Tere õhtust, kell sai kuus. Raadiouudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 14.-st detsembrist, stuudios on Vallo kelmsaar. Riigikogu ei nõustunud õiguskantsleri ettepanekuga seadustada kohalikel valimistel valimisliidud. Õiguskantsler pöördub riigi kohtusse. Transpordi ametiühing loodab Tööandjatega palgatõusu küsimuses üksmeelele jõuda riikliku lepitaja vahendusel, kuid valmistub paralleelselt streigiks. Tööandjate hinnangul taotleb ametiühing täieliku palgareformi ja see pole võimalik. Eesti 14 15 aastased noored on kaalset uimastite tarvitamise poolest Euroopas teisel kohal. Meie teismelisi edestavad vaid tšehhid, näitas rahvusvaheline uuring. Sotsiaalminister Marko Pomerants leiab, et kui alkoholi ja narkovastased sammud karmistuvad, võib olukorra paranemist loota nelja-viie aasta pärast. Eestis väheneb ajakirjade ajakirjade trükiväljaannete lugejate hulk, kuid üldine lugejaskond suureneb. Rotermanni soolalaos saab tänasest vaadata eesti kunstnike nägemust kodust. Näitus on sissejuhatus suuremale kumus jätkuvale keskkonnaprobleeme käsitlevale näituste sarjale. Välismaalt. Iraagi peaministri teatele algab kohus Saddam Husseini lähikondsete ülejärgmisel nädalal. Palestiina vabastusorganisatsiooni juht Mahmoud Abbas kutsus palestiinlasi relvastatud võitlusest loobuma ja ilmast. Pool sajab vihma, kohati ka lörtsi. Sooja on homme päeval üks kuni kuus kraadi. Riigikogu lõpetas täna arutelu valimisliitude seaduslikkuse osas lähemalt Uku Toom. Vaidluse põhisisu on selles, et õiguskantsler kinnitab, et valimisliitude keelustamine kohalikel valimistel on põhiseadusega vastuolus ja nõuab seadusemuudatust. Pärast põhjalikku arutelu jõudis riigikogu tulemuseni, mis tegelikult oli ka teada juba varem õiguskantsleriga ei nõustuta. Teda toetasid vaid sotsiaaldemokraadid, sotsiaalliberaalid ja Isamaalased hääled 18 66 vastu. Mida see arutelu üldse andis? Õiguskantsler Allar Jõks. Arutelude kaudu selgusid valimisliitude keelustajate tegelikult argumendid ja selgus ka see, et õiguslikke argumente põhiseaduslikke argumente valmistatud keelustajatel tegelikult napib. Üha enam hakkas domineerima seisukohta, et riigikohtusse pöördumine ongi õige lahendus. Sellist lähenemist ei saa pidada heaks, sest kui on võimalus kohtuväliselt probleeme lahendada, kui on võimalus esimesest jaanuarist 2005 anda valijale selgus, milliste reeglite järgi valimised toimuvad siis pöörduda kohtusse lihtsalt selleks, et saada lahendaja huvitavale riigiõiguslikule vaidlusele. Päris mõistlik lahend, aga nüüd ei jää muud üleloomulikud, nüüd ei jää muud üle ja ma arvan, et lähima nädala jooksul saame oma taotluse valmis. Me peame nüüd läbi analüüsima veel need väited, mida siin aruteludes esitati ja, ja ma arvan, et nädala jooksul läheb meie taotlus riigikohtule välja. Riigikohtul on aega neli kuud asja menetlemiseks, see tähendab, et kui läheb hästi, siis võib-olla märtsis-aprillis, hiljemalt selles küsimuses selgus käes. Asjade arengukäik on niisiis teada, tulemus veel mitte. Teatud määral muudab selle ootamise huvitavamaks asjaolu, et eelmise analoogilise vaidluse ajal oli Allar Jõksi põhivastane, praegune riigikohtu esimees Märt Rask. Nii et reformierakondlase Märt Raski seisukohta selles vaidluses. Me teame riigikohtu esimehe oma. Alles selgub. Streigipaktiga ühinenud ametiühingute juhid toetavad transpordi ametiühingu nõudmisi palgaläbirääkimistel. Esialgu loodetakse lahendust leida riikliku lepitaja vahendusel, kuid paralleelselt tehakse ettevalmistusi ka streigiks, ütles transpordi ametiühingu esimees Peep Peterson. Meil on nagu silma ees tervishoiutöötajate ennustame palgaläbirääkimised, kus just riiklik lepitaja abiga õnnestus mõlemat poolt rahuldavat tulemust saavutada. Ja selle peale me loodame, et midagi samasugust õnnestub korda transpordisektoris. Aga loomulikult paralleelselt me valmistume streikide, eks see streik, mis tuleb, ei ole ühepäevane, ei piirdu, ühe haruga jääda, tõenäoliselt kujuneb Eesti suurimaks, kui see peaks kätte jõudma. Loodame, et siiski mitte. Kui kaua te nüüd riikliku lepitaja vahendusel kavatsete neid kõnelusi veel jätkata, enne kui streigile tõsisemalt mõtlema hakata? Me väga loodame, et meil õnnestub kokkuleppele saada kuu-pooleteisega aga kui see peaks kestma kaks kuud, selle kannatame ära, aga kui see jääb pikalt venima, siis loomulikult meie närv katkeb ja me oleme sunnitud liikuma natukene käredamalt. Võitlus vaenlase poole. Ja ise arvate valmis ka kompromissideks nendest numbritest, mida te olete siiamaani märkinud. Raske südamega aga oleme, me sugugi mitte ei raiu oma joont lõpuni. Nagu me kahtlustame, et hajuti kandjad teevad. Raudteelaste streik näitas seda, et teised küll toetasid, sõnades, aga mitte streigiga. Kas teie nüüd täna otsustasite, et juhul kui streigiks läheb, siis tulevad kõik teised streigiga kaasa? Streigipakt võimaldab palganõudmiste taha tuua 20000 töötajat. Ametiühingud taotlevad bussijuhtide tunnitasuks 39 krooni ja 10 senti ning lukkseppadele 33 krooni ja 65 senti. Tööandjad on jäigalt oma senise pakkumise juures, mis on 20 krooni tunnis, kinnitas ametiühing oma pressiteates. Autoettevõtete Liidu tegevdirektori Villem Tori sõnul on probleem aga hoopis selles, et töötajad soovivad praeguse palgasüsteemi muutmist. Ei ole jäigalt jäänud 20 kroonise tunnitasu juurde. Asi on hoopis selles, et on erinevad lähenemised sektori tasandi leppele. Kui tööandjad näevad sektori tasandil leppel, et me räägime tunnitasu, alampalga tariifist, ehk see on see tariif, mille peale tööandja esitab oma palgasüsteemi kõikide muude lisadega ja see kehtib siis sektoris nii erinevatel veoliikidel, see on siis nii kauba kui sõitjatele. Ametiühingusoov on, et transpordisektoris viiakse läbi palgareform. Palgareformisektori tasandil ei ole võimalik Tööandjate nägemuse järgi läbi viia. Kui me saame lähendada neid arusaami, millises osas me läbirääkimisi peame, siis me saame edasi minna. Palgad tõesti tänasel hetkel ei vasta sellele tasandile, mis tegelikult töövõtjad ootavad, oleme sellega täiesti päri. Aga oleme ka sellega pärisektor oma arengus ei ole teinud sellist hüpet, mis võimaldaks palgataset tõsta 158 protsenti. Täna selliseid vahendeid ei ole. Euroopa Liidu liikmesmaade välisministrite poolt kooskõlastatud eesistumiskava järgi on Eesti koos Suurbritannia, Bulgaaria ka ühenduse eesistujamaa aastail 2017 2018. Praegune eesistumiskord peaks lõppema aastal 2006. Järgmisel aastal ehk aastal 2007 peaks algama praegu veel jõustumata Euroopa Liidu põhiseadusleppes sätestatud eesistumise uus kord ette, et grupi eesistumine toimub kolme riigi kaupa 18 kuu jooksul. Igasse gruppi kuulub Euroopa Liidu üks suur ja üks väike riik ning üks uus liige. Eesti alustab 2000 seitsmeteistkümnenda aasta juulis eesistujast eesistumist koos Suurbritannia ja praegu veel Euroopa liitu mittekuuluva, kuid ilmselt 2007. aastal ühineva pulka Maarjaga. 2018. aasta jaanuarist juunini oleks Eesti kolmikus nii-öelda põhieesistuja Suurbritannial oleks kuuekuuline põhieesistuja roll enne ja Bulgaariale pärast Eestit. Jätkame siit tänaste välissõnumitega. Nendest teeb kokkuvõtte Kai Vare. Iraagi paat, partei mõne endise liidri üle hakatakse kohut mõistma järgmisel nädalal. Sellest teatas ajutine peaminister Iyad Allawi rahvusnõukogus esinedes. Ta ei lisanud, kes täpselt kohtu Ta astub ja kas nende seas on ka Saddam Hussein. Saddami režiimi 11 liiget olid esimest korda Iraagis kohtudes juulikuus, mil neid süüdistati sõjakuritegudes. Enamik neist on vangis olnud üle aasta ja neil pole olnud võimalust kohtuda advokaadiga. Saddam Husseini advokaatide sõnul ei ole ka nemad oma kaitsealusega kohtunud. Kuulge, ametnikud annavad kohtuprotsessi kohta vastuolulist infot, kuid ühine arvamus on, et sadam ei ole esimeste seas, kelle üle kohut pidama hakatakse. Saddami lähikonnast on vangis näiteks endine asepeaminister tarekka, siis, kes on Saddami režiimi korduvalt rahvusvahelisel areenil kaitsnud ning kemikaali nime all tuntud Ali Hassan mansiid, kellel oli oluline osa tsiviilelanike vastu keemiarelva kasutamises. Palestiinlaste liider Mahmoud Abbas kutsus oma inimesi üles loobuma relvastatud võitlusest. Vaatlejate sõnul on see selge muudatus rahu saavutamise strateegias avas tegi oma avalduse ühes täna avaldatud intervjuus. Tema sõnul tuleb relvadest loobuda, sest inimestel on seaduslik õigus näidata oma vastuseis okupatsioonist. Rahumeelsete vahenditega. Avas on ka varem avaldanud vastumeelsust relvarünnakute suhtes, kuid nii konkreetset seisukohavõttu pole temalt varem tulnud. Vaatamata Palestiina vabastusorganisatsiooni juhi Mahmoud Abbasi seisukohtadele vägivallatsemise jätkub ja lootust rahu saavutamisele pole. Ainult paar päeva tagasi korraldasid palestiinlased viimase aasta veriseid rünnakuid Iisraeli vastu. Iisrael jätkab vastulööke ja hoonete õhkimist Gaza sektoris. Tshiili endisele diktaatorile kindral Augusto Pinocheti esitati süüdistus üheksaid intsidendi röövimise ja neist ühe tapmise eest. Aastatel 1973 kuni 90. Finaczip määrati koduaresti, kuid tema kaitsjad esitasid kiiresti apellatsiooni ja koduaresti rakendamine peatati kuni uue kohtuotsuseni. Kohtunik tunnistas aga 89 vastase Pinocheti võimeliseks kohtu ette astuma. Varasem otsus ütles, et halva tervise tõttu ei saa eksdiktaatori üle kohut mõista. Pinocheti režiimi ohvrite omaksed ja prokuratuuri juristid nimetasid otsust ajalooliseks ja avaldasid lootust, et peagi järgneb süüdimõistvaid otsuseid. Euroopa riikides viidi läbi küsitlus, mille eesmärk oli kindlaks teha, kui levinud on alkoholi ja narkootikumide kasutamine koolinoorte hulgas. Eestis küsitleti kahte ja poolt tuhandet 1987. aastal sündinud õpilast. Täna tutvustati ajakirjanikele küsitluse tulemusi. Kohal käis Kadri Abner. Uuringust selgus, et Eesti 14 kuni 15 aastased noored on illegaalsete uimastite tarvitamise poolest Euroopas teisel kohal. Meie teismelisi edestavad vaid tsehhid. Mingit illegaalset uimastit on kasutanud oma elu jooksul 24 protsenti Eesti koolilastest, kellest suurem osa on venekeelsest keskkonnast. Samas naabermaades Soomes ja Lätis on vastav protsent vaid 11 ja 17. Uimastitest levinuim koolilaste seas on kanep. Kangematest uimastitest tarvitavad noored enim eestlasi, tablette ja amfetamiini. Viimase tarbimise poolest on Eesti noored Euroopas esikohal. Miks Eesti noored narkootikumide tarvitamise poolest nii silmapaistvad on? Küsisin Tallinna Pedagoogikaülikooli rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadurilt Airi-Alina Allastelt. Kuna me oleme transiitmaa ja tootjamaa, meil on keelatud ained saadaval, joodav. Teine asi, millega mina olen seda seletanud, on nii-öelda eriti võrreldes Põhjamaadega. Me oleme vähem seadusekuulelikud inimestel, ka, ka väga noortel inimestel ei ole niivõrd suurt probleemi, kui näiteks Soomes tegeleda seaduserikkumisega misse illegaalsete narkootikumide, kas siis hankimine, omamine või tarvitamine on kuigi palju, madeletaksin võib-olla seda mingite kude probleemse elukeskkonnaga, teiselt poolt ka jälle nii-öelda lääneliku elustiili ahvatlusega mingite mingi osana noorte jaoks on see nagu kuidagi ajaga kaasas käimine. Ma muidugi ikka ei saa kõrvale jätta seda, et siin on tegemist otseselt piirkondadega, et ikkagi kõige suuremad narkootikumide illegaalsete narkootikumide tarvitamise piirkonnad on Ida-Virumaa ja Tallinn ja venekeelsed koolid on peaasjalikult nendes piirkondades. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna tervisepoliitika juht Triin Habicht ütles, et noorte praegune olukord tuleneb nende hoiakutest. Selleks, et midagi oluliselt muuta, tuleks tegeleda nende hoiakute kujundamisega plussis ka keelustavad reeglid seadusandluse näol, mis puudutab just näiteks praegu menetluses olevat tubakaseadust. Järgmisest aastast käivitub meie uus narkostrateegia, seal on päris palju tegevusi, mis on suunatud just kohalikule võrgustiku tasandile, näiteks tervist edendavad koolid. Et kooli tasandil tegeletakse noorte tervisekasvatusega tervise hoidmisega, tervise väärtustamisega. Ma arvan, et ka siin on lapsevanematel üht-teist teha, et oma lastega juba maast madalast selgitada. Kui vaadatakse midagi koos telekast, et mida see tegelikult tähendab ja et, et see informatsioon, mis laps lapseni tuleb, seda informatsiooni aidatakse neile tõlgendada. Sotsiaalminister Marko Pomerants leiab, et senised alkoholi ja narkootikumide vastased sammud peavad muutuma veelgi radikaalsemaks ja siis on mõne aasta pärast lootust olukorra paranemisele. Noorte tarbimisele hakkab mõju avaldama see öine alkoholimüügi keeld, sest maakonnalinnapead ütlevad, et ööd on siinkandis rahulikumalt. Ma arvan, kui järk-järgult maksud tõusevad, siis kindlasti maragrattidele läheb see vähem taskukohasemaks, täiskasvanute vastutustundlikus peab tõusma ja kõike seda arvesse võttes mingi nelja viie aasta perspektiivis võiks meil juba midagit olla kiirelt küll ei luba. Uuringufirma Saar Poll tutvustas järjekordset trükimeedia lugeja uuringut. Pressikonverentsil käis Birgit Itse. Seekordne uuring oli objektiivse pildi saamiseks väga suure valimiga. Kui tavaliselt küsitletakse kuni tuhandet inimest, siis seekord arvestati enam kui 3000 vastaja hinnangut. Küsimusi esitati 47 või trükimeediaväljaande kohta. Küsitluse järgi loetakse ajalehtedest Eestis praegu kõige enam SL õhtulehte ja ajakirjadest kroonikat. Maakonnalehtedest toetavaim Pärnu Postimehes, venekeelsetest ajalehtedest munad Joossesztooni. Võrdlemisi stabiilne on viimase viie aasta jooksul olnud Postimehe lugejate hulk. Suurima tõusu on teinud Maalehe ja suurema languse Eesti Päevalehe ja Äripäeva lugejate arv. Uuringust selgus, et inimesed on hakanud rohkem ajalehti ja ajakirju lugema. Samas nende inimeste arv, kes eelistavad trükiväljaannet, on jäänud väiksemaks. Peamise lahendamist vajava probleemina õigi Andrus Saar esile veebi lugejaskonna suurt hulka. Piibli lugejaskond ühelt poolt on küll hea nähtus lugejaid ja väljaandel märksa rohkem aga samaaegselt paratamatult võtab ära ka osa paberväljaannete auditooriumist. Kui ta sealt seda võtab, siis see tähendab seda, et majanduslikult ei ole see eriti kasulik. Väljaanded on püüdnud leida igasuguseid lahendusi, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Väga head lahendust veel ei ole leitud. Samas maal elavad ning ka vanemad inimesed loevad endiselt trükiväljaannet kaunajalehtedel internetti lugejate hulk suurem kui ajakirjadel. Andrus Vare hinnangul võib selle põhjuseks olla ajakirjade kodulehekülgede teine stiil. Ehk siis kõike trükis ilmuvat internetist lugeda ei saa. Ta lisas, et lehte ja ajakirja eelistavad internetist lugeda just nooremaid ja aktiivsemad ning pigem linnaelanikud. Seega ohtu ajalehtede trükiarvu kahanemisele ana olemas. Senikaua, kuni Veelo vanu inimesi kes on noores eas võib-olla saanud selle maigu suhu, et mida tähendab ajale lugemuse krabiliseva lehe lugemine ja kui sa saad nagu korraga haarata nagu kogu teed ajalehe lahti haar nagu kogu seda pinda, mida lugeda ja nii edasi. Et sa ei sõltu seal teatud menüüdest, et kui inimene, kus niisuguse traditsiooniga harjunud ja see muuta tema Johvrituaalik, senikaua loomulikult ei kao ka need väljaanded ära. Aga päevselge see, et noorem põlvkond, kes kasvab üles juba tõepoolest just nimelt sellesama internetiväljaannete peal siis paratamatult see on objektiivne seaduspärasus, et paber väljanate toeta, kus kindlasti ütleme järgmise 10 aasta jooksul oluliselt väheneb. Rotermanni soolalaos avati näitus kodu kallis kodu, mis kajastab enam kui 20 eesti kunstniku nägemust kodust veel kord sõna Birgit Itsele. Öeldakse, et kodust algab kõik, igaühel on kodust oma mälestused, mis tavaliselt kellegi teise kogemuse ja meenutustega ei kattu koduma nii turvaline pesa kui ka probleemide allikas. Kodu puudumine tähendab aga tutvust ühiskonnast. Rotermanni soolalaos avatud näitus, lahkaki, paljusid koduga seotud teemasid, alates kodusest õnnest, üksinduse ja vägi vallani. Näitusel on esindatud enam kui 20 eesti kunstnikku, kes näituse kuraatori Eha Komissarovi kinnitusel ehitavad igaüks erinägemuse kodust. Kodukeerleb siis tänapäeva kaasaegses kunstis keskkonna, interjööri, feminismi, sühanalüüsi, narratiive pidi ja nüüd on veel palju ja tegelikult kõik need niisugused teemad valgustavad kodu üsna sügavalt läbi, ta ei ole nagu oht, vaid ta on vektor, mis viitab väga paljudele kohtadele hingesoppi. Lisaks on siin täiesti klassikalises reality show formaadis läbi viidud kunstiprojekt, kus kunstnik Pierre nurm elab siin puuris oma kohutavalt võluva koeragantan sisse seadnud elamise. Küsisin kunstnikult piie ele normilt selgitust. Ja mul on suured raskused, õde on talle koju leida, aga nüüd ma olen saanud, püüa endale kodu ehitada. See on just minu probleemi. Minu kodud saavad alati osta. Need eemal on siin, Tallinnas läks kodu, mul on, eks Rootsi linnas kapi kolm kodu ja Muuseumis kodu ja kogu aeg pean kolima ja kõikidele emotsionaalselt midagi annab, selline. Kõik käivad, vaatavad ja tahavad näpuga katsuda. Täpselt jutu meeldakse, näppude kattumine ja vaatamine ja koeral on väga pehmed karvad. Tulevad kõik. Siia, peaksid tulema neid kattuma, jah. Eha Komissarovi sõnul on näitus pilootprojekt suuremale kumus jätkuvale keskkonnaprobleeme vaatlevale näitusesarjale, kodu. Näituselt liigume me siis edasi, teeme ofitsitest, näituse linnaruumist on olemas ka ei kellelegi, ruum, nii-öelda mitteruum, nagu me ei tea, eks ole, reklaam, avalik arvamus, niiet näitus kerib pikalt ja kaugele. Näitust kodu kallis kodu saab Rotermanni soolalaos vaadata 16. jaanuarini. Eeloleval ööl on pilves ilm, kohati sajab uduvihma. Puhub edelatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 14 kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist kuni pluss nelja kraadini. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma, kohati võib tulla ka lörtsi. Puhub edelatuul kaheksa kuni 13, puhanguti 17 meetrit sekundis, rannikualadel 13 kuni 18 ja puhanguti kuni 23 meetrit sekundis. Sooja on homme päeval üks kuni kuus kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 15934 kuulmiseni.