Tere, head kodanikud. Ülekuulamine alustab. Tänase ülekuulamise toimiku kaanele on kirjutatud endised sotsiaalministrid ja toimiku sees on suur hulk lahtiseid. Kõiki meid puudutavaid küsimusi. Kuulamise toimik number 136. Endised sotsiaalministri ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks Nestor Eiki amet sotsiaalminister aastatel 1999 kuni 2002. Ülekuulatav number kaks Haab Jaak amet sotsiaalminister aastatel 2002 kuni 2005. Eiki Nestor nädalalõpu sündmused Riigikogus jätsid sotsiaaldemokraadid selle virvarri tähelepanu keskmest, mis riigikogus toimus üsna kõrvale. See oli kuidagi kehv pressitöö või teadlik valik, et teie seda tsirkus kaasay teeb. Millist virvarri mõtlen siis teda ööistungit ja, ja siis veel päev otsa istungit takkaotsa. Sotsiaaldemokraadid hakkasid pension ja tõusu teemat arutama juba avalikkuse ees novembri lõpust saadik. Paraku jõuavad need asjad rohkem päeva kajalisemaks siis, kui riigikogu hakkab ööistungeid tegema ja meil tõesti pärast lühikest kiiret, kuid mõistlikku arutelu leidsime, et me ei hakka välja mõtlema muudatusettepanekuid obstruktsiooni eesmärgil, vaid nii nagu alati esitasime oma 10 ettepanekut sisu poole pealt. Aga ma ütleks, et me olime väga hästi esindatud. Komisjoni poolt tuli meie tubli liige Heljo Pikhof, kes viis tundi vastas küsimustele tegi seda minu meelest väga hästi. Ja mis meil selle kohta nii-öelda on, seda me oleme ka korduvalt välja öelnud, nii et riigikogu kõnepuldist seekord veel kord. Kas Keskerakond in corpore kõik see mees, Jaak Aab novembris oli kuskil suusarajal, siis kui sotsid hakkasid küsimusega tegelema, ma saan aru, et eile jõudis asi kohale nüüd alles selle aasta kevadel. Oh jumal ja see teema on jõudnud kohale väga palju varem, sest ta on kerkinud siin viimastel aastatel vaikselt niimoodi, kas siis mingit tõsist arutelu ei ole olnud, et ta on jälle välja visatud õhku ja siis me oleme ka kogu aeg sõna võtnud, tegelikult ka mina olen selle kohta artikleid kirjutanud juba sel ajal, kui minister olin siin ja Andrus Ansip selle ideega jälle kuskilt reformikad välja tulid. Ja eks need põhjendused on täpselt samad, et mis selle teemaga ja ei ole vaja kiirustada või tuleks teha siis rohkem tööd. Aga nüüd nüüd ta läks siiski ükskõik, et novembrisse see teema siis üles kerkis viimases lõpus lakse hirmus kiilaks. Kuulge, tuletage veel, vabandust, ma segan vahele, tuletage, millal teie olite sotsiaalminister, mõned aastad olid nad aastal 2005 2007. Praegu on peaaegu viis aastat möödas. Kas see ei ole nagu piisav aeg, et sellega tegeleda? Te olite ise üksjagu aega, minister, kas te siis ei tegelenud selle küsimusega, et praegu rääkida, et sellega ei ole tegeletud? Peaks veel aega võtma, tundub selle pilgu läbi, et õige pea justkui saavad meie siis pensionirahad otsa, tundub see, et, et see on nagu täiesti ausas rumal, nii-öelda lihtsalt piduri tõmbamine. Aga see ongi väga lihtsustatud lähenemine, kui vaatame aritmeetiliselt pensionikassa raha, ainult me ei vaata inimest, millal on ju tegelikult siin viidanud palju viimasel ajal just ka inimarengu aruande koostajad ütlevad, et kõige suurem probleem on see inimvara jätkusuutlik, kus me vaatame ainult raha, jätkusuutlikkust ja see raha jätkusuutlikkus ei pruugi selline olla, kui see inimene pole, kui suutlik seal 2026. Ja eks need teema muidugi kerkinud, ega see ei ole ainult see pensioniea tõstmise teema. EKi ju räägid siin kogu aeg sellest, et ka mina olen näiteks käinud valitsuskabinetis just sellesama eripensionid ja soodustingimustel pensionid väljateenitud aastate pensionide siis tööõnnetuse, kutsehaiguse teemaga, mis tähendab inimeste tervisele palju, algatasin eesti rahastust, tervise, arengukava, kust rahade maha nuditud kärpekääridega. Nii see asi käib siin, et me ei saa vaadata ainult seda raha progressiooni, mis praegu tundub ilus olevat, võib-olla, kui me niimoodi teeme, tõstame seda pensioni, aga siis ta enam, kui ta jõuab sinnamaale, mis on teinud vahepealsed aastad, mis on teinud see masuaastad inimestega, kui siin on välja toodud juba 2009. aasta lõpus hakkab suremust tõusma, tõusis kontseptuaalne, tavaliselt olid need asjad valmis aastal 2000. Jaaksin kirjeldas, mida tema ministriks oleku ajal tegin, ma võin siis öelda, et eelmises nii-öelda valitsuskoalitsioonis, need vaidlused algasid siis, kui koalitsioonilepet hakati sõlmima. Andrus Ansipil oli kindel soov kirjutada sinna sisse pensioniea tõus ja sotsiaaldemokraadid olid sellele vastu. Ütlesid selgelt ära, mida, miks on mõistlikum ennem teha kui pensionitõusuga tegeleda ja nii me teda sinna koalitsioonileppesse kee kirjutanudki. Aga küll võeti ette ja algatati uuesti vana nii-öelda Kallase Nestori koost kogemuse najal üks ministrite komisjon, kus oli kaks ministrit, Maret Maripuu, Ivari Padar ja nemad 2008. aasta maikuus esitasid kabinetiistungile väga mõistliku kava, mida meie riikliku pensionikindlustusega edasi teha. Selle põhiosa nägi ette siis tänase nii-öelda ebatervislike töötingimuste ohu kindlustamine pensionikindlustuses, nagu ta meil on, et inimesed lähevad varem pensionile see sealt välja tuua, luua selle jaoks omaette uus süsteem luua ka tööõnnetus-kutsehaiguskindlustus ja selle võrra vähendada siis seda defitsiiti, mis meie pensionikindlustuses on. Et reimo küsimuses oli üks jäme viga, nimelt kehtivate seaduste alusel sellest pensionitõusust pensioni suurus ei sõltu üldse. Sellest sõltub see, millal meie riiklik pensionikindlustus tuleb meeritud defitsiidist välja tänase Seisuga ta tuleb sellest defitsiidist välja kuskil aastal 2032 2034, seal vahemikus. Nüüd kui me pensioniga tõstaks, siis ta tuleb paar aastat varem sellest välja. Aga kui me kindlustaks inimeste ohtlikud ja erilised töötingimused eraldi pensionikindlustuses, mida me oleme Tööpensioniks hakanud nimetama, siis defitsiidist väljatulek oleks veelgi varasem, ehk ka, kui te vaatate sotsiaalkindlustusameti kodulehel, hea küll, et eelmise aasta pensionikindlustuse väljamakseid, siis te näete, et ühes, kuus makstakse Eestis pensionideks välja 1,39 miljardit krooni sellest ühest koma 39-st miljardist 180 miljonit on nii-öelda need eriliste tervist kahjustavate töötingimuste pensionid, mida iga kuu makstakse. Pluss isegi on keeruline hinnata ja ma arvan, et seda ei ole ka keegi teinud, et näiteks needsamad tööga seotud võimekused, mida ka täna riiklikust pensionikindlustusest makstakse. Nemad läheksid tööõnnetus-kutsehaiguskindlustuse puhul uude liiki väljamaksja riiklikust pensionikindlustusest väheneks ehk kõik need, kes siin täna räägivad, et meil ei jätku siis pensioniks raha maksta või või selle võrra pension väheneb, need kõik valetavad, kuna kehtivate seaduste järgi riikliku pensionikindlustuse kulud ei ole selles mõttes seotud nende tuludega, mis sinna lähevad, vaid see niuke probleem tekkis sinna koos teise samba loomisega. See defitsiit on ette planeeritud ette teada. Ja ainukene asi, mida siis pensioniea tõstmine tõesti võimaldab, on tuua seda nii-öelda defitsiidist, väljatuleku, aga lähemale. Mis seal lühikene huvi, siis praegusel hetkel see muudatus ära teha tegelikult on. Olete te sellest aru saanud, miks koalitsioonil seda kiiresti lühidalt praegu kiiresti vaja? Minu käest on seda nii palju küsitud ja mina ausalt öeldes ei leia ühtegi teist põhjust, kui lihtsalt, et kuidagi on see meie Reformierakond ja tema esimees jäänud selliste nii-öelda jutumärkides süüdistuste alla, et ollakse pensioni küsimuses populistlikel seisukohtadel ja seetõttu püütakse ka kuskil siis nüüd noh näidata, et kui me oleme ikka vinged riigimehed ja me suudame raskeid otsuseid teha. Et mina ausalt öeldes mingit muud põhjust ei näe, sellepärast et üldiselt reformierakondlased vaatamata oma siis nii-öelda maailmavaatelistele kindlatele seisukohtadele raha keeles Nad saavad aru, pragmaatikuna toon on küll pragmaatikat, praegu paistab. Pragmaatikat ei paista, sellepärast Praxise analüütikute andmetel see pensionitõus sellise kiirusega kunagi noh, vähendab neid kulutusi või siis seda defitsiiti viis protsenti pensionikindlustuses riiklikus. Nii ma tõin neid näiteid tänastest kuludest, ütleme, selle tööpensioni loomine tegelikult toob palju suurema efekti, ehk rahaliselt on ta palju mõjusam. Nii et pensioniea tõstmine on siis teema, kui meil oleks Eestis probleem, et meid, inimesed lähevad 60 kolmeaastaselt pensionile. Meil ei ole täna see probleem meie probleem, deemon, et inimesed lähevad pensionile veelgi varem, aga sellesama pensionikindlustuse arvel, nad peaksid minema omaette, uue kindlustusliigi harvem. Noh, mille pärast me noh, üks põhjus on tõesti see, et me oleme nende raskete otsuste maailmameistrit armastame taguda vastu rindu, kusjuures nende otsustega inimestele teil on halb. Aga me oleme jah, kõik Tõmanaga püksirihma koomale ja marsime uhkelt edasi viie rikkama riigi, ma ei tea kuhu, mis on utoopia ja samal ajal hävitame selle inimressursi, millega ma ütlesin kunagi, siis võiksime sinna minna ja teine asi on see, et see lähtealus, millega öeldakse noh, põhimõtteliselt öeldaksegi pensionäridele, kes praegu on pensionär, kohe-kohe hakkavad minema, keda see hea tõus ei puuduta. Et kui me seda D teate, et siste pensionid vähenevad, vaat see on niisugune loll son taas ja, ja. Talus heite vähendamine juttu räägib vahetult enne valimisi kohalikke valimisi. Üleöö hakkavad pensionid järsku vähenema, nii et siin on nagu väga mitu osapoolt. Teine asi on see, et sealsamas ja seletuskirjas öeldakse selgelt välja, et ja, ja see on täiesti arulage niimoodi öelda, et meil on see 42 protsenti kuskil keskmisest palgast, pension ja James iili eelise, lülitame selle sinna kuskil 22030.-ks aastaks, milline perspektiivse inimestel on. Aga kui me pensioniga ei tõsta, siis see langeb 32-le protsendile 34-le protsendile ja siin on nüüd see alus on ebamõistlik. Nii ta kindlasti ei ole ja muidugi on uusi asju tulnud, et no niimoodi praktiline ka nendes vaidlustes, mis me siin peaministriga pidasime nendest nii-öelda pragmaatilistel teemadel rahade suhtes. Et nüüd on uued lood juhtunud ja palju huvitavamad ja mina pean ütlema, et mulle ka väga paljuski veel mingites nüanssides tõsised saladused aga, aga puht niimodi idees äärmiselt mõistlik mõte ja minu meelest nagu, kui nüüd kaks aastat luua seda tööpensionide süsteem ja tööõnnetus-kutsehaiguskindlustus siis on paras aeg ka, et me vaataksime, kuidas Põhjamaade uus kogemuseks, uus mõiste, paindlik pensioniiga, et kuidas see meedia sobitada ja, ja puhtinimlikult ma ütlen, teile on ta palju parem kui senine kirvemeetodil 63 65, ükskõik. Mis asi, see paindlik igapäevasele see lähtuda? Sellest teadmisest, et ütleme, mina niuke pensionieelik, nagu ma olen, olen, lähen siit raadio stuudiost ilmselt spordi saatana ja, ja inimesed, kes jõuavad pensioniikka, on oma tervise, et erinevad on oma töötasult erinevat tehtavat tööd erinevalt. Väga paljudel ei olegi tööd ja seetõttu on Põhjamaad läinud süsteemile, kus teatud aastate vältel näiteks viie aasta jooksul inimene otsustab, millal ta jääb pensionile. Mida varem ta selle otsuse langetab, selle võrra on mõnevõrra vanemapension kasinam, mida hiljem ta langetab, selle otsuse selle võrra on ta kõrge, aga see sõltub inimese tervisest tehtavast tööst. Et ma toon näite, et meil on ju kõigil ka muuseas riigi pensionikassa tuludele-kuludele kasulik, rääkimata pensionärist, meil pensioniealised inimesed teevad täna tööd ja võtame nüüd ühe tubli proua, kes on pensioni eas ja töötab kuskil pearaamatupidajale. Et tänada, saab ilmselt korralikku palka ja siis ta saab 5000 krooni pensioni. Aga miks tal ei võiks olla valik, et ta selle 5000 krooni pensionit, mida ta täna niivõrd hädasti vaja ei ole, võtab kunagi välja siis kui ta tegelikult koju jääb? Palju kõrgema pensioniga? Noh, selline lihtne lihtne näide ja veel nüanssi minna, et, et ilmselt see võiks olla seotud ka sellel hetkel oodatava elu ja ka pensioni eas, nii et see asi on natukene tõesti komplitseeritum, temaga on vaja teha tõsiselt tööd, sobitada meie pensionisüsteemi ja me saame ühe kaasaegse asja, mis on tõesti midagi väärt, aga praegu lihtsalt teeme ära, oi kui tore. Me oleme kõvad poisid, no mille jaoks teine häda on ju ka see, et nagu väike siin ütles, et põhihäda on ju see ka praegu inimesed ei jaksa sinna töötada seal erinevatel põhjustel tihtipeale on see lihtsalt sellepärast, et selles vanuses ei leita töö just praeguses situatsioonis näiteks ja minnakse Keer pensionile, eks ju. Noh nii nagu kõll käi. Teine häda on see, et tervis on nahka keeratud ja, ja mitte niisama, vaid tõesti rasket-rasket tööd tehes tõenäoliselt kõige rohkem tervist mõjutavad siiski töötingimused, siis on ka välja toodud keskkond ja, ja siis langetatakse töövõimetuspensionile ja, ja see hulk on väga suur. Ja kes ütleb, et see hulk nüüd vähenema hakkab, mina ütlen, hulk hakkab suurenema, kui pensioniiga tõstab, ehk seda rahalist efekti ka ei ole, me peame need töövõimetuspensionid väljamaks. Kui meil see tööõnnetuse kutsehaiguskindlustus loomata, mis osaliselt võtab tänase pensionikindlustuse kulutused töövõimetuselt enda tööga seotud, siis see pensionitõus ei too sellist efekti nagu loodatuks. Kahtlemata, kui oleksin mõni reformierakondlane, räägiksid, mismoodi nad ei oleks valmis ettevõtjatele rohkem maksukoormust tekitavate kindluse huntide kaudu. See, mille pärast, mille pärast seda küsimuseni. Küsimus on ilmselt väga palju ka selles, et tõesti mingi niukene kindel usk on kahjuks meie valijatel väga paljudel, et saab ka kõike ilma rahata. Et kui täna näiteks Eesti põlevkivi valvuritel on tuline õigus minna varem pensionile maksab täpselt samad 20 protsenti sotsiaalmaksu nagu Eesti Raadio, siis tulevikus tähendaks see seda, et see tööpensioni osa ekse varasem pensionile mineku õigus tuleks neil eraldi kindlustada täiendava maksuga. Nii Eestit põlevkivil kui Estonia teatril, kus ei saa oodata, et baleriin tantsib 63. eluaastani. No kõik kõik sellised näited ja juures on ka nüüd see teema, mis on olnud siin üleval seoses kaitseväelastega, eks ole kus isegi ei tea, mis lahendused seal valitsuses täna liiguvad. Täna kaitseväelased ja politseinikud saavad ka väljateenitud aastate eest vanemapensioniõiguse täiesti mõistlikul moel, aga need kulud, need on nii-öelda uued pensionid, need ei ole nõukogude ajast jäänud. Need kulud kaetakse riigi muudest tuludest. Ja kui nüüd tööpension juba luua, siis tekib riigil loomulik küsimus, et kas ta ei võiks ka politseinikele ja kaitseväelastele selle varasema pensioniõiguse kindlustada, mis on igal juhul mõistlikum riigi seisukohast kui ja ka nende inimeste seisukohast kui see, ütleme tänane eripensioni säte paati vappub mingite nihukeste poliitiliste tõmbetuulte all ja lõpus kokkuvõttes me ju näeme, et peale riigikogu liikmete ei ole eripensionid suudetud nagu kelleltki siiamaani maha võtta ja ma ka tõesti saan aru, et seda on nagu poliitilised peale nagu iseenda teistele väga raske teha, et riigikogus oli seda teha lihtne lihtsalt öelda, et järgmisest koosseisust, kes siia tulevad, need ei saa ju kõik, aga sõduritele seda ja politseinikele seda nii lihtne teha. See on ka ausam, tähendab, et me teeme me ütlemegi. Meil kulub tegelikult kindlustamiseks, et meil kaitseväelased seal teatud eani on või kui, et nad kaitseväes me teeme selle makse kohe, riik teeb ka selle pensionimakse, mitte ei lükka sinna leviku, et küll me kunagi nad kõik kinni maksame ja see paisub nagu lumevai. Et see oleks ausam. Ja siis tulebki välja see, et noh, mis siin maksubaasist. Et tööandjate maksubaas on väga kõrge tööjõu maksustamine väga kõrge, kui me võrdleme seda sotsiaalmaksu, siis nojah, seal kuskil keskel euroopalis või veidi üle, aga ainult sotsiaalmaksu, miks me ei taha võrrelda teisi kohustusi, mis on seesama tööandja pension, mis on tööõnnetus-kutsehaiguskindlustus? Miks, mis meil puudu ja mis mujal on, kui me need paneme otsa, siis me suhteliselt langemisele tööjõukulud või need maksud, et sealt keskmisest allapoole, teised kulutavad rohkem just nende samade toon näited, vot just selline ebaselgus on ka palju meil nüüd õnnestus siin eilsel sotsiaalkomisjoni koosolekul esimest korda siis veenda ka riigikogu sotsiaalkomisjoni hääletuse teel, et näiteks siis kuuendal aprillil minu teada nüüd toimub sotsiaalkomisjoni istungi, et sinna kutsutakse ka tööandjad, ametiühingud, veel eksperdid, ministri konkreetne küsimus meie kolleegile siis Hanno Pevkurile, millal tuleb tööpensioniseadus, millal tuleb tööõnnetus-kutsehaiguskindlustus? Vot need küsimused on kõik vastamata ja näiteks et kuna vähemalt meediatasemel räägitakse juba ka sellest, et soovitakse kaitseväelastele politseinikele neid eripensionid ära kaotada, mis minu meelest ei ole õige, vaid õigem oleks just asendada tööpensioniga, siis seal juba, et tuttavad inimesed küsivad. Kuule, ütle, kas ma peaks juba erru minema, eks ole, et oma pensionist mitte ilma jääda, sest ta kindlalt on veendunud, et ta ei suuda sõduritega võidu joosta metsas 63. eluaasta ja üks teema veel siia juurde, et mida oleks kindlasti vaja ennem teha, kui ma selle otsuse langetame, on seesama, et sotsiaalkomisjon on juba otsustanud, et ta analüüsib sellesama rahvastiku tervisekava täitmist. Tähendab, tervisenäitajad on. Läheme hetkeks selle juurde mõtleme veel korraks selle nädala peale, see mai tea kummalt poolt see oli, kas oli valitsuskoalitsiooniparteide nii-öelda tööplaneerijate viga küsimus on see, et seda asja arutati samal nädalal või see istung toimus samal nädalal, kus ilmus Praxise uuring või tähendab siis muuhulgas Praxise poolt loodud inimarengu aruanne või oli see inimarengu aruande esitlejate nii-öelda ninanips valitsusele ma tea, kumba pidi see oli, aga selge on see, et Eesti ühiskond ei ole pikka aega sotsiaalküsimustele nii terase pilguga vaadanud. Ehk teisisõnu mõtlema selle materjali aluseks, mis nädala alguses esitleti siis tegelikult, kas me oleme jõudnud kohta, kus me peaksime kõike seda vaatama olulisemalt nii-öelda süstemaatilisemalt, teades, et need ajad, Eiki, kui planeeris kogu seda sotsiaalkindlustuse süsteemi, paistavad praegu tulevikus hoopis teised kui need, mis oli aastal 2000. See, et nüüd sellel nädalal kokku sattusid, see oli puhas juhus, aga nendele seal on häid asju, kunagi õnneks juhtub, aga liidaks sinna juurde veel ühe sündmuse, mis oli mõnevõrra varem ja mille tee tellis siis sotsiaalminister maripuu minu meelest kus Maailma Tervishoiuorganisatsiooni eksperdid andsid Eesti tervishoiu jätkusuutlikkusele hinnangu väga pikaks ajaks ette ja nad ei unustanud kiitmast selle meie süsteemi nii-öelda plusspooli ehk tema läbipaistvust ja selgust. Ja tänu sellele muuseas tulevad väga hästi välja aine, keeda efektiivsust, aga tänu sellele tulevad väga hästi ka välja need asjad. See, et pikas perspektiivis vananevas ühiskonnas selleks ei jätku raha. Ehk ka seal on küsimus tegelikult laias laastus sama, et kui me, kui meie eakate inimeste osakaal meie ühiskonnas suureneb tähendab suuremaid kulutusi sotsiaalvaldkonnale ja küsimus, millele poliitikud peavad vastama, kes selle eest maksab, kas me teeme seda kõik koos, kas me teeme seda läbi kindlustuse, kas me teeme seda läbi mingite muude maksude või peab seda igaüks ise tegema? Kaua, kuni need küsimused on vastamata, nii kaua jääb pidev pahandamine nii. No mis iganes haigla, arstiabi järjekordade omaosaluse kõrge taseme ehk näiteks ravimi kõrge hinna pensioni, et pension on liiga madal, et mingi kindlustus on loomata nii kaua. Me pahandame kogu aeg, vot seda selgust pikaajalistes, riigi kulude planeerimises esiti sotsiaalvaldkonnas on vaja ja siin ma nüüd toon kurva numbri, et Euroopa liidu tänaste liikmesriikide keskmine sotsiaalne kulutuste osakaal sisemajanduse kogutoodangust ehk siis kogutud rikkusest mulle meeldib nii-öelda on 26 protsenti ja Eestis 12 ja mida me siis siin räägime, tähendab teisisõnu niivõrd vananevas ühiskonnas jääda selle protsendi peale nagu 12 võrreldes euroga OPA keskmisega 26 on ikkagi väga julm ja kurb tõsiasi ja ma kasutan siin ühe inimarengu aruande koostaja Marju Lauristini minu meelest väga ilusat väljendit, et kui me nüüd veel järgmise aasta esimesest jaanuarist eurole ka üle läheb, siis meil puudub igasugune põhjendus, miks me noh, ütleme sotsiaalvaldkonda ei arenda euroopalikul moel, vaid katsume jätkata sellise keskmise Aafrika riigi tasemel. Jagab kui me vaatame nende lubaduste peale, mida riik on oma kodanikele viimase 10 aasta jooksul andnud erinevate valitsuste, erinevate ministrite, erinevate poliitikute suu läbi siis millised on need sotsiaalsed hüved, mida me praegu ka nende kärbitud eelarvete juures kodanikena kasutada saame, millised neist on löögi all järgmise 10 aasta jooksul, kui ei toimu praegu mingeid fundamentaalseid muudatusi? Põhjus on seesama, mis heitis siin välja, tõi. No ma saan aru rahaga, mis asjad on, need, mis kukuvad ära, inimesed tahavad seda teada, et millised on need nii-öelda ohud, mis asjad on need, mis, mis pudenevad küljest. Küsimus on selles, et meil pole ruumi enam millegi ära kukutamiseks. Me oleme Barak kukutanud sellest nõrgast baasistki juba siin, nende kärbetega, ühte teist ega sotsiaalteadlaste põhisõnum inimuuringu aruandes on ju see, et, et siin ei ole ruumi enam, me kaotame oma ressursi. Me muutume oma võimalustelt. Ebavõrdseks ja nii edasi, see on emotsionaalne argument, lihtsalt küsingi, et mis asjad on need, mis hakkavad ära kukkuma, sellepärast et Me võime öelda opositsiooni liikmetena võite öelda, et ei ole ruumi enam ja see on arusaadav, kui on 12 protsenti 26-ga võrreldes, siis, siis ongi juba justkui katastroof. Aga reaalsust me teame, need järgmised riigieelarvet ei saa olema paremad praegusest kusagilt raha väga palju juurde. Kui ma tohin, stamise vaht, ma tohin siin natukene jaagu küsimusele kaasa lüüa, siis minu meelest kõige olulisemad asjad, et meil jäävad väga paljud asjad tegemata, mis peaks ühes kultuurses Euroopa riigis olema. Näiteks, et meil on noh, ilusam või õigem on ja ilusam nimetusena väärikas siit elust lahkumine, et see kõik, mis on seotud hoolekandega sotsiaalhooldusega, et 2000 2001 Me hakkasime koostama ühte kava, mis valmis hiljem, 2004. aastal võeti ta vastu, jäi lõpuni lahendamata, kuna ei ole lahendamata selle finantseerimisküsimus, see jääb täna meil, ütleme, vananevas ühiskonnas, see teema muutub kogu aeg teravamaks. Aga täna lahendus see, et ühes ja samas hooldushaiglas on kolm ühesuguse diagnoosiga inimest ühe eest maksab ravikindlustus, ühest maksab vald ja kolmandast lapsed ja, ja lõppkokkuvõttes ütleme väärikas elust lahkumine sõltub sellest, kas sul on hea arst, kasvanud lastel on korralik palk või, või või on siis vallast tublid sotsiaaltöötajad. Aga see ei ole süsteemne lähenemine. Ilmselt tähendab see seda, et tervishoius kui me ei leia täiendavaid võimalusi raha juurde tuua ja siin on minu meelest laias laastus kaks näidet, et üks on tegelikult me peame muudest riigi tuludest kandma tervishoidu raha üle. Mulle meeldiks, kui me võtaks mingit konkreetset kohustused riigi tasuda, näiteks täna on kiirabi ja vältimatu abi võiks olla ka perearstiabi, näiteks riigi muudes kuludes kapitalikulud ja mitte mitte osa ravikindlustusest, eks ole. Et me võiks seda teha, kui me seda ideesse tähendab seda, et arstiabi kvaliteeti kättesaadavus halvenevad uut sotsiaalvananevas ühiskonnas vana vajalikku sotsiaalset hooldust sellisel tasemel ei looda. Mis tähendab ilmselt seda, et kui nagu ju jäigalt leitakse, et vanemahüvitise lagi on püha suurus, mida ei tohi puutuda siis kulutused vanemahüvitisele suurenevad, aga näiteks peretoetused, mis peaksid toetama lapse kasvamist perekonnas siis kuni tema haridustee lõpuni sisuliselt need ei suurenevad, jäävad kogu aeg paigale. Ja kui meil mitmed süsteemid jäävad paigale, siis, siis nad muutuvad sisuliselt marginaalseks. Et väga sageli ka juba mõttetuks. Nad ei tööta enam, nad ei täida seda sisu, mis neil tegelikult on ja mis mõte on neid olnud siis, kui nad loodi, nii et see tähendab väga pikalt sellise sotsiaalvaldkonna taandareng ja noh, näiteks võib tuua kas või need viimased, võib-olla mõne valusa kärped, noh, minu arust seda ruumi teha ei olnud enne, kui ei ole kokku lepitud, kes selle eest maksab, praeguse pandi lihtsalt ütleme inimese kaela. On see hooldusraviküsimus ehk seesama väärika suremise küsimus. Nüüd pandi lihtsalt see omaosalus sinna kuskil 3000 krooni kuus milleks ei ole mõni inimene võimeline, ta jääbki sinna koju surema ilma hoolduseta, korraliku hoolduseta nad, see on täiesti inimvaenulik otsus, ütleksin niimoodi. No kuhu veel, ruumi on siin kärpidelt ütelda. Mul on teile küsimus ühe asjaga. Ja siis, et vot selles mõttes on Urmas Vaino küsimus õige, et mis siis juhtub, aga näiteks osa asju, kus teema ei ole isegi mitte niivõrd raha, vot seesama tööõnnetus-kutsehaiguskindlustus, mis täna on meil siis nõudeõigusel põhinev, kui kui inimene leiab, et ettevõte on tema tervisele liiga teinud, võib ettevõttega minna kohtusse ja praktikas tähendab see seda meeletuid vaidlusi statistikas, seda, et meil on palju väiksem kutse, haigustumus ja palju ja palju vähem tööõnnetusi kui Põhjamaades, seda ei usu mitte keegi. Kõik saavad aru, et see on lollus, aga kuna meil nõudeõiguse peale siis siis need numbrid paistavad nii välja. Ja see, et see nõudeõigus ei sobi turumajandusliku riiki üldse tähendab ka muuseas riigile kulu, sellepärast et nõudeõigus muuseas oli juba nõukogude ajal, aga siis sai eeldada, et saapavabrikusse töötasid, oli siin, on siin ja on homme siin täna seda vabriku see kaks aastat töötab ja siis teda ei olegi enam. Sa ei leiagi seda tööandjat, kelle vastu mu nõudeid esitada. See niuke õiguslik teema, mitte isegi niivõrd raha ja tegelikult noh, me räägime, et siin on seda vaja. Ma võib-olla riigi finantssüsteemi jaoks ja rahade jaoks, aga ja inimeste jaoks ei kannata seal tööõnnetuste ja kutsehaiguste, et nad saaksid, kulud kompenseerib või noh, ütleme kompenseeritud selle kahju taastas võib olla tervise nende rahade eest. Aga siin on küsimus ka selles, et ma olen rääkinud ka paljud ettevõtted tööandjatega. Kui konkreetne juhtum sellele ettevõtjale tööandjale kaela kukub, see kohtuasi antaksegi välja päris suured rahad, vot siis ta saab aru, et tegelikult oleks võimalik nende riskide vastu ennast kindlustada. Mõistlikum. See on nagu liikluskindlustus, noh, see on täpselt nii, et kui sul midagi pigem juhtub, maksad rohkem ja kui sul vähem juhtub, maksab vähem. Et mõistlik ettevõtja sellest ainult võidab, mitte ei kaota, kes panustab üsna töötervishoidu töötingimustele. Vaat siit turumajanduse koha pealt ma tahtsin küsida, et kui paljudele tundub, Me võiksime oma siis sotsiaalsüsteemi, olgu selleks siis pensionid, arstiabi, hooldusravi, kõik see lisada nii-öelda siis erasektorit, ehk et inimene võiks endale lisaks sellele, et ta teeb omale kolmanda pensionisamba või investeerib veel miskitpidi oma raha, nende pensioni mõttes võiks ta endale võtta ka siis nii-öelda viisaka suremise kindlustuse. See nii-öelda hoolekande kontseptsioon, millest siin juttu oli, et see iseenesest nägigi idees sellel hetkel, kui mina veel teda seal nii-öelda sõpradega ümber tuva mõtlesime ja paberile panime esimesi mõtteid nägigi ette seda, et me ühendame tänased ravikindlustuse, kohalike omavalitsuste inimeste enda võimalused selles suhtes, et on ju teada, mitut poolt maailmas näiteid, kus noh näiteks, et et tubli vanainimene, kes vajab nüüd hooldustega, ei vaja enam seda korterit osaleb selles nii-öelda oma kindlustuses ka selle kaudu, näiteks andes selle ära sellele sellele hooldusravi kohale, kes siis seda sellega toimetab edasi. Ja loomulikult ei saa ühtegi neist süsteemi luua puhtalt, nii et nüüd seda omaosalust ei olegi, kaasa arvatud seda hooldusravi aga mõistlikul määral, nii et kättesaadavus selle võrra ei kahaneks. Aga, aga süsteemi loomine on nagu kõigepealt vajalik, et kui sul ei olegi kohta, kuhu minna, sellega sul ei olegi kuskile minna, keegi ei võta sind vastu, sai, sa ei pääsegi liikuma, nii et see on nagu nagu minu meelest nagu kõige tähtsam tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustus. Vot siin osa oma sellest rääkida ei saa, töötingimused on tööandja vastutus, puhtalt tema makstav suurus. Aga siin on seesama naeta, miks me ei võiks niimoodi teha see vajabki, niisuguseid süsteemide ülesehitamist ja kes maksab, on seal siis tõesti otsustamise küsimus juba, aga põhimantra on olnud, et meie maksubaas ei tohi tõustusele beat langia, aga ta on nii madal, et me ei suuda ju sellega mitte kuidagi. Ma ei suuda seda inimressurssi tagada, mis tulevikus vaja on. Kui kuhu me veel läheme selle maksnud. Täna meil on osa tööandjaid, kellel ilmselt nende tööõnnetustega on juba nii palju juhtumeid olnud, siiski hakanud ise kindlustama oma töötajaid selle vastu. Ja huvitaval kombel, mis te siis arvate, kas nad selle pealt ka peavad täiendavat maksu maksma. Loomulikult peab, et läheb erisoodustus absoluutselt, muidugi sinna ei ole mitte midagi parata ja, ja ütleme, nende tervisekulude ja, ja inimeste tervise huvides tehtud kulude väljatoomine erisoodustuse alt on lihtsalt üks erisus, mis on täpselt sama hädavajalik turumajanduslik kasu näiteks sellekski, et ise hakataks tegema. Me oleme seda ette paned jah, läinud ma nagu iseenesest palju sellele ütleme sellisele ärgitavale meetodile väga palju lootusi, sea aga karistada selles täiendava maksuga neid nii-öelda eesrindlik tööandjaid on ju ka rumalad. Nii et põhimõtteliselt inimene, kui ta astub tööellu ja hakkab maksma nii-öelda sotsiaalmaksu kõige laiemas tähenduses, mõistes sisuliselt tulevikus võiks Eestis arvestada sellega, et ta maksab endale ka nii-öelda viisakal lahkumise, väikest sellist kopikat juba kogusest nii-öelda kirstu rahaga koguma juba siis, kui ta asub tööle. Jah, nii julm kui see ka ei ole, et kunagisi ma mäletan, kirjanik Teet Kallas sai mind kuskil kahe tuhandete aastate algusel siin Pärnu maanteel. Võttis mul nööbist kinni ja ütles, et sa oled ikka julm mees, et sa paned selle teise samba loomise ajal, et sa paned kaheksateistaastased inimesed mõtlema oma pensioni peale, et küll see turumajandus on julm ja sina oled ka julm mees. Et tegelikult midagi ei ole teha, et ju me peame oma kindlustatuse ja elu, elu ja tervise ja, ja mitmed tagatised kõik elu lõpuni läbi mõtlema ja sellekski vajalikud süsteemid looma, et siin mul väga meeldib üks debatt ühe rühma ettevõtlike Eesti inimestega, kes marsivad Riigikokku sisse, panevad ühe numbrilauale ja ütlevad, et meie tööjõukulud, kus sotsiaalkuludega Eesti on maailmas 142. kohal ja nad jätavad küll märkimata, et vabariikide seas pilt oleks hoopis teine ja jätavad ka märkimata selle, et väga suures osas maailma riikides ei ole sotsiaalkindlustustöötuskindlustust mis iganes muud kindlustus mitte kunagi olnud. Ja kahjuks vist võib öelda, et lähemas tulevikus ta näiteks Aafrika mandrile jõuab ikka väga vaevaliselt, ma ei teagi, kas ta jõuab ja võib-olla nende nii-öelda demograafiline olukord on selline, et ühiskondadele polegi võib-olla kindlustusi. Näiteks pesotos ei ole vaja, sest enamus inimesi eluiga jääb sinna 30. Ehk kui ehk kui teda sinna teha, siis tekib küsimus, mis see pensioniiga peaks olema? Ainet võrdlused on üldse huvitavad, nagu siin peaminister hiljuti see seda gini indeksite. Aga peaministrimi aasta osa ta teeb neid võrdlusi, mis on talle kasulik näidata, ta näitab, et see gini indeksi jah, mingi viimase aja, ütleme Tšiilide praegu on selles suunas võib välja lugeda, et see ebavõrdsus on teatud osas vähenenud, seal headel aastatel, keskmised palgad tõusid siis edasi ja mina ei oska öelda. Aga samas jätab ta mainimata, et me selle gini indeksit oleme Rumeenias ühel tasemel, mitte mingi normaalse riigina. Kui nüüd raadiokuulajale seletada, siis gini indeks võrdleb kõrgemaid tuludetsiile ja madalamaid. Mida väiksem ta on, seda väiksemad on need vahed, aga mina tahan jaak öeldatud siin, ma ei ole sinuga nõus ja tead, miks mina mäletan veel Andrus Ansipi pikka artiklit postimehest, kus ta teadis, et gini indeks kui selline on üldse üks mõttetus. Ja kui ta nüüd juba leidis sellest endale vahepeal toetust, on see suur samm edasi. Eiki Nestor, me oleme siin mitu korda on nii-öelda jutus mõista andnud, et, et teid suures osas võib selle süsteemi, millele praegu Eesti sotsiaalne kindlustatus tugineb, isaks pidada, mis teile tundub, kas ma küsin niimoodi, et kas te üldse oma pikem ajalisi plaane tehes selle aastatuhande alguses nägite ette, et 2010 võivad sellised probleemid olla, et meil on 100000 töötut ja kas need plaanid jutt on selliseid tagasilööke arvestatud üle elama? On olnud asju, mis on minu meelest läinud korda, on asju, kus me ei ole õigel hetkel õigetele mõtetele tulnud ja millest need on, eriti kahju on, kui on alguses isegi mõte olnud, õige vahepeal on, keegi on selle kihva keerab, et töötuskindlustus on üks selline näide, kus tõesti riigikogus esialgselt vastu võetud seadus oli minu meelest palju mõistlikum oleks tänagi töötuskindlustusega, sellel raskel ajal selle hüvisega seal poole palgaga kasvõi oma varasemast töötasust olnud haaratud palju suurem hulk inimesi. Ja mäletan töötukassa tehtud veel on meeles need jutud, mismoodi räägiti, et sinna on kogunenud liiga palju raha, mis ma selle rahaga peale. See oli ikka kaunis jube ja teades kuidas siin noh, ega, ega me ei ela ju kuskil, ma ei tea, kuu peale, et me ei vaata, mis teised riigid teevad, et tegelikult täna ma võin öelda, et, et sellel hetkel, kui see kindlustus loodi, ma oleks pidanud siiski rohkem jalgadega trampima, kuna ka siis muuseas see 1,0 ja 0,5, mis oli esialgne makseprojektor sent tekitas meeletut protest seal liiga kõrge ja miks seda teha. Aga tegelikult oleks ka siis juba võinud järsku kuidagi ütlema karmimad reservi nõuded sellele töötuskindlustusele seada näiteks. Väga kõrge tööpuuduse puhul, mitme aasta varu seal peaks olema, et need nii-öelda reservid, mis sinna tekkisid, tekkisid loomulikul moel sellel hetkel ja siis ühel hetkel kahjuks öeldi, et oi, miks me seda raha siia kogume. Ja kahjuks ka osa meediast aitas sellele kaasa lausa pidas seda mittevajalikuks isegi majandusliku tõusuga ja noh, see selleks, aga aga küsimus on ka selles, et kas nähti ette niisuguseid väga sügavaid kriise siis ega väga vist enam ei usuta, nii sügav piisanud võimalik ja selle mõjud on ikka väga rasked, mida me ei näe kui noh, ütleme inimarengu aruanne ütleb, et nemad ju mängija statistika 2007, kaheksa veel ja mõningad asjad on võetud, sisuvad trendi nagu üritatud 2009 sama suremuse tõus ehk seesama töötus suurendab inimeste riskikäitumist. Tähendab, need probleemid mõjuvad tervisele ja see mitte toimetulek mõjub tervisele. Aga siin on kahjuks jah, me ei ole nagu terviklikult seda asja suutnud lahendada, ehk me ei ole midagi ka pakkunud selle mõjudele leevendamiseks, et nüüd, kui me hakkame nüüd midagi tegema, siis ma olen jälle natuke juba hiljaks jäänud. Et noh, muidugi esmatähtis on see, et tekitada neid töökohti, et töötus väheneks, aga see on suhteliselt pikk protsess, me peame mõtlema ka nendele inimestele, seal töö on kaotanud, kuidas need pered hakkama saavad, sellele inimuuring varane just juhib tähelepanu. Vaatame seda inimarengu aruannet ja mõtleme sellesama siis nii-öelda nende ettepanekute peale või nende sotsiaalsete küsimuste peale, mis vajaks kõige kiiremini praegusel hetkel lahendamist, me küll rääkisime siin pikalt ja laialt väärikas suremisest ma julgen moel või teisel arvata, et see siiski tegelikult hetkel pikas plaanis või vaadata seal riigipeale ette kogu mures nende inimeste pärast, kes hetkel selles nii-öelda noh, siit ilmast äraminemise ajas peavad elama ja mis on tegelikult need küsimused, mis vajaks kõige kiiremat lahendust lahendust. Kõige kiiremat lahendamist 100000 töötu puhul vala pükste ja see on seotud pikaajalise töötuse kui mõistega. Et meil ka töötuskindlustusendiste sissemaksete sõnaste sissemaksete juures, eks ole, säilitab inimesele osa tema sissetulekust, on põnev aja, nüüd tekib küsimus, mis neist saab siis, kui see lõpeb. Minu kindel arusaamine on, et me peaksime pärast seda nii-öelda töötuskindlustuse perioodi lõppu ja neile siis, kes näiteks kelle tööstaaž on nii väike, et nad ei saagi sealt kindlustusest raha, see riigi poolt makstav riigi tööturutoetus, see tuleb tõsta. Muuseas, selleks ei olegi väga palju vaja nii-öelda rahalist kapatsiteeti, kuna see on üks osa täna, need inimesed saavad toimetulekutoetust, aga, aga see uks, kus ütleme ja neile makstakse, oleks siiski aktiivne koht, kus neile pakutakse ka tööd, väljaõpet ja uusi võimalusi, mitte kohaliku omavalitsuse uks, kes teeb ka tänuväärset tööd, aga nende kohustus on ikkagi vaadata, et need, tõesti inimene ei tule omadega toime, maksame talle seda toetust, et see, et see koht oleks teine ja, ja ehk selle pikaajalise tööpuudusega kaasnev teine temaatika on siis vaesuse temaatika ja peame tegema kõik selleks, et vähemalt nii palju Eesti riigil ka raskel ajal ressursse on. Et nii-öelda laste vaesus, kui, kui suurus oleks, oleks lahendatud, sellepärast me teame väga hästi, et nende osakaal oludes, kus emal ja isal mõlemal ei ole tööd või kui on veel üks vanem. Mul ei ole tööd, siis nagu oht lastega peredel jääda vajadus on äärmiselt suur. Töökoha loomise toetuse valitsusel olemas euroraha, selle süsteemi sisse pumbatakse Jaak Aab sõnaerme. Noh, tegelikult on küsimus selles ikka, et mina ei tea, tegelikult seda raha on kasutada, endiselt on kuulda, et ka need registreeritud töötud, et kes on ka suhteliselt lühikest aega veel olnud töötud ega neile väga palju võimalusi nagu ka ümber täiendatakse, pakkuda tegelikult noh, me rääkisime sellest ka siin varem juba riigikogus ja tegime ettepanekuid tegema, tegelema peaks ennetamisega juba ehk riskigruppidele tuleks pakkuda selliseid täiendamise võimaluse, koolituse võimalused, millele ka inimarengu aruanne jälle jälle viitab, eks ju juba sellel ajal, kui nad on tööl, aga neil on oht tööd kaotada oleksid võimelised, meil oleks ja tööjõud parem ja et me saaks siis ka selle ettevõtjale pakkuda paremat tööjõudu. Ehk siis võib-olla siin on, siin on muidugi see lume Siin on muidugi see küsimus, et kui ennetavalt hakkame pakkuma inimestele uut kvalifikatsiooni, siis kes oskab öelda, millist kvalifikatsiooni meil aasta kahe või kolme pärast reaalselt vaja? Ja ega seesama teema on üleval igal pool, mujal maailmas ka. Aga teisest küljest on jälle mida. Mida rohkem sul neid võimalusi on teadmisi, seda lihtsam ka on. Mitte mingit kriitikat siinkohal Keskerakonna aadressil seisid need inimesed seal külmas, olgu peale, õnnestus lihtsalt suurepärane meediakampaania, aga hiljem huvitav oli see protsent tegelikult, kuidas need sotsiaalsed plaanitud ametikohad jäid tegelikult täitmata, sest et needsamad seal oodanud inimesed ei kvalifitseerunud nendesse ametitesse. See on küll päris hull signaale selles mõttes, et me küll pingutame, oleme valmis andma raha, aga ka, aga ka nendeks ametiteks, mis meil on pakkuda, ei piisa nende inimeste teadmistest. Jah, eks see on seesama pikaajalise töötuse küsimuse just just selle inimese teadmiste oskuste tase, eks, et teatud osad on ta nii madal, et noh, seal ei ole sellist pikaajalist töötles kuidagi võimalik, tähendab mitteaktiivseks ja ta enam ei, ei üritagi siin ta üritas, aga tema teadmistest ja võimetest ei piisa, ta ei kvalifitseeru sellele. Niiet. Aga mida siis tehakse? Rühma volitused, mis asjad on? Te olete mõlemad noored, terava mõistusega inimesed, et näiteks soovitaks 10 aastat tagasi osalt ka varem hakkasime Eestis loomakeskusi, kes tegelevadki spetsiaalselt pikaajaliste töötute tööpuudusega aktiviseerimist keskuses. Et kui niisugune iga päev tööl käiv inimene näeks, mida seal tehakse, mida õpetatakse, ta ei usuks seda. Ja kohe kindlasti ta ei usuks seda, ta küsiks, miks seda vaja, aga tuleb välja, et ongi vaja, kui te näiteks olete juba poolteist või kaks aastat olnud ilma tööta, siis on vaja inimesele uuesti õpetada seda, mida ta hakkab õppima esimesest klassis, tööharjumust absoluutsete tööna. Kahe õuna on kell 12 kell üks, vot sellised asjad kipuvad inimesed ära, need kõige lihtsamad asjad, see on see, nagu öeldakse praegu harjutuse võimalus või nahk, avaliku töö võimalus seal. Aga muidugi jah, Eiki on õigus selles, et aktiviseerimist, keskused, neid võiks olla rohkem ja siinvat saaksime ainult Pärnus, mis töötab. Need on Augevama, on aidanud meil Keilas Gadjad, puudega inimeste, tähendab, võimalused on tõstetud. Ja see inimene harjuke uuesti nagu aktiivselt tulema tagasi, et niisama ütleme, et näe, mine koolitus, aga tihtipeale enam ei tulegi. Ta ei tule, sest ta ütleb, et ma ei suuda jaksa. Ma ei ole võimeline üldse osalema, sest ma ei saa hommikul sellel ajal ülesse ma ei suuda seda režiimi pidada. Mul kahju, et öelda sotsiaalsete töökohtade teema nii palju niimoodi niukses poliitiliseks. Aga mida saaks riik teha? Ütlemiseks läks, et ma näiteks toon veel ühe ohu, me millegipärast sellest raha räägitakse, et meile ei maksa arvata, et nüüd need inimesed, kes on sotsiaalse töökoha saanud, et nende küsimus on lahendatud. Me arvame, et ta jääbki 4350 krooni eest, siis bussis sõitma ja teinekord ka kedagi aitama ei ole. See ei ole lahendus. Uskuge mind, need inimesed vajavad täiendõpet, ümberõpet, uut töökohta. See ei ole. Aga siis ongi minu küsimus kohe, et mis võiks siis teha riik, et luua neid töökohti, kas need on näiteks spetsiaalselt maksusoodustused suurtele investeeringutele, nii-öelda paketipõhised, investeeringud, kokkulepped, et saaks tuua siia tootmisi? Mina pean ütlema, et nii palju kui ma olen vaadanud, mida mujal maailmas tehakse, mida Eestis tehakse, siis ole eestlaste ees, ükskõik, kas me räägime töötukassast kui aktiivse tööhõivepoliitikategijast või siis ettevõtluse arendamise sihtasutusest või Kredexist või ükskõik millest või või näiteks isegi noh tüüpiline raske aja tööhõiveprojekt on muuseas täiendava raha andmine selleks, et majad saaksid energiasäästlikumalt, sellega luuakse täiendavaid töökohti, samamoodi tähendab ütleme teadmiste puudust, mida teha Eestis ei ole Nobeli preemiat ka maailmas kunagi keegi võitnud ei ole, et oleks up lahendanud tööpuuduse probleemi hoobiga. Selliseid lootused ei saa panna ühelegi peaministrile, isegi kui ta on Reformierakonnast. No see on ilmselge, aga mida võiks teha? Milles on meie vahe, on, on mahtudes, vot see küll õige, et me tegelikult panustame nende asjade peale vähem kui teised riigid maailmas on seda teinud ja raskel ajal teevad, et kui meil täna on seesama need toetatud töökohad, palgatoetus, vastad testis juba, kuna me kasutasime selleks Eesti riigi raha, ma loodan, Marek Strandberg ei pahanda, siis ta oli niukene, vinge ärimees sai ministri kätte ja ütles, et kuule, kas tõesti niisugune asi on olemas ja siis ütle, hakkas ühte ojamaa lubas võtta siis kõik töötud tööle ja ütles mulle numbri, ütlesin kulla mees, nelja aasta raha, mis selleks on riigil planeeritud, eks ole. Ja ma ei tea, kas ta võttis ühe või mitte, seda ma ei tea, ja nüüd on see äri tal ka kahjuks läbi. Aga, aga näide, et kuidas üks ärimees plaanis oma tegevust ja oli valmis Nende mahtude, pealegi on ainult Eesti riigi raha kasutasime seda tegema, nüüd me kasutame Euroopa Liidu raha. Me oleme muuseas tõstnud hilisemate perioodide vahenditest miljoneid varasemaks. Mõistliku tööpuudus on suur. Näiteks minu küsimus on, et kuidas me 2013 rahastama ehk see mahtude hulk, mida toetada on oluline ja loomulik on ka see, et on asju, mida nagu töötukassa ei lahenda, tegelikult on siin väga õieti kahjuks on poliitikud sellest vähem julenud rääkida, aga just eksperdid kõrvalt on väga ilusasti öelnud, et lõppkokkuvõttes võib, me võime ju ka sellest masust välja tulla, ütleme samasuguse majandusstruktuuriga nagu mesilane, Läksime, mingid väikesed muudatused, midagi kaob ära, midagi tuleb juurde. Mingit suurt muudatust ei tule. Ja siis uus masu tuleb sama raske. Ehk tegelikult, kui me vaatame täna Eestis neid, kes on selle aja paremini üle elanud, siis hakkame siis Kaivi meestest pihta, kellel on pidevalt tööjõudu vaja, eks. Ehk teisisõnu, vana tõdelenud välja. Et töökohad, mida on kiire kiiresti võimalik luua, see, need on vähetasustatud, nad on odavad, aga nad kaovad kiiresti sama kiiresti, kui nad tulid. Nii et ma annaksin sõna ja see on väga hea analüüs, Eiki Nestor, suurepärane viis pluss koolisüsteemis aga Jaak Aab, nüüd pöördun teie poole pilgu otsivalt, et mida võiks siis riik siiski teha, et, et luua juurde töökohti, mis on tiba püsivamad, kui, kui need, mis on bussis, trollis, trammis. Noh, nende töökohtade kohta, ega äikesega õieti see hoiab inimese aktiivsemadhi lange sinna täiesti niimoodi heitunute hulka ära ja siis hakkab tulema edaspidi areng, et ta peab tõesti, võib-olla siin on ka ütleme siis selle omavalitsuse või riigi vahelise koostöö, et see, kes seal on, eks, ja siis selle sotsiaalpakutakse samas et on juba selles mõttes aktiivne, ta otsib vähemalt tegevust, no ta on nii-öelda ree peale saanud ta ree peale saanud ja kohe sinna juurde siis täiendkoolituste võimalustelt saaks ennast veel arendada, et temast saaks nagu potentsiaalne tööjõud. Kui, kui nüüd veidikenegi neid töökohti hakkab tekkima, eks. Aga kuidas tekitada töökohti juurde, noh, mina ei tea, siin on näiteks üks asi, mis ma räägin, on see loodud ju on, on arengufond lülitatud viimastel aastatel tasakäigud riskikapital, mis aitaks seda ümber struktureerida, seda, seda, seda meie tootmist, eks ju, et annakski teha innovaatilisemaks. Et siia tuleb kuskilt panustada. Ei noh, siin tuleb appi tulla ja, ja no need on ju, noh, toome selle. Sitra näitasid Soomest või need on ju toi, et noh, ega midagi käigu pealt või ei peagi jalgratast leiutama, peame vaatama, kus on midagi niisugust head ära tehtud ja üritama sinna panustada. Ülekuulamise toimik number 136. Endiseid sotsiaalministrid, toimik avatud uurimine, jätkub. Ülekuulamine.