on paremini läinud, sest et meie areng on olnud kiirem. Me oleme jõudnud sellisele teadvuse tasandile, nagu me oleme jõudnud, siis viimastel aastakümnetel on siiski ka neid arvamusi, et, et me ei olegi teistest ja kõigist palju kiiremad palju targemad olnud. Kui me võtame näiteks veeelanikest delfiinid, siis praegusel ajal ei julge neid vist enam eriti keegi rumalaks pidada, vähemasti nende kommunikatsioonisüsteem ei jää inimese omale eriti palju küll alla, tõsi, nad ei pea jällegi seal neil sees, nad ei pea selleks endale asju tegema. Telefone või arvuteid aga saavad suurepäraselt suheldud ja omavahel hakkama. Nüüd tagasi selle inimese eripära juurde. Ükski teine liik ei kakle vee pärast niimoodi nagu inimene. Et kes on näiteks vaadanud neid loodusfilme sa vannidest, siis seal võib üsna tihti tähele panna, et kui väga erisugused loomad kogunevad mingisuguse veevõtu koha juurde, mingisugusesse joogipunkti et siis nii kiskjad kui rohusööjad käituvad, seal ei käsitle 11 seal kohe tarvitatava toiduna vaid vee juures valitseks justkui mingisugune kirja panemata reegel, mingisugune demokraatia, et kõik võivad võtta kõik veel juua ja sel ajal sõda ei käi. Inimkond on just vastupidiselt kogu aeg vee pärast sõdu pidanud ja nii kaua, kui meil on teada kirjaliku ajalugu siis mingisugused konfliktid vee pärast on sinna kirja alati pandud. Ja kogunisti nii hull on olnud ilmselt tüli vee pärast, et ka esimesed juriidilised koodeksid alates hammu rabist on pidanud v küsimuse reguleerimist v kohta paragrahvide tegemist vajalikuks, nii et v küsimusi juriidiline reguleerimine, sellel on ka juba tubli ligi 4000 aastat ajalugu. Kurb on muidugi see, et töötava lahenduseni ei ole selle 4000 aasta jooksul vaatamata tohututele paragrahvi mägedele lähemale jõutud, mitte üks raas. Vee konflikte veesõdasid on muidugi väga mitmesuguseid ja võib öelda, et kuni möödunud sajandi alguseni peaaegu olid üpriski ohutud globaalsele keskkonnale. Et kasutati küll igasuguseid tehnikaid, noh, näiteks 16. seitsmeteistkümnenda sajandi Madalmaades oli pidevalt kasutusel üle ujutamist tehnika, kusjuures enesekaitseks mitte vastase ründamiseks ja see oli väga tõhus tehnika, aitas isegi tol ajal väga vägeva Prantsusmaa vastu. Sama kasutasid enesekaitseks hiljem hiinlased jaapani vastu. Paigutades jõgesid teistpidi jälle. Tarvitati küllalt nutikaid vahendeid ju selleks, et piiramise käigus jäta piiratavad ilma veeta. Sellesse on segatud näiteks isegi sellised isikud nagu Makenelia Leonardo da Vinci 16. sajandi algusest, kus nad kavandasid Arno jõe Pisa linnast mööda juhtimist. Joonistasid selleks projekte, et neidki janusse kustutada. Hiljem muidugi on tulnud veel peenemat tehnikat, näiteks nagu joogivee mürgitamine on üks väga populaarne asi nii populaarne, et esimeste sõjaseadustes nii-öelda lääne ühiskonna haaranguid katsioonides peeti vajalikuks juba seda eraldi ära märkida, keelustada kusjuures ei läinud viit aastatki või kuut kui juba sakslased Namiibias seda tehnikat ehk kaevude või joogivee mürgitamist siiski taganemisel kasutasid. See oli ilmselt populaarne, sest Edward Pälli 38. aastal Leningradis välja antud vene-eesti vestlussõnastik nõukogude punaväelastele sisaldab ka ühe sellise küsimusena seale tõlkeküsimusena. Kas teie kaevu mürgitatud punaväelane pidi seda Eesti okupeerimiseni oskama küsida ühe põhilausena? Aga 20. sajandi eripära seisneb selles, et inimese ja ja vee vahekorra sõda oli toimunud siiski valdavalt vee pärast ehk siis eluks vajaliku pärast. Kahekümnes sajand tähistab seda, et v enese vastu käib sõda, see tähendab, et kui tema koguhulk maakeral võiks olla enam-vähem stabiilne või peaks olema siis nüüd üritatakse selle nii-öelda liikuvat või ringes olevat hulka kas ühtepidi suurendada või teistpidi. Jaa, kuigi inimene seda teeb, siis mõjutab inimest ennast ka täpselt samamoodi, sest et mise inimenegi muu on kui Veeringe üks osa ja veel on ilmselt üsna ükskõik, kas see osa on olemas või ei ole, aga inimesel ei saa kuidagi ükskõik olla seda, kas vesi on veeringe, on olemas või ei ole olemas. Sest veeringi teatavasti käib ka mitte ainult bioloogilisena, vaid kaeluta tsüklist täiesti vabalt, ilma selleta, et üldse mingisugust elu olemas oleks. Nüüd selle bioloogilise ringe mõjutamine on üks niisugune omapärane asi millega me nagu lapsed endale küll edukalt kurje teeme, aga mille kohta ei ole päris täpselt selge, et kuidas me ikkagi mõjutame, ühel pool võiks vaadata nagunii, et me vähendame ringluses oleva vee hulka, hävitades näiteks vihmametsi ja nii edasi. Teisel pool harrastades intensiivset põllumajandust, me justkui tekitaksime juurde taimi, mis endast vett läbi lasevad. Aga muidugi, mis see saldo on, seda ma päris täpselt ei tea. Et kas on rohkem või vähem. Aga hoopis rohkem kindlasti lendavat tööstus ja energeetikaveele üks lihtsalt vee reostamisega elusloodusele, tarvitamiskõlbmatuks. Ja teine. Meile on küll tuttavamad näited Ida-Viruenergeetikast, mis kasutab vett näiteks jahutusveena või siis nende hiigelsuurte katelde tuhast tühjaks vohamise jaoks. Aga hüdroenergia näiteks, mida imelikul kombel nimetatakse taastuvenergeetika hulka kuuluvaks minu meelest sinna ei kuulu, sest ta põhjustab nii palju segadust üleilmses veerežiimis, et pigem võiks igal ehitatud tammi pidada loodusliku katastroofi loogilise katastroofiallikaks. Iga tamm On muidugi ka ühe järjekordse sõja põhjus ja siinkohal võib tuua näiteks sellise näite, et et kui George Bush arvab, et ta lahendab demokraatia Iraaki, viies Iraagis rahu küsimuse siis vähemasti veevarude seisukohalt on see arvamus üdini ekslik. Ja nimelt sellepärast, et Iraan ja tema elu toitvad jõed Eufrati tiigris algavad õnnetuseks Türgist. Ida-Anatoolia, Ast ja türklastel on juba väga selgelt plaanid selle kohta, et kuidas nendele jõgedele selliseid tammid ette ehitada, mis suudavad reguleerida nende jõgede voolu kuni 90 protsendi ulatuses, ehk siis tahavad, võtavad, tahavad, annavad vett. Samasugune asi toimub põhimõtteliselt Kesk-Aasias, kus nõukogude võimu äraarvamatus tarkusest on ühele endisele vabariigile kingitud elektrijaam ja hiigelsuure tammiga. Aga elektrit on vaja toota talvel ja siis lastakse sealt ka palju vett läbi. Aga jõed kulgevad edasi üsna vee vaestesse piirkondadesse, kus suurema osa vett oleks vaja suvel põllumajanduse niisutusveena kasutada, siis aga neile vette ei anta. Nüüd Türgi on deklareerinud väga selgelt, et Meie jaoks türklaste jaoks on vesi täpselt samasugune meie oma asi nagu Iraagis on iraaklaste nafta inimesed täpselt käsitlemegi. Ehk siis tore, kui Iraak saab natukene raha, et naftat müüa, aga tema elu põhiküsimustes siis veevarustuse küsimust sellega lahendada ei saa. Maailma üldseis veekasutuse osas on selline, et põllumajanduses kasutatakse 70 protsenti, tööstuses 20 ja ja inimeste kodukasutuses umbes 10 protsenti vett muidugi seal regiooniti väga erinev. Ja näiteks Lähis-Idas läheb põllumajandusele 90, Aafrikas ja Aasias üle 80 protsendi vett seest, Euroopas ja Põhja-Ameerikas kasutab tööstus umbes poole veest. Ja selle koha peal olekski võib-olla sobilik küsida, et selge, et toit on eluks vajalik, aga asjad mitte alati, et siis, kas äkki näitab tööstusliku veekasutuse suur osakaal ka veevastase ehk siis inimese elu enesevastase kuriteoulatust, et mida suurema osa veekasutusest on tööstuse ja seda suurem on see kuritegu? Väga sageli niimoodi just kolmanda maailmavaestes riikides ka arutatakse. Ja sellest on ka küllalt suur meelepaha kõikvõimalike mitte ainult rikaste riikide, vaid ka nende ettevõtete, globaalsete korporatsioonide vastu suunatud nemad võtavad justkui teistelt midagi ära, millele teistel on õigus. Põhiline konflikt või probleem, mis üldse inimesi veesuhetes on, ongi see, et et inimene millegipärast arvab, et kõike saab omada. Kui juba kõike saab omada, siis järelikult saab oma tagavett. Ja selle küsimuseni on need, et kuidas siis vesi nihutada välja omandisuhete Alt, selle küsimusega tegeldakse mitmel pool rahvusvahelistes organisatsioonides toimuvat suurejoonelised maailmakongressid, veefoorumid ja nii edasi ja ilmselt on paberite kirjutamisega hõivatud tuhanded ja tuhanded inimesed. Ent paralleelselt toimub ka sellele vastupidine protsess. Ehk siis igal pool maailmas vee või veele, juurdepääsu privatiseerimisprotsess. Ja mingil hetkel, kui võib-olla sellel ühel tiival saab üks universaalne seadus valmis, mis ütleb, et vett ei saa omada, siis on see kõik kellegi omandis, mis tähendab olukorda, et see tuleb kõik ka välja osta uuesti nende omanike käest, et see ühiskasutusse tagasi saada. Absurdne lugu ja on täiesti selge, et nii palju raha maailmas olemas ei ole see kõik välja osta. Nüüd siit võikski jõuda selle teema juurde üldsegi, et mis see kõik meid puudutab. Eestit puudutab ja mis on meie võimalused? Sest meil oleks justkui hästi palju, meil on teda kümneid sadu kordi rohkem kasutada inimese kohta, kui on näiteks keskmisel hindul. Ja võiks isegi nii arvata, et kui me ei kasuta nii palju vett ära igal aastal, kui palju juurde tuleb. Taevast ja Venemaalt ja Lätist ja. Et siis äkki riskime me hoopiski sellega, et meie maa soostub ja muutub aina märjemaks märjemaks? No seda hirmu viimased 10000 aastat nagu näitab, ei ole põhjust tunda, et ükskõik kasutada ära kasutav, et kuivemaks läheb ja maapind pigem tõuseb. Veevarusid on meil ka võib-olla sadade, võib-olla tuhandete aastate jaoks ka maa sees ja ma ei ole kunagi aru saanud, miks peaks neil üldse näppima praegu kui me oma lihtsalt juurde tulevat Vedki ei kasuta ära. Nii et v ja puhta vee omamise osas rahvale oleme me õnnelikud ära valitud seisundis. Me oleme seda ka selle poolest, et me riigina ühena vähestest ilmselt maailmas suudaksime praegu kogu juba nii-öelda erakasutusse või ära antud v kerge vaevaga välja osta. Riigil on kogunenud nii palju rahavarusid ja nii vähe on õnneks ära antud, et me hakkaksime selle uuesti välja osta. Eeskätt siis Tallinna vee-ettevõte ja nii edasi, ainult selleks on teatud eeldusi vaja. Esimene eeldus ongi. Ongi see, et meil oleks üksteistsugune seadus ja järgmine eeldus on see, et meil peaks olema mingisugused juristid, kes asjast aru saaksid ja sellise seaduse teeksid. Tähendab, kõik need maavarad, loodusvarad on Nende omandisuhete plaanis kuidagi käsitletavad asjad, esemed nii-öelda asja ja eraõigusseaduse mõttes on käsitlenud vesi ei ole niimoodi käsitletav. Liigub sul käest ära, tähendab, sai kontrollida oma ringlusse, ei tea, kus ta parasjagu on, kui sa teda ei kontrolli, sisenenud Komandör mõtet. Omandile on mõte ainult siis, kui omanikul on tema üle täielik kontroll. Muidugi me võime oma väljavalitud rakendada ka teisel moel, mida me oleme viimased 15 aastat teinud püüdes nii-öelda, kuidas seda nimetataksegi, kaastundeäris, konkureerida juudi rahvaga, aga meil on ka palju hukkunuid, me oleme ka palju kannatanud selles äris, mulle tundub, meil ei ole erilist edu perspektiivi, nii et parem oleks endale leida üks uus nišš. Teha midagi teistmoodi, ehk siis võtta endale selline pioneeriroll hoopiski globaalse veemajanduse ümberkorraldamisel. Sõjanduses kasutatakse siinmail Soomes ka sellist mõistet nagu sillapea mis tähendab seda, et sa mingisuguse eelsalgaga mingisuguse tugipunkti valmistada ette lood mingisuguse koha teed mingi koha puhtaks, kus saab siis rünnakut jätkata või selleks ettevalmistusi jätkata. On iseloomulik, et selleni nimeks sillapea, mis on kaudselt veega seotud. Need Eestis saaks teha selliseid sillapea, mille pealt siis laiendada seda veemajanduse, ümberkorraldamist maailmas naabrite ja sealt aina edasi ja edasi kaugemale nende juurde. Muidugi on sellega seotud terve hulk praktilisi probleeme. Kui on kõigepealt sellised põhimõttelised küsimused lahendatud ja see põhimõtteline küsimus ongi eeskätt ja esimesena põhiseaduse muutmine nagu kuulda. Ja on üsna tõenäoline, et lähema viie aasta jooksul juba selline suurem samm ehk siis uue põhiseaduse kirjutamine Eestile ette võetakse, see võiks olla omamoodi pioneer ka, samasugune nagu 200 ja 30 aastat tagasi. Ameerika Ühendriikide põhiseadus oli lühike, lihtne, selge, lähtudes nüüd juba üle maailma mingil moel levinud ja tunnustatud ka siis ökoloogilise demokraatia või naturaal demokraatia või v demokraatia või selle alamharu põhimõtetest. Ma ei hakka siinkohal neid põhimõtteid kõiki ühekaupa lahti last üle seletama, sest et neid on palju. Aga lühidalt öeldes on ju asi niimoodi, et vehi on ehitis looduse või jumala andi kingitus. Me saame teda tasuta ja seetõttu me, kui me talle mingisugust lisaväärtust ei anna, siis me ei tohiks teda ka müüa. Järgmine põhimõte on see, et kõik elusorganismid on omavahel seotud ja, ja selle tõttu kõigil peaks olema nendele loodus, Andidele siis ka oma ühesugune juurdepääs ja kõigil peaks olema oma õiglane osa saada. Kolmas tähtis asi on see, et mis on ka kõigile aru saada, et vesi ei ole mitte millegagi asendatav see tähendab seda, et ta peaks nagu automaatselt väljaspool igasuguseid turumajanduslikke suhteid paiknema. Asenduskaupa ei ole olemas. Kui vaadata, mis seis meil Eestis on praegu, siis on meil olemas loomulikult juba ka praegu, eks äraarvamatu tark v seadus pikk ja põhjalik, kehtib 10 aastat, teda on selle aja jooksul 17 korda muudetud. Parandatud ja täiendatud, aga mitte üks raas. Paremaks ei ole ta sellest läinud. Ja seda ühel väga lihtsal põhjusel. Seadusele on kaks ülesannet ja nimelt üks neist esimene ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Ja teiseks veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset omanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Need on kaks, kaks täiesti konfliktseid või teineteist välistavad soovi. Üks on ökoloogilise tasakaalu tagamine, teine v paigutamine omandisuhete raamistikku, mis kuidagi nagu tasakaalu ei tekita. Eriti kummaline on see, et vesi seotakse kui liikuv vara iseenesest seotakse kinnisasja väe maaomandiga justkui seal püsiks seal maa sees või maa küljes ühe koha peal. Teiseks on see omaniku puhul võiks ka vaadata asja nii, et tegemist on hõlptulu või põhjendamatu tulu saamisega sellest, et kõik, mis tema peale avalik vesi, mis tema maa peale langeb vihmana või imbub läbi pinnase avalikku kasutusest, muutub äkki eraveeks, ilma et omanik oleks selle nimel kulutusi teinud või sendi eestki pingutanud. Vähe sellest, et, et see on eraomaniku, kelle tükid on väikesed, tõenäoliselt puhul keeruline. Sest et see vesi ületab piire, ületab riigipiire ja, ja noh, väiksemat ruumi reguleerida selles mõttes ongi õigupoolest hästi keeruline omandisuhetega kui kogu maakera. Sest no võib ju ette kujutada, et kui kuskil golfihoovuse lätete juures juhtub olema mõni saareke, mille territooriumilt õhuruumist aurustub mingi hulk vett, siis ma tea, kuidas see hoovus kannab või mingid pilved, mingi tsüklon jõuab, siia, sajab alla. Kas me peaks äkki siis sellele kaugele rahvale ka mingi v panuse eest natukene maksu maksma? Loodetavasti kunagi me nii kaugele ei jõua? Hästi. Üksi lihtne asi on see, kui lahendada põhiseaduse alusel mingisugune küsimus ära. Nii selgelt ja ühemõtteliselt, et jällegi kohtud ei saaks asuda tõlgendama ja teha mitut teineteisele risti vastukäivat otsust, aga edasi tuleb terve hulk praktilisi probleeme. Meil ei ole praegu olemas sedasorti struktuur, ei, ei riigivalitsustega rääkimata omavalitsustest, kes suudaks vee demokraatiat tegelikkuses rakendada. Üks asi on siin, huvipuudus ja suutlikkuse puudus ja nii edasi. Neid võib, võib ju palju näiteid tuua. Võib-olla töötaks selline nii-öelda rahvademokraatia mudel, nagu mõned aastad tagasi on ka välja pakutud haridussüsteemile, mis on mõnes mõttes sarnane veele voolab ja muutub ja liigub ja läheb ära ja kontrollida, päris täpselt ei saa. Majanduslikus mõttes. Rahalises arvestuses oli selline idee et selliste loomulike pendelrändepiirkondadel oleks jaotatud haridus või koolivõrk. Ja, ja seda valitsetakse eraldi, seda valitseksid inimesed, kes ei teostaks omavalitsuses ega, ega riigis poliitilist võimu. Need, kes oleks konkreetselt sellest asjast huvitud, need sinna ka seda resurssi teatud kindlate reeglite järgi valitsema pääseksid. Põhimõtteliselt oleks võimalik ju Eesti territooriumi avada Kaagas jõgede, vesikondade või valgalade või mingeid järgi valitsemisaladeks v valitsemisaladeks. Muidugi tuleb kaotada veevõtule vee juurdepääsul arutud piirangud, sellisel juhul näiteks praegu on meil kehtestatud sellised piirangud, et kui võtad üle põhjavett üle viie kuupmeetri ööpäevas, siis selleks pead juba eraldi erikasutusloa saama. 30 kuupmeetrit pinnavett täpselt samamoodi. Ja maksad. Kummalisel kombel on maksust vabastatud näiteks tiigikalakasvatajad, nemad tarvitavad ka vete erikasutuseks, nemad ei pea maksma millegipärast kõik ülejäänud maksavad põllumajanduses niisutusvesi ka ei loe. Ainuke piirang, mis võiks teha, on teatud niisuguse üldise ressursi Kolga peale, noh, kui me kujutame ette näiteks Tallinna linna, siis on väga tore see, et Tallinn kasutab enam kui kaks korda vähem vett kui 15 ja 20 aastat tagasi. Nii elanikke ühe elaniku kohta, vee tarvitamine on vähenenud või rääkimata siis tööstuse laristamisest. Asi on läinud nii heaks, et möödunud aastal raporteeris Tallinna vesi, et nemad põhimõtteliselt saavad keskmise sademetega aasta puhul saavad ainult Ülemiste järveveega hakkama ja neil neid kunstlikku juurde imemist kanalite kaudu ei olegi vaja. See on suurepärane olukord. Tallinna edasise kasvu reguleerimiseks tulekski need juurdepääsud kinni ajada. Tallinnal on vett, selles piirkonnas on vett nii palju ja inimasustus saab seal olla nii suur, ehk siis ja tööstust nii, ja nii palju, kui te selle vee hulgaga läbi ajate, kui aja kahju sellest järeldub iseenesest juba terve hulk väga mõnusaid ja kasulikke asju meile, kui mõelda, esiteks see, et kuna tööstus, mis tarvitab vett sellise piirangu puhul, saab aru, et äririsk on suur, ühel ilusal aastal ei 100 nii palju kui vaja tööstusel seisma, tore, ta ehitab selle tööstuse kuskile teise kohta. Ja kuna inimesed neil kuuldavasti tänapäeval liiguvad sinna, kus on töö, siis liiguvad ka inimesed ühtlaselt maale laiali või sinna, kus on vett, sinna, kus saab midagi teha. Mis on v mahukas. See lahendaks terve hulga. Regionaalprobleeme lahendaks ka selles mõttes julgeolekuprobleemi, et ühe riigi julgeolek on tagatud siis, kui seal inimesed ühtlaselt paiknevad, mitte ühes servas, kõik koos ja ülejäänud on tühi maa. Üks asi, mis kindlasti on võimalik saavutada, on see, et ilmtingimata ei pea oma salvestatud ressurss üldse kasutama. Praegu meil on kuskil sügaval maapõues umbes 2000 kuupkilomeetrit vett hästi palju, kui me sealt natuke kasutamine sellest siis ei oleks justkui mitte midagi. Et teatud piirkondades põhjustab põhjavee ära imemine siiski juba mingil määral ka stressi ja teda ei ole küllalt ja, ja nii edasi. Iseenesest mulle üldse meeldiks küsinud liiga palju linnu ei oleks minu meelest linn on mitte ainult v, vaid kõige muu seisukohalt väga keskkonnavaenulik nähtus, ehk siis väga kulukas nähtus, kuigi mingite turumajanduse reeglite järgi saab väita, et vaat, linnas on see teine 305. asi on väga palju odavam, tiheasustus on odavam kui hajaasustus. Ükskõik mis otsast mina selle peale mõtlema hakkan, mina saan alati vastupidise tulemuse, et tiheasustus on kallim. Resursside mõttes. Kas või ainuüksi selles plaanis, et inimesed niisama elavad rahulikult laiali, siis igaüks saab oma kaevukesest, saab nii palju, kui tal vaja on kätte, ilma et ta loodust oluliselt häiriks. Kui need kõik võtavad ühest kaevu, siis on see kogu aeg kuiv ühes kohas. Pealegi, kui ei pea mingisuguseid ülekande juhtimisteisaldamist transpordisüsteeme lõpmatuseni ehitama rajama, siis hoiab sellega ju ka märkimisväärselt kuskilt mujalt kokku, sealhulgas vett betoonitööstusest, metallitööstusest ja edasi. Mad solkima lõhkuma ja kaevama, lõpmatuseni sinna tegema mingeid tunneleid kraave. Palju tarbetut jääb tegemata siis, kui inimesed elavad hajali. Sa alustasid oma loengut ühe tsitaadiga Eesti vabariigi põhiseadusest, sellest, et igal inimesel on õigus elule ja läksid edasi mõttega, et tervis olla ilma veeta. Meie kõigi nagu õigus veel ei ole täielikult tagatud bioloogina. Mina olen veel vähemalt kolm asja, mis peavad olema tagatud selleks, et elusorganism saaks elus püsida. Ja nendeks on peale v õhk, toit ja koht kus olla. Ning kas sa julgeks sellest teha mingisuguse üldisema järelduse Eesti vabariigi põhiseaduse kehtimise kohta. Sellel lapil, kus me oleme? Üldiselt eriti ei kehti kehtib valikuliselt see, mis need osad kehtivad päris hästi, mis valitute toiminguid kirjeldavad nende valimist ja nende tööd, olgu see siis riigikogu, president, õiguskantsler või muud. Isegi riigikaitse peatükk toimib päris hästi. Ja just nimelt see kõige esimene osa. See, mis kirjeldab inimese põhiõigusi, see on Nende tingimuste nimetatud nelja tingimuse osas täiesti puudulik või isegi õigupoolest ei käsitle neid. Seal on küll loetud põhiõigusena õigus tervise kaitsele õiglasele kohtupidamisele palju selliseid huvitavaid asju, mille järele puudub igasugune vajadus, kui elu ei ole vett, ei ole või õhku. Ja mingid teised osad on seal täiesti ülearvusid ja teisejärgulised. Kui põhiline sõnastamata. Finantsmahhinaatorina tahaksin küsida seda, et kui nüüd seisame teesõdade ajastu lävel et kuidas siis meie oma rahvusliku kapitali saaksime kõige paremini dollarite vastu vahetada. Seda saab väga lihtsalt teha. Kõige lihtsam on pöörduda pika kirjaga Coca-Cola Company peakorterisse. On ka teisi sama vägevaid ava. Aga Coca-Cola tasandist täiesti ametliku loosungina sõnastatud, et meie eesmärk ülim eesmärk on see, et inimene ärkaks hommikul mõttega, et kus ma saaks Coca-Colat. Et v tähenduste. Kui on janu, siis see tähendabki tema jaoks mitte Vetvaid kokakoolat, mida peab siis saama, et siis on kompanii oma eesmärgi täitnud, nii et ma usun, et nendega saaks koostööd teha küll. Me võiksime näiteks neile ära anda kõik oma v tulevase v? No kuidas on võimalik, et minu maanda kuupkilomeetrite peal seistes ostame siis Prantsusmaalt vett, joome seda, kuidas see võimalik on, et kas see on nagu mingi juudi hane. Toote, et kuidas müüa puid Norrasse või kuidas meie liiva Sahara kõrbe? Selline küsimus tekib väga paljudel inimestel, iga kord, kui nad näevad turumajanduse nähtamatut kätt toimetamas kuskil ja kus ametlik põhjendus on see, et nii on kõige odavam, et see on kõige raskem, reaalsem on niimoodi teha, vedada ümber maailma mitu korda toitu, enne kui sees olev kuskile naabermajja laua peale jõuab ja nii edasi. Ameeriklaseni toidu teekonna jälgimise uuringuid ju aastakümneid juba tehtud ja see kilometraaž pikeneb pidevalt. Ma arvan, et viimase 25 aasta jooksul on lisandunud umbes 500 miili. Toiduteekonnale on umbes kaks ja pool 1000 miili vist praegu keskeltläbi neil. Mis sest, et teda sinuga jala juures kasvatades enne peate käima mõlemal rannikul ära, enne kui ta sinna sinu preeria tallu tagasi jõuab. Et siis on ta päris toitma. Niiet see, miks, mis asjaolu pärast Eestis müüakse kõikvõimalikku välismaist vett? Sellele mõistlikku põhjendust ei ole. Üks seletus võiks olla see, et oma veele ongi tehtud juurdepääs inimestel nii keeruliseks. See, millele juurde pääseda, eriti linnades, ei ole oma kvaliteedilt piisavalt hea. Aga maksma pead sa sellest ikkagi. Nii et siin ei ole mitte ainult see häda, et, et reklaam ja ajupesu on nii suur, et see tuntud maailma kaubamärk on parem. Aga lihtsalt seal on oma ressursile, millal sul võiks olla õigus kasutada on juurdepääs tehtud niivõrd vaevaliseks kellel on ikkagi oma talu veel puhas, hea veega kaev, see vaevalt et sinna poodi prantsuse vett ostma läheb. Inimesest veest kõneles ajakirjanik Kaarel Tarand. Saates on kasutatud Fred Jüssi salvestatud loodushääli ja Iiv tausti muusikat. Plaadilt müstik naiiv. Ööülikool tänab Eesti Kultuurkapitali ja Pädaste mõisa. Saate valmistasid ette Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2004.