Tere seid raadio stuudios töötajatele toimetaja maris Johannes. Meie tänase saate külaline on Kadi Danilo Tekkel Danilo te nimi on eesti kultuurikontekstist teada-tuntud ja sealt suguvõsast on pärit ka meie tänane võluv külaline. Kadi Danilo. Kell on suurema osa oma elust elanud maailma linnas New Yorgis ja nüüd jõudnud tagasi Tartusse oma lapsepõlve koju. Enne sunnitud pagulaspõlve jõudis ta õppida Tartu Ülikooli koolis, tegutseda Vanemuises, alguses metuse stuudios, hiljem juba kutselise näitlejana, nii Vanemuise teatris kui Estonias. Ja seejärel järgnes juba põgenemine Saksamaale ja sealt Ameerika ühendriikidesse kus kadi Danilo tekkel muuhulgas töötas Ameerika hääles selline online, ülejäänud ühe pika ja põneva elulooga naise lugu. Täna kuulete fragmente ja katkendeid säravamaid ja lustakamaid tema elust ja jutu sekka mängime muusikat plaadilt nimega ankur. Salvestanud on selle Detroidi sümfooniaorkester ja dirigeerib Neeme Järvi. Tänasesse saatesse mahuvad vaid lühikesed episoodid Kadi Danilo tekkeli pikalt teelt. Küsija huvid olid selgelt teatrikesksed, siis saate alguses räägimegi rohkem. Teatrist. Alustame Kadi Taniloo neiupõlveajast 20.-te aastate Tartus. Minu esimene lugemismaterjal oli luuletused ja näidendid, kujutage ette, seitsme kaheksa aastane, tema loeb näidendeid. Ja siis me tegime ise, siis oli ühel kooliõel, oli isa, oli kiviraiuja. Hajumistöökoda sai ateljeeks ja me tegime näidendeid kogu aeg, mis me tegime, kes seda teab, siis ma deklareerisin, niisugused maailmatu pikad asjad oli nagu ma ei tea, kas oli Bergmanni ustav ilu, ise olin vist 10 aastane, terve see 24 või 50 salmi, kõik oli pääs vabariigi aastapäeval, deklareerisin. Ma olen niisugune tahtmine oli esineda, midagi ei ole teha. Ja koolis siis kui ma läksin gümnaasiumi, siis see oli algkoolis gümnaasiumi läksin, siis olime igaveses hädas, olin väikse kasvuga ja nüüd jagatakse osi, iga sügisel tuli näidend, jagatakse osad välja, kes tahavad mängida kaasa, lähevad kokku, sinna see oli roosikoolis. Läksime sinna kõik politsei ja mina kõige väiksem vaimsel ukse juures. Nägu või lõugu ulatab vaevalt lauani, aga ootan osanud, kes mulle ongis osa see midagi nihukest rasket raamat oli ka veel mingisugune kasse, Gerhard Auksmann või midagi, ma ei tea. Mina ootan osas, olin teises keskkooli klassis, no meil oli seekord viie klassini. Kolmandas keskklassis läksin jälle, olid juba natuke suurem panijale lõualaua peale ega midagi muud ei saanud, aga siis jäik auto, jumala üks vanainimene jäi üle vana, päris vana inimene, mingi lesknaine või sulase naine, ei Sauniku naine või midagi, mina sain selle omale kohe. Suur näitleja. Siis anti juba, kas ma ei mäleta, kas oli vist inimene ja üliinimene siis ma olin madu, olin juba tõusnud. Selles staatus oli juba parem madu, no siis ma natuke suurem ka juba. Aga kui ma neljandasse klassi sain, siis ma sind üsna pikk sain juba võimlemistunnistan siin ülemisse otsa juba. Siis sain ma omale peaosa Ibseni. Tead, ma hakkan praegu naerma Ibseni, kui me surnud ärkame. Ilmatu lohe, niisugune pikk kuskil teatrites mängid, nii raske oli. Meie tegime ära meie Vanemuise näitejuhid muidugi seda juhatas rattasse, et muidu varem oli kogu aeg olnud Türk, selle tegime ära, siis vahepeal tegin veel üks niisugune omaaegne suur kuulus draama oli, kus kõik see aeg, see tegelane nuttis, nuttev Niobe, siis olime nuttev Niobe, vaadake, mis valik. Ühesõnaga üks asi oli suurem härra, ega mingit vasturääkimist ei olnud, kuidas nad välja tulid, ega mina seda ei tea. Mind aga bänd igale poole ja mina muudkui mängisin, nii et see pidi olema kuidagi nagu veres ja siis tuli see Vanemuise asi, kus ma siis nägin kõiki neid näitlejaid, Reimani ja kõiki neid türkisid ja siis tuli see, see vilineri asi veel vahele. Ajasid lihtsalt pea segi, ma ei tea, ma ei tea, mul ei olnud mingisugust muud muud mõtet selleks, kui ma lihtsalt ma lihtsalt tahtsin midagi niisugust teha. Ja miks ma ei oska teile ütelda, ma ei oska tõesti ütelda, see oli nii ise ka vahel imestan sinna siis nüüd olen mõtelnud, et see pidi olema midagi sisemist, sellepärast et et kuidas ma nii kangesti muidu püüdsin. No mis ma püüdsin, nagu see koolis oli, nii et kui sa hakkasid juba midagi tegema, siis sind pandi järjest ikka kõrgemate osade peale. Nii et siis lõpuks hakkasid mind tüdrukud veel kutsuma koolisete koolipidude primadonna. Olin koolipidude primadonna ja siis ma tahtsin muidugi lavale, ega ma ei tahtnudki, primadonna, aga ma tahtsin lihtsalt lavale. Ja sinna lõpuks jõudsin tagada, ma oleks võinud natuke rohkem teha muidugi, aga hea küll. Olen rahul. Rahul oma eluga. Selles mõttes, no ma ei tea, kas see on nagu naljalugu pühkida aine lugejaid ja noh, ma kuulaga, milliste staaride siiski mängisid ja kooli koolirepertuaari inimene ja üliinimene, see oli küll üks väike tükk vist tähendab välja võetud sellest, aga ma tean, et ma olin madu, ma olin puu otsas poolest saati poolseks. Nalja sai palju ja, ja siis muidugi meil oli oma publik siis, kui me koolis mängisime, siis pärast siis oli seda tänamist, õnnitlemite, lillebuketi, Teie kõike me tegime palju niisugust, mis olid päris lõbus ja siis me tegime. Siis me tegime ükskord, ma mäletan, ma olin siis klaverimängija, aga ma naersin hirmsasti, mängisin klaverit päris valesti, sest meil oli mingisugune tarre siia turg oli üks kuulus minuaegne minuaegne klaveripala inglise Skats või kelle, kes selle looja olid. Ja siis khatiteemadel oli siis loodud see pärsia turg ja siis ma ei tea. Jõuluõhtu ettekanne, kõik olid riietest niimoodi kombineeritud kõiksugused. Nagu ader ja torud, kõik, ja mina siis seljaga trupipoolne, mängin klaverit korraga, kurje kaka, püksihirmus, naermine, piilun ikka üle õla, vaatan. Üks pärsia kostüüm laguneb nii ära, et tüdruk oli juba poolpaljas seda naeru, mis siis oli ära ka minna, tükk käib veel ja siis pärsia turg käib ja üks on ilma riieteta varsti. Nii et ma ei tea, kuidas, ühesõnaga ma tean seda klaverit mängida, oli küll võimata, nii et ma olin siis keerasin tagasi klavereid, ainult naersin. Näitemängu tegime meie, aga see ei olnud mitte see ei olnud, mitte ei tulnud halvast väljas oli üks hea farss. Nii et me tegime iga kõhus palju palju niisuguseid asju ja see oli minule küll väga kasulik minu kujunemisel ja ma mõtlen. Nojah, ja siis kõik see seltskondlik võimalus, see oli, seda oli nii palju ja juba selle tõttu, kui sa oled ikka kuskile organiseeritud, siis sul on üks grupp inimesi alati ümber või kui sa oled ka teatris, siis on sul ka üks grupp inimesi alati ümber, nii et sul on ta nüüd alati nagu inimeste juures inimeste keskel, kui sa tahad. Ja kui sa ei taha, siis sa ei lähe kuskile, eks ole see omadega. Ega keegi, vägisi ei saa ju midagi teha ega vägisi viia. Ja meil oli ikka koolipõlv ka väga-väga tore, vaata, mul on õetütretütar mulle endast nii kahju. Ei ole midagi saanud teha. Koolis ma küsin, kas tegite midagi? On teil kirjandust, ringe või mingisugust? Ei, mitte midagi ei ole olnud. On teil mingisuguste etendusi? Ei, mitte midagi olnud. Ütleb, et ei midagi, tulin koolist koju ja õppisin ja läksin magama. Ega meil ei olnud midagi, aga meil oli väga palju. 1929. aastal lõpetas Kadi Taniloo gümnaasiumi ja temast sai tudeng Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ning Vanemuise juures tegutsenud Voldemar metusest teatristuudio õpilane. Hooajast 1933 34 töötas ta juba Vanemuise teatris näitlejana. Meenutame 30.-te aastate Tartut. Mina venningut pole kunagi näinud aga ta kirjutas lehes sageli, nii et ma olen teda lugenud küll. Tema kirjutisi. Kriitikutest mäletate kedagi teie aegseid? Richard Janno oli üks väga kena ja heada ohtlik kriitik, ajakirjanik Postimehe juures. Siis üks kriitik oli Sütiste, siis ta oli veel Südsi nime all, tema oli õige orav ja niisugune nõudlikke terav. Ja ma mäletan, kui ta ükskord ütles näitleja kohta Vanemuise näitleja kohta, et oleks parem, kui ta teinekord ei tuleks kohale, kui eesriie on üles tõmmatud. Häbenemata. Sütiste Sütiste Semper kirjutas päris palju asjalikult ja väga kenasti, proua Semper oli väga kena. Tema meeldis mulle temaga ma olin ikka vahel ajasin juttu natuke. Kes oli veel kriitikud osis pärast, vahepeal hakkas Postimehes kirjutama ärni kiir, see oli väga lame. Ta nomeetus kirjutas siis palju, Mettus kirjutas ikka nagu Mettus kirjutas, kui ta sai ühe punkti, mis talle meeldis, siis ta hakkas seda punkti kerima Eliis ja keris ja keris mõne väikse osa eristada nii suureks kui seal midagi meeldis, ta nagu sattus vaimustusse ja siis ta oli üks huvitav inimene, aga huvitav oli see, et temal ei olnud mingisuguseid niisugusi, soojemaid, suhteid näitlejatega. Ma ei ole veel kuulnud, et oleks kellegagi nii väga sõbrustanud just teatriringides. Et mitte kunagi, ta hoidis ennast nagu väljapoole sellest ja see on õigus. Sest lõpuks teatri juhil on ju küllalt otsustav sõna ja, ja siis, kui niimoodi hakatakse suhtlema ühe või teisega siis võib kohe arusaam tekkida, et ta hoolitseb selle eest või annab talle soodustusi. See on minu meelest väga hea, mulle meeldis see. Aga ega ta kuulas su juttu ja kui midagi oli, ega ta ei olnud niisugune, kes oleks ütelnud, et ta hakkab minema ta ritta. Minul Mettus väga meeldis, aga kahjuks mul oli temaga väga vähe kokkupuuteid, sest stuudio ei kestnud kuigi kaua. See minu aeg oli lühike. Üheksa ja siiski vahepeal ta oli meil nagu soiku jäänud, aga 20 üheksaid algasime 20, üheksas sügis. Neist 29 30 oli veel aktiivne. Võib-olla 30 31 vast ka veel. Siis hakkas nagu soikuma see asi. Nojah, ja ja siis 33 läks sinna juba laval ja siis sel ajal justkui ma läksin lavale. Lahkus Mettus tähendab. Ma täpselt ei tea, kuidas see lahkumine toimus. Aga ma tean, kui ma Gailiti juures käisin, mind kutsuti siis Gailiti läbi rääkima, eks ole. Motaility juures käisin siis ma sain metusega just pärast seda kokku ja siis ma ütlesin talle, et niisugune asi juhtus, siis tal oli nii hea meel, seda oli soovitanud muidugi mind sellele Gailiti leia. See soovitus palju ei tähenda, et siis kallid käis ise ise vaatamas mind. Aga nii nagu teatris on kõik see asi, läks ups, uperkuuti teisipidi, kui oleks pidanud minema ja ja kas on kõik õieti tehtud valesti, kes seda teab, aga siin me nüüd oleme, hing on sees. Mis sa ikka tahad? Tuglas ka käisid vaatamas temaga ka mingi kokkupuuteid on? Väga vähe. Ma tean, Elo Tuglase selles kohas kirjutab minust, ma ei mäleta, mis asi see on, aga ei, ma nendega ei ole kokku puutunud, aga ma imetlesin neid. Nad käisid ikka tänaval kaheksa alati koos ja siis nad olid tore pääl, kuigi Tuglas oli palju väiksem kui Elo. Aga Razor, nii auväärsed ja niuksed, huvitavad inimesed, minule nad kangesti meeldisid. Üks huvitavamaid paare. Et no siis oli omapärane paar, olid jälle suitsud see, see suits oli niisugune esteet ja niisugune sa vaatasid tema peale ikka nii nagu sihukese ilusa asja peal. Ta oli nii kena, aga proua oli niisugune nagu soome talunaine vallahva lahva, kui ta käis. Ta ei olnud kena, ei, mitte midagi ei tea. Need kaks nagu omavahel sobinud sugugi suits ja proua suits, nad olid nii erinevad tüübid juba väliselt. Teine oli tõesti nii hoolitsetud ja nii kena ja troori, nii et iga minut mõttes. Võib-olla kukkus seelik seljast ära. Seesama tunne oli vahel ka räimaniga tööl, ta oli kaotanudki val asju vahel ja nii pesu ja. Niisugused, need olid boheemlaslik mõlematest. Ta on, need on muidugi kõik niisugused rahvajutud, noh, mina ei tea, neid, mina pole näinud, ise oleks keegi midagi kaotanud. Jah, aga see on jah, huvitav, et Tartus olid nad ju kõik nii nagu pildi peal ja siis loengutele väeti suitsu siis ma ikka nägin sageli ma vahel käisin isegi tema loengut. Nii et ma olen suitsuga nagu harjunud suitsu näoga ta väga, mulle meeldis huvitav vaimuinimene väga huvitav. Ülikoolist ja talle mingeid töid ei teinud, ei, temani ei teinud. Mõtlengi praegu kellega mul rohkem tegemist oli, Semperi, ta vist oli rohkem tegemist ja neid ma ei mäletagi, hästi, see oli mul kõrvalaine. Inglise keel oli ikka pea. Alguses oli saksa keel, aga see ei meeldinud mulle, selle ma jätsin ära, võtsin inglise keeleta kunstiajalugu ja mis seal oli ja kirjandus ka, aga mitte mitte kõige suurema sellega mitte. Maxima rahvaluulelised asjad olid, kõik käisid seal kokku. Kui võrdled. Teie olite rohkem teatriringkondades või ülikooliringkondades, kus teie üldse rohkem liikusid ja kui aega vavali. Konvendiskonvendis maalin Filie patries ja see oli see, see teine kodu ikka, see oli peakoht, kus me liikusime. Seal oli meil oli ka hea konvendikorter, oli otse ülikooli vastu ja seal teises tänavas, kohe paralleeltänavas oli kohvik Ateena. Et neil oli niisugune ilus Kolmnurk konvendist Ülikooli ülikoolist, kohviku kohvikus konventi, siis kunagi õhtul koju, nii et me elasime ikka sel ajal suuremalt osalt kolmendis. Me olime nii armunud oma oma üliõpilasellu, et me olime nii palju konvendis kui võimalik. See oli üks huvitav episood minu elus oli veel, kui ma stuudios olin pärast seda, kui ma seda vahetust olin teinud ja sel ajal umbes siis sõitis Liina Reiman välismaa, nüüd oli siis Vanemuise trupi liige ja see ütles mulle metused, et preili, preili Danilov, tehke see Reimani osa ära, et see ei ole suur ja ta sõidab ära ja tehke see ära. Mina kohe nõus ei ole osa näinudki midagi, tuleb välja, et see osa lyhipoliita Sekspiri suveöö unenägu, seal poliitja, siis ta andis mulle selle poliitosa ja muidugi proovi sain ka. Reiman sõitis ära ja ja nüüd ma tegin seda, hipo, liidad mitu korda ja pärast ma mõtlesin ja siis tegi Nõmmits mulle kõik Krimmid ja ja seal sai igavest nalja sellega, et ma muidugi proove sai vähe ja siis olin nii, et seal oli suur stseen kohe esimeses vaatuses on see, kus see kõik see muusikaga tuleb sealt trepist alla, siis hertsoginna ja siis selle, selle meespartner oli, sib Türk oli see, et mina ei tea, kas tema oli siis särtsu kinni vee all või mida ei mäleta, ma olin veel laps. Ja siis mina pisik, mitte pisike ei olnud, olin pikka aega, olin tagasi. Tütarlaps, mine asiste hertsoginna seal kõrval siis selle türgi kõrval ja näeme, et kõik suured auvalve on kahel pool ja kõik väga ilus, efektne. Läheme sealt siis alla ja minul suur tykk, piik käes. Nüüd lähen selle piigige, nüüd sihuksed, sel ajal olid niuksed, tehti niuksed, ripuvad puulehed niimoodi ega ei olnud veel nest ilusat muu moodi asja, vaid niuksed maalitud lehed. Aga niisuguste riiete peal või kuidas nad olid ja mina olen sealt alla, piip on käes. Korraga olen piigiga nendes okstes kinni, need olid niuksed, hõljusid natuke ka veel ja mõtlesin, et jumal, mis nüüd tekstiaeg kõik sead teks käib. Mõtlesin, et mis nüüd küssa pitsa peeki lahti kuidagi, aga siis seesama lind, tema oli seal auvalve temal ja moodustas au Valvia linud nägijaid, mina olin hädas, kargas krapsti juurde, päästis selle piigi otsa, seal üleval. Nii et mina, rannik oma au Marsi ära teha alla. Aga see oli nii naljakas. Pärast naersime hirmus, aga sel momendil oli tale olla küll, võis olla 30 30 ei, ma olin siis ei, ei, ma ei olnud stuudios ja see võis olla 31 või. Nii, ta võis olla igatahes hästi-hästi ammu. Ja see oli jaa, muidugi ta pidi teeme, sest et Mettus saatis juba Reimanni või ma ei tea, kas ta laskis lahti või saatis ära või ma ei tea, kuidas ütelda. Ennem seda, kui mina läksin, oli Reiman juba läinud ja ma läksin Vanemuisesse 33. ja ma tean, et ta oli siis läinud sellepärast et ma sain ühe tema osa siis ka, aga see oli niisugune Lydia Koidula, selles näidendis Koidula oli seal üks niisugune suur daamidega, seal olid siis kõik need kuulsad, eks need naised koos ja siis Reiman oli üks nendest ja siis Reimo läks ära, et ma sain selle naise osa omale, aga ma ei tea, kes oli enam nii, et see oli kool pidi olema 30 34 32 või 33 või kolm, kaks kevad visse olla. Kui Reiman seda mängis. Ja siis, kui mina läksin, oli ta juba läinud. Reimand, aga teie tee tundsite teda varem, eks ole, ja no ma tundsin muidugi see, mis Tartus oli, seda tema mäletan, olin siis laps, aga mina mäletasin teda hästi, sest ma kuulasin ikka, kuidas harjutas ja ma olin tast nii vaimustatud. Ja siis ta minu emaga palju rääkis, tal oli siis just ma ei tea, kas tal oli siis hiljuti ema surnud või mis, aga nemad kangesti rääkisid siis nendest nagu Liina rääkis, nagu oma ema surmast. Mul on nii meeles. Mina kõrvalt siis natuke katsusin kuulata. Ja ta elas teie juures, meil oli väike, meil oli oma maja Karlova tänaval, see on praegugi alles ja meil oli siis üks tuba oli ülearu ja muidugi raha oli hädasti vaja ja siis vanemad üürisid selle toa välja ja kus siis Liina Reiman tuli, ta tahtis võrdlemisi Vanemuise lähedale saada ja siis see ei olnud kaugel see meie kodu. Vähemalt praegu mulle tundub, et oli päris ligidal ja siis ta tuli, meie juur oli selles toas, sai väga kaua, ei olnud võib-olla ühe talve või ma ei tea. Ja mina käisin vahel seda tuba vaatamas, kas seda kodus ja siis uurisin seal neid, neid. Näidendi käsikiri on natuke ja. Ma mäletan seda tuba hästi, seal oli see pullipilt oli muidugi seal laua peal ja külge Tallinna maha. Nii et seda aega ma natuke mäletan, aga tema, tema oli üldse minu vastu ääretult kena, aga ükskord vahepeal ma nägin teda ja just siis, kui ma mängisin seda, seda Tereesra kääni, siis ma nägin teda, ta käis laval, aga ja ma ei mäleta, mis ta veel rääkis, aga ta ütles, et kuidas te seal küll selle silmamänguga hakkama saite, et ta tegi mulle ühe väga ilusa komplimendi, aga seal oli nii, et ta on tumm ja siis jälgid ja siis näos peab olema näha, mis ta mõtleb, eks ole, seda ta mõtleski. Nii et siis ma nägin teda veel kord ja pärast oli siis kus ta Soomes oli? Ooh Estonias nägiga. Ta mängis Estonias Zaphod. Aga ma ei mäleta, kas ma temaga just nii rääkisin, palju või midagi, ta oli omaette ja tal olid ka mured ja, ja siis oli ju see aeg nii hirmus raske. Aga üks ilus elamus oli mul Milmerida. Kui mina kooli lõpetasin, siis ikka filmer mängis veel. Nii et ma olen teda näinud isegi Tallinnas laval. Ja siis, just sel kevadel, kui ma olin ülikooli astunud tuli filmer Tartusse mängima ühte kerget Ungari komöödiat, ma ei tea isegi autorit. Selle komöödia nimi oli vaene kui kirikurott. Ja muidugi see oli nii hästi tehtud ja see oli nii ilus, et see ajas päris hulluks oli niisugune elamus, kuigi see oli ainult üks komöödiaga, Vilmer oli see, kes temast tegi ühe niisuguse prindiansse asja. Vilmerali vajuldane, mulle meeldis ikka filme rohkem veel kui Liina Reiman juba selle repertuaar paari poolest, sest Treiman oli ikka klassikaliste osade mängija. Aga filmer tegi kõike ja see oli küll haruldane, kuidas filmer mängis? See oli nii peen ja nii, ja missugune ilus hääl tal oli ja missugune tehnika ja kõik see oli, see oli nii täiuslik. Et ma ei oska seda kirjeldada, see oli nii täius. Aga te ise mainisite jälle praegu ka siin jutu sees sedasama Therese kääni. Kas ja mida ju kiitis ka lina Reiman. Kas oli see nagu endade? Troll, või olid seal lavastaja käsi ka mängus või, või noh, on meeles midagi ning demotsionaalselt seal. See oli ikka enda tehtud, aga see oli niisugune väga selgepiiriline roll, ainult ta ei olnud minu roll, ta oli. Ma olin selle jaoks liiga noor. Juba kujul, mul on üks, üks, ma ei tea, kas kava või pilt, midagi, kus ma peal olen, selles rollis see paistab nii, nagu ma oleks plika täht nähtavasti Krimm on nagu pildistamisel nagu ära kadunud. Ja, ja see ei ole nagu õige üldse, see ei ole üldse, see teebki. Ega mina süüdi pole. Ja ma ei mäleta, kes seda tegi, aga ma tean küll, et minuga mängisid, koos, olid veel lindau ja siis randviir. Ja ma ei tea, ega seal erilist menuga ei olnud, ta on liiga raske draama oli Tartu jaoks tartu, tahtis rohkem kerged ja sellepärast see operedki seal nii kaua püsis, et et Tartu tahtis kerget asja. Kui sa läksid sinna draamat kuulama, pool läks kaduva, mis sa said sellest siis ainult raiskasid raha, sa ei saanud ju mingit elamust. Sest et see ei olnud üldse kellelegi millelegi saal. Nii et selle tõttu seda Need draamad läksid kõik väga vähe. Aga lihtsalt asjad nagu tagahoovis ja need läksid väga hästi. Kadi Taniloo lahkub Vanemuises. Ta jõuab mängida Estonias ja saksa okupatsiooni aegu üles astuda raadio kirevates kavades laulusolistina järgneb põgenemine Saksamaale, sealgi tehakse teatrit ja 1949. aastal jõuab ta omale rännakul Ameerika ühendriikidesse. Me ei teinudki Ameerikas nii palju, Ameerikas oli nii raske inimesi kokku saada, New Yorgis oli ju kauguses nii kohutavalt suured ja ja siis alguses kõik olid ju oma tööga nii mures ja aga me ikka tegime, hakkasime peale kohe Mälgu selle vaese mehe uttu tallega. Tegime, palju, tegime ikka siis tuligi pärast sedasi Visnapuu ja siis tuli küpsustunnistus ja tegime järjest. Alguses oli paar etendust aastas, paar lavastust, pärast läks nagu ühe peale. Inimesed ei jõudnud enam palju teha, britil oli juba eluni, kes läinud ja teenisid raha. Ja teie tähendab, aga kus teie olete seal raha teeninud? Sealmaal ei olegi räha teeninud? Ei olegi raha teenima, minul oli hea mees, tema oli niisugune, et tema pani palju kõrvale, tema ei kulutanud palju ta joon ja ei suitsetanud ja ei midagi. Ja ei käinud ka palju me muidugi me olime väga seltskondlikud, me käis ja me reisisime. Me tegime vist 12 Euroopa reisi, nii et meie raha läks sinna. Raha tegemist, kui niisugust pole palju midagi, aga ma töötasin suurema osa oma ajast, töötasime Traim Lifsele suur magasini arhiivis. Õieti raamatukogus, noh, see oli nii arhiivraamatukogu ja siis seal olid küll väga korralikud palgad meil ja seal ma töötasin vist umbes 15 aastat. Aga kui ma teatrite kinni ega sealt ei saanud midagi, sõlmaksid ikka juurde ja nagu ikka ja siis Ameerika hääl maksis ka halvasti, Ameerika hääl oli muidu huvitav, ma olin palju Ameerika hääles, palju aastaid tähendab kaastööline. Aga need kaastasud olid väga väiksed alguses, no pärast läksid ikka suuremaks. Ja siis, kui ma Ameerika hääle juures lõpetasin need kaastööd, see oli vist juba umbes 80, siis siis ma tegin veel kaastööd tükk aega Münchienile. Nii et ma tegin siis tihti 91 või 92. aastani, tegin veel mündsinile kaastööd, aga nii ütleme kuus kord või kaks või mitte palju, siis ma intervjueerisin, õiendasin nende juba Neeme ja siis kord oli mul Rumessen seal ja nende inimeste ja siis teatri neid uudiseid ka muidugi, kui neid oli, aga ega Ameerika teatrid palju ei katnud, see oli, kui erilised sündmused olid, nagu oli Ameerika 200 aasta juubel, siis mul oli küll seitse saadet kuus, siis oli kole palju. Aga see oli aju, see oli ainult üks aasta aastatel, te seal olid selle taimla juures kohe kui ma läksin, Ameerika? Ei, mitte päris kohe-kohe, ma läksin sinna, sain kohe sinna Ameerika hääle juures aina kohe diktoriks. Aga sinna taimi ma läksin mõni aasta hiljem, aga ikka 50.-te algupoole, ega ma, ma olin ikka võrdlus, ruttu, olin juba seal kohapeal. Ja muidugi mul ma tuletan meelde, kuidas see kõik oli. Ja ma olin ikka seal vist juba üks, 52, kolm, nii et ega ma sain ikka päris alguses sinna. Ja siis alguses ei olnud ju ka nii palju tööd veel muude asjadega, ei midagi, pärast tuli kogu aeg ikka midagi juure ja siis hakkasid ajalehed, kõik olid hädas, ei olnud kavas töölisi, siis hakkasid ajalehed kaastöölisi tahtma. Siis helistati mulle juba Kanadas, niipea kui ma olin natukene aega seal Ameerika hääles olnud, niipea hakkasid, siis värbame kõik, ikka vaba eestlane ja siis Vaba Eesti sõna ja kohe ma ei läinud õnge, aga pärastpoole ma tegin neile kõigile tööd. Alguses teatrist rohkem, pärast tuli muusika juurde ja, ja muudest asjadest ka, ühesõnaga midagi huvitavat kuskil oli, siis mul olid need võimalused alati olemas. Kui ainult aega oleks olnud, aega iga kord ei olnud, sest muud oli ka vaja teha. Ja üldse kõik need ajad seal Berliinis ja pärast siis Ameerikasse algusaeg, need olid ju kõik väga põnevad, huvitavad ja palju selle aja jooksul, kui kui meie tulime Ameerikas, siis oli, siis mina tulin näiteks 49 sügis. Viiekümnendates aastates toimus üks suur muudatus ameerika elus, siis hakkasid kõik peale, kõik on sellest ajast pärit värvifilmid ja siis muidugi igasugust uuendused raadio ja televisiooni alal ja kõik need on ju kõik sellest ajast pärit ja ka elustiilis ja kõik siis tulid juba suuremana seal kõik need külmutuskapid ja ega kui mina sinna läksin, siis oli neid veel üsna vähe ja paljudes kohtades oli nii, kus vahetati iga päev jääd, tähendab, jäävanker sõitis ette ja siis toodi, siis pandi uus jää ja siis jälle. Nii et see oli kõik veel algastmes, nii et see on huvitav mõtelda, kui palju sellesama aja jooksul Ameerika muutus need 50.-st kuni kuni ütleme 90.-ni olete te selline hea kohane ja? Üldiselt küll, aga siin Eestis mul natuke raske kohaneda see on, elu oli ikka nii muutunud, nii palju kuidagimoodi alguses ei läinud nii hästi, kuigi mul on väga hea selles mõttes, et mul on ju siin väga hea perekond väga hoolitsev perekond, nii et mingisugust häda ei ole kunagi siin olnud, nemad on kõik minu heaks teinud. Aga see Ameerika elu oli ikka nii teistmoodi ja ja kõik see terve, see tavaline tavaline elu oli ikka liiga liiga erinev. Kõik kui võtta kasvõi liiklust ja igatahes seltskondlik elu ja kõik oli teine teatrid ja kõik oli teistmoodi, kui siin on. No juba, ma arvan, et mastaabis on vist vahe või siin on see Palju väiksem, seda muidugi jah, aga siis kõik, ma ei oskagi ütelda, harjumused ka näiteks kas või ütleme näiteks Metropolitan lähed ooperisse, ega seal ei olnud nii, et sa lähed kuskile, paned oma riided ära ja siis õiendad seal ringi ja Läksid kohe trepist riietega üles ja suurem osa inimesi keerad valitu niimoodi kokku tooli alla ja niimoodi käis elu kogu aeg ja siis muidugi albarteril istusid inimesed kõik kammitud ilusti ja õhtukleitides ja ülevel käisid vanamutikesed olid niuksed kotid, igasugused niukesed kandekotid, siis tulid sinna kandekott, pandi toolile alla ja siis mul oli see kindel koht oma koht rõdul siis mul kõrval kõrvale tuli ikka mutikene ja siis jäi magama. Aga oli käinud juba mitukümmend aastat ikka sellesama koha peal ikka parteri või selle rõdukoht oli tal ostetud koht ja seal ta oli siis ta oli nii tore ja siis ta jäi vaikselt magama ja siis kotike oli siin all ja, ja alati vahtisin teda Est magas lõpuni, Claus tulis ärkas jälle üles iga kord iga kord umbes sama muidugi alla, siis said masina alla, palju ei ole saanud, aga siis kui neeme oli esimest korda tuli, siis Ameerika hääl saatis mu seda Neeme Järvid nii-ütelda reportima ja siis ma sain sinna alla midagi kuuendasse, seitsmendasse ritta anti mulle pilet, need on kõik ostetud kohad, need on need, aga kui see ei tule Seegele koht, see on, siis müüakse see harilikult ära. Aga seekord siis anti aukohtadeks sealt osa ära ja siis ma sain sinna ette koha. Siis olemine on kohe nii, kui sa ümber vaatad, siis kõik antides nahkadesse, kõik on nii suurejooneliselt, vaatad nii aralt ringi ja siis tuleb plaksutame, julgeb laksutadagi ja siis oligi huvitav, kui Neeme oli, siis oli niimoodi, et et neemel olid suured aplausi kohe esimeses vaatuses, esimese vaatuse lõpus ja mina siis ikke kah, lõin kaasa hoolega, aga siis nüüd, mis teha lõpul juba nüüd üle veel poolne rõdudel ja, ja seal igal pool taga juba. Karjuda ei julge seal ümberringi kõik nihukeses loomietidega ja ei julge karjuda. Pärast võitsin ikka südame ringuid rindu ikka paar korda karjatada, tahtsin ka, mõtlesin, et kuidas ma nüüd niimoodi saan, et oma eestlane ja nüüd ei avalda üldises tähelepanu küllalt. Nii et ikka huvitavaid asju on seal läbi elatud. Igasuguseid see neeme käik oligi, aga väga huvitav, see tuli nii kuidagi. Keegi ei teadnud, mida oodata, ega eestlased ei teadnud ju, mida oodata, me keegi polnud teda näinud, parem ta oli ükskord New Yorgis ma mäletan ja siis. Meil oli üks klaveriõpetaja, Olga plaks, väga populaarne, tal oli palju, eestlased käisid tema juures klaveritunnis nihuke muusikainimene ja tema tegi siis kohviõhtupooliku Neeme jaoks oli teinud, seekord see ei olnud mitte see, kui oneegin oli. Ja nüüd siis mulle ka helistas, ütles, et proua tekkele. Et kas tuleksite kah, et ma võtan leeme seda vastu, Neeme Järvi, kas tuleksite kah tassi kohvile? Mina ei teadnud õieti, kes Neeme Järvi on, minust ei ja suur tänu, aga minul ei ole aega ei läinud. Sest et no kui sul ei ole informatsiooni palju. Muidugi, ma teadsin nii nime järgi jah, et dirigent ja nii, aga see oli kõik. Aga mingisugust nisukest sügavamat informatsiooni mul ei olnud, nii et et jätsin minevat, aga muidugi pärast oli kahju, aga mõtlesin, et noh pidin olema visti. Ja hiljem olen ma seda ju nii palju näinud, et Ta käis ka siin, kui ta Tartus oli, nii et meil oli üks ilus õhtupoolik, haruldased inimesed. Nii et elu on olnud üldiselt ikka väga vastuvõetav, ei saa midagi ütelda. Mõned asjad oleks võinud muidugi teisiti olla, nagu elus ikkagi on. Need asjad oleks võinud teisiti tehtud saada. Aga üldjoontes ikka tuleb rahul olla ja nüüd. Ma ei usu, et ma oleksin Ameerikast muidu vest ära tulnud, sest mul oli seal veel küllalt tegemist ainult see, et ma liikuda ei saa. Sest ma ei saa enda eest nii hästi hoolitseda ja selle tõttu ma tulin ära, kuna mu pere hoolitseb mu eest. Et see oli nagu teatavas mõttes paratamatus. Aga mul on siin ka hea elu olnud, ma käin palju kontsertidel, nad viivad mu igale poole kaasa. Nii et ega mul igav küll ei ole saanud olla, aga või tähendab ei ole olnud seni, nii et. Aga tegelikult ma armastan üksindust ka, ma loen palju ja mul on palju raamatuid, nii et tõin suurema osa oma raamatukogust kaasa. Millised on need näiteks täna siin Eestis need infovahendid või kust te üldse informatsiooni saate, te olete ju natuke nagu maailmanaine olnud Euroopa toonud Ameerikas, nüüd siin, Tartus, mida kuulate, mida vaatate praegu? No see ongi see viga, et näiteks Eesti Televisioon pakub mulle väga vähe. Siin on nii vähe niisugust, mida võiks vaadata uudised muidugi jah, ja mõned saated võib-olla ja teadus-teaduslikult saatada midagi, poliitilist on ka vähe. Ja niisuguseid asju ma need, ma vihkan, nagu on need reisile sinuga ja kõik niisugused, see on nisuke sopp. Et seda tee lahti ka mitte. Ja eile ma kuulsin õnneks Ameerika hääles just sedasama juttu. Et maailmatase on üldse läinud nende diviis show de osas väga madalale langenud igal pool Ameerikas ka. Ja siis lõpuks eest Harrediidi või keegi, kes neist ütles. Et sama viga on nüüd ka Eestile. Et vaadatakse niisugust trügi ütlevad, Ameerikas on see Trash, prügi ja tõsisematele asjadele ei anta ruumi. Näiteks ma olen katsunud neid Eesti vanu filme vaadata vahel ja, ja nende tehniline tase on juba niivõrd madal. Kõik see valgustus ja kõik on nii, et mõned on nagu udukogu on sul ekraanil ei näe midagi. Ja ja üldse tase ka, näiteks kui ma tulin, siis ma sain suure šoki, ma ütleksin ausalt. Ma keerasin divii lahti ja sain Hansoni Victoria ette. Tüübid olid nii valed. Victoria, kes peab olema üks õrn romantiline naine, kõige romantilisem naine terve maailma kirjanduses. See oli nii halb, ta oli üks noor näitleja, ma nimesid ei tea üldse. Ja see poiss oli kah absoluutselt igasuguste võludeta. Nii et juhtusin, aga siis pärastpoole ma mõnda leidsin näiteks üks vana Vilde Vildega mäeküla piimamees miskis eelistus mul üsna hästi. Ja siis ma vaatasin midagi, kus oli minu sõbratar veel, Tase istus mulle ka veel hästi, et ma olen ühte ja teist leidnud, aga ikka väga vähe. Pisu endas ei ole näinud televiisor, pisuhänd oli vastuvõetav. Üldse ma pean ütlema, et minule vaidleb võib-olla nii mõnigi vastu, sest ma olen ju vähe näinud ja ma tõesti ei tea, palju. Kerge lavastused on minul istunud, temal on üks omapärane joon ja tema on ikkagi inimesed pannud omamoodi mängima. Kerge lavastused on minule kõik meeldinud. Ja see meeldis ka mulle see, see pisuhänd ja siis tabamata ime oli väga hea. Nii et on üksikuid asju ikka, mida ma olen näinud. Aga kas te Vahel siit toast välja, olete ka läinud ja vahel Vanemuise poolega vaadanud. Jah, olen käinud üsna palju, eriti kui ma tulin. Ma ei ütle mitte midagi halba, ma arvan, et seal on, käib päris hea töö ta viimati nägin ma Fausti Taisto noore, mul ei olnud seal midagi jäänud meelde. Siis ma olen muidugi näinud mitut asja hoo ja siis mulle meeldis päris hästi see mineval aastal, kuna see oli olmearu, mängis peaosa, aga seal ta rohkem võimles kui rääkis. Mis oli see moodne Poola tipuna ja ja ta oli seal väga huvitav, seal ta mulle meeldis, ma ütlen rohkem võimles kui rääkis, aga hiljem on ta ikka ühesugune, enam ma teda ei taha pilgul aitab ja nüüd ma vahepeal olen teda paar korda jälle näinud selles Ristikivi asjas ma nägin teda. Aga siis ma tundsin, et ei taha, sel talvel ei saanud palju, ilmad olid nii külmad ja halvad ja mul ei ole see käimine nii hea ja ma ei taha nii külmaga väga minna välja. Nii et tänavu ma olen näinud, aga ma olen ikka kontsertidel ka käinud ja nii. Ja no muidugi nüüd oli ju üks, kui teine asi, käin vōi, see tulek ja siis oli see neeme ja, ja need üht ja teist on ikka nähtud. Ja ma olen päris rahul, ega ma rohkem ei jaksakski. Nii et jah, kõik on tehtud ja ära on elatud ja nuriseda ei ole, midagi, oleks võinud palju rohkem raha muidugi teha, paljud tegid. Aga ei, oleks huvitav, huvitav olnud, nii et nüüd ma elasin huvitavat elu kõik need miljööd, kus ma töötasin ja need olid kõik väga huvitavad, nii et ma olen väga rahul selles mõttes. Selline sai saade näitlejannast ja ajakirjanikust Kadi Danilo tekkelist. Teda küsitles ja kuulas maris Johannes. Ning meie kava jääb lõpetama Neeme Järvi juhatamisel Detroidi sümfooniaorkester.