Tere õhtust, kell on kaheksa veel kord, neljapäeva üheksanda detsembri tähtsamad sündmused toimetaja Meelis Kompus. Välisminister Kristiina Ojulandi kohtumine oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga ei toonud murrangut kahe riigi suhetesse. Ojuland tegi aga ettepaneku allkirjastada piirileping tuleva aasta teisel veebruaril Tartus. Viljandimaal Abja vallas hukkus puskarivabriku plahvatuses täna kolm meest. Riigikogu arvatavasti on õiguskantsleri ettepanekut muuta kohalikel valimistel valimisliidud keelustav seadus. Vaidluse lõplikus järgmisesse nädalasse. Eriku muuseumis tänamatud näitus lembelaegas tutvustab nahk kunsti abil rüütliajastut välismaalt. Sama kutsuvad Ukrainat üles korraldama vabu ja ausaid valimisi ning vältima vägivalda ja valijate mõjutamist. Euroopa Liit kiitis heaks naabros lepped seitsme riigiga, tuleval aastal peaks lisanduma veel viis lepingut. Homme sajab Eestis kohati vähest lund või lörtsi, läänerannikul tuleb ka vihma. Õhutemperatuur tõuseb õhtuks nullist kuue soojakraadini. Välisminister Kristiina Ojuland kohtus täna Brüsselis Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Kuigi Venemaa tõstatas taas humanitaarküsimusi, oli kohtumine asjalik ja isegi sõbralik, kinnitas Kristiina Ojuland vahetult pärast kõneluste lõppu antud intervjuus. Küsitles Vallo kelmsaar. Kahtlemata Vene pool alati tõstatab teatud humanitaarküsimusi, mis on seotud sõjaväepensionäridega, aga muidu me rääkisime praegu edasistes võimalikes kohtumistes siin valitsusvahelise komisjoni küsimuse ja selle, et see komisjon peaks kokku tulema, et me saaksime rahulikult kahepoolsete lepingutega selle komisjoni raames edasi minna. Ja teatavasti see on seisnud pikalt selle taga, et Vene pool ei ole määranud omale kaasesimest, millele vastuseks küll paraku tõesti kuulsime seda, et Vene pool on avastanud, et see komisjon on nende poolt oma siseriikliku seadusandlusega kuidagimoodi vastuolus ja nad lubasid nüüd seda lähiajal täpsustada. Siis tõesti täna ka ettepanek ametlikult. Et president Rüütel mõtleks võimaluse üle külastada Moskvat järgmise aasta mais, mille Meie võtsime teadmiseks, et nüüd on selline ettepanek tehtud ja kindlasti seda ettepanekut kodus ka veel edaspidi arutame. Kas Venemaa välisminister sidus kuidagi Eesti presidendi üheksanda mai visiiti Moskvasse ka piirilepingu allkirjastamisega? Jah, ka piirilepingust oli juttu, aga kuivõrd me ju ei arutanud seda, et president nüüd juba läheb ja, ja noh, seetõttu me ei laskunud detailidesse. Tegelikult tegin ma ka veel selle ettepaneku, et kui president peaks minema jaanuarikuus Moskvasse, siis võiks olla see aeg lepingu allakirjutamiseks ning samuti tegin ma talle ettepaneku, et miks ka mitte. Lavrov võib ka ise Eestisse tulla. Ja pakkusin talle välja teise veebruari järgmisel aastal, mis oleks ka teatavas mõttes sümboolne ajalooliselt ja oleks väga tore, kui see leping kirjutatakse alla näiteks Tartusse. Tartu rahu aastapäeval peaminister Juhan Parts avaldas tänapäeval arvamust, et vaevalt et tänane kohtumine teil Venemaa välisministriga mingeid olulisi muudatusi Eesti ja Venemaa suhetes toob. Missugune on kommentaar pärast kohtumist? Ma kindlasti ei julgeks seda ütelda, et see oli nüüd mingi suurejooneline läbimurre, seda kindlasti mitte täiesti töises õhkkonnas. Arutasime edasisi võimalikke käike, kuni sinnamaani välja, et, et ka järgmise aasta alguses peaksid siis toimuma välisministeeriumite vahelised konsultatsioonid, mille raames saab kahepoolseid suhteid juba siis täpsustada edasi, kas lepingute sõlmimisega või puudutagu see majandus või sotsiaalküsimusi, mis iganes. Viljandimaal Abja vallas hukkus täna varahommikul tulekahjus kolm meest. Viljandi politsei pressiesindaja Agu Lalli sõnul on arvata, et põlengu põhjustas puskariaparaadi plahvatamine. Kella veerand neljase seisuga. Pärastlõunal jätkasid päästjad veel järelkustutustöid ja saime telefonile Agu Lalli. Pimeduse saabudes meie operatiivgrupp lõpetas seal töö ära, need kolm surnud ja saadi kõik kätte. Sündmuskoha vaatluse, meie omad pimedasse tulles lõpetasid ära. Kas politseile tuli see täieliku suure üllatusena, et selles kohas ilmselt puskariaparaat olija puskarit, seal valmistati palju selle kohta varem ka tulnud vihjeid rahvalt. No konkreetselt selle majakott ja vihjed ei olnud, ega me, seda ei saa ka praegu sajaprotsendilise kindlusega väita. Tõenäoliselt võib see olla just puskariaparaat seal plahvatas, sellele viitavad nüüd need andmed, mis operatiivgrupp sündmuskohalt kogus. Kes need mehed sellised olid, on nende isikud kindlaks tehtud, olid nad politseile varem tuntud. Need isikud hetkeks kindlaks tehtud ei ole. Meie töötajad, kes kohapeal olid, kohtusid ka Abja valla sotsiaaltöötajatega ja nende informatsiooni põhjal võib oletada kahe mehe isikut, kes selles majas ka valla inimeste arvates elasid. Nii et seda infot me peame veel kontrollima. Kuna me täpselt andmetel ei ole, siis me ei saa nimesid öelda enne, kui meil on sajaprotsendiliselt veendunud. Nüüd kolmas surnukeha on aga hetkel täiesti ei oska öelda mingisuguseid andmeid kesta, võiks olla. Kellele kuulus maja majaomaniku kohta ei oska praegu ka juriidiliselt väga täpselt midagi öelda. Esialgsete andmete põhjal, mis meile on teada, oli tegemist pere Meetu varaga, mis oli kolhoosiajast veel jäänud ja sinna need inimesed ise siis elama läinud. Kuivõrd tugev see plahvatus iseenesest oli, kas oli see plahvatus nii tugev, et tekitas kahju ka näiteks ümberkaudu Asutsevatele hoonetele või, või midagi sellist? Ei midagi sellist ei ole, see oli majas sees ja arvata võib, et sellest oli ka tulekahju põhjus. Kõik see juhtus selle kahekorruselise maja teisel korrusel. Tallinna volikogus läbis täna esimese lugemise linna järgmise aasta eelarve, mille maht on viis miljardit krooni. Linnapea Tõnis Paltsu poolt terve mõistus eelarve nimetatud eelarve suurimad kuluallikad on 1,25 miljardi krooniga hariduskulud ja 461 miljoni krooniga teede remont. Eelarvet volikokku esitades kinnitas Palts, et linnavalitsuse suurim soov on, et linna järgmise aasta eelarve saaks veel tänavu vastu võetud. Jätkame ka riigikogust. Riigikogu arutas täna õiguskantsleri ettepanekut muuta ära seadus, mis keelustab kohalikel valimistel valimisliidud. Õiguskantsleri Allar Jõksi hinnangul ei vastase seadus põhiseadusele lähemalt. Uku Toom. Kohalikud valimised on järgmisel sügisel aga ette valmistada on vaja juba praegu ja nii on vaidlus valimisliitude keelamise või lubamise üle täiesti omal kohal. Tegelikult on see vana vaidlus, aga kerkib üles üha uuesti. Õiguskantsler Allar Jõks on kindel, et valimisliitude keelustamine on vastuolus põhiseadusega kuna piirab inimeste põhiõigusi. Valimisliitude keelustamine ei oleks iseenesest põhiseadusega vastuolus kui erakonnaseadus natsite mõne muu võimaluse neile aktiivsetele inimestele kes ei soovi üleriigilise erakonnaga liituda. Selline reaalne alternatiiv, millele juhtis tähelepanu ka riigikohus, oleks seadustada kohaliku erakonna loomine. Osa opositsioonist on õiguskantsleriga ühel nõul Liina Tõnisson. Mis õigus on meil siin saalis Meie valijate Eesti inimeste põhiõigusi piirata, kust me võtame endale selle õiguse. Ja sellepärast ma õnnitlen Eesti rahvast, et me siiski Euroopa Liitu jõudsime. Vastasel juhul, Me selles riigis jõuaks üsna ruttu korparatiivsuse, lõplikus ohu. Mujal maailmas seisneb demokraatia selles, et võimalikult palju inimesi püütakse kaasata riigi valitsemisse erinevatel tasanditel. Meie vahetpidamata kahandame nende inimeste ringi. Jutt erakondade vastutusest, valimisliitude mitte vastutusest on igavene nagu maailm, Keskerakond on sedakorda koalitsiooniga ühte meelt, Evelyn Sepp. Võtku see aega palju võtab, käimasolev arengufaas tuleb läbida paratamatult varem või hiljem peab kätte jõudma aeg, kus ei kehtiks üldistus, teeme salaja ja häbenen, Läheme. Avaliku võimu teostamine on poliitika tegemine ja pole vahet, kas riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil. Selle eelduseks on aga senisest selgem poliitilise vastutuse mõistmine ning selginenud erakonnamaastik, mis põhineb oluliselt enam väärtustel, mitte olupoliitikal. Ja rahvaliitlane Janno Reiljan Kes tahavad poliitikas osaleda, peavad teatama, mis poliitikat nad tahavad teha. Ja kui nad seda ei avalikusta, siis on riivatud kogukonna huvid. Koalitsiooni juhterakonnad on vait, nemad ütlevad oma sõna hääletusnuppude juures. Põhiseaduskomisjon juba ütles esimehe Urmas Reinsalu suu läbi. Praegu puuduvad kaalukad argumendid eelkõige me räägime täna mitte poliitilised, vaid põhiseaduspärasused argumendist kaalukad argumendid teha muudatusi kehtivas valimisõiguses. Täna lõppes istungi aeg enne otsa, kui hääletamiseni jõuti. Õiguskantsleri avaldus Riigikohtusse pöördumiseks jääb ootama järgmist nädalat. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei kavatseb segiajamiste vältimiseks muuta oma nime Eesti vasakparteiks erakonna asemel. Aseesimees Sirje Kingsepp teatas, et pärast seda, kui mõõduka, et aasta alguses muutsid oma nime Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks parteiks on kahte erakonda sageli segi aetud. Võimalikest nimevariantidest olid arutlusel Eesti sotsialistlik erakond, aga ka Eesti demokraatliku sotsialismi partei ja Eesti Tööpartei muutust ja erakonna põhikirja ning programmiuuendusi arutab erakond korralisel kongressil ja 18. detsembril. Adamson-Ericu muuseumis näitus pealkirjaga lembelaegas Andres trossaceys vaatamas. Adamson Eriku muuseumis avatud näitus räägib rüütlejastu pehmemast poolest sõna otseses mõttes. Väljapanek tutvustab nimelt Euroopa keskaegseid lembe laekaid tarbekunstiajaloospetsialist hingedele. Nii elus väga tähtsat osa etendas rüütlikultuur, mille põhimõtteks oli härra peenis oma daami siis ta kindlasti ligidale kaunik kingitusega ja ta pidi selle kauni kingitusega ära pakkima, tähendab, seda ei sobinud lihtsalt ütleme, sõrmus anda anda lihtsalt peost pihku ja selliselt on sündinud terve hulk. Kusjuures on väga huvitav on just see, et ma ei tea, kas alatiseks kiitus, ütleksime kaunis siidikangas näiteks otseselt nüüd selle härra armastuse teemale vastas, kuid kindlasti pidi sellele vastama, seal oli peal siis igasugused armusümbolid, näiteks lõvi kindlasti tugevuse sümbol vajas vihaluse sümbol ja daami juures on kindlasti rakene temad ruuduse sümbolina ja jäneseid näiteks olla niisuguse sigivuse sümbol ei tea, teiselt poolt eriti prantsuse flaami muuhulgas läheb 14. sajandil suhtele armuteemade jutustusel, tervel laegas on, eks ole, alates külgedes kuni siis kaaneni välja niisuguses väga Mances ammunsantses, isegi natuke pikantset, võib-olla ka armuteemajutustus, vähem. Näitusel on väljas nii autentset, ajaloolist materjali kui ka meie kaasaegsete kunstnike tõlgendusi lembe laekadeemal. Näituse raames näeb Eestis esmakordselt ka saksa nahakunstimuuseumist pärit originaallaegast, mis valiminud aasta 1400 ümbruses. Meie nahakunstnikud mõned aastad tagasi sattusid selle Ofanbachi saksa nahamuuseumisse üks parimaid muuseumid sellel alal ja seal nad korraga olid siis hirmsalt haaratud sellesse teemast ka näitus sündinud, neid asju, mida me praegu teame, võib-olla on mõnikümmend maailma erinevates muuseumides kahtlemata need olid aukohal ühes klassis või, või kus seda masust kujult otsida ütleme, lahadesti ajaloos väga-väga tähendab see grupp on muide selles suhtes huvitav, ta on teostatud põhiliselt naha lõike, naha vooli, tehnika, see võimaldab väga rikkalikke ja mitmekesiseks teemaarendused, et selle koha peal täiesti oma omalaadne peatükk ja väga huvitav peanahakunsti arengu seisukohalt ka. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest lund, tuul puhub läänekaarest üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, läänerannikul kohati kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on samuti pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund või lörtsi, läänerannikul võib ka vihma tulla. Lääne ja edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb õhtuks nullist kuue soojakraadini. Ja selline saigi tänane Päevakaja toimetaja oli Meelis Kompus. Jääme kuulmiseni.