Koole. Tänane loeng on salvestatud festivalil trialoogos kõneleb Rooma. Taliku preester isa Philippe Jourdan. Loengu teema on. Lapseseisus kui hingeseisund jumaliku ettehoolde taustal Väga harva olen räägitud nii keerulisest teemast, aga täielikult õnneks lapse olemine, see on midagi, mis on selline kogemus, mis on meil kõigil. Nii, aga kui praegu minna natukene kaugemale, natukene, võib-olla rohkem. Ma räägin sellest, mida see lapsi oli, mingeid tähendab meie inimeste jaoks nagu tagi, teate lapsed olemine või laps olla ikka isegi kaua aega olnud katoliku kirikus teatud vaimse elutee. Kui püham Jeesuslapse Theresa ehk Theresa ei söö, ta on kirikudoktor, siis tähendab, et kirik, katoliku kirik erilisel viisil pakub kõikidele kristlastele seda vaimset teed, mida ta on süvendanud ja CD Sondav sassi. Tema ütles prantsuse keeles. Põdid luua väike tee, mis on elada nagu laps jumala ees ja semis. Lisaks on päris lihtne, aga see teras on niikuinii, me teame, et me oleme jumala lapsed aga süvendas seda niimoodi, ta näitas, kuidas ainult see mõiste on omaette Vansse ja vaimuliku elu arendamise tee. Nii. Aga mida tähendab siis lapselisus, lapse olemine proovigem seda arutada, aga mitte inimeste vaatepunktist vaid looja vaatepunktist, mis on meie jaoks lihtsalt fakt, et inimene sünnib lapsena kehi ei sünni täis, kas olla. Ja see on ka fakt, et inimene sünnid, talun vanemaid isa ja aima. Aga kas me olime ainult selle peale, mida see tähendab, mis on selle fakti tähendus? Miks looja on seda niimoodi teinud, et inimesed hakkavad eksisteerima? Mitte individuaalselt, mitte nagu omaette vat tulivad teistest inimestest, kellest nad võtavad, mitte pärissingi, aga ütleme, et kelles nad võtavad palju. Miks me ei ole inglid? Ingel? Jumala loomises võiks öelda, ingel on suur individualist don seoso jumala loodust, mis ei sünni. Iga ingel on algusest peale. Et ta ei sõltu teistest. Meie sõltume ja see, mida laps olimine tähendab. Jumala plaanide järgi on see, et jumal loob meid niimoodi, et oleksime sõltuvat, meie sõltume. See on nagu kirjas meie loomuses. Ma olen lugenud, et modernse aial iseloomustada mõtlemisviis on just see, et eriti moderne filosoofia mõistab inimest nii nagu varem. Veidi keskeaine realistlik filosoofia mõistis inglit. Moderne filosoofia kipub omistama inimestele need omadused, mida varem Tomistlik filosoofia omistas inglitele. Seda on eriti arendanud taandanud minu sünnimaal üks kõige tähtsam kristlik filosoof kelle nimi oli Jacques mahita. Ta on olnud üldse Prantsusmaal 20. sajandil üks suurimaid filosoofe ja ta seletab seda eriti ühes väga huvitavas raamatus, mille nimi on kolme reformaatorid. Lit, Huawei, Soomet, jätnit, kolmareformaatorid. Kui ta seal mitte päris erapooletu, et need kolm suurt isikud ja kaks prantslast ja üks sakslane aga niikuinii mahitavad nende vastu peab, siis ka see tähendab, et ta ei poolda neid eriti. Ja ta seletab, kuidas samm-sammult teatud mõtlemisviis hakkab arenema meie ühiskonnas salgab nahtin luteri kanna panud alandust luteri vendadel ja ka niimoodi nahitan seda, seletab siis tekki Ahtiga jahussoga. Ja kuidas nad mõistavad üha rohkem inimest kui inglit. Ja sellest me arvates tuleb teatud individualistlik kalduvus mis sajandite jooksul kuni tänaseni muutub üha üha selgemaks. See soov nagu iga päev rohkem rõhutada istikut individuaalsust. Aga telgutzenitaal laps olemine õpetab, mailis on midagi muud. Esimene asi on, võib olla sõltuvus. See sõltuvus, mis praegu on päris negatiivne sõna. Aga jumala plaanide järgi see on vastupidi, midagi, mis on liialt positiivne. Et meie muidugi sõltume oma elus oma arengus, meie sõltume teistest inimestest ja nemad kuidagi sõltuvad naistepärase, nende elu. Panime ta, elu on üles ehitatud, ütleksin laste järgi. Mul on siin üks huvitav tsitaat. Son on võetud senna Katariina dialoogidest seal Katariina, nagu te teate, on väga tähtis püha katoliku kirikus. Ja tema ütleb. See on selline dialoog, mida tema ise mõtleb tema ja Kristuse vahel. Ja siis jumal ütleb, ma jagasin voorusi mitmetele, mitte andes neid kõiki üksikule, pigem ühele selle taisse leid, tolle Ühele kinkisin ma ei kõigi armastuse täis selle õigluse või alandlikkuse kolmanda leelo pausu, inimlikuks eluks. Hädavajalikud asjad jagasin ma erinevalt ning ei andnud neid kõigile et nad oleksid sunnitud vastastikku armastust osutama. Ma tahtsin, et ühed oleneks teistest ja kõik oleksid mu treenerid, kes minult saadud arme ja kingitusi teistega jagaksid. Son see aga palju paremini olnud, sellepärast et tegemist on pühaku kaija viga täitsa pühakuga. Sa oled see, mida ma tahaksin praegu väljendada. Et tõesti, see on olnud looja tahe. Tamme niimodi loonud eni sõltuksime teistest ja selles on ammendamatu armastusse ja tarkus, see allikas. Kui megi vaatame lapsi, see on see, mida me võiksime, ma ütleksin eriti järeldada, et jumal on meid loonud niimoodi meigist sõltume ja selles sõltuvuses sõltuvus sai, oli alandamine vaid ma ütleksin, et on armastuse allikas. See, kui meie ühiskonnas meie tehnik kõik, et igaüks oleks ma ütleksin, suhteliselt sõltumatu. Isegi puuetega inimesed, meie kõik on tehtud selleks, et nad oleksid kui võimalik. Et nad ei sõltuks nii palju teistest teiste armastusest ja sellega ma ei taha üldse Ello. Ei, ta ei tohi seda teha, vastupidi, aga teises küljes semisson, kõige tähtsam ei ole nii palju. Kas neile antakse vahendeid, mis teeksid, et nad saaksid vabalt liikuda isse vaid kuidas on siis solidaarsus mis neid ümbritseb? Nii see sõltuvus, mis minu meeles on lapse olemise esimene fakt toob kaasa teatud voorusi. Voorusi, mida me peame võib-olla uuesti avastama, lapsenis silma torkab, lapse puhul on palju asju muidugi ja meie isaga idealiseerida lapsi, aga. Ta usaldab liiga palju ja ma mäletan, et minu ema, kui ma olin väike, alati ütles mulle, kui ma kooli läksin, et kui tundmatud inimesed räägivad sulle või tahavad sind auto peale, ei võta ära kunagi nõustuks sellega, ta hoiatas mind, tundmatud isikud säilitada, seda teadis et laps on usaldab ja USA nii palju ütelnud ahel, isegi naiivne. Siiski usaldus ja see lihtsus, see avatus, mis sellega kaasneb, son selline voorus, ilma milleta ei saa elada ja mitte mingid võlad uuesti edastama. Paavst Johannes Paulus teine on kogu oma Pontifikaadi ajal eriti rõhutanud ja rääkinud ühes voorusest, millest vahel väga vähe räägid, vähemalt moralistita ei pidanud seda isegi voorus sai seal mitte formaalselt viisil. See oli pärased, tavalised voorused on individuaalsed. Nad juurduvad konkreetsesse inimesse. Aga tema rääkis solidaarsusest kui suurusest. Solidaarsus. Seda ütles Jon, väga oluline voorus, isik, mis on selline voorus. Võib-olla sellepärast, et selline purus, mis ei ole individualistlik vaid mis haarab alati erinevaid inimesi. Solidaarsus inimeste vahel, solidaarsusriikide rahvastega ja solidaarsus, loomulikult ta toetub usaldusele. Ja kui teie mõtlete natukene selle peale, tegelikult kirik, son suur, ta toetub solidaarsusele. Usu tõde või dogma, nagu näiteks on pühade osadus, mis on pühade osadus, Se pühade osadus, mida meie tunnistame igal pühapäeval missal pühade osadus, midagi muud kui selline unikaalne solidaarsus inimeste vahel mitte ainult need, kes siin elavad. Mida see kirik siin maa peal, vaid need, kes on juba täis ses maailmas puhastustules seid kannatav kirik, nagu öeldakse need pühakujud, kes juba elavad jumala juures. Meie kristlasena ei usu meid, kõik elavad ja surnud kõik meie moodustame ühe perekonna. Me olime omavahel solidaarsed. Ja see on see, mis annab tähenduse kristlikule palvele teiste inimeste eest. Kõik oleme üks perekond, seetõttu meie ei saa olla, et iga inimene seisab puhtalt individuaalselt jumala ees. See on selline mõiste, mis on levinud, ma ütleksin eriti modernse laial ja ma ütleksin suurel määral modernse filosoofia mõju all. Möllad, inimene seisab aga puhtas individuaalselt jumala ees, eraldis ei solidaarsus. Nii nagu inimene ei sünniäi milleski vaid ta kuulub oma perekonda ja saab kõik, see oli perekonna kaudu, kaasa arvatud elu. Hingeelu tasandil on sama asi. Stuudio solidaarsus ja usaldus on võib-olla semi ta, eriti kui meie vaatame lapsi ja nadisklenessele üle semitamise megi leiame, seetõttu ma ütleksin, Tayleta head sõbrad, et meie selles väga palju õppinud ja meie ühiskond, me olime liiga halvas mõttes täiskasvanud igast sageli. Ja meie peaksime võib-olla rohkem õppima Neid voorusi, mis võib-olla on eriti seotud lapse valimisega. Ja minu meelest see ei ole juhus, et eriti viimasel ajal viimase kahe sajandi jooksul. Jumal ühesõnaga, saatis meil pühakuid, kes on eriti palju seda rõhutanud lapse olemine kui religioosne ja vaimseiluti. See, mis varem võib-olla ei olnud nii rõhutatud. Läksite küll on, aga kas kõik see ei ole liiga kaugel meie reaalsusest? Mulle üks inimene, kes õpetab ettevõtlust Pirita aiandusgümnaasiumis Tallinnas. Ta palus, et iga õpilane vastaks teatud küsimustele. Annaksime arvamust teatud küsimuste kohta. Ja üks küsimus oli, mis teie arvates on ärimehe ettevõtja peamine omadus. Ja huvitav, et kõik need noored Semida kõige rohkem vastasid Kadalus jaoks. Ettevõtja on eelkõige kaval mees. See paneb mõtlema. Et eesti noored businessmanid arvavad, et kõige parem on olla hästi kaval aga ajalooline kogemus näitab, et kapitalism või majandusefektiivne majandus areneb ennekõike seal, kus inimesed hästi usaldavad. Ütleme, et kapitalismi kõige süngem asi kõige niisugune, kus haid on börs, kus kehtivad ainult suulised, muuseas öeldud suulised repliigid, neil on seaduslik. Mitte keegi ei saa nüüd, et tegelikult ma mõtlesin midagi, tegelikult sa valesti kuulsid. Kõik ükskord valetad, kõik. Ükskord kavaldad kõik, täpi usaldust võib murda ainult üks kord. Juba ammu ma lugesin seda, mida üks päris tuntud ajaloolane kirjutas kui ta seal on selline inimene tegevus on olnud, ta oli tema elutöökäigu. Vahepeal on olnud minister ja ta uuris seda päris tuntud väidet mida Max Weber kunagi sõnastas, et kuidas seletada, et Euroopas erinevad riigid on arenenud laianduslikult erineval viisil. Ja semitamisele vastas lihtsustades on see, et tema keskendus religioossele aspektile ja ütles, et protestantlikud maad arenevad kiiremini kui katoliiklikud maad. Ja see litter asjata sisse, Donald protestantlus kannab teatud väärtusi, mis on tööga seotud. Tema näitab isegi, kui see inimene ei olnud ise eriti usklik, aga ta näitab, et sonidega lihtsustav ja sulteised vale mõtteviis. Ja tema tegi selliseid väga pikad tööd, mis viis teda järeldusele, et tegelikult need erinevad arengud on seotud mitte nii palju ühe konfessiooni religiooniga vaid teatud omadustega, mis ühel hetkel hakkavad tekkima ühiskonnas. No mõtle seljas sellise kontsepti nagu usaldusse ühiskonnad, ta nimetab seda, see tähendab ühiskonnad, kus erinevate tegelaste vahel tekivad ja väljendub erineval viisil see usaldussuhetes. Ja tema seletab siis, kuidas sel hetkel, kui Euroopa ajaloos Ühes konkreetses riigis kohas selline usaldusühiskond on tekkinud, siis hakkas see areng. Ja tema ütles, et Rooba aialoos vähemalt pärast Rooma keisririigi aega. Esimene selline usalduse ühiskonnad on Põhja-Itaalia linnad või riigilinnad keskajal mis tegelikult arenesid palju kiiremini kui mujal Euroopas. Ja võib-olla et nendest on, tegin Paju on sündinud seal renessanssi, aeg, mis on olnud nii viljakas, rub ajaloos ja siis pärast seda algas võib-olla tõesti Euroopa areng. Aga ta ütles edasi, no mitte nii palju, teatud väärtused, ideoloogiad, isegi usk, vaid rohkem see usaldus ja usalduse suhted inimeste vahel. Mitte et meie ei tohi kindlasti idealiseerida neid põhja, italian linnu ja tema kindlasti ei tee seda ja seal oli väga palju viletsust, siia ja puudusi, aga ta rääkis sellest arengust ja ütles, et usaldus võib-olla saan lapsevoorus. Aga see on selline voorus, mis tegelikult arendab inimest ja ühiskonda. Võib-olla nali on selle selle peale, mida meie isand Jeesus Kristus on ise ütelnud. Kes iganes jumala riiki vastu ei võta nagu laps ei saa mitte sinna sisse. Et kui meie tahame saavutada jumalariiki ja ütleksin isegi inimlikud riigi. Me peaksime Urmas sarnased lastega Usaldus ise sõdudega palju loomulikult ligimesekäitumisest. Ja seetõttu muidugi nagu ma ütlesin, laps, kes alguses on võib-olla liiga naiivne, usalosontantselt aga liiga palju. Seetõttu tema usaldus ei ole, ma ütleksin, täielikult arenenud seepärast, et on natukene pime. Aga kui ta kasvab, kuidas saab teismeliseks, siis siis täiskasvanuks siis seal on tõsine risk, Takap, kaotame usaldus usalduse vastu. Ühesõnaga et halvad kogemused teevad spontaanselt, ta ei usalda. Ma just see läheb liiga vähe. See on ka üks, ma ütleksin, puudus üks suur puudus. Ja mida ma alati mõtlen, ja ütlen, on see, et minu meelest loomulikult, kui meie liigapalju usaldame, inimesed võivad meile haiget teha, aga siiski parem on liigapalju usaldada põliga vähe. Seepärast, et inimene, kes üldse ei usalda kedagi siis ta arvab, et aitavad võtariski hakata, loob endale põrgu. Tema elu muutub tatud meral põrguks. Nii nagu šampolsaht ütles, et noh, jah, selles otsa Põrgu on teised. Siis kui meie elame sellises ühiskonnas, kus enam ei ole usaldust. Ja aeg-ajalt on küll vahel selline mulje siis elus selles ühiskonnas muutub teatud määral. Noh, sellest, mida ma olin õppinud ja ka vanemate eeskujust, hoiakust ja suhtumisest. Aga ma arvan, et usaldus, see on üks uss, jumala and. Aga see on ka üks andvas, üks omadus mis on laps seal ja mis, mis tuleb tema vanimatest usalduse puudus. See ei ole minu meelest Jüris omadus. Sõnahkem puudus. Vabandage, kui see temaatika on võib-olla natukene sünge, aga ma arvan, et Kadri aktuaalne ja meie peame ka vaatama seda, mis on meie maailmas ja meie ühiskonnas toimub. Ma lugesin seitsmendal septembril Postimehes ühte lugeja kirja. On päris hästi. Tänasele loengule on üks lugeja, keegi Katri ärmel. Ja ta kirjutab seda. Mind ajendas kirjutama Postimehes 31. augustil ilmunud artikkel, kus Agnes kuus käsitleb aborti tablettide kasutuselevõttu. Sissejuhatavas lausest loeme. Arstid näevad ravimis naistele suurema valikuvabadusse andmist. Millise valikuvabadusse? Lähtudes sellest, et ühiskonna esimene asi on õpetada noori pakun välja, et igasuguse valikuvabadus, see propageerimisele peaks eelnema vastutus, tundeid, propageerimine ehk teisisõnu tunnetatud teadvustatud, vastutuse ülessehitamine. Vabadus valida tähendab otsust, millele järgneb tegu ja teole omakorda tagajärg. Selleks, et langetada head otsust, on laiali igakülgne informeeritus tegevusest kui niisugusest ja selle tagajärgedest. Siis ta sülitab tegelikult, millega on tegemist, mida tähendab abordse, mida tähendab jõustamine ja uue olendi ellukutsumine lõpetab, tahaks loota. Näit fakte teades jõuab arenenud inimene mõistmisele. Et astudes seksuaalvahekorda peata olime valmis kandma hoolt võimaliku tagajärje lapse eest. Elluseks on austus elu ees. Pöördun kõigi kaasinimeste, aga eelkõige noorte poole. Kirjuta endale suurte tähtedega seinale ja südamesse. Sa oled unikaalne, väga väärtuslik ja tuntud imeline võime elu edasi anda. Need sõnad on muidugi alguses rasked, aga semis on analüüsinud väga positiivne on see etnigatiivsusest nägid järeldan midagi, mis on tegelikult suurepärane. Muidugi, abort on tragöödia ja mina isiklikult arvan et meie kristlastena ei saa jääda vait. Kuid tulivad Eestisse sellised asjad nagu need tabletid. Aga mitte seepärast, et meie tahame pidurdada arengut, valikuvabadust mitte seepärast, et me olime nagu viimased kuidas selle väljasureva liigi viimased esindajad. Ei, vaid vastupidi, see terased, neil on Rõõmus ja suur sõnum. Selline sõnum, kus nii rist kui ülestõusmine kohtuvad ja ühinevad. Midagi, mida meie peaksime mitte ainult keerutama suurte tähtedega vaid kuulutama kõigile. Sa oled unikaalne, väga väärtuslik. Kasvule on antud imeline võime elu edasi anda. See lapse. Enne seda, kui ma umbes tsiteerin mälu järgi, et enne seda, kui kellelegi anda vabadus midagi teha, ta peab õpetama, vastutada selle eest. See on just seesama, mis kõik totalitaarsed valitsejad saavad alati. Annaks küll rahvale vabadust, aga kõigepealt las rahvas õpib vastutama. Aga kuna ta nagunii ei õpi, siis järelikult ta ei ole veel küps vabadussõjaaegse. Ja miks me koormama teda raskete valikutega, parem mina võtan seda rasket koormat enda peale ja teen ise kõik rasked valikud ära. Kristlikvad nagu ma saan sellest aru, annab diametraalselt vastupidine. Et vabadus ongi vastutuse kool. Kui ma olin 15 aastane siis tõesti, ma mõtlesin, et minu isa oli tegelikult totalitaarne inimene ja et kodus oli totalitaarne režiim, kaaseid, raskete see kogemus, mis on olnud teatud režiimi, kuidas eriti möödunud sajandil teeb, et et ma arvan isegi üle. Oi, ma on teatud umbusaldus, võib-olla selle vastutuse isegi koolitamise vastu. Mina mäletan, ma olin väike poiss, ei ole ka maikuus 68. aastal Prantsusmaal on olnud nagu mujal oliik, täitsa probleemid teistel põhjustel, aga see oli see suur nagu ülikoolide revolutsioon. Mina olin väike poiss ja ma ainult mäletan seda, et meil ei olnud koolitundeliselt standardeid, liimi, vabad käsivabad ja see põhiloosung oli, yritan Diaadidaat ja nii see tähendab, et keelatud on keelata see oli see, see Anne mõte, mis aias tänavatele tuhandeid ja tuhandeid tudengeid. Aga siiski peab ütlema, et ta on sellised laused, mis esialgu tunduvad geniaalsed aga üsna kiiresti meie vastane tegelikult nad on päris tühjad, vaid nad on lausa nagu rumalus. Teeb, et inimene võib-olla ei, ei taha mingit piirangut vabadusele. Aga teisest küljest, meie pean tunnistama, et inimene on, on elav olend isegi sädemeid tunnistus meie südameid tunnistus Daiiulist suletud sfäär, milles sees inimene üksi elab nagu Lägnitsi. Kristlane isegi isi armu poolest on organisme, ütleksin voorused on mingi musklit. Ja seetõttu vabadus ja vastutus on taigas seotud omavahel. Ma olen tõesti vaba ja see on see, mida see südamsele ütles. Olen täiesti vaba siis, kui ma täielikult vastutan oma tegude eest, aga mitte, et ma vastutajana ütleksin, juhuslikud, vaid ma suunan neid tegusid headuse poole. Nii nagu kui ma hakkan juhtima autot juhtima, siis Põllaid eriti suure autojuht tunneb seda, kogeb seda. Ta ei ole päris vaba, kui ta võtab rooli ja see, et näiteks kui ma hakkan sõitma, et seal, kus tee keerab, mina sõidan edasi, ma võin seda teha. Aga ma ei pea seda taladusse märgiks, vaid see on seotud sellega, et ma ei oska lihtsalt keelata see vabadus, mida tunned autojuht, kuid on kogenud autojuht. Ma ei tea, kuidas teiega on olnud, aga kui palju aastaid tagasi ma sain oma juhiloa alguses, mul oli seni muljete autos, ma olen nagu nagu vanglas, et ma olin nagu, nagu vanglates on midagi, mis nagu piirab, mindi iial pool ja ma ei suuda sellega hakkama, siis tuleb natuke kogemust ja siis tuleb vabadus. Ja siis ma saan keerata ja ma saan järgida seda teed, mis viib mind sellele sihiku lemmitama, olen valinud ja kui minu sihtpunkt son. Kõikide voorustega, mis on sellega seotud, siis muidugi see vastutus ja koolitamine sai, oli ainult üks pluss, vaid see on hädavajalik. Ja ma ütleksin, et see on nagu inimene, kes hakkab autot juhtima. Huvitav, et praegu mina, kui ma sain juhiloa kohustuslik oli umbes, ma ei tea küllaltki tundi praktikat. Praegu tundub, et 40 tundi siis minimum, see tähendab, ühiskond tunnistab seda, et koolitamine on ta testis, muidu inimene ei saab kasutada oma elu väärikalt või siis ta käsutab seda ohtlikult. Ja miks see, ma ütleksin, isiklik laulatus oleks ainukene asi, ainukene reaalsus, mis ei vaja koolitamist. Son, ma ütleksin, ebaratsionaalne, seetõttu see, kui meie ütleme, panime kõrvale need mineviku negatiivsed kogemused ja hirmud. Aga võib-olla mingi nii võime seletada, millega on tegemist avastada ja isegi vastutada oma tegude eest on võimalik ainult siis, kui ma tean, mis on selle teo olemus ja kuhu ta mind viib, muidu ma jõli vaba. Vastutad oma tegude eest on võimalik ainult siis, kui ma tean, mis on selle teo olemus ja kuhu ta mind viib, muidu mai oli vaba. See on peaaegu see, mida ma tahtsin kuulda, et kuidas, võib ette kujutada, et on olemas eraldi vabadus, eraldi vastutus ja siis me valima, kumba neist minu idee ja nagu ma sain aru, et need lahutamatu kompleks ja need ei ole midagi sellist staatilist ja ette fikseeritud vabadus, kui vastutus kasvavad arengu käigus. Samamoodi ka lapse olek, lapseolek ei ole üks selline seisund, nagu russo arvas, et laps Absapsis lõks täiskasvanud. Meie olime täiskasvanud, sellega ma ei taha öelda, et me peame olima, lapsikud muidugi, aga õige täiskasvanu, ütleksin. See on selline inimene, kes oskab armoniseerida ühendada. Neid voorusi mida me õpime, kui meie vaatame seda, mida laps olla tähendab ja seda armoniseerida, ühendada nende selle küpsusse Kassari tarkusega, selle mõistusega, mis on täiskasvanule omane olla laps, ma tahaksin öelda, et see ei ole ainult, et me peame vaatama, kuidas väiksed lapsed jooksevad ja mängivad ja ja siis proovida ise niimoodi käituda. Minul võttis, kus oli rohkem selle peale, et mis on lapse olemise tähendus looja plaanide järgi meie elus, mis uued tähendus meie näeme selles. Ja sealt megi, meie õpime. Harmooniline areng, kus inimene ei loobu nendest positiivsetest aspektidest, millega ta on sündinud. Aga näid täiendab oma värskelt omandatud kogemuse ja tarkusega Sonsemisse. Arvan, mis teeb meid inimlikumaks inimese, me olime kõik muidugi. Aga see inimlikkus on ülesanne igale inimesele ja igale kristlasele, eriti see lapse seisuse vann. Sa nagu kiirtee. Siin on igal pool maailmas on sellised kruusateed, mis on väga vajalikud, aga kui sa ei saa väga kiiresti sõita ja siis on tavalised teed on kitsad, kus saab kiiremini sõita, aga siiski mitte väga kiiresti. Ja siis on need suured laiad kiirteed, mis on sellised, et meie saame väga kiiresti ja mugavalt sõita. Ma ütleksin, et lapse speritaliteed küljeks, laps, olemise vaim, santseline kiirtee, meie inimese suhetes jumalaga, see on, see ei ole ainuke tee, aga see on kiirtee. Ja nagu ma ütlesin, ma arvan, et sa ei ole juhus, et ma olen sellest sissegi isegi veendunud, et jumal viimasel ajal on saatnud maailma ja kirikusse inimesi pühakuid, kes on eriti palju rääkinud sellest kiirteest. Võib-olla seepärast seda on meil väga palju vaja. Ja võib-olla see Perased inimene viimastel sajanditel natukene unustanud seda, mida tähendab seda positiivselt Tartust, mida lapsolimine sisaldav. Ja lõpetuseks loomulikult vahel võib-olla kõik see, need jutud on väga ilusad, aga nagu alati tundub, et reaalsusse ja ideaali vahel on suur vahe. Loengud räägivad ideaale, validest aga mina elan reaalsuses. Ja siis, mis nende ilusate mõtetega saab ka märgid. Niimoodi on. Aga siiski, kuna minu loengu pealkirjas on kirjas, et see on lapse niisugusse aspekti jumaliku ettehoolduse taustal siis võib-olla ma lõpetaksin sellega, ma mäletan, kuidas mulle seletati kunagi seda, mida jumalik ettehooldus on, kuidas see toimib. Ja see oli selline väike lugu, et paradiisis Püha Peetrus ja Jeesus Kristus ja üks kolmas isik meie ei ütle, kes ta veel. Peab ta vahel ka nagu meilt lahutamise paradiisis ja siis hakkavad golfi mängima ja ja Püha Peetrus võtab palli, ta võtab palli ja siis ta mais oli kunagi mängin golfi täielikult, aga jaa, viskab palli ja pall lendab kaugele augu poole. Aga enne seda oli üks veidi tiik ja siis pall kukub. Petrus seal seal hetkel oli kahtlusi, oli, tal oli vähe usku, siis pall vajub põhja nagu peaaegu juhtus Peetrusega, nagu te kõik mäletate, kuid ta tahtis kõndida järvel ja pettur sai, oli oma väga rahul oma asjaga siis Jeesus Kristus tuleb ja sama asi võtab palli, viskab ja kaugele ja ka sama siis tähendab, et pall kukub tiiki. Aga ta ei, ei vaju põhja või nii nagu Kristus oli kõndinud kunagi vee peal, siis ta paljakab lihtsalt veerema vee peal ja niimoodi väljub pliidist ja jõuab augu sisse. See tähendab parem riske ja siis tuleb see kolmas isik. Ta võtab palli, viskab kaugele, aga sama probleem, see tähendab, et pall kukub vette. Aga sel ajal, kui ta jõuab pinnale üks kala hüppab veest välja ja neelab palli. Aga täpselt selsamal hetkel üks lind tuleb ja lendab ja kui ta näeb kala, siis ta võtab kalauma oma nokki ja lendab idasse. Ja kui need koormuse tähendab lind ja kala ja pallkala siis linnu sees pal kala sees, siis kala hinna meie pea vastu ei jõua ja siis ta laseb palli suust välja ja pall kukub täpselt august sisse. Ja siis Petrus ütleb Jeesusele. Ma siiski on golfi mängida sinu isaga soli, sellepärast et jumalik ettehooldus, nagu meie tänane omistatud taevasele isale. Ma ütlesin, seesama, ükskõik kui palju kalu tahavad meid neelata või kui palju lindu ka. Aga neid, aga siiski see jumalik ettehooldus, ütle neile, et me ei tea, kuidas ja me ei tea, mis viisil. Aga meie jõuame kohale sihikule ja see on siiski see usaldus, mis jääb igale kristlasele, annab talle usaldust ja rõõmu. Mulle meeldivad ka nagu püha Paulus siis ütleb tegelikult et jumal on see, kes oskab seda kasutada ja teeb head sellega, mis on halb või negatiivne. Ma arvan, et son isegi ainukene viis leida teatud seletus nendele asjadele, isegi Melissa kunagist säilitada. Ja meil on alati raske ja seal ma ei tea, kas see vastab tõele kaeta, tardin kaotas oma usku, kui ta negi looma teen julmust või kuidas nad söövad taimed täiesti ja nii edasi. Võib tunduda, et see, et üks lind sööb kala mis ei ole talle mingit halba teinud, et see on midagi, mis on kurb, kuigi meie kõik teame, et see on looduse seadus. Samas võib meile tunduda sarnased asjad meie elus on ebameeldivad, ebaõiglased, rasked ja ei näe. Mis on selles asjas seletus, kuhu see meid viib. Meie loogika ei jõua selleni. Ja see väike võrdlus oli ainult selleks, et näidata, et semis inimeste loogika järgi ei. See, millele ei ole seletust. Et jumala Luiga järgi siiski länud jõuab alati kohale, see on meie, ütleksin, see on ainukene kindel, kindel lasin, meie ei oska öelda, kuidas ja millal ja miks meie teame ainult seda, et meie ümber on teine ja kõrgeim loogika, mis viib meid isa juurtel taevariiki. Leidma, et meie näeme isegi isa taevast, siis saab ka nendes asjades nagu Jeesus Kristus võttis risti tähendab peale. Ma ei tea, kas te olete näinud seda Mel Gibsoni filmi Kristuse kannatustest. Ma ei ütleks, et see on minu lemmikfilm, aga siiski ilus film Kristuse surmast ja tal pole eriti liigutav on see, kuidas ta haarab risti ja ei taha sellest. Tunduv vahel selles filmis, et ta tahab seda võtta tugevamini kuni Kolgatani. See paneb mõtlema. Ja ma arvan, et see aitab neid natukene paremini aru saada. Sellest ettehullusest. Kõneles roomakatoliku preester isa Philippe Jourdan. Loengu teema oli lapseseisus kui hingeseisund jumaliku ettehoolde taustal. Ööülikool tänab Taivo Niitväge ja Mihhail Lotmani. Anders Jormini muusika plaadilt In Wind. In lai. Saate valmistasid ette Külli tüli. Jaan Tootsen raadioteater 2004.