Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Riigikogu arutas riiklikult tähtsa küsimusena Eesti riigi välispoliitikat. Seekord pühendati palju tähelepanu Euroopa Liidu ja Venemaa suhetele ning Eesti suhetele endiste nõukogude liiduvabariikidega. Turvalisust ei taga ainult politsei. Mida tähelepanelikumad olema ise, seda turvalisem on riik, kus me elame. Kinnitati tänasel turvalisuse ja kriminaal poliitikakonverentsil. Suurem osa Tallinna lapsevanematest on üldiselt rahul lapse kooliga, selgub uuringust. Samas on vähe neid, kes koolile oma abi pakuvad. Eesti Rahvuskultuuri fondi juurde loodud Ernst Idla fondi abil loodetakse Idla võimlemissüsteemi Eestis taas populaarseks muuta. Uuskond ongi mõeldud toetama eelkõige Eesti võimlejaid. Kolm aastat kestnud remonti avas uksed Milano La Scala ooperiteater. Esietendub Dali eri ooper, millega teater rohkem kui 200 aastat tagasi avati. Esietenduse paremate kohtade piletid maksid 30000 Eesti krooni. Rahvusraamatukogus avati jõulukuu raamatunädal. Väljas on 60 eesti kirjastust välismaalt. Ukraina parlament pole jõudnud põhiseaduse ja valimisseaduse muudatuste hääletamiseni ja ilmast. Homme sajab Eestis paljudes kohtades vihma ja lörtsi, õhtul Lääne-Eestis sadu lakkab. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss neli kraadi. Õhtupoolikul temperatuur langeb. Riigikogu tänane tööpäev kulus välispoliitika arutelule, kokkuvõtte teeb Uku Toom. Välispoliitikat arutab parlament reeglina kaks korda aastas. Kui põhieesmärgid Euroopa Liit ja NATO kätte olid saadud, kerkis vahepeal küsimus, kas mitte igavaks ei lähe. Tänane arutelu näitas, et vastupidi temaatika on laienenud, piirid on avardunud, ehk nagu öeldi, Eesti välispoliitika on globaliseerunud. Me oleme pööranud pilgu läänest lõunasse. Ta ei mäletagi, millal oli ettekannetes juttu Gruusiast, Moldovast, Valgevenest ja muidugi Ukrainast. Välisminister Kristiina Ojuland. Ukraina on oma eurointegratsioonipüüdlusi deklareerinud, kuid seisab teatavasti oluliste sise välispoliitiliste valikute ees. Presidendivalimiste teine voor 21. novembril eiras kraatia õigusriigi printsiipe. 26. detsembril teeb Ukraina rahvas olulise otsuse tuleviku tarvis. Kogu Euroopa tuleviku seisukohast on tähtis, et selles suures riigis oleks toimiv demokraatia, arenenud kodanikuühiskond ning edukas majandus. Euroopa Liidu tihedam koostöö Ukrainaga sõltub reaalsete reformidele Pilimisest selles riigis. Eesti panustab omalt poolt kindlasti aktiivselt Ukraina arengusse demokraatliku riigina. See väljendub eelkõige arengukoostööprojektides ning osalemises Ukrainale suunatud Euroopa naabruspoliitika kujundamisel. Kui välisminister peatus Euroopa Liidu ja Venemaa suhetel küllalt üldiselt ja ettevaatlikult, siis väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson täiendas seda teemat samuti Ukraina näitel. Sündmused Ukrainas on kujunenud omamoodi tõehetkeks Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes. Moskva ja Brüsseli positsioonide põhimõtteline erinevus pärast Ukraina presidendivalimiste teist vooru on hoiatavaks, näiteks kui vähe on meil tegelikult ühist siis kui teguriks on demokraatlikud tartlased. Pole kahtlust, et Venemaa on Euroopa Liidu idanaabruse üheks tähtsamaks partneriks. Vastastikuse kaubavahetuse integreeritus ning strateegiliselt toorme, eeskätt maagaasi tarned Euroopasse on aasta-aastalt kasvanud mistõttu on majandushuvid sageli allhoovus elu mõjutanud kahepoolsete suhete käekäiku kõige enam. Samas on tähtis. Baliit ei tohiks suhetes Venemaaga liiatigi, kui neid strateegilisteks pidada lähtudes üksnes ja ainult kaupmehe diplomaatiast maksta lõivu oma põhimõtetele. Suurte tehingute lootuses on ohtlik taktika. Loomulikult olid teemade ring lai ja sõnavõtte palju ruumist aega ehk Iraagist üheksanda maini aga kui hetke võimaliku murdekoha ukraina juurde tagasi tulla, siis Euroopa asjade komisjoni esimees Rein Lang hoiatas mugavuse eest, märkides, et ehkki presidendivalimiste teises voorus 26. detsembril on arvukate vaatlejate kohalolek vajalik, pole just palju neid meie riigikogu liikmeid, kes vaimustuksid teisel jõulupühal selles osalema. Edasi välismaalt Ukraina parlament pidi täna hääletama põhiseaduse ja valimisseaduse muutmise üle, kuid seni pole hääletamiseni jõutud täpsemalt, räägib Vallo Kelmsaar. Kõigepealt lükati keskpäevaks kavandatud ülemraada istungi algust tunni aja võrra edasi. Kui istung lõpuks algas, tehti kohe vahele aeg. Kogu päeva on kestnud Parlamendi fraktsioonide esindajate läbirääkimised president Leonid Kutšma. Ka ühe läbirääkimistel osalenud parlamendisaadiku sõnul on kutsuma valmis peaminister Viktor Janukovitši puhkusele saatma omavalitsusi ajutise kohusetäitja. Samuti olevat riigipea esitanud parlamendile kinnitamiseks keskvalimiskomisjoni uue koosseisu üleandmine opositsioonile, kuid opositsioon jätkab läbirääkimiste blokeerimist, süüdistasid Janukovitši pooldajad. Opositsiooni presidendikandidaadi Viktor Juštšenko pooldajad on aga nõudnud, et president Kutšma kinnitakse ülemraada otsuse ja tagandaks peaminister ohvitši. Õhtul tuli Janukovitši toetajatelt teade, et nad palusid parlamendi juhatusel tänaseks kavandatud hääletamised homsele edasi lükata. Üks Janukovitši-meelne parlamendisaadik ütles, et tema fraktsioon on kategooriliselt peaministri tagandamisena vastu. Sama saadik lisas, et põhiküsimusest, see tähendab poliitilistest reformidest tänasel kohtumisel presidendi juures ei räägitudki. Veidi hiljem lubas ülemraada esimees garanteerida, et president Kutšma allkirjastab uute presidendivalimiste seaduse, kui parlament kiidab selle heaks koos poliitiliste reformide paketiga. Seega pole päeva jooksul läbirääkimistes sisuliselt mingit edasiliikumist toimunud. Samades küsimustes olid suured erimeelsused ka eile Ukraina ülemkohtu poolt teatatud kordusvalimiste tähtaeg, 26. detsember aga läheneb. Erineva suhtumise tõttu. Ukraina poliitilisse kriisi jäi vastu võtmata Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE ministrite nõukogu traditsiooniline lõppdeklaratsioon. Venemaa välisminister Sergei Lavrov süüdistas OSCD topeltstandardite rakendamises ning ähvardas boikoteerida organisatsiooni tuleva aasta eelarvet. USA välisminister Colin Powell omakorda siis Venemaale ette Moldovas ja Gruusias asuvate vägede väljaviimise lubaduse mittetäitmist. Ja loomulikult lükkas ta ümber Venemaa süüdistused Ukrainaga seonduva suhtes. Uuest eestist. Tallinnas arutasid täna politsei, naabrivalve ja muude institutsioonide esindajad seda, kuidas muuta meie elukeskkonda turvalisemaks. Asja käis uurimas Meelis Kompus. Turvalisuse tagamist ei saa enam ammu oodata ainult politseilt, see algab ikkagi meist endist. Mida tähelepanelikumad olema ise, seda turvalisemalt me lõpuks ennast kõik tunneme. Loomulikult lisandub turvalise elukeskkonna loomisse nii toimiv ohvriabisüsteem, naabrivalve kui kõik muu vajalik riigi poolt. Seda üks suuremaid prioriteete olnud võitlemine korruptsiooniga vastava strateegia Aus riik on saanud valitsuse heakskiidu. Korruptsioonijuhtumite uurimine on läinud prokuratuurid alluvusse. Käivitunud on ka vihjetelefon. Juhtiv riigiprokurör Norman Aas tuletas meelde, et riik ei ole terve, kui lokkab korruptsioon. Aga kas siis lokkab? Probleem ei ole selles mõttes nüüd väga hull võrreldes teiste riikidega, noh, kahtlemata ei tähenda nüüd see seda, et me võiksime endaga rahul olla korruptsioonijuhtumit uurima ainult prokuratuuri alluvuses, et kuidas on käivitunud, ma leian, et noh, see sammune ennast õigustanud, sest korruptsioon võrreldes võib-olla teiste kuriteoliikidega on nagu väga selline spetsiifiline. Kui me räägime juba tipptaseme korruptsioonist, on väga nagu spetsiifiline see, et sellel jäetakse täiesti legaalne nii-öelda kate, et kõik dokumendid vormistatakse kõik riigihanked, keegi võidab, lepingud on täiesti ametlikult ja nii-öelda neid dokumente uurides tegelikult ei avastasid mingit korruptsiooni. No meil on vihjetelefon avatud inimesed ilmselt ei oska sisuga vihjata, kui ta niivõrd varjatud on, et kui palju nendest vihjetest on kasu olnud. On olnud ka tegelikult sellist infot, mis on meid mõnes mõttes natuke edasi aidanud, vähemalt toonud kindlust meie tegevuse juurde, et jah, tõesti mõlema nii-öelda oma tähelepanu suunanud õigele probleemile, ütleme siis niimoodi. Nii tunnustatigi täna ka aktiivseid kodanikke, kes on sageli omaeneseturvalisusega riskides õigluse eest avalikult välja astunud. Üks politsei autasustatud oli Margus Weizza Rev Tartust. On autode rüüstamisi olnud ja millele oleme päris vahele sekkunud, helistanud välja politsei ekipaaži ja siis, kui kaks politseinikku tulid, siis mina kolmandana hüppasin juurde, kuna peti oli kolm ja iga mees ajas ühte taga ja saime kõik kolm kätte. Tort on muidugi küllaltki väike kohta, et kas ta ei karda nendelt kurigi haledalt ühel hetkel nagu kättemaks. Kui ausalt öelda, siis mu koer mürgitati küll ära, mul oli väga hea väljaõpetatud saksa lambakoer, aga ometi Te julgustaksite ikkagi inimesi sekkuma, kui nad midagi näevad, kartmata seda, et nende endiga või nende varaga või nende lähedastega midagi pärast teisi turvates nii-öelda teisi jälgides turban ma ju ka iseennast. Väga palju oleks abi, kui osa inimesi püüaks astuda abipolitseinikeks, näiteks sedaviisi teda korrale kutsuda. Kui praegu pole me küll veel iga kord kurikaelte eest kaitstud. Täna hommikul sai politsei teate, et Narvas Tallinna maanteel asuvas kaubanduskeskuses astri Narva on sisse murtud juveelikauplusesse kahju ulatub ühe miljoni Eesti kroonini. Kell kaheksa. 30 avastasid astri Narva kaubanduskeskuse juveelikaupluse müüjad, et kaupluses on lahti murtud kolm metall kab või millest on varastatud kõiki juveelitooted. Politsei tegi kindlaks, et vargad on kaubanduskeskusesse sisenenud. Kütuse ventilatsiooni kaudu jõudsid vargad ühte kaubanduskeskuse müügisaalidest. Seejärel lõhuti alkoholitoodete osakonna ja juveelipoe vaheline sein ja nii jõutigi seifideni. Seifid murti lahti ja neist võeti välja kõik ehted. Kahju ulatub, nagu öeldud, ühe miljoni Eesti kroonini. Vahetame teemat. Täna esitleti uuringut, mis käsitleb Tallinna koolide lapsevanemate rahulolu kooliga, jätkab Kadri Abner. Kooli pöörduvad lapsevanemad siis, kui lapsel on koolis probleemid. 78 protsenti lapsevanematest pöördub kooli poole vaid korra või paar aastas. Neid, kes koolile omalt poolt abi pakuks, on vähe. Tallinna haridusameti peaspetsialist Ene Pill Lastevanemate kooli koostöö võiks olla suurem, sest nagu me uuringustki nägime, eks ole, koostöö on, väga hea, on teises klassis, no viiendas on juba hakkab allapoole minema, 50 protsenti lapsevanemaid ütleb, et kooli ja kodu vahel on hea koostöö. Siin on kah kaks niisugust aspekti. Ühelt poolt on see, et kui lapsel läheb koolis hästi, siis nagu ei olekski põhjust üldse kooli. Teiselt poolt jälle see, et kui lapsel läheb hästi, siis võiks ikkagi huvi tunda ka selle vastu, et kuidas teistel läheb, kas pakkuda oma abi või aidata kooli. Kui me vaatasime sealt, et mis puhul siis lapsevanemad nagu kooli poole pöörduvad ja osa võtavad, siis ürituste osakaal läheb aasta-aastalt väiksemaks. See abikoolile Küsitluse tulemustest jäi mulje, et lapsevanemad annavad tihti vastutuse lapse haridustee ja kasvatuse eest koolile. Kui me vaatasime siin ka seda koostööd kooliga, siis aasta-aastalt väheneb ja meil tekkis küll üks selline küsimus, et võib-olla lapsevanemad ootavad, et teeks nende lapsest inimese ja annaks talle kõik need oskused, mida tulevikus lapsel läheks elus vaja. Aga kool ei ole ennustusasutus, aga iga vanem tegeleb oma lapsega ju kodus. 71 protsenti lapsevanematest on kooliga rahul, kooli puhul peavad vanemad oluliseks, et lapsi õpetaks pädevad õpetajad ja kooli juhtkond oleks usaldusväärne. Vähem oluliseks peetakse kooliruumide kaasaegsust või õpilaste arvu suurus klastis. Pedagoogikaülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi teadur Eda Heinla sõnul tuleks läbi mõelda, milline on vanema roll lapse haridustee toetamisel ning seejärel peaks seda ühtemoodi mõistma nii kooli kui ka kodupool. Teine küsimus, mis jäi küsitlusest üles, on Eda Heinla sõnul see, kuidas toetada nende laste haridusteed, kelle kodune stardikapital on nii materiaalsete kui vaimsete võimaluste poolest madalam. Korraks veel välismaale kuulsasse La Scala ooperimajja Milanos pärast kolm aastat kestnud remonti kõlab seal täna jälle muusika on esietendus, mis on ka vastakaid arvamusi esile kutsunud. Lähemalt kuuleme Ülle Toode abiga. Maailmakuulsa ooperiteatri laval esietendub täna Antonius Anieri ooper euroopari Konosuuta, millega 227 aastat tagasi õnnistati sisse Giuseppe Piermariini projekteeritud La Scala teatrimaja. 1778. aastal ekstra La Scala avapidustustest kirjutatud ooperit pole aga esietendusest saadik hiljem kunagi mängitud. Nii märgivad kõige küünilisemad kriitikud nüüd, et las skaala peadirigent ja muusikaline juht Riccardo Muti valis selle muusikaliselt vaimuvahelise teose vaid seetõttu, et ooperi, pealegi Euroopa rikkonnas Uta ehk tunnustatud Euroopa sobib hästi laienenud Euroopa liidu ideega. Muti ise ütleb, et itaallasest Viini õukonnahelilooja Antonio sal Jüri mainet on sajandeid varjutanud rivaalitsemine 18. sajandi muusikageeniuse, Wolfgang Amadeus Mozarti ka ja nii on Airi teenimatult Mozarti varju jäänud. Siis on meil on Mozart, Hayden sportiini, nende nimede seas peaks seisma Kasallieeri tallieri puudumine sellest loetelust, mis iganes põhjusel on muusikaajaloos korvamatu eksimus, ütleb laskaala peadirigent Riccardo Muti. Itaalia president Carlo Trumpi on rahul, et täna kõlab la skaalas just solieriooper. Ooper on väga oluline ennekõike, kuna see tõestab, missugune oli muusika ja seega itaalia kultuuri tähendus 18. sajandi Euroopas, ütleb trumpi. 60 miljonit eurot maksma läinud remondi käigus uuendati La Scala lava, nii et teatrist saab ühel päeval esitada kolme erinevat ooperit. Rasked punased vaibad. Teatri fuajees võeti akustika parandamiseks üles, saalis paigaldati punasest ametist toolide selja tugedesse. Aga elektrooniliselt kuvarit, millelt ooperi libreto erinevates keeltes jälgida saab. Ooperi kuldajal 18. sajandil mahtus teatrisse 1700 vaatajat. Täna mahutab laskaalavaid 2030 külastajat. Paremad kohad tänasele esietendusele. Lava ees, põrandal, partneris või esimestel rõdudel maksid 2000 eurot ehk ligi 30000 Eesti krooni. Niis avaldas skaala avapidustustest saalis osavaid vähesed väljavalitud. Jäänud ooperisõbrad peavad aga leppima Milanos mitmes kohas üles seatud suurte ekraanidega. Esietendusest teevad aga otseülekandega nii Itaalia riigitelevisioon kui raadio. Ülle Tuude, Itaalia. Ja uuest Eestist Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde on taasloodud uus allfond, seekord eelkõige võimlejatele mõeldud n stiidla fond. Sellele pani Ernst Idla tütar Daisy Idla Nilsson aluse. Idla Nilsson on 60 aastat elanud Rootsis, jätkab Meelis Kompus. Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde on tänaseks loodud K 90 nimelist allfondi ja kuraditosinajao tegutsemisaastate jooksul on välja jagatud üle 33 miljoni krooni. Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Eri Klas tuletas kõigile veelkord meelde, et tegemist ei ole sotsiaalministeeriumi allasutusega, vaid tõepoolest ootaliste ja vabatahtlike annetustega. Selle nimel, et meie rahvuskultuur oleks ja püsiks. Sellise fondi näol inimene jääb õle. Täna ametlikult alguse saanud fond on Ernst Idla nimeline. Idla oli kolmekümnendatel aastatel Eesti üks juhtivamaid Kehakultuurijuhte vanem raadiokuulaja ehk mäletab ka tema võimlemist saateid Eesti raadios. Teine maailmasõda katkestas Ernst Idla tegevuse küll Eestis, aga ta jätkas oma tööd Rootsis ja saavutas ülemaailmse tunnustuse. Fondile pani aluse Ernst Idla tütar Daisy Idla Nilsson, kes loodab, et Idla võimlemissüsteem saab tänu fondile taas Eestis popule haarseks ja küsisingi, et mille poolest siis tema isa Ernst Idla võimlemissüsteem tavapärasest erinev on. Mitte ainult kehaliselt, vaid et terve inimene on, kuidas öelda, haaratud sellest kõigi oma meeltega. Et sa mitte ei anna. Õpetaja seisab tunni ees ja käsutab, sa teed niimoodi niimoodi, alati peab midagi rääkima. Miks sa teed seda ja muusika peab olema, missa harmooniseerib kõige ja kuidas öelda vaim ja kõik koos ja väga palju, nagu ma olen kuulnud, see i roobik on siin oluline asi ei sobi mitte kõikidele lastele kõikidele inimestele. Eri klassaga lubased, hiiglafondi raha läheb täie ette ja ta kinnitas seda lõbusa looga, mille tegelased on vanad sõbrad. Äsja USA aasta muusikuks valitud Arvo Pärt ja häiri klassise. Õppisin üheaegselt muusikakoolis tooriumise. Äkki tuli rahakaart, minul aga tuli filharmoonia valvelauda, kõik seitse lugeda, sest mulle ta ühe kopika. Aga selle raha kaheti teisel küljel oli kirjutatud kalliseeri, saadan sulle raha, tean, et seda pole palju. Aga ära seda tühja-tähja. Kui me just äsja rääkisime La Scala ooperimaja taasavamisest ja esietendust, siis ta sellest ülekandest siis ütleme sellega ära, et ülekande teeb ka meie klassikaraadio. Kell üheksa. Ja keskpäeval avati rahvusraamatukogus jõulukuu raamatunädal, kust saab laupäevani osta 60 Eesti kirjastuse raamatuid. Ka saab kohtuda kirjanikega, osaleda loomingu õhtutel ja avatud on kunstniku raamatunäitus altar raamatule. Rahvusraamatukogus käis kaadriaadner. Nüüdseks on raamatunädal muutunud võimaluseks tutvustada ja propageerida raamatuid ning rääkida oma autorite loomingust. Hirm, et inimestena raamatut võõraks jäänud, on Rahvusraamatukogu turundusjuhi Triin Soone sõnul küll põhjendamatu. Huvi on kogu aeg olnud väga suur, meie maja on rahvast pungil nendel päevadel ja inimesed tunnevad huviga just nende raamatute taustade vastu ja nad hea meelega tahavad kokku saada autoritega ja väärtustavad ka väga autogramme. Raamatus. Raamatunädal oli vaid pool tundi avatud olnud, kui juba praeguse raamatukogu fuajee oli pungil ostjaid täis. Inimestega vesteldes jäi mulje, et põhiliselt tuldi ostma jõulukinke, kuid oli ka neid, kes omale lugemist otsisid. Ja siit on leida endale või kingituseks oma, ostsin endale Tallinn, Antsitub Mistid, raamatulaadale ta jõulud, jõulud, kingitusi osta ja kas siit leidub midagi alles? Hakkasin vaatama, kindlasti leiad. Lisaks rikkalikele raamatulettidele pakub nädal võimalust kohtuda kirjanikena, osaleda loomingulistel õhtutel, arutleda eesti kirjanduse hetkeseisu üle ja palju muud põnevat. Keskpäeval avati raamatukogu viienda korruse saalis ka naha- ja köitekunstnike Pille Kivihalli, Tiina piisangi ja Maarja Unduski kunstniku näitus altar raamatule. Palusin näitust kommenteerida Maarja Unduski. Peaksid hästi sobima, kuna all esimesel korrusel avati raamatute jõulumüük, kus on hästi palju uusi lõhnavaid, ilusaid raamatuid siin üleval aga on väljas sellised köited, mis üldiselt on nagu mahajäetud või oma, nende paremad päevad on möödas ja need on siia toonud Teppo raamatukogust, kuhu saavad nii eraisikud kui ka raamatukogud, tuua need raamatuid, mida nad enam ei vaja. Me oleme nartsissid jälle valguse kätte tagasi toonud. Eks meie ühisinstallatsioon seisneb raamatusambas, kus on tihedalt kokku kokku laotud, siis vitriin täis raamatuid, ehkki need raamatud on hüljatud, aga nüüd on nad siis klaasi halve või meil läbi klaasi vaadata. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub edela ja läänetuul kuus kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Homme pilvisus tiheneb, paljudes kohtades sajab vihma ja lörtsi tuulaga puhuma loodest neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis, saartel 10 kuni 15, puhanguti 20 meetrit sekundis. Õhtul Lääne-Eestis sadu lakkab ja tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on homme pluss üks kuni pluss neli kraadi ja õhtupoolikul temperatuur langeb. Te, kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.